Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110250. Jazylghandar — 105566. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 3578 0 pikir 28 Jeltoqsan, 2012 saghat 16:04

Qayym Múhamedhanov. «ÁUDEMJER» ÁNI KIMDIKI?

nemese Kókbay aqynnyng әnshilik óneri jayynda

nemese Kókbay aqynnyng әnshilik óneri jayynda

Kókbay Janataev (1861-1925) - Abaydyng eng talantty, әri aqyn, әr әnshi shәkirtterining biri. Ol - Abaymen 1880 jyldardan bastap, jiyrma bes jyl boyy airylmas joldas, ainymas adal dos bolghan adam.
Kókbay on jasynan bastap on bes jasyna sheyin auyl moldasy Tóletay degen kisiden sabaq oqyp, sauatyn ashady. On bes jasynda oqudy tastap, oiyn-sauyq, toy-duman quyp ketedi. Án-kýige, ólen-jyrgha qúshtar, talapty, talantty jas Kókbay dombyra tartyp, әn salyp, óleng aityp ósedi.
«Jasynda músylmanshylyq oqudy edәuir óndirip oqyghan son, Kókbay әnshilik, aqyndyqqa kóp auysady... El ortasyndaghy bir saylaudyng ýstinde, Semeyding sol kýndegi oyazy Kókbay bergen bir aryz qaghaz boyynsha, ony jazalamaq bolady. Sonda ónerli, oquy bar jigitti ayap, Abay kepildikke alady. Osydan song Kókbay ómir boyy, Abay ólgenshe, onyng ini-dosy, shәkirti bop ketedi», - deydi Múhtar Áuezov.
Abaymen dostasyp ketu tarihyn, ózining estelik әngimesinde, Kókbay bylay bayandaydy: «El ishining aqy alysyp, aqy berisip jatqan sezi edi. Múny ótkizuge Semeyden Losevskiy degen oyaz kelip edi. Sol bir isimdi jaqtyrmay, meni el kisilerining ortasynda túrghanymda, strajnikterin (atarman) jiberip jazalamaqshy boldy. Álgiler erikke qoymay, әketip bara jatqan son, qasymda erip jýretin ólenshi jigitterim bar edi, solardyng bireuinen Abaygha bir auyz ólenmen sәlem aityp jiberdim. Ol kezde әn salyp, óleng aitatúghym, qasymdaghy joldastarym da sondaydy әdet qylatyn.
Oyazgha әkelgen son, Abay keldi de: «Jazyghy ne?» dep isting jónin súrady. Sodan keyin Losevskiy: «Búghan bireu basshylyq etip, tәrbiyesine almasa, myna elding ortasynda aryzqoy, pәleqor bolyp, búzylghaly jýrgen adam. Sen tәrbiyege alyp, mindetti bolyp, týzetemin deseng berem. Áytpese, jazagha úshyraytyn isi bar», - dedi.
Abay maghan kepil bolyp, alyp shyqty. Osydan keyin Abaydyng joldasy boldym. Joldastyghym 25 jylgha sozyldy. Janaghy oqigha 1880
(Qazaq sovet ensiklopediyasynyng 6-tomynda (8-bet) Kókbaydyng tughan, ólgen uaqyty: 1863-1927 jj. dep qate kórsetken. Q. M.)
jyldardyng shamasynda bolyp edi. Sodan keyin, qys bolsyn, jaz bolsyn - Abay el aralasa, qasynda jýrip, aulyna kelse, ýiinde birge jatyp, airylyspaytyn boldyq. Abaydyng qasynda ay jýrip, ay jarym jýrip kelip bir әredik tolas bolghanda ghana, óz ýiime bir júma, kóp bolsa on kýnge rúqsat alyp kelip, artynan qayta baramyn...» (Abay. Tolyq jinaghy. 1933 jyl 387-bet).
Biz búl joly Kókbaydyng tolyq ómirbayanyn, aqyndyq ónerin emes, onyng әnshilik óneri jayynda sóz qozghamaqpyz.
Kókbay jas kezinde әnshi-aqyn bolghan. Múhtar da eng aldymen Kókbaydyng әnshiligin atap aitady. Kókbay Abaymen jaqyn joldas bolghan kezde 20 jasta edi. Ónerpaz, әnshi jigitterdi qasyna jinap alyp, serilik qúryp jýrgen shaghy bolatyn.
Losevskiy oyaz Kókbaydy jazalamaq bolghanda: «...aryzqoy, pәleqor bolyp, búzylghaly jýrgen adam» - dese, orys tilin jaqsy biletin jәne oryssha jazugha da tóselgen Kókbaydyng qolymen jazylghan shataghy mol aryzdar az týspegen boluy kerek.
1880 jyly Kókbay Semeydegi ýsh jyldyq uezdik orys mektebin bitirip shyqqan bolatyn.
Jәne Múhtar: «Ónerli, oquy bar jigitti (Kókbaydy. Q. M.) Abay ayap, kepildikke aldy» - deydi. Sonda «ónerli, oquy bar» jigitti Abay 1880 jyldan búryn da, yaghny Semeyde orys mektebinde oqyp jýrgen oqushy-shәkirt, әnshi Kókbaydy bilgen.
1876-78 jyldary Semeyding uezdik mektebinde Tobyqty elining jastary: Ániyar Moldabaev, Ysqaq Soltabaev, Aytqazy Jeksenaev, Kókbay Janataev, Nayman-Syban elining Árip Tәnirbergenov, Shәket Omarbekov siyaqty jastary oqityn (olardyng keybireuin oqugha Abay týsirgen).
Abay Semeyge kelgen kezderinde oqushy-shәkirt jastardyng basyn qosyp, mәjilis qúratyn bolghan. Sol shәkirt kezinde Árippen aitysqan bir óleninde Kókbay:
Semeyge Abay kelse,
bizde duman,
Án salyp, bosamaymyz
ayghay-shudan.
Bas qosu, baqastasu,
mәjilis qúru,
Sekildi bir ghylymnyn
jolyn qughan.
Tarihtan neshe týrli Abay
sóilep,
Ózgeler otyrady auzyn
bughan
Bir barsang mәjilisinen
ketking kelmes,
Hakimdey Aplaton anyrap
túrghan.
Kelbeti bilimine ylayyqty,
Yapyrym-ay, múnday adam.
qalay tughan! -
deydi. Osy sózding ózinen-aq әnshi, shәkirt Kókbaydy Abaydyng 1880 jyldan búryn da bilgenin kóremiz.
Kókbaydyng jas kezinde shygharghan ólenderi, әnderi saqtalmaghan. Ol jóninde Múhtar Áuezov: «Jas kezinde, Abay uaqytynda aityp, jazyp jýrgen ólenderin ózi kóp úqyptap jinamaghan. Biraq sol kezde Abay ainalasyndaghy bar aqynnyng ishinde, suyrypsalma, improvizasiyagha eng jýirik aqyn Kókbay bolghany dausyz. Sol talantyn baghalap, Abay búny ózi jazyp jýrgen alghashqy ólenderine ie qyp shygharady. Kóp ólenderin ózi jazyp, Kókbay atynan taratady», - deydi.

* * *

Endi «Áudemjer» әni turaly mәselege keleyik. Kókbaydyng atalas, jaqyn tuysy, Kókennen oqu oqyp, sabaq alghan shәkirti, aqynnyng birtalay shygharmasyn qaghaz betine týsirip, saqtap bizge jetkizgen - múghalim Esentay Berdin edi (1894-1967). Erterekte Esentaymen Kókbay turaly әngimelesken kezimizde, ol kisi Kókbaydyng aqyndyghymen birge әnshilik ónerin de sóz etip, ólerden birer jyl búryn shygharghan әni bolatyn dep, sol әndi dombyragha qosylyp, ózining bayau ghana qonyr dausymen aitatyn. Ánning «Áudemjer jýre almaymyn ayaghymnan» dep bastalatyn ólenin ghana Esentaydan jazyp alghan edik. Biz ol kezde Kókbaydy aqyn dep tanyp, onyng ólen, poemalaryna, aitys ólenderine kóp kónil bólip, әnshi de bolghan degen pikirdi jay ghana jadaghay sóz etip jýrdik. Muzyka mamany bolmaghandyqtan, ol kezde Kókbaydyng әnshilik ónerine mәn bere almadyq. Jәne «Áudemjer» әni notagha týspegen son, muzyka mamandary ol әndi zerttep, pikir aitpaghan son, «Án Kókbaydiki, Esentaydan estip edim» dep jazudy qolaysyzdau kórdik. Semey teatrynda «Ayman-Sholpan» piesasy alghash qoyylghanda (1934) «Áudemjer» әni Arystannyng ariyasy bolyp aitylyp jýrdi. Ol kezde Arystan bolyp oinaytyn, qazirgi Qazaqstannyng halyq artiysi Shahan Musin edi. (Jәne konsertterde «Áudemjer» әnin ýnemi aityp jýretin, Semey teatrynyng artiysi, talantty jas әnshi Mәjit Shalqarov bolatyn. Mәjit 1943 jyly Úly Otan soghysynda qaza tapty (1911-1943).
«Birinshi ret biz Mәjitti 1936 jyldyng ayaghynda Semeyde tyndadyq. Ol 1937 jyly Almatynyng Abay atyndaghy opera jәne balet teatryna kirdi. Konsertterde, radioda әn aityp jýrdi. Mәjit «Qorlan», «Ýsh dos», «Eki jiyren», «Jambas sipar», «Gauhar qyz» әnderin әsirese jaqsy aitatyn. Osy әnderdi bir kisidey-aq oryndaytyn sheber Jýsipbek Mәjitting әnshiligi aldynda bas iyetin, onyng «Jambas siparyna», «Eki jiyrenine» talasugha bolmaytynyn aitatyn», - deydi Ahmet Júbanov («Zamana búlbúldary», Almaty, 1963 j., 412-bet).
Halyqqa keng jayylyp, el emirene tyndaytyn, әigili әnderding biri bolyp ketken «Áudemjerdin» shygharushy avtory kim ekeni, әnning tuu tarihy keyingi jyldargha sheyin eshbir sóz bolmay, zerttelmey keldi.
Tek 1964 jyly akademiyk, kompozitor Ahmet Júbanov túnghysh ret «Áudemjer» әnin zerttep, әnning avtory Kókbay ekenin atap aityp, «Qazaq әdebiyetining tarihy» kitabynyng birinshi tomynda jazdy. Endi A. Júbanovtyng sózin tolyq keltireyik:
«Muzyka dýniyesinde eleusiz bolyp ótip bara jatqan adamnyng biri - Kókbay. Ol Abaydyng aituynsha: «Óleng jighan tyrbanyp, әn ýirengen yrghalyp». Abay búl joldardy erikkennen jazbaghan. Onyng ýstine Kókbay «Áudemjerdin» avtory degen sóz rasqa shyghyp keledi, Kókbay Leninge arnap әn shygharghan adam... Ol osy «Áudemjermen» tynyp, basqa әn shygharmaghannyng ózinde de әnshi. Óitkeni «Áudemjer» - әnning erkesi. Ásirese, ony marqúm Mәjit Shalqarov oryndaghanda әnning shoqtyghy shyghyp, barlyq keskini kóz aldyna keletin. «Áudemjer» - lirikagha toly, ýlken azamattyq әueni bar, qazaqtyng klassikalyq әn qorynda auyz toltyryp ataugha turatyn shygharma. Biz ony muzykaly piesagha engizdik. Biraq, ol «Áudemjerdin» ózgergen, «aryqtaghan» varianty boldy. Asa zer salyp qaraghan kisige «Áudemjerde» ýlken dramalyq kezender de kezdesedi.
Kókbaydyng aqyndyghy kópke mәlim de, al onyng әnshiligi, әn tvorchestvosy qagha beriste kele jatyr» («Qazaq әdebiyetining tarihy», birinshi tom, ekinshi kitap. Qazaq SSR Ghylym akademiyasynyng baspasy. Almaty, 1964 jyl, 188-189-better).
Sóitip, muzyka tilin tereng týsinetin, sergek sezimdi, úshqyr qiyaldy, keng oily, zertteushi ghalym - Ahmet Júbanov, Kókbaydyng «Áudemjer» әnining mәn-maghynasyn, syr-sipatyn, kórkemdik, estetikalyq qasiyetin aiqyndap, ashyp bergen.
Men Ahmet Júbanov marqúmmen 1947 jyldan beri jaqsy tanys edim, Almatyda bolghan kezderimde ýnemi jýzdesip, әngimelesip jýretinbiz. «Zamana búlbúldary» kitabyn baspagha әzirlep jýrgen kezinde ózim jaqsy biletin Estay turaly jәne Mәdy jayynda biraz derekti maghlúmattar da bergenim bar. («Zamana búlbúldary» 429-430-better).
1964 jyly shyqqan «Qazaq әdebiyetining tarihy» kitabynda basylghan «Foliklor jәne muzyka» degen ýlken maqalasynda Kókbay jәne «Áudemjer» әni turaly jazghanyn oqyghan son, birer jyl keyin (1965 ne 1966 jyldar bolsa kerek) Almatyda bolghan kezimde, әdeyi Aqana baryp, sәlem berip, Kókbaygha erekshe kónil bólgenine quanyshymdy bildirip, alghys aittym. Ángime arasynda: «Aqa, siz maqalanyzda Kókbay «Áudemjerdin» avtory degen sóz rasqa shyghyp keledi jәne Kókbay Leninge arnap әn shygharghan adam deysiz... «Áudemjer» sol kisining әni degendi Kókbaydyng eng jaqyn adamynan estigenim bar edi. Al Lenin turaly әn shyghardy degendi estigenim joq. Biraq, Kókenning Leninge arnaghan óleni mende bar», - dedim. Aqang «Qayym, sen oghan kýdiktenbe, ol - dausyz, anyqtalghan mәsele. Ádebiyet tarihyna arnalghan maqalagha kitap shyghyp bara jatqan son, Kókbaydy әdeyi kirgizdim. Kókbaydyng әnshiligi, «Áudemjer», Leninge arnap shygharghan әnderi jayly jeke jazamyn. Ol turaly derekter jetkilikti. Leninge arnaghan ólenining bary jaqsy boldy...», - dedi. Qayda, qanday derekter bar dep súraudy qolaysyz kórdim. Kókbay turaly әngimeden әngime tuyndap ketti. Búl mening Aqanmen aqyrghy jýzdesuim boldy. 1968 jyly Aqang dýniyeden kóshti. Kókbay turaly jazdy ma, jaza almay ketti me, bile almadym.
«Kókbaydyng «Áudemjer», Leninge arnap shygharghan әnderi turaly derekter jetkilikti», - degen sózi men ýshin júmbaq siyaqty bolyp qala berdi. Súramaghanyma ókindim. Ózim muzyka mamany bolmaghan son, búl mәselege qaytyp oralghanym joq.

***

Ahmet Júbanov qaytys bolghan son, on jyldan keyin, 1978 jyly Irina Leviskayanyng «Jivye dragosennosty (dokumentalinaya povesti ob Aleksandre Viktoroviche Zataeviche, kompozitore, etnografe, otkryvshem miru nevedomui dotole stranu prekrasnogo)», - dep atalatyn kitaby qolyma týsti. Qyzygha, qúnygha oqydym. Zataevichting 1925 jyly shyqqan «Qazaq halqynyng 1000 әni» jәne 1931 jyly shyqqan «Qazaq halqynyng 500 әni jәne kýii» degen eki kitabymen jaqsy tanys bolatynmyn. Endi I. Leviskayanyng kitabynan Zataevichting qoljazba kýiinde qalghan qazaq әnderining ýshinshi jinaghy bar ekenin bildim.
I. Leviskaya kitap jazyp jýrgende Moskvada túratyn Zataevichting qyzy Oliga Aleksandrovnamen tanysyp, kóp maghlúmat alghanyn, әkesinen qalghan arhivymen tanystyrghanyn aita kelip: «Ot nee ya uznala, chto tretiy tom «Kazahskih zapiysey» hranitsya v biblioteke Kazahskoy Akademiy nauk. Chto peredan on tuda po prosibe ee preziydenta Kanysha Imantaevicha Satpaeva, sohranivshego o Zataeviche samui svetlui pamyati y ogromnoe uvajeniye»,- deydi. Jәne 1968 jyly Almatygha kelip, Zataevichting óz qolymen jazylghan qazaq әnderining ýshinshi jinaghymen tanysqanyn, ol jinaqtyng Qazaq SSR Ghylym akademiyasyna 1961 jyly oktyabri aiynda tapsyrylghanyn aitady. Kimderden qanday әnder jazylghanyn biraz atap kelip, Leviskaya kitabynyng 222-betinde әigili әnshi Qaly Bayjanovtan Zataevichting jazyp alghan әnderine erekshe kónil audaryp: «Bessenny zapisi, sdelannye u Kaly Bayjanova. Ego «Kokpay» prevoshoden! - utverjdaet sobirateli» - deydi. Dәl osy sózderdi oqyghanda, oiym ongha bólinip, tebirenip kettim. Ahmet Júbanovtyng beynesi kóz aldyma qayta kelgendey boldy. «Aqang marqúm bayaghyda aitqan, Kókbaydyng «Áudemjeri» turaly derek jetkilikti degeni osy bolar-au», - dedim de, qobaljy bastadym. Sebebi: «Qaly әnshi atalady, onyng aityp bergen әni, «Kokpay» - prevoshoden!» - deydi. Al biraq, «Áudemjer» degen sóz mýlde joq qoy... Endi Almatygha baryp, Zataevichting qoljazbasyn óz kózimmen kórmey, kónilim kónshimeytin boldy. Onyng da sәti týsti. 1982 jyly iili aiynda Almatyda bolghan kezimde, Akademiyanyng ghylymy kitaphanasynyng «Siyrek kezdesetin kitaptar jәne qoljazbalar» dep atalatyn bólimine bardym. Zataevichting qoljazbasy qolyma tiydi. Qoljazbanyng syrtqy betinde «Zataevich Kazahskie zapisi. Materialy dlya III-toma kazahskoy muzyki» - dep jazylghan. Án aityp bergen adamdardyng aty-jóni, әnderding aty, notasy jazylypty. Olardyng ishinde Ámire Qashaubaev, Manarbek Erjanov, Qúrmanbek Jandarbekov, Qanabek Bayseyitov, Qosymjan Babaqov, Elubay Ómirzaqov, Jýsipbek Elebekov, taghy basqalary bar eken. Mening izdegenim «Kókpay», «Qaly Bayjanov» degen esimder. Ánderding aty orys jәne latyn әripterimen jazylghan eken. Bir kezde «Kokpay. Kokrai», «Qaly Bayjanov» dep badyraytyp jazylghan sózderge kezdestim. Ol sózderding astynda әnning notasy ghana jazylghan, sózi jazylmapty. «Áudemjer» degen sóz mýldem joq. Men nota tanymaymyn. Qanday әn ekenin bile almay mysym qúrydy. Eshkimge esh nәrse aitqam joq. Nota jazuynyng fotokóshirmesin týsirtip aldym da, Semeyge qayttym. Ýige kele sala nota biletin Qarlyghash degen balama pianinogha oinatyp kórip edim, әigili «Áudemjer» әni bolyp shygha keldi.
Endi Kókbay búl әndi qay kezde, qanday jaghdayda shygharghan degen mәselege keleyik. Kókbay 1923 jyly nauqastana bastaghan song aldyn ala qaralyp, emdelu ýshin Leningrad, Moskva qalalaryna barady. Moskva dәrigerlerine qaralyp, onda jatyp emdelip, auruynan aiygha bastaghanday bolghan son, kónili ósip, sergip qalady. Astanany aralap kórip, ondaghy qazaq azamattarymen әngimelesip, әsirese, Lenin jayynda jaqsy maghlúmat alyp qaytady.
Biraq nauqasynan mýldem aiyghyp kete almaydy. 1924 jyly nauqasy qaytalap, densaulyghy tómendey bastaghan son, dertke dәrmen izdep, taghy da ýlken qalalargha baryp qaralady.
1924 jyly dekabri aiynda Semeyde Abaydyng dýniyeden qaytqanyna 20 jyl tolghanyna arnalghan estelik-kesh ótkizilgende, Kókbay da sol keshke qatysyp, Abay turaly estelik әngimesin aityp beredi. Biraq, ol búl kezde nauqas jenip, mendete bastaghan halde edi. Búl jóninde Múhtar Áuezov bylay deydi: «Kókbay Abaymenen 1880 jyldan bastap, 25 jylday joldas bolghan. Sondyqtan búl kisining әri agha, әri joldas-dos bolghan jaqyny Abay turaly bilgen maghlúmattary kóp bolsa kerek edi. Biraq sol 1924 jyly Kókenning saushylyghy azayyp, ýlken auyr nauqasty boldy. Auruynan «emdelsem, jazylar ma eken» degen ýmitpen, Tom, Mәskeu, Leningrad siyaqty qa-lalardyng birinen qaytyp, birine baryp, qys boyghy uaqytyn jýrispen alyp, ornyghyp otyra almady.
Sondyqtan, Abay keshinde «Estegini ait» dep, ózi bilgen jaylaryn kóp aldyna sóilep beruding mindetin aitqan uaqytymyzda da, ózimen jeke әngi-meleskende de, kónilinde alang kóp bolghandyqtan, Kókeng ózi bilgen jaylarynyng barlyghyn tolyq qylyp, týgendep shygha almady. Sonan son, 1925 jyldyng jazgha salymynda nauqasy auyrlap elge qaytty. Keterinde «Ýige barghan son, shamam kelse, Abaydyng jayyn tolyq qylyp jazarmyn», - dep edi. Elge barghan son, ol uәdesine jete almady. Óitkeni nauqasy jenip, múrshasyn keltirmepti. (Abay. Tolyq jinaghy. 1933 jyl. 385-386-better.)
1925 jyldyng kýzinde nauqasy asqynyp, Kókenning hali nasharlaydy. Aghayyn-tuysqandaryn jiyp alyp, endi ýshinshi ret Moskvagha jýrgeli otyrghanyn, auruynyng asa qauipti ekenin aityp, elmen qoshtasady. Nashar-laghan halin kórip otyrghan aghayyn-tughandary alys sapargha shyghuyn únatpaydy. «Jete almaysyz ghoy», - dep rúqsat etpeydi. Qarakól degen jerde otyrghan auylynan jolgha shyqqan kýnning erteninde, Kýshikbay kezenine jetken jerde, Smaghúl degen kisining ýiinde, 3 oktyabri kýni Kókbay dýniyeden qaytady. Nauqasy rak eken.
Sóitip, 1923 jyly nauqasqa úshyraghan Kókbay bir ýmit, qauipting ýstinde jýrip, aqyry 1925 jyly qaytys bolghan.
Qazir «Áudemjer» dep atalyp, aitylyp jýrgen әni men ólenin Kókbay densaulyghy tómendep, ómirden kýder ýze bastaghan kezinde 1924 jyldary shygharghan boluy kerek. Ony әnning ózinen de, sózinen de kórinetin armangha toly, sherli sarynynan (dramatizm) aiqyn angharugha bolady.
Endi әnine Kókbaydyng ózi jazghan ólenin keltireyik.
Áudemjer jýre almaymyn
ayaghymnan,
Ústaymyn eki qoldap
tayaghymnan.
Sayraghan Orta jýzdin
búlbúly edim,
Kәrilik, kelip qaldyng qay
jaghymnan.
Qayyrmasy:

Yapyrmau, qay jaghymnan,
Shirkin-ay, qay jaghymnan.
Qaldy-au, qaldy-au,
Qayran dýniye-ay,
Oy, jalghan dýniye-ay!

Áudemjer jýre almaymyn
belim úiyp,
Taba almay dertke dәrmen
tarttym kýiik.
Ólsheuli shirkin ómir,
ótkening be,
Keng dýniye, ketem seni qalay
qiyp,
Qayyrmasy:
Yapyrmau, qay jaghymnan,
Shirkin-ay, qay jaghymnan.
Qaldy-au, qaldy-au,
Qayran dýniye-ay,
Oy, jalghan dýniye-ay!
«Áudemjer» әnin Zataevichke aityp berip, túnghysh notagha jazdyrghan ataqty әnshi, Qazaqstannyng halyq artiysi Qaly Bayjanov - Kókbaydyng zaman-dasy. Qaly Kókbaydan 15-16-aq jas kishi. Qaly Bayjanov qazirgi Pavlodar oblysynyng Bayanauyl audanynda 1877 jyly tughan. Ol, әriyne, Abaydyng jәne úly aqynnyng dosy Kókbaydyng da aqyndyq ataq-danqyna erte qanyq bolghan adam. Syrttay ghana tanys emes, kórgen, bilgen dep te aita alamyz,
1924 jyly Abaydyng dýniyeden ótkenine 20 jyl tolghanyna arnalyp, estelik-kesh ótkizilgenin, ol keshke qatysqan Kókbay turaly Múhtar Áuezovting aitqanyn jogharyda keltirdik. Ámire, Álmaghambet әnshiler de sol keshte bolyp, Abaydyng әnderin aitqan. «Qazaq tili» (qazirgi «Semey tany») gazetinde jariyalanghan habarda: «Osy jyly (1924) 29 dekabride Lunachar klubynda, qazaqtyng baytaq dalasynda ótken ataqty syrshyl aqyn Abay (Ibrahiym) Qúnanbayúlynyng dýniyeden ótkenine 20 jyl tolghanyn eske týsiru ýshin, Semeydegi. «Geograficheskoe obshestvo» eske alu keshin jasaydy. Kesh tәrtibi: 1. Abay ómirbayany. 2. Qazaq әdebiyetine sinirgen Abaydyng enbegi.       3. Minez kórinisteri (Abaydyng joldasy Kókbay aqsaqaldyng әngimeleri).                 4. Abaydyng әnderi (әnshiler: Ámire, Álmaghambet). Kelushilerge biylet tegin berilip, kesh saghat altydan qalmay bastalady. Kesh ótkizu komissiyasy atynan - Álkey Marghúlan».
Osy keltirilgen derekterge sýienip, 1924 jyly Qaly Bayjanov Kókbaymen Semeyde kezdesken deymiz jәne sol kezde «Áudemjer» әnin Kókbaydyng óz auzynan estigen dep oilaymyz.
Zataevich Qaliyding aituy boyynsha notagha týsirip, ózi baspagha әzirlep jýrgen «Qazaq әnderinin» ýshinshi jinaghyna kirgizgen. Teginde, Zataevich Qaliymen birneshe ret kezdesip, kezdesken sayyn onyng auzynan qazaq әnderin jazyp alyp jýrgen. Zataevich 1926 jyly Semeyge kelip, odan el aralap shyqqan saparynda ózi kóruge qúshtar bolyp jýrgen Qaliymen iilide Qarqaralyda túnghysh ret jolyghyp, tanysqan. 1927 jyly aprelide Moskvada
kezdesken. (Aleksandr Zataevich. «500 kazahskih pesen y kuyev». Alma-Ata, 1931. 264-265). Odan keyin de jolyghyp, Qalidyng aitatyn әnderin jazyp alghan. Qaly Bayjanov 1926 jyldan bastap, 1933 jylgha deyin Almatyda, Qazaq drama teatrynda qyzmet istegen. Qaly 1966 jyly 90 jasynda Qara-ghandyda qaytys boldy.
Biz kórgen «Qazaq әnderi» dep atalatyn, 1963 jәne 1978 («Auyl keshi kónildi») jyldary basylyp shiqqan jinaqtarda «Áudemjer» Aqan serining әni dep berilgen.
Keybir oryndaushy-әnshilerding ózderi aityp jýretin tәuir degen әnderin, avtoryn anyq bilmese de, Aqan seri ne Birjan sal siyaqty ataqty әnshi-aqyndargha tana salatyn әdetteri bolatyny ejelden belgili nәrse.
1920 jyldardan bastap, Aqan serining ómirin, әnshilik, aqyndyq ónerin zerttep jazghan, birde-bir ghalymnyng enbekterinde Aqannyng «Áudemjer» degen әni, óleni bar dep aitylmaydy. 1935 jyly Seyfullin bastyrghan Aqan seri ólenderi jinaghynda «Áudemjer» degen óleng atalmaydy. «Qazaq әde-biyetining tarihy» kitabynda Aqan serige arnalghan ýlken maqalada «Áudemjer» degen әn de, óleng de auyzgha alynbaghan. Basqasyn tizip aityp jatpay-aq qoyayyq.
1963 jyly Aqan seri shygharmalarynyng eng tolyq jinaghy basylyp shyqty. «Jalpy redaksiyasyn basqaryp, arnauly redaksiyasy men tektologiya júmystaryn jýrgizgen jәne «Aqan seri» atty zertteu júmysyn jazghan filologiya ghylymdarynyng kandidaty, aqyn Ábdilda Tәjibaev». «Shygharushylar alqasy: óner ghylymdyrynyng doktory, professor                A. Júbanov, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor E. Ysmayylov, filologiya ghylymdarynyng kandidattary A. Núrqatov pen Á.Tәjibaev (bas redaktor) jәne aqyn A. Shamkenov». Kitapta Aqan serining 118 ólen, әnderi basylghan. Olardyng ishinde «Áudemjer» degen әn de, óleng de joq. Sóitip, Aqan seride «Áudemjer» degen әn de, óleng de bolmaghanyn kóremiz.
Ómir boyy qazaq halyq kompozitorlarynyn, әnshilerinin, solardyng ishinde Aqan serining tarihyn zerttep, birneshe kitap, әldeneshe maqala jazghan Ahmet Júbanov «Áudemjer» Aqannyng әni dep aitqan emes.
«Áudemjer» Kókbaydyng әni dep atap jazyp, zerttep, әnning mazmún-maghynasyn ashyp, taldap bergen Júbanov emes pe?
«Qazaq әnderi» atty jinaqtarda jariyalanyp jýrgen «Áudemjer» әnining óleni de dúrys berilmegen. Ólenning ekinshi shumaghyndaghy: «Kim tiler kәrilikti janyn qiyp, tiyndy bireu bergen olja kórip, jýremin jas kisidey dýnie jiyp» degen sózder Kókbaydyng auzynan shyqqan sózder emes, ýlken maghynaly әnning qadirin tómendetip túrghan, qisynsyz qosylghan bógde sóz-der. Ánning qayyrmasyndaghy «Sәulem-au... qalu-qalu-qala-lәlu» deytinder de búl әnge qabyspaytyn jat sózder.
Kókbaydyng ózining әnin, ózining sózimen dúrystap aitatyn bolayyq!
«Abai.kz»

1.    Kókbay aqynnyng әnshilik óneri jәne «Áudemjer» әni jayynda, «Semey tany», №62 (14464), 31 nauryz, 1983, 3-4 better.

2.    «Áudemjer» әni kimdiki? Nemese Kókbay aqynnyng әnshilik óneri jayynda, «Qazaq әdebiyeti», 13 mamyr, 10-11 better.

3.  Abaydyng aqyn shәkirtteri. Ekinshi kitap. Almaty 1994 j.

0 pikir