Senbi, 28 Qantar 2023
Ádebiyet 2638 14 pikir 16 Tamyz, 2022 saghat 11:59

«Qasiret pen taghdyrgha» kim qiyanat jasady?

Sәule Dosjannyng súhbaty

- Sәule Maghazbekqyzy, sizding «Qasiret pen taghdyr», «Ýzilmegen ýmit» dilogiyanyz eki-ýsh kýnnen beri әleumettik jelide zor talqygha týsip jatyr, sonyng sebebine toqtalyp ótseniz.

-.«Qasiret pen taghdyr»  –  halyqtyq shygharma. 700 betten túratyn dilogiyada kenestik iydeologiyanyng qúrbany bolghan tútas bir halyqtyng atom yadrosynan kórgen orasan zor qasireti ashyp kórsetiledi. Múnda siyrek kezdesetin arhiv materialdary, viydeotaspalar qoldanylghan. Sol súmdyqtar bolghan jerdi – Abay elin aralap, kuәgerlermen de sóilestim. Jýrekten ótkizilip jazylghan shygharma. Búl kitaptardyng eki-ýsh kýnnen beri әleumettik jelide rezonans alyp jatqany ras. Olar - poligonnyng qasiretin mening kitabym arqyly bilip, jany ashyghandar.  «Abay» Memlekettik syilyq komissiyasynda mening kitabymmen tanys emes basqa salanyng mamandary bolghan eken. Óner men әdebiyet jәne qúrylys-dizain salasynyng bәri birge dauys berennen men tiyisti mәreden óte almadym. Oqyrmandarym  múny  әdiletsizdik dep qabyldauda.

- «Abay» Memlekettik syilyghyna úsynylaghan әiel jazushylardyng biri de otyrys komissiyasynan ótpey qalghan eken, sonda qazaqstandyq әiel jazushylardyng osal bolghany ma?

- Qazir әlemde әiel qalamgerler globaldy taqyryptargha baryp, myqty jazyp jýr. Qazaqtyng qalam ústaghan әielderi de olardan bir de kem emes. Bir aiyrmashylyghy, basqa elderde әiel qúqyghy saqtalyp, genderlik sayasat jýieli jýrgizilse, bizding elde әli de әielderdi әdebiyette shettetu bar. Ásirese, proza janrynda. Sebebi roman jazu degen óte auyr. Áyelder ot basynan, әleumettik jaghdaydan asyp men siyaqty taghdyryn arnap sýiekti shygharma jaza bermeydi. Búl qos tomdyqtar mening altynshy romanym.  «Ýlken ýidegi ýrey» , «Jalghyzdyng jarasy», «Birtuar», «Kórdemshening qasireti» degen romandarymdy da halqym sýiip oquda. Balalar әdebiyetinde «Auyldan shyqqan millioner» atty besteler de miniki.

Al, Memsyilyqtpen  qazaq әdebiyeti әdebiyet bolghaly proza janrynan әiel adam marapattalmapty. Poeziyadan Mәriyam Hakimjanovadan beri syilyq alghandar barshylyq. Ótken joly dramadan da Roza Múqanova túnghysh bolyp marapattaldy. Ádebiyette jynys bolmauy kerek.

- Sonymen, komissiya qúramynyng әdiletti jasaqtalatynyna senbeysiz ghoy?

Irikteuden ótkizuding múnday  jýiesi әbden eskirgen degen pikirlerdi oqyp qaldyq. Sizding oiynyzsha, múnday әdiletsizdikterding aldyn alu ýshin ne isteu kerek?

- Osy komissiya mýshelerining jalpy sany qyryqtyng ýstinde  bolsa, solardyng bәri mening kitabymdy oqyghan dep aita almas edim. Óitkeni kitaptar eki apta qalghanda taratylghan. Ári syilyqqa týsip jatqan men ghana emes, basqa jazushylar da bar. Qoldaryna keybir shygharma tiymegen de estuimshe.

Komissiya talqylauynda búl qos tomdyqty oqymaghandar da bar ekenin jogharyda aittym. Ádiletsizdik degen sol emes pe?  Onyng ýstine, bizding kitaptar mausymnyng ortasynda ghana qoldaryna tiygen. On bes kýnde sonsha kitapty qalay oqyp shyghady?

Negizgi bar mәsele seksiya boyynsha, әr maman óz salasynan dauys bermeuinde dep oilaymyn. Sondyqtan memsyilyq komissiyasynyng júmys jýiesine ózgeris engizilui kerek. Sodan song mening namysyma tiyetin «Sәule Dosjan әdebiyetke zeynetke shyqqan song keldi, tipti әli jas qoy, jazady. Aldynda aghalary bar jol bersin» degen әngimeler tarap ketipti. Aynalayyndar, men biyl qyrkýiekte 63 jasqa tolamyn. Jazudy on tórt jasymnan bastaghamyn. Poeziyasy bar, prozasy bar otyz kitaptyng avtorymyn. Memleketting ýlken syilyghy adamgha, jasyna, jynysyna  emes, shygharmanyng salmaghyna qaray baghalanuy kerek. Onda Otanyn, elin, últyn, tarihyn kórsetip, ótkeni men bolashaghyn aituy kerek. Saqal satyp marapat aludy qoi kerek.  Qyryq jastaghy qalamger de aldynghy tolqynnan asyp týsip, shappay ber bәige aluy mýmkin, enbegi layyq bolsa.  Jetpis jasynda da úly shygharma jazuy mýmkin búryn tanylmaghan adam. Onday qúbylystar ónerding bar salasynda tarihta bar.

- «Qasiret pen taghdyr» dilogiyasynyng Qazaqstanda kóp oqylghan kitaptar boyynsha joghary reytingke ie ekenin bilemiz. Óitkeni, «Bir el – bir kitap» respublikalyq aksiyasy boyynsha jýieli nasihattalghan kitap qoy. Jalpy, kitap turaly oqyrman pikiri qanday?

- Osy ýsh kýnnen beri әleumettik jelini tek mening oqyrmandarym jaryp jatyr. Akkauntymda birazy tizilip túr jәne saghat sanap qosyluda. Men oqyrmandarymnyng aq jýregine rizamyn, Alla razy bolsyn. Bәigege týsken basqa qay jazushyny osylay izdep, qoldap jatyr? Men qazir búghan maqtanyp otyrmyn!

- Siz óz postynyzda «Býgingi kýnning Batyrashtary «Qasiret pen taghdyr» kitabynyng «basyn shapty» dep jazypsyz. Múnday әdiletsizdikke qanday әreket jasaysyz? Álde ýnsiz kónesiz be?

- Meni kýlli halyq qoldap otyrghanda, kitabym japon, aghylshyn, qytay, orys oqyrmandaryna tarap jatqanda, kimnen qorqamyn? Sondyqtan, osylay súhbat berip, shyndyqty ashyq aityp otyrmyn. Qazir әlemde yadrolyq soghysqa qarsylyq taqyryby qyzyp túr. Sondyqtan ózderi audaryp jatyr, býgin japondyq Masudjima Shiygenobu habarlasyp, qoldauyn bildirip jatyr. Búiyrsa, ol da pikir aityp, súhbat beredi. Týrik tiline audarghan audarmashym Ufuk Tuzman pikir jazdy. Amerikada Chikogo uniyversiytetinde audarylyp jatyr. Endi jarty jylda әlem shulaydy. Sonda últynyng taghdyryn jazghan qos tomdyq enbekti baghalamaghandar úyalatyn shyghar, әlde úyalmay ma eken? Ony óz aryna qaldyrayyq. Mening «Qasiret pen taghdyrymdy» әli әlem tanityn bolady. Biraq men songhy bir jylda jana jolgha týsken, әdiletting tuy kóterilip kele jatqanyn elime senem! Ádiletti Qazaqstannyng óz halqynyng qasiretin estiytin memleket baryna senem! Komissiya mýshelerining últtyq, otanshyldyq namystary oyanyp, qayta qarap, әdil bagha beredi dep kýtem.

Súhbatynyzgha rahmet!

Súhbattasqan Sayan Asqarúly

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3143
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2100
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1918