Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Elim-ay 1632 8 pikir 5 Qyrkýiek, 2022 saghat 10:51

Búl - jaudyng isi!

Qostanay oblysyndaghy órt, búl – diyversiya! Ahmet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyq mereytoyyn boldyrmau maqsatynda jasalghan – terrorlyq akt! Búghan Reseyding arnauly qyzmet oryndarynyng qatysy boluy mýmkin.

Qazaqtyng últtyghyn saqtauda naq Ahmet Baytúrsynúlynday qyzmet etken túlgha qazaq tarihynda kemde-kem. Ahang qazaq últyn saqtaudyng ghylymiy-teoriyalyq negizin jasaghan kemenger. Sol ýshin de Ahandy "Últ ústazy" deymiz. Bir dýnie anyq – Ahmet Baytúrsynúly qazaq últtyghynyng simvoly! Al ishki-syrtqy dúshpandardyng qazaqqa qarsy jýzege asyryp jatqan qasaqy әreketterining ishinde últtyq simvoldardy dәripteudi boldyrmaumen kýresetin arnayy kýshter bar. Búl – solardyng әreketi! Osy maqsatta ishki, syrtqy jau kýshter әrtýrli tәsildermen qazaqtyng últtyq sanasynyng oyanuyna qarsy baghyttalghan barlyq dengeyde maydandar ashuda. Múnymen bel sheship kýresuge bizding biylik dәrmensiz. Qayta kóp jaghdayda biylik syrtqy kýshterding soyylyn soghyp ketude. Múny halyq kórip otyr. Osyny kórip, Aq Orda ishinde jansyzdar órip jýr me deymiz.

Keyingi kezde El Tәuelsizdigine, memleketimizding tútastyghyna qarsy syrttan da, ishten de neshe týrli mәlimdemeler aityluda. Biraq olar kóp jaghdayda jazasyz qútyluda.

Al myna Áuliyekólge jan-jaghynan órt qoyghandar tez arada ústalyp, qatang jazasyn aluy kerek. Áytpese, búl diyversiya elimizding basqa ónirlerinde de jalghasa bermek.

Sosyn taghy bir aitarym, halqymyzdyng úly túlghalarynyng mereytoyyn olardyng tughan jerlerinde auyldyq dengeyde ótkizudi dogharu kerek. Búl – barlyq jaghynan zor shyghyn. Múnyng ruhaniy-sayasy qaytarylymy kemshin. Ishedi, jeydi, ketedi. Atshaptyrym toy ornynda shashylghan plastiyk, ýiilgen qoqystan basqa eshtene qalmaydy. El esinde de...

Áriyne, mereytoy túlghanyng tughan jerinde bastau alsyn. Eskertkishi ashylyp, múrajayy boy kóterip, auyly abbattandyrylyp, joldary salynyp degendey. Biraq negizgi, qorytyndy mereke saltanaty El Ordada ótui tiyis. Búghan Preziydent pen Ýkimet mýsheleri tolyq qúramda, sonday-aq el ziyalylary qatysuy kerek yaghny Ahanday úly túlghalardyng mereytoyy El Ordada ótui arqyly memlekettik túrghyda resmiylendirui kerek. Áytpese, últ hәm memleket túlghalaryn úlyqtau sharalary auyldyq dengeyde qalyp barady. Mәselen, Abaydyng keshegi ótken 175 jyldyghy da kenestik kezendegi shopandar toyynyng dengeyinde ótti. Abaydyng 150 jyldyghy ghana Almatyda (sol kezdegi astanamyz) resmy merekelendi. Sodan beri Abay bastaghan úlylarymyzdyng eshqaysy el Astanasyna kire alghan joq, Qazaqsha aitqanda Nazarbaev biyligi Aqmola astana bolghaly qazaqtyng bir jaqsysyn – sonau Abylay men Búqar jyraudan bastap, El Ordanyng esigi týgili tesiginen syghalatqan joq. Biraq El Ordagha ózining atyn bergizdi. Osy әdilet pe?!

Osylaysha Qazaq Memlekettigine ólsheusiz qyzmet etken, osy jolda qanyn tógip, janyn bergen tarihy túlghalarymyz auylda shang jútyp qalyp qoydy. Kerisinshe, neshe týrli dinder sezi, memleket iydeologiyasyna týk paydasy joq qaptaghan samitter, halyqaralyq jiyndar men Astananyng bes-on jyldyghy dep El Ordany basyp ketken nebir nashaqor әlemdik júldyzdar ýshin Bas qalamyz "prohodnoy dvor" boldy. Múnyng bәrine budjetting (halyqtyn) qarjysy shashylatynyn eskersek, búghan toqtam boluy kerek.

Sóz sonynda aitarymyz, úly túlghalarymyzdyng esimderin El Orda tórinde memlekettik dengeydegi saltanatty jiyndar arqyly resmy týrde úlyqtamay, olardyng mәrtebesi esh kóterilmeydi. Al úly túlghalar osylay úlyqtalmayynsha, olardyng ónegeli ómiri men artynda qaldyrghan múrasy túraqty týrde tolassyz janghyrtylu arqyly halyq sanasyna jetpeyinshe, últ oyanbaydy, el ensesi kóterilmeydi.

Alda әli uaqyt bar, últ ústazy – Ahmet Baytúrsynúlynyng 150 jyldyghyn osy kýzding ayaghyna deyin El Ordada, memlekettik dengeyde, barlyq resmy talaptargha say, óz mәninde atap ótilui kerek.

Al Qostanay oblysynyng Áuliyekól audanynda órt qoiydy úiymdastyrghan diyversiyalyq toptar ústalynyp, jazalanuy tiyis. Ýkimetten búl jóninde resmy jauap kýtemiz!

Erlan Tóleutay

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1488
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1568
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1733