Júma, 30 Qyrkýiek 2022
Abay kýni 1808 26 pikir 10 Tamyz, 2022 saghat 14:12

Saualnama: Abaydy jalghaytyn aqyn bar ma?

2020 jyly QR Ýkimetining Qaulysymen 10 tamyz «Abay kýni» dep belgilendi. «Abay kýni» retinde 10 tamyzdyng belgilenui beker emes. Ghylymy ortada oishyldyng tughan kýni turaly eki týrli núsqa tanymal bolghanymen, jyldar boyy 10 tamyz resmy týrde Abay Qúnanbayúly tughan kýn dep tanbalanyp keldi. Abaydyng 175 jyldyq mereytoyy qarsanynda osy kýn kýntizbege «Abay kýni» retinde resmy bekitilgen edi.

Biz býgin «Abay kýnimen» sabaqtastyra otyryp, qalamgerler arasynda saualnama jýrgizdik.

Álemdik әdebiyette Abay sekildi abyzgha, anyzgha ainalghan túlghalardyng ayaqtalmaghan jauhar shygharmalaryn qalamgerler týrlishe jalghastyryp, ayaqtap jatatyny belgili. Mysaldar da az emes. Al Abayda ayaqtalmaghan eki poema bar. «Vadiym» jәne «Ázimning әngimesi». Aldynghysy – «Lermontovtan audarma» delinedi, ekinshisin hakim «Myng bir týnnin» jelisimen jazghanyn aitady. Osy eki poemany ayaqtaytyn aqyn bar ma, qazir? Ony ayaqtaudyng qajeti joq pa? Qalamgerler ne deydi? Marhabat...


Aqberen Elgezek, aqyn:

- Abay kýni – Abay eskertkishine baryp, gýl shoqtaryn qoy - merekeleu emes. Bir jyl boyy «Abaytanu» manayynda, Abaydy nasihattau jaghynan júmystar atqarylyp, ol qorytyndylanu kerek. Songhy sayasy jaghdaylargha baylanysty, Qantar oqighasy, dýniyejýzilik pandemiyanyng boluyna baylanysty «Abaytanu» mәselesine eshkim kónil audara almady. Bolashaqta  10 tamyzda bir jyl boyy «Abaytanugha» baylanysty qanday sharua atqaryldy, Abaydyng shygharmashylyghy qansha tilge audaryldy, qalay nasihattaldy, «Abaytanugha» qanshalyqty terendedik degen siyaqty ýlken mәselelerdi qorytyndylaytyn kýn boluy kerek. Biyl da elordada, Almatyda Abay kýnine arnap kóptegen sharalar ótkizilip jatyr. Biraq búl jetkiliksiz.  Memlekettik dengeyde ýlken qorytyndy jasaluy kerek. Sonda ghana «Abaytanuda» ilgerileu jýredi.

Erlan Jýnis, aqyn:

- «Vadiym» men «Ázimning әngimesi» poemalaryn ayaqtau ýshin Abay bolyp tuylu kerek shyghar. Álem әdebiyetinde de ayaqtalmaghan povester, poemalar, romandar bar ghoy. Olar sol ayaqtalmaghan kýii túrady. Sondyqtan ayaqtaudyng qajeti joq shyghar dep oilaymyn. Biraq jas aqyndar eksperiyment retinde ózderin synap, jazyp kórse bolatyn shyghar.

Abaydyng tughan kýni – tughan kýn ayasynan shyghyp ketken iri atauly kýn. Abay kýni qazaq ýshin oidyng kýni, ardyng kýni, qazaqtyng óz janyna ýnilip, ózin tanu kýni. Búl, shyn mәninde, Últtyq mereke.

Gýlbaqyt Qasen, aqyn:

- Dәstýr jalghastyghy degen bolady ghoy. Keyde әdeby qazynamyz halyq auyz әdebiyetinen bastalady, jazba әdebiyetimiz Abaydan bastalady dep jatamyz. Biz әdebiyette bәribir Abaygha bas iyemiz. Dese de,  Abaydyng salyp ketken joly, Abaydyng qazaq әdebiyetindegi qoltanbasy, bay múrasyn kelesi úrpaqqa janghyrta beruimiz kerek. Eger myqty aqyndar «Vadiym» men «Ázimning әngimesi» poemalaryn jalghastyrudy qolgha alsa, jaqsy dýnie shyghady dep oilaymyn. Qazir men Múqaghalidyng ritorikalyq jyrlaryna jauap óleng jazghan daryndy bir aqyndy oqyp jýrmin. Ólenderi әdemi shyqqan. Mýmkin bolashaqta Abaydyng poemalaryn da ayaqtaytyn aqyndar tabylyp qalar.

Biz Abay әli tolyq týsinip bolghan joqpyz. Terenine boylay almay kelemiz. Abaydyng aityp ketken dýniyelerin boyyna sinire almay jýrgen úrpaqpyz. Mysaly, Abaydyng jazyp ketken «Bolys boldym, minekeyi» qazirgi әkimderge qatysty. Biz kóp nәrsening bayybyna barmaymyz. Sondyqtan, Abay kýni degenimiz Abaydyng eskertkishine gýl qoyyp, suretke týsu emes. Ár balabaqsha, mektepterden bastap mýmkindiginshe Abaydyng ólenderin jas úrpaqtyng sanasyna sinire beruimiz kerek. Búl bir kýnge, tek Abaydyng tughan kýnine qadalyp qalmau kerek. Memlekettik iydeologiyanyng basynda otyrghandar,ústazdar, qalamgerler,  úrpaq tәrbiyelep otyrghan ata-analar, jurnalister barghan jerinde Abaydyng tittey de bir sózin úrpaq sanasyna siniruge atsalyssa ghana Abaydyng múrasyn tolyq iygeremiz.

Ábdirashit Bәkirúly, filosof:

- Abay zamany men qazirgi zamannyng aiyrmashylyghy jer men kóktey.  Kózqaras pen dýniyetanym ózgerdi. Abaydyng poemalaryn dәl Abay siyaqty jazyp shyghu mýmkin emes. Jazylghan kýnning ózinde tek syrtqy úqsastyq kýiinde qalady. Abay ólenderinde jazady ghoy, erinshektik, jaybasarlyq, óz taghdyryna degen asa bir jauapkershilikting joqtyghy degen siyaqty jaman qazirgi kýngi qazaqtyng boyynan tabylatyn jaman qasiyetter ghana úqsas bolyp qalady. Abaysha jyrlaghan aqyn myna bir mәseleni eske ústaghany abzal. Biz últtyq tәrbie jýiesine qayta oraluymyz kerek. Búrynghy qazaqtyng últtyq tәrbiyesinde el basqaru, kósh basqaru degen túlghalyq tәlim bolghan. «Balam kósh bastaydy», «balam jigit bolady» dep aityp otyrghan. Búl býkil qazaqtyng maqal-mәtelinde de túnyp túr. Al, qazir biz «jemqorlardy» tәrbiyeleymiz. Qazaqy tәrbie abstraktili úghym bolyp qaldy. Mektepterde qazaqtyng dәstýrli mәdeniyeti oqytylady, biraq túlgha tәrbiyeleu túrghysyndaghy tәlim beru jaghy әlsiz.

Qazirgi kezende Abaydy týiindep beru óte qiyn sharua. Biraq ony ayaqtaymyn degen aqyn ne jazushy halyqtyng últtyq bolmysyn Abayday týsinetin dengeyde boluy kerek. Qalada «mersedes» minip jýrgen aqyn-jazushy sonau zamanda týie qomynda jýrgen Abaydy týsine ala ma? Abaydy jalghastyratyn adam aqyn-jazushy ghana emes, ol psiholog, sosiolog, filosof boluy kerek. Bizde onday adamdardyng qarasy bar. Biraq olar batyly jetip, Abaydy jalghastyra ala ma? Óitkeni, bastasa tópelegen synnyng astynda qalary anyq. Sondyqtan, mening oiymsha, búl bir adamnyng ghana qolynan keletin sharua emes. Búl újym bolyp atqarylatyn sharua.

Abay múrasyn tanuda kóptegen júmystar istelui kerek. Mysaly, Abaydyng qara sózderin shynayy filosofiyalyq ilimmen ústashtyryp zerttegen dúrys dep oilaymyn. Abaydyng danalyghy sonda ghana kórinedi. Filosofiyada týrli baghyttar bar ghoy. Solar Abaydyng qara sózderinde kesek-kesegimen kezdesedi. Qara sózderdi birsydyryp oqyp shyqqan adam bayqamauy mýmkin. Sony filosofiyalyq taldau jasap, әr sózindegi danalyqty alyp shyqsa, búl Abaydy qazaqqa qayta tanystyru bolar edi. Osylaysha, Abaydy әlemge asqaqtata kóretuge bolady. Osy baghytta asyqpay júmys atqarylghany jón. Abaydyng tughan kýni dep toylatyp, merekeletkennen kelip-keter payda joq.

Abay bizding intellektualdyq simvolymyz. Biz Abaydy danalyqtyng formaty retinde qabyldauymyz kerek.

Dayyndaghan Ayjan Temirhan

Abai.kz

26 pikir