Seysenbi, 28 Mamyr 2024
Qogham 5353 0 pikir 25 Tamyz, 2022 saghat 00:05

Áskerdi reformalau: Doktrina jәne qarjy

2022 jyly Qazaqstan qorghanys salasyna bir trillion tenge bóldi. Búl ótken jylmen salystyrghanda 303,7 mlrdqa artyq degen sóz. Sonymen birge, әskerge kóktemgi shaqyru óte qatang rejimde ótti. Qorghanys shyghyndarynyng aitarlyqtay artuy ayasynda biylik әskery doktrinany ózgertu turaly sheshim qabyldady. Sarapshylar Aqordanyng әreketin qantardaghy oqighamen jәne Ukrainadaghy soghyspen baylanystyrady. Qantar oqighasy әskerge reforma jasau kerektigin kórsetip berdi. Al Ukrainadaghy soghys kez kelgen memleketting qorghanys salasy basty orynda bolugha tiyistigin anghartty.

2021 jylghy 2 jeltoqsandaghy 2022-2024 jyldargha arnalghan respublika budjetining birinshi redaksiyasynda Qazaqstan qorghanys salasyna 858,8 mlrd tenge qarastyrghan bolatyn. Búl aqshanyng 61 payyzy Qorghanys ministrligine, qalghany Tótenshe jaghdaylar ministrligi men Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministrligine jiberiletin bolyp eseptelgen edi. Biraq 2022 jyldyng mamyrynda qorghanys budjeti 162,6 milliard tengege úlghaytyldy (onyng 56,9 milliard tengesi Qorghanys ministrligine ketti) jәne jalpy somasy bir trillion 21 million tengege jetti. Búl ótken jyldyng budjetinen 303,7 mlrdqa artyq degen sóz.

Jalpy budjetting jartysy – 494,6 mlrd tenge qorghanys salasyna baghyttalady. Ministrlik qaruly kýshterdi oqytugha 491 milliard tenge júmsaudy josparlap otyr. 24 shildede Wall Street Journal gazetinde Qazaqstan biyligi Ukrainadaghy soghysqa baylanysty qorghanysty kýsheytip jatqany turaly maqala jariyalady. Avtor atyn atamaghan qazaqstandyq sheneunikke silteme jasap, Qazaqstannyng qorghanys salasynda AQSh, Qytay jәne Týrkiyamen qarym-qatynasyn nyghaytyp, búl salanyng budjetin 918 million dollargha úlghaytyp jatqanyn jazghan bolatyn.
Sheneunik Qazaqstannyng Ukrainadaghy jaghdaydan qúndy sabaq alghanyn aityp, qarjynyng bir bóligi armiyany reformalaugha jәne әskery rezervti arttyrugha júmsalatynyn atap ótti.

Nege Ukraina soghysynan Qazaqstan sabaq aluda? Sebebi Ukrainagha soghys bastau aldynda Reseyding Kiyevke qatysty týrli qoqay kórsetui artty. Til, mәdeniyet jәne basqa salada qaghytyp kelgen Mәskeu aqyrynda «orystildilerge, orystargha kýn kórsetpeydi» degen syltaudy aitty. Ótirik syltaudy. Dәl osy ssenariy Qazaqstangha da jaqyndap kele jatuy yqtimal deydi mamandar. Sebebi Resey biyligi men sheneunikteri Qazaqstangha qatysty týrli qoqan-loqqy formatyndaghy әreketin songhy tórt jyldyqta eselep arttyrdy. Mysaly Fedorov, Nikonovtar Qazaqstannyng tarihy jeri joq, tútas soltýstik Qazaqstan jeri degen edi. Artynsha Reseyding san týrli tarihshylary, zertteushileri Qazaqstannyng jerine qatysty aqylgha siymsyz, kónilge qonymsyz týrli maqalalar jaza bastady. Olar «Qazaqstan degen el bolmaghan, Qazaqstan Reseyding ónimi» dep sayrady. Atyshuly Jirinovskiy men Limonovtar Qazaqstandy bólip alugha shaqyrdy. Limonov «Qazaqstandy Qytay men Resey birigip bólip aluy qajet, tek Batys aimaqty Resey alsyn» dedi. Búl eki el arasynda dau tudyrdy.

Ótken jyly Resey Qazaqstangha aqparattyq shabuyl jasaudy arttyryp, endi jana stadiyagha ótti. «Qazaqstanda orystildilerge kýn kórsetpeytin til saqshylary bar» dedi olar. Búl turaly Lavrov maqala da jazdy, súhbat ta berdi. Al Qazaqstan biyligi eshqanday til saqshysy joq ekenine sendirip baqty.
Resey men Ukraina arasyndaghy soghysqa baylanysty Qazaqstan órkeniyetti elderding pozisiyasyn ústanyp, sanksiyalardy ainalyp ótuge jol berilmeytinin jariyalady. Búl Reseyding tityghyna tiydi jәne Resey propagandisteri «Qazaqstan satqyndyq jasady» dep bórining artynday shulady. Al Peterburgte ótken ekonomikalyq forumda Qazaqstan preziydenti Resey men Ukraina soghysy, separatisterding әreketterine qatysty óz pikirin naqty bildirdi. Búl memleketting de pozisiyasy bolatyn. Qazaqstan Ukrainanyng aumaqtyq tútastyghyn qoldaytynyn, sanksiyalardy ainalyp ótuge jol bermeytinin, separatizmge qarsy ekenin aitty. Búl mәlimdemeden keyin Resey sayasatkerleri shulap, «satqyn Qazaqstan» jayly taghy da aita týsti.

Qazaqstan strategiyalyq seriktesimizding sózderi men әreketteri eng aldymen ishki auditoriyasyna baghyttalyp otyrghanyn jaqsy týsinedi. Búl óz auditoriyasyn «qarsylas Qazaqstannyn» baryna sendiru. Al odan keyingi dengeyde ashyq agressiyalyq әreketter boluy yqtimal.

Búl qauipterdi eskergen Qazaqstan biyligi әskerdi reformalaudyng qajettigin jaqsy týsinedi. Ortalyq Aziyanyng ózinde birneshe tolqular boldy. Qantar oqighasy, Ózbekstandaghy Qaraqalpaqstan tolquy men Tәjikstandaghy Tauly Badahshan oqighalary qorghanys salasyna bólinetin qarjyny arttyru men әskerdi reformalau qajettigin aityp túrghanday. Aughanstandaghy túraqsyzdyq pen әleumettik jaghdayynyng nasharlauy, tәlibterding biylikke kelui de әskery salagha erekshe nazar audarugha iytermelep otyr.

Osynyng barlyghynyng ayasynda Qazaqstan ózining әskery doktrinasyn qayta jazyp jatqany belgili boldy. Songhy ret qújatqa 2017 jyly týzetuler engizilgen. Týzetulerding bastamashysy – doktrinagha 70-ten astam ózgertuler engizudi úsynghan Aqorda bolyp otyr. Qoghamdyq talqylaugha úsynylghan qújatta «daghdarys jaghdayy» jәne «zapastaghy әskery qyzmet» siyaqty jana úghymdar bar. Sonymen qatar, jana, ózgertilgen doktrinada jappay qyryp-joyatyn qarular, kiybershabuyl, gharysh kenistigindegi artyqshylyqtar, gibridtik jәne aqparattyq soghystar turaly jazylghan.

Jana doktrinada Qazaqstangha qauip tóndiretin birneshe faktorlar kórsetilgen. Mysaly halyqaralyq qatynastardyng jalpy kýrdelenui fonynda jahandyq jәne ónirlik dengeyde ekonomikalyq jәne sayasy yqpal etu salalaryn keneytu maqsatynda әlemdik jәne ónirlik «derjavalar» arasyndaghy shiyelenisting kýshengi; halyqaralyq qúqyqtyng tiyimdiligin jәne halyqaralyq qauipsizdik úiymdarynyng memleketaralyq qatynastarda әskery kýsh qoldanudy boldyrmau jәne jolyn kesu mýmkindigin tómendetu jayly aitylghan. Búl ózgeristerding birsypyrasy ghana.

Jana doktrinany qoghamdyq talqylau ayaqtaldy, biraq qújat әli bekitilgen joq. Qorghanys ministrligi jana doktrina 2022 jyldyng sonyna deyin bekitiletinin habarlady. 2017 jylghy doktrinada Qazaqstan Reseymen birge әue qorghanysyn damytatyny jazylghan. Búl tarmaq jana doktrinada saqtaldy. Búl Reseymen әli de әskery salada әriptestik bolatynyn kórsetip otyr.

Qazaqstan osylaysha әskery salany reformalaudy iske asyrudy bastady. Búl tolyqqandy reformanyng nәtiyjesin aldaghy jyldary kóre bastaymyz.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2393
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2721
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3110
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1792