Júma, 9 Jeltoqsan 2022
Anyq-qanyghy 1624 15 pikir 9 Qyrkýiek, 2022 saghat 13:00

Patshayym óldi! Jasasyn patsha!

Úlybritaniya qara jamyldy. Taqta 70 jylgha juyq merzim otyrghan Elizaveta II 96 jasynda ómirden ótti. 

Elizaveta Aleksandra Mery Vindzor 1926 jyly 21 sәuirde ómirge keldi. Elizaveta patsha Georg V-ting aqylymen ósti. Ol jauapkershilik sezimin barlyghynan joghary qoyatyn. Búl turaly ataqty Uinston Cherchilli de óz jazbalarynda keltiredi. Patshayym el qatarly mektepke barghan joq, bilimdi arnayy ústazdardan aldy. Úlybritaniya tarihy men әlem tilderin, qúqyqty ýirendi. Ózin qoghamnan tysqary sezinbeui ýshin, oghan arnap arnayy qyzdar otryady qúryldy.

Patsha Georg V ómirden ótken sәtte, taqqa onyng úly Devid otyrady. Ol ózin Eduard VIII dep jariyalady. Alayda Eduard VIII taqta úzaq otyrmady. Sebebi ol eki mәrte ajyrasqan jәne dini bólek  Uollis Simpsongha ghashyq boldy. Sayasy salada Uollis patshayym statusyna jaramaytyn. Osyghan baylanysty 1936 jyly Eduard VIII taqtan bas tartty.

Umerla koroleva Angliy y Velikobritaniy Elizaveta II: biografiya y vse dannye o smerty britanskogo monarha - KP.RU

Taqqa Elizavetanyng әkesi otyrdy. Ákesi patsha bolghysy kelmese de, otyrugha mәjbýr edi. Búl Elizavetany sózsiz jarqyn bolashaq kýtip túrghanyn anghartty. Elizavetanyng әkesi Georg VI taqqa otyrghan sәtte Europany soghys elesi kezip jýrdi. Germaniya, Italiya jәne basqa da elder soghysqa dayyndalyp jatty. Álem әne-mine alapat soghys oty tútanatynyn sezdi, bildi. Patsha otbasy Úlybritaniyany aralap, monarhiyanyng manyzdy ekenin, qiyn sәtte halyq birigui tiyistigin nasihattady.

1939 jyly 13 jastaghy Elizaveta grek hanzadasy Filippen bir jiynda tanysady.Soghysta flotta boryshyn ótegen Filipp 1944 jyly Úlybritaniyagha keledә jәne Elizavetamen kezdesedi. Ol kezde Elizavetanyng jasy 18-de bolatyn. Elizaveta Filippke ghashyq ekenin jasyrmastan óz bólmesine onyng suretin ilip qoyaghan edi jәne ózara hat almasyp jýrdi.

Prinsessa Elizaveta y prins Filipp

Soghystan keyin Filipp ken Elizaveta otbasyn qúrdy. Hanzada Filipp Edinburg gersogy ataghyn aldy. Ol әskery flottaghy qyzmetin jalghastyra berdi, sondyqtan Malitagha әskery tapsyrmamen jóneltildi. 1948 jyly Filipp pen Elizavetanyng úly Charliz ómirge keldi, al 1950 jyly Anna dýnie esigin ashty.

1952 jyly Elizavetanyng әkesi ómirden ótti. Búl sәtte Elizaveta Keniyada bolatyn. Ol Londongha patshayym retinde oraldy. Elizaveta 1953 jyly taqqa otyrdy. Ol biyligin bastaghan sәt Úlybritaniya ýshin qiyn kezeng bolatyn. Soghystan keyin Úlybritaniya ekonomikasy әli esin jimady, al әlemning әr jerindegi otar elder óz tәuelsizdigin alyp jatty. Sonyng biri Ýndistan bolatyn. Ýndistan Úlybritaniya ekonomikasynda eleuli ról oinaytyn.

Koronasiya Elizavety II

1956 jyly Sues kanalynda daghdarys bastaldy. Úlybritaniya kanaldy saqtap qalu ýshin әsker jiberdi, alayda britan әskeri BÚÚ kýshteri kelgen son, Sues manynan shygharyldy. Búl Úlybritaniyanyng derjava retinde statusyna soqqy jasady.

Soghan qaramastan patshayym syrtqy sayasatta sauatty qadamdar jasaugha tyrysty. Ol Afrika elderimen tyghyz qatynas ústap, OAR ornaghan aparteid sayasatyna qarsy boldy. 90-jyldary patsha әuletinde kóptegen kelensiz oqighalar boldy. Ajyrasu men úrys-keris BAQ betterine kóptep jariyalandy. 1997 jyly Diana hanshayym kólik apatynda kóz júmdy. Búl sәtte Elizaveta eki hanzadanyng tәrbiyesin óz moynyna aldy. 2011 jyly Elizaveta Irlandiyagha baryp, óz bayandamysyn irlan tilinde bastady. Búl eki jaulasushy tarapty dostastyru maqsatynda jasalghan qadam edi.

Umerla koroleva Velikobritaniy Elizaveta II | Za rubejom | ERR

2014 jyly Shotlandiya referendum ótkizdi. Búl patshayym ýshin ýlken synaq boldy. Sebebi ol Birikken patshalyqty saqtaugha ant etken bolatyn. Biraq referendum Shotlandiya qalaghan nәtiyjemen ayaqtalmady.

2021 jyly Elizavetanyng júbayy Filipp ómirden ótti. Búl oghan auyr soqqy boldy deydi jaqyndary. Al aragha bir jyl salyp, 2022 jyly 8-qyrkýiekte Elizavetanyng ózi de búl jalghannan ketti. Taqqa onyng úly Charliz otyrmaq, onyng jasy 74-te. Taqqa otyrghan sәtte Charliz patsha Karl III atyn iyemdenetin bolady.

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2623
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1781
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1891