Seysenbi, 29 Qarasha 2022
Pikir 1091 14 pikir 5 Qyrkýiek, 2022 saghat 17:01

Últtyq qordyng kirisin kóbeytse, balagha týsetin aqsha da eki esege kóbeyedi

Preziydentting osy jolghy Joldauynda ekonomikalyq-әleumetke baghyttalghan tústary bar. Birinshi kezekte, Qasym-Jomart Toqaev monopoliyamen kýres jayynda aityp, Ýkimetting ekonomikagha qalay aralasu keregin týsindirdi. Onyng aituynsha, jalpy bizde Ýkimet naryqpen kýresip ketti. Ol dúrys emes degeni bar.

Shynymen, Preziydentting aitqan sózining jany bar. Ýkimet aralaspaytyn jerge aralasyp, al qajetti jerge aralaspay jatqan әreketinen elde qymbatshylyq beleng aldy. Ýkimet kәsipkerler men sharualardyng qyzmetine kedergi jasamay, monopoliyamen kýres, baghalyq kelisimder, aradaghy deldaldar, qoldan tapshylyq úiymdastyrghandardy jazalau sekildi dýniyemen ainalysuy tiyis. Qazir elde shaghyn jәne orta biznes qosymsha 42 milliard tengege qarjylandyrugha múqtaj. Al oghan bizding bankter qarjylandyrugha yntaly emes. Osy tústa «Últtyq bank tapqyrlyq tanytyp, әreket jasauy kerek» degen Preziydentting tújyrymymen kelisemin. Sondyqtan bizde ekinshi dengeyli bankterdi memlekettik qoldau, jenildetilgen nesie beru әreketinen mýldem bosatyp,  ózge shaghyn nesiyelik úiymdar arqyly alystaghy sharualar men fermerlerge qarajatty jetkizuding tiyimdi jolyn qarastyru kerek. Eger sharualardyng kepildikke qoyr mýlki bolmasa, memleket ózi garant bolyp, kepildikti óz moynyna alyp, qarajatty jetkizse, onda ónirdegi kóptegen sharualar kәsibin jýrgize bastaydy.

Ekinshiden, Perziydent eng tómengi jalaqyny 70 myngha kóterudi aitty. Búl tústa, meni qynjyltatyny, osy mәselemen ýnemi Preziydentimiz ainalysady. Al sony sheshetin tútastay profilidik ministrlik qayda qarap otyr? Olar osy mәseleni Preziydentke jetkizbey, ózderi sheshui tiyis qoy. Sonymen qatar, jana esepteu әdisi engizip jatyrmyz delindi, biraq qanday ekeni aitylmady. Aldaghy uaqytta ministrlik tarapynan osyny týsindiredi dep oilaymyn. Óitkeni, qazir tómengi jalaqy retinde 70 mynnyng ózi az. Kelesi jyldary ol 90-100 myngha ósui  mýmkin. Osy jaghyn da úmytpauymz kerek.

Ózimning kónilimnen shyqqan dýnie – Últtyq qordy paydalanu. Shyny kerek, osy uaqytqa deyin Últtyq qor budjet tapshylyghyn jabu ne bolmasa Samrúq-Qazyna tarapynan talan-tarajgha týsiretin kalyan bolyp qalghanday sekildi. Biraq olay bolmauy kerek, Últtyq qordyng óz missiyasy bar. Birinshiden, ol Ýkimetke kómekke tek qana eldegi daghdarys kezeninde kelui tiyis. Qalghan jaghdayda keleshek úrpaq qory finksiyasyn atqaruy tiyis. Mine, sol funksiyany endi jýzege asyrmaq. Biraq joba 2024 jyly biraq qosylmaq. Sol bir jarym jylda oghan qatysty naqty úsynystar aitylyp, tiyimdi ósu joldary, әrbir balagha jetkizu joly, Últtyq qordyng ýlesin ósiru joldaryn naqty tetik retinde úsynyluy kerek. Últtyq bankting mәlimeti boyynsha, әr balanyng esepshotynda,18 jylda  3 myng dollar jinalmaq. Meninshe, búl olay emes. Joq degende, 18 jylda 6 million jinalady. Onda da Últtyq qordyng qazirgi kýiin esepke aldym. Degenmen Últtyq qordy úlghaytugha, aktivterin kóbeytuge, investisiyalyq syiaqy mólsherlemesin úlghaytugha bolady. Osynyng bәrin jýzege asyryp, Últtyq qordyng kirisin 10-12 payyzgha jetkizsek, týsetin aqshada eki esege kóbeyedi. Nemese depozittik esep ashyp, onyng ýstinen 10-12 payyz eseptesek, 18 jylda 14-15 milliongha deyin tabys týsedi. Mysaly, Amerikanyng ortasha kirisi – 10-15 payyz. Al qazirgi bizding jaghdayda –  2,4 payyz ghana. Ol óte az. Sondyqtan osyghan bilikti maman, myqty qarjygerlerdi tartyp, Últtyq qordyng kirisin kóteru kerek. Osyny qolgha alyp, azamattyq baqylau bolsa, júmys ta óz jemisin beretinin sózsiz.

Maqsat Halyq,

ekonomist

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1511
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1603
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1765