Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Súhbat 2337 38 pikir 3 Qyrkýiek, 2022 saghat 16:46

Jeltoqsan partiyasy: Saylaugha jastar týssin!

Býgin belgili qogham belsendisi, Jeltoqsan ardageri Núrlybek Quanbaev «Jeltoqsan» últtyq demokratiyalyq partiyasy qúrylyp jatqanyn habarlady. Ol ózining jelidegi paraqshasynda: ««Jeltoqsan» últtyq demokratiyalyq partiyasy qúryldy. Qoldanyzdar», - dep jazdy.

Biz dereu Núrlybek myrzagha habarlasyp, qúrylyp jatqan partiya turaly egjey-tegjeyli súrap bildik. Jedel súhbatty oqyrman talqysyna úsynamyz:

Toqaev partiyamyzdy tirkep bersin!

Súraq: Siz «Jeltoqsan partiyasy qúryldy» dep jazdynyz. Últtyq demokratiyalyq partiya. Búl qanday partiya? Qashan qúryldy? Siez, jiyn, basqosuy ótti me? Partiyanyng basshylyghynda kimder jýr? Qúramy, mýsheleri qansha? Onyng tirkelui mýmkindigi qalay?

Jauap: «Jeltoqsan» partiyasynyng qúryluy ya qúrylmauy búrynnan kele jatqan әngime ghoy. Biraq men býgin Facebook-tegi paraqshamda «Jeltoqsan partiyasynyn» qúrylghanyn mәlimdedim. 12 adamnan túratyn sayasy kenesimiz bar. 200-300 adamnan astam mýshemiz bar. Osy azamattar maghan ylghy partiya qúru turaly bastama kóterip, úsynys aitatyn. Men olargha ylghy bas tartatynmyn. Biraq, osy joly sol sayasy kenesimizding mýsheleri «qysym jasady» desem de bolady.

Toqaev saylau ótkizu, preziydenttik merzimdi 7 jylgha úzartu sekildi bastamalardy úsyndy ghoy. Men maqúl dep qabyldadym. Maqúl, onda bizding partiyamyzdy tirkep bersin. Biz de partiyamyzdyng atynan ýmitker úsynayyq, onda.

Súraq: Siz óziniz qanday da bir qoghamdyq úiymnyng atynan preziydenttik saylaugha qatysugha dayynmyn deysiz ghoy?

Jauap: IYә, iyә, dayynmyn.

Súraq: Partiyanyng býgin-erteng tirkele qongy ekitalay dýniye...

Jauap: Partiya tirkelmeydi ghoy...

Súraq: Onday jaghdayda siz qanday úiymnyng atynan ýmitkerlikke týsesiz?

Jauap: Men tek qana Jeltoqsan úiymynyng atynan úsynamyn. Basqa partiyalargha barmaymyn.

Súraq: Sizding búl bastamanyzdy qoldaytyn taghy qanday azamattar bar? Attaryn atay alasyz ba?

Jauap: Meni Arman Shoraev qoldaydy. Erkin Raqyshev qoldaydy...

Súraq: Erkin Raqyshev keshe Múhtar Tayjan myrzalarmen birge basqosugha bardy. Al Múhtar myrza osyghan deyin preziydent Toqaevtyng Joldauda aitqan bastamasyna (preziydenttik merzimdi 7 jyl etip ózgertu-red.) qarsy shyghyp, ýndeu tastaghan. Ol azamattardyng bastamasyna qatysty oiynyz qanday?

Jauap: Eger Baltash agham (Túrsynbaev), «mening әkem» tiri bolghanda, múnday bolmaytyn edi. Baltash agham ondaydy qoldamaytyn edi. Sondyqtan ol jerde Erkin Raqyshevting ne istep jýrgenin bilmeymin. Baltash agham ketken son, onyng iydeyalaryn basqasha paydalanyp ketuge bolmaydy ghoy. Sondyqtan, keshegi jigitterding qosylghan bastamalaryna kónilim tolmady. Jaraydy. Biriksin, jasasyn. Oghan mening qatysym joq. Olar meni shaqyrghan da joq.

Súraq: Bizde «Jeltoqsan» dep atalatyn birneshe úiym bar. Gýlbahram Jýnistin, Sizderding úiymdarynyz, Erlan Dekelbaev aghalar bar. Olarmen kýsh biriktiresiz be?

Jauap: Dekelbaevtyng úiymy joq. Ol úiym basshysy emes. Men úiym basshysymyn. Mening úiymymda 200-den astam adam bar. Olar meni qoldaydy.

Súraq: Resmy tirkelgen úiym ba?

Jauap: Resmy tirkelgen úiym. Biz júmys istep jatyrmyz. Erlan Dekelbaevty syilaymyn. Biraq, ol úiym basshysy emes.

Súraq: Jaqsy. Eger siz saylaugha týsetin bolsanyz, ózge de jeltoqsandyqtar (úiymdar) sizdi qolday ma?

Jauap: Úiymdy ashu bir bólek, úiymmen jýmys isteu bir bólek. Mysaly, Gýlbahramdy alayyq. Ol óz úiymyn ashyp alghan. Sol úiymmen birge júmys istep jýr. Men ony qoldaymyn. Ol kisiniki dúrys. Men preziydent bolmay-aq, qoyayyn. Mysaly retinde, eger men týssem, osy adamdar meni qoldaydy dep oilaymyn.

Preziydenttikke 60-taghylar emes, jastar týsui kerek!

Súraq: Oppozisiyada jýrgen azamattarmen kýsh biriktiru turaly oiynyz qanday?

Jauap: Qazirgi uaqytta saylaugha bir ghana adamdy týsiru kerek. Ol jas boluy kerek. Men sekildi alpysqa kelgen, Erkin Raqyshev sekildi alpysqa kelgen jigitter bolmaydy. 35-45 jastyng arasyndaghy jigitterdi saylau kerek. Solar Qazaqstanda reforma jasauy kerek. Shaldardan qútylu kerek.

Súraq: Siz preziydenttik saylaugha týspeysiz be?

Jauap: Joq! Men saylaugha týspeymin. Menen preziydent shyqpaydy. Partiya qúramyn. Sol partiyadan jas jigitti ýmitker retinde shygharamyn.

Súraq: Preziydenttik saylaugha qatysu ýshin de, partiya qúru ýshin de aqsha kerek. Jәne az aqsha emes. Siz qarjylandyru mәselesin qalay sheshpeksiz?

Jauap: Bizde aqsha jaghynan problema joq. Onyng qaydan shyghyp jatqanyn aitpay-aq, qoyayyn.

Súraq: Partiya qúrugha aqshanyz jete me?

Jauap: Jetedi. Ýmitker shygharugha da aqshamyz jetedi.

Súraq: Jaqsy: Men de sizding aqshanyzdy qazbalap súramay-aq, qoyayyn. Biraq, siz preziydenttikke  alpystan asqandar emes, jastar baruy kerek dediniz. 3-4 adamdy atay alasyz ba?

Jauap: Ayta almaymyn. Biraq,  3-4 jas jigit bar. Olardyng kim ekenderin aitsam, dau bolyp keter.

Súraq: Bizde qazir biylikte jýrgen azamattardan (Ýkimet, Parlament t.b.) preziydent bolugha layyq degen adamdar bar ma? Birli-jarymyn mynau dep kórsete alasyz ba?

Jauap: Bar jigitter. Biylikte jýrgenderding ishinde de bar. Biylikten tys jýrgen adamdar da bar. Eger men qazir bir adamnyng atyn atasam, «Núrlybekting «Jeltoqsany» osy adamdy iyterip jatyr, anaumen-mynau baylanysty» degen alyp-qashpa sózder kóbeyedi. Sondyqtan, men bireudi atay almaymyn. Mysaly... Mysaly, jaqynda qúrylghan Úlytau oblysy bar ghoy...

Súraq: Berik Ábdighaliyúly ma?

Jauap: IYә, sol jigitti atay alamyn. Qazaqstan preziydenti bolugha layyq adam. Basqasyn aitpaymyn. Ári qaray, shu bolyp ketedi.

Dәl qazirgi uaqytta Toqaevtyng 7 jyl otyrghany dúrys!

Súraq: Keshe joldaudan keyin Preziydent te saylaugha qatysatynyn aitty. «Preziydent 7 jyl otyruy kerek jәne biraq mәrte saylaugha týsu qúqy berilui kerek», - dedi. Siz ne deysiz?

Jauap: Núreke, dәl qazirgi uaqytta Qasym-Jomart Toqaevtyng 7 jyl otyrghany dúrys. Meni talap tastasa da sol.

Súraq: Juyrda Dos Kóshimmen osy saylau turaly sóilestik. Ol kisi: «Búl saylauda Toqaevqa opponent joq», - dedi.

Jauap: Jana ghana aittym ghoy...

Súraq: Eragha Bapi, Rysbek agha Sәrsenbaylar aldaghy uaqytta sizge habarlasyp, «Núrlybek, biz saylaugha baykot jariyalaymyz. Qatarymyzgha qosyl», dese? Ol kisilerding keshegi kezdesude qanday sheshimge kelgenin biz bilmeymiz ghoy. Dese de, qanday da bir sheshimge kelip, sizdi qatarlaryna shaqyrsa, siz qosylasyz ba?

Jauap: Joq.

Súraq: Siz: «Jeltoqsan partiyasy nemese úiymynyng atynan ózim týspesem de, dodagha týsiretin adam bar», - dediniz. Obiektivti bagha berinizshi, osy saylaudyng siz ýshin favoriyti kim?

Jauap: «Jeltoqsan» partiyasynan bir jigit, mýmkin eki jigit preziydenttik saylaugha týsedi. Jas jigit. Ol jeltoqsandyq boluy, jeltoqsan oqighasyna qatysuy mindetti emes. Ony kórsesinder. Toqaevtyng týsetini týsinikti ghoy. Ol Toqaevqa bәsekeles bolady. Tipti, jenip ketui de mýmkin.

Ekinshiden, Toqaev qazir ózin jeti jylgha saylap otyr ghoy, shynyn aitqanda. Biraq, búl jerde konkurensiya boluy kerek. Toqaev Nazarbaev siyaqty bolmauy kerek. Onyng taqtan aiyrylyp qalu mýmkindigi boluy kerek. «Jeltoqsannan osynday jas jigit shyghyp jatyr», - dep erteng el de, Toqaev ta shoshityn bolady. Yaghni, men osy joly shahmat jýrisin jasap otyrmyn.

Súraq: Yaghni, «Toqaevqa Ámirjan Qosanovtan da qatty opponent bola alatyn adam shygharamyn» deysiz be?

Jauap: Men Ámirjan Qosanov turaldy mýlde әngime aitpaymyn. Ol kisining qajeti joq. Biraq, men jas jigitti alyp shyghamyn.

Súraq: Toqaev saylaugha týsedi. Ony kim úsynuy mýmkin? Ony partiya úsyna ma, joq, Assambleya ma?

Jauap: Ol manyzdy emes. Ony kim úsynghany manyzdy emes. Toqaevqa da, qasyndaghylargha da bәribir...

Sony: Jaqsy, súhbatynyzgha rahmet.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

38 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1501
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1582
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1747