Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Ádebiyet 1263 0 pikir 18 Shilde, 2022 saghat 14:30

Shygharmashyl túlghany tәrbiyeleu ózekti mәsele

Jasyratyny joq KSRO taraghannan keyin TMD kenistigindegi, onyng ishinde bizding elimizdegi bilim beru prosesindegi mektep oqushylarynyng shygharmashylyq qabiletin damytu problemasy  filosofiya, pedagogika, psihologiya, lingvistika taghy da basqa ghylym salalary mamandarynyng nazaryn ózine audarumen keledi desek osy mәselening tónireginen esh alshaq ketepeymiz. 

Búl qazirgi biz ómir sýrip otyrghan qoghamnyng mektep qabyrghasyndaghy asa belsendi túlghalaryn shygharmashylyq jaqtan jetildire týsuding sheshimderin tabugha qatysty ýnemi óse týsken bilim beru talabymen tyghyz baylanysty. Býginderi zaman bizding aldymyzgha qoyyp otyrghan asa manyzdy mindeti – bilim beru prosesi kezinde oqushylardyng shygharmashylyq daryndylyqtaryn damytu bolyp tabylady. Óitkeni, ómirding barlyq salasy asa zor ózgeristerge úshyrap jatyr. Aqparattar kólemi jyl sayyn orsan zor kólemde arta týsude. Berilip jatqan bilim jyldam kәdege jarmay qaluda.

Tәuelsiz Qazaqstandaghy balalar shygharmashylyghynyng damuyn ótken tarihpen baylanystyrmay sóz ete almaymyz. Sondyq mәdeniyeti damyghan әm әlem elderine ýlgi bolyp otyrghan Europada balalardyng shygharmashylyghyna degen qyzyghushylyq HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynan bastau alady. Búl ýrdis biz qúramynda bolghan aq patsha keyin qyzyl imperiya kezinde qazaq elinde de balalar shygharmashylyghyna qatysty iydeologiyalyq tәlim beruding qaynar kózderining birine ainaldy. Ári kóp jaghdayda jergilikti últtyng býldirshinderining últtyq bolmystyq, mәdeniy-ruhany mýddesi ayaq asty etilse de, óz jemisin bere aldy. KSRO biyligi 1952 jyly pionerler men oqushylar ýilerin biriktirip, kóbine iri qalalarda Balalar shygharmashylyghy ýilerin qúra bastady. Búdan kenestik Qazaqstanda tys qalghan joq.

Temir shymyldyq kezinde qazaqstandaghy ónerli balalar YuNESKO egidasyndaghy beyneleu óneri salasyndaghy - International Society for Education through Art, INSEA, muzyka salasyndaghy - International Society for Music Education, ISME, balalar әdebiyetindegi - International Bord on Books for Young People, IBBY syndy halyqaralyq úiymdardan tys qalghany da jasyryn emes, tarihy aqiqat.

Egemndik jyldardy últtyq ereksheligimizdi pash etetin respublikalyq jәne halyqaralyq balalar shygharmashylyghyna arnalghan jobalar men bayqalaular boy kórsetip, jyldan-jylgha óz jemisi men nәtiyjesin berip kele jatqany kónildi quantady. Endi osylardyng bәrine bolmasa da keybirlerine jeke-jeke toqtala ketkenimiz artyq emes siyaqty.

«Úly dala úrpaghy» atty respublikalyq balalar shygharmashylyghy bayqauy ólen, qarasóz, monolog, drama, әn-bi, beyneleu óneri janrlarynan túryp, elimizding býkil aimaqtarynda ótkizilip keledi. Búl bayqau Núr-Súltan, Almaty, Týrkistan jәne t.b. qalalarda túraqty ótkizilip, balalar shygharmashylyghyn damytugha zor ýles qosuda.

2004 jyldan bastau alatyn «Tughan jerim» atty balalar men jasóspirimder shygharmashylyghy bayqauyn Qazaqstan Respublikasy Túnghysh Preziydenti – Elbasy muzeyi jyl sayyn túraqty ótkizip túrudy iygi dәstýrge ainaldyrdy.

Búl jobanyng ózgesheligi әlem balalaryn Qazaqstannyng mәdeniyeti men ónerimen tanystyrudy, olardyng jeke qabileti men shygharmashylyq әleuetin terendetudi kózdeytindiginde. Atap aitar bolsaq, keskindeme men mýsinnin, sәndik-qoldanbaly ónerding týrli tehnikasymen oryndalghan ýmitkerlerding tuyndylary býgingi kórkem ónerdegi balalar shygharmashylyghyn jan-jaqty ashyp, qazaq oqushylarynyng sheberligin kórsetedi. Búl bastamany Túnghysh Preziydent muzeyi qoldaghan alghashqy sәtterden bastap tek balalar shygharmashylyghy ghana ónerding eng bir taza jәne eng bir shynayy týri bolatyny turaly oy bizdi algha jeteledi. Dәl sol sebepti de Elbasy kitaphanasy balalar shygharmashylyghyn qoldaumen ainalysudan jalyqpaydy.

Atalghan bayqaugha «Ótken shaq, osy shaq, keler shaq», «Tughan ólkem», «Últymnyng dәstýrleri», «Ermegim», «Men suretshimin» taqyrybynda úsynylghan TMD elderi, onyng ishinde Resey, Tatarstan, Bashqortstan, Ózbekstan, Ukraina, Ázerbayjan, Belarusi elderining órenderining shygharmashylyq tuyndylary qatysyp, tamashalaushy qauymynyng kózayymyna ainaluda. Jas qatysushylardyng júmystaryna qoldau jasalynyp, olardyng osy shygharmashylyq jolda toqtap qalmay, ony jyl sayyn jalghastyra beruine shabyt syilaydy.

Tany bir tyng ýrdis «BILGEN-DARA BOL» shygharmashylyq bayqauy bolyp tabylady. Búl bayqau jyl sayyn úiymdastyrlyp keledi. «Týrkitildes jurnalister qory» Qoghamdyq qory men «Bilgen» últtyq avtorlyq metodika jәne baghalau» ortalyghy tarapynan ortaq seriktestik negizinde «Serpin» bilim jәne innovasiya últtyq palatasynyn» qoldauymen, Qazaqstandaghy jәne shet elderdegi mektep oqushylarynyng shygharmashylyq qarymyn kýsheytu jәne olardy yntalandyru maqsatynda ótkiziletin «BILGEN-DARA BOL» shygharmashylyq bayqauynyng balalar men jasóspirimder jәne jastar shygharmashylyghyn qoldau men demeudegi orny bólek ekendiginde.

«Núrly Jastar» Respublikalyq kórkem sóz, әn-by bayqauy da el ishindegi tanylmay jýrgen talanttardy ashuda zor júmystar jasap keledi. Atalghan bayqaugha kórkem sóz oqu sheberligin iygergen, әnshilik jәne biyshilik qabiletteri bar, dәstýrli әn oryndaugha iykemdengen, qanday da bir aspapta oinaudy mengergen, aqyndyq daryndylyqqa ie 3-22 jas aralyghyndaghy balabaqsha men bilim beru mekemelerining oqushylary men jasóspirimder qatysyp óz talant-darynyn el aldynda tanytyp ýlgerdi.

Kezinde Sh. Aymanov «Teatr-adamdardy tuystyratyn shygharmashylyq otbasy, sahna óneri-til jetpes qúdyretti ómir shyndyghyn bilu, yaghny adamnyng sahnany sýimeui mýmkin emes» - degen úlghatty sózin últyna amanattaghan edi. Suret óneri bolsyn, muzyka bolsyn, teatr bolsyn әr balagha quanysh, qyzyq, úmytylmas әser syilaytyndyghy jasryn emes. Elimizdegi balalardyng estetikalyq talghamyn, qiyalyn damytu jolynda bayqaulardyng alatyn orny erekshe.

Balalar shygharmashylyghyn damytuda, olardyng ómirge degen kórkemdik kózqarastaryn qalyptastyruda teatrlandyrylghan qoyylymdar erekshe ról atqarady. Ónerge beyimi bar balalar keyipkerlerdi oinay otyryp, olardyng is-әreketteri men minez-qúlyqtaryn beredi jәne oiyn arqyly tilderin damyta otyryp, adamgershilik jaqsy qasiyetteridi óz boyyna qalyptastyra biledi. Sol sebepti, teatr qoyylymdary daryndardy tәrbiyeleude manyzyn esh uaqytta joyghan emes.

Osylaysha, shygharmashylyq qabiletti damytu qazirgi zamanalyq bilim berude negizgi mindetterding birine ainalyp otyr. Óitkeni, bilim beruding basty maqsaty – óskeleng úrpaqty bolashaq ómirge kemeldengen túlgha retinde dayyndap shyghu. Shygharmashylyq degenimiz búl  –  algha qoyghan maqsatty tiyimdilikpen iske asyrudyng tóte joly. Shygharmashyl túlghany tәrbiyleu estetikalyq jәne adamgershilik tәlim-tәrbie problemalaryna qatysty keshendi amal-tәsilderding ózekti mәselerin qamtidy. IYdeyalyq-dýniyetanymdyq, ruhany jәne kórkem tәrbie beruding birtútastyghy  óskeleng úrpaq túlghasyn jan-jaqty әri ýilesimdi damuyna qol jetkizuding basty kepili bolyp tabylady. Shygharmashylyq jәne onyng atqaratyn qyzmetterining qúndylyghy tek qol jetkizetin tabystardyng nәtiyjelerinen ghana emes, shygharmashylyq prosesting ózinen de túrady.

Songhy kezde kóptegen eresekter (pedagogtar men ata-analar) balanyng kreativtik qabiletining damuyna zor ynta tanyta bastady. Búrynghy sanamyzda berik ornyqqan «shygharmashylyq» termiynin onyng sinonimdik synary «kreativtik» úghym-týsinigi almastyrdy desekte bolady. Týiindey aitqanda balalar men jastardyng kreativtik túlghasyn damytu ýshin shәkirt pen ústaz qarym-qatynasyn ózara úshastyra bilu kerek.

Dayyndaghan Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1501
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1583
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1751