Seysenbi, 27 Qyrkýiek 2022
Aqmyltyq 1623 7 pikir 10 Tamyz, 2022 saghat 12:16

Abaydy qorlau – qazaqty qorlau!

Hәkim Abaygha kezekti shabuyl jasaldy

Búl men ýshin janalyq emes, tandanbaytyn boldym, sebebi elimiz tәuelsizdik alghanda býkil shygharmashylyq ghúmyryn Abay men Múhtar Áuezov shygharmashylyghyna arnalghan ghúlama ghalym, toqsannyng tórteuine jasy kelgen abyz-aqsaqal Mekemtas Myrzahmetovting jetekshiligimen Abaydyng qarasózderinen alghashqylardyng biri bolyp dissertasiya qorghadym.

Qazaq elining erkindikke qoly jetken otyz jylda qazaqty, Abaydy qorlaghandardyng aila-sharghysyna, qulyq- súmdyqtaryna japqan jalalaryna, aitqan ótirikterine qarap otyzdan asa maqala jazdym desem artyq aitqan bolmaytyn shygharmyn. Endi mine әleumettik jelini shulatqan Zәure Bataevanyng «Abay izimen: Sovet rejiymining taghy bir jasandy qújaty-Adolif Yanushkevichting kýndeligi men hattaryn» maqalasyna jauap jazugha tura kelip túr. Sebebi әleumettik jelining oqyrmandary da, talantty jurnalist bauyrymyz Ahmet Ómirzaqta «Qazaq әdebiyetining klassiygi turaly kýmәn nemese Zәure Bataevanyng Abay shygharmashylyghy turaly jazghandaryna abaytanushylar nege jauap bermey otyr? – dep jazghan maqalasy qolgha qalam aldyrdy. Áriyne, biz ýshin әueli qoghamgha qayshylyq pikir tudyrghan, zalaly óte auyr búl mәselening shyghu sebebin biluimiz qajet, sonda saldarymen kýrese alamyz. Búl qazaqqa, Abaygha shabuyldyng 90 jyldyng basynda qazaq kóp dindi bolghan dep, missionerlerding kóshede, tipti ýilerge jat dinderdi uaghyzdaytyn kitaptardy taratuymen bastalyp, Borattyng kinosyn shygharumen sharyqtaushegine jetti. Osy missionerlermen jәne olardyng jetegine ergen «adasqan qazaqtarmen» aiqasa jýrip jinaqtalghan tәjiriybemdi qorytyndylap, ylannyng ózim tújyrymdaghan sebebin kórsetip 2020 jyldyng jeltoqsanynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasymjomart Kemelúly Toqaevtyng atyna ashyq hat jazdym. Preziydent Ákimshiliginen «hatynyzben Preziydent tanysty, Bilim jәne ghylym ministrligi men Mәdeniyet ministrligine shara qoldanu ýshin tapsyrma berildi» dep jauap aldym. Shabuyr bәsendegendey bolyp edi, endi qaytadan kýsh ala bastady. Nege? Sebebi bizding otar el bolyp sansyraghan qúldyng sanamyzdy, әlsiregen últtyq salt-dәstýrimizdi, tәrbiyemizdi әli de bolsa qalypty dengeyge jetkize almay otyruymyzdan.

Zәure Bataevanyng maqalasyn jauap beru ýshin әueli Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Q.K.Toqaevqa jazghan ashyq hatymda Qazaqqa, Abaygha shabuyldyng sebebin óz payymym boyynsha dәleldeuge talpynys jasadym, qysqa ýzindi keltirip baryp jauabymdy bastaymyn:

«Bizding «sheteldik dúshpandarymyz» Qazaqstandy, onyng negizin qúraytyn qazaq últyn «mәngýrt» etu ýshin aldynala tereng zerttelgen, barlyq mýmkindik jan-jaqty qamtylghan, úzaq merzimge arnalghan josparyn birte-birte neshe týrli zymiyandyqpen oilastyrghan aila-tәsilderi arqyly iske asyrudy qolgha aldy. Sebebi, Qazaqstan asty-ýsti en baylyqqa toly el, ekinshiden úlan-baytaq jeri bar, ýshinshiden eng bastysy әlemdi dýr silkindirgen Týrki órkeniyetining – qara shanyraghy retinde, әri sol últtyq qúndylyqtardy, tektilikti boyyna osy kýnge deyin saqtaghan últ retinde erekshe nysanagha alynghan el desek artyq aitqandyq bolmas. Kóp jyldyq zertteuding nәtiyjesinde sheteldik «dúshpandarymyzdyn» jospary bylaysha qúrylghan degen qorytyndygha keldim:

1. Qazaq últy óz ishinde kimdi ardaq tútady, mine sony tauyp, olardyng shygharmashylyghyn «sheteldik dúshpandar» óz mýddesine búrmalap paydalanudy kózdegen. Olar әriyne ony dәl tapty, tandau Abay Qúnanbayúly men Múhtar Áuezovke týsken edi.

2. Olar qazaq últynyng óte bay auyz әdebiyetinde dini, tili, dәstýri naqty kórinis berip, saqtalyp otyrghandyghyn jaqsy bildi. Sondyqtan qazaqtyng últtyng shynayy beynesin búrmalaudy, auyz әdebiyetining keybir týrlerin búrmalap, óndep qayta basyp shygharudy kózdedi.

3. Qazaq elin otarlap alghan orys imperiyasynyng qazaqtardy sauatsyz, jabayy, órkeniyetten oqshau qalghan túrpayy el retinde kórsetken sayasatyn odan әri jalghastyryp qazaqty әlemge «jabayy el» dep aitu ýshin aghylshyn tilinde shetelde kino týsirudi qolgha aldy. Qazaqstanda qazaqtyng anyz- ertegilerin búrmalap mulitfilimder shygharudy qolgha aldy».

Zәure Bataevanyng әleumettik jeli arqyly jәne ony biletinder arqyly ómir bayanymen, jazghan dýniyelerimen tanysyp shyqtym. Bizding uniyversiytette qyzmet jasap,  sodan keyin shetelge ketken qazaqtyng sauatty qyzdarynyng biri. Zәure qaryndasymyz qazaq últynyng jetistigi men kemshiligin, qoghamdyq jaghdayyn, orys imperiyasy men Sovettik Stalindik kezenning qazaq últyna jasaghan zorlyghy men zombylyghyn birshama biledi. Sheteldik «missioner-shpiondar» ózining arbauyna oiy ozyq, bilimdi, jazugha, aitugha beyimi bar adamdardy týsiredi. Ol «adasqan qazaq» basqa qazaqtargha yqpal ete alatynday boluy qajet. Elimizde jýrgende Zәure keybir qazaqtyng filosoftarymen baylanysta bolghan. Sol kezde sheteldik dúshpandarymyz aghylshyn tilinde «Borat» kinofilimin shygharyp oilaryn jýzege asyrsa, al óz ishimizge Charliz Ueller degen «jansyzyn» missioner retinde jiberip ylang saldy. Ol akademik sol kezdegi Ál-Faraby atyndaghy QazÚU filosofiya fakulitetining dekany Gharifolla Esim jetekshiligimen «Qazaq elindegi diny ýrdisterding mәdeniy-órkeniyettik negizderi» degen taqyrypta dissertasiya jazady. Shyndyghyna kelsek, Charliz Uellerding «Qazaq halqynyng últtyq mәdeniyeti» (2003j.) kitaby men dissertasiyasy qazaq halqynyng últtyq mәdeniyetin qorlap jazghan enbekter edi. Missionerding búl enbegin «Mәdeniyettanu» men «Filosofiya» pәnderining avtorlary Túrsyn Ghabitov, Naghima Bәitenova, Aqtolqyn Qúlsariyeva bastaghan filosoftar synaudyng ornyna madaqtap, qolday ketedi. «Borat» kinofilimining synaryna ainalghan búl enbek abaytanushylar men kópshilik tarapynan qarsylyqqa úshyrady. Zәure Bataevanyng úzaq-sonar, shúbatylghan maqalasyn oqyghanymda Chariz Uellerding jazu stiyli jәne qazaq elining tәuelsizdik alghangha deyingi ush jýz jylda mәdeniyeti bolmaghan, memlekettiligi bolmaghan jәne kóp dindi el edi dep aitqany birden oigha oralady. Al shetelge barghasyn missonerlerding arbauyna onay aldanyp «adasqan qazaqqa» ainalyp shygha kelgen dep oilaymyn. Dәleldep kóreyik: Birinshiden, ol   qazaq, orys, aghylshyn tilinde qalam terbeytin, әdeby bloger jәne audarmashy. Zәure Bataeva aghylshyn tildi qauymgha «Qazaq tili jәne mәdeniyeti» atty pәnnen dәris oqidy. Dәrisining taqyryby da Charliz Uellerding dissertasiya taqyrybyiyen sәikes. Onyng «Abay júmbaghy: Qazaq­stannyng belgisiz úly aqyny», ««Abay» izimen: Sovet rejiymining taghy bir jasandy qújaty – Adolif Yanushkevichting kýndeligi men hat­tary», «Istochnik poemy «Iskander»: «Abay» chital Talmud ily A. Bukeyhanov perevel «Dve povesti» Jukovskogo?», «Istochnik kazahskoy skaz­ky u Nabokova: Mustafa Shokay ily «Abay»?» degen maqalalaryn ýsh tilde jariya­langhan maqalalary da Charliz Uellerding әli kýnge deyin Abay turaly zerttep jýrmin dep kórsetken taqyryptarymen de sәikes keledi. Ekinshiden  ol Abay shygharmalary býgingi qazaq qo­ghamyn jikshildikke bóledi dep sanap, ol turaly bylay deydi:

«Orys tildi qazaqtar Abaydy orys tili men Europa mәdeniyetine bet búrghan alghashqy aghartushy, orys-qazaq dostyghynyng dәne­ker­shisi retinde dәriptese, tili qazaq aghayyn Abaydy úly liriyk-aqyn jәne ghúlama oishyl dep qúrmetteydi. Alayda búl eki týrli kóz­qaras maqtanysh sezimin ghana emes, sonymen qatar biraz teris kózqarastar men jaghymsyz oi-pikirlerding tuyndauyna da sebepshi boldy. Mysaly, keyingi buyn ókilderin әsirese ashyndyratyny – alghash ret 1933 jyly Qara Sózder (proza) degen ataumen jaryq kórip, 1945 jyly orys tiline Slova Nazidaniya (Úla­ghatty sózder) dep audarylghan proza­syn­daghy Abaydyng qazaqtar turaly zәrli de únamsyz pikiri, qazaqtardyng «jalqau», «na­dan», «birin-biri kóre almaytyn qyzghanshaq», odan qalsa «bir-birine dúshpan» dep sipat­taluy. Jas buyn ókilderining pi­kirin­she, qazaq-orys mektepterinde Abaydyng qazaqtar jayly asa jaghymsyz pikirin oqy­tugha ondaghan jyl boyy basymdyq berilui qazaqtar­dyng birneshe buynynyng ózin-ózi qadirleu sezimin ulap, basqa etniy­kalyq toptar ara­syndaghy qazaqtar turaly taptauryndy jaghymsyz pikirlerding qalyp­tasuyna әser etip, Qazaq qoghamyndaghy jik­shil­dikti odan sayyn terendete týsti». Osy sózimen Zәure Abaydyng shygharmalaryn qazaq eli jas úrpaghyna oqytudy tereng qolgha almaghan kemshiligin bilip óz paydasyna jaratyp otyr. Abay óz qazaghyn janynday sýietindigin qazaqqa ghana emes býkil adamzat balasyna qajetti jaqsylyq pen jamandyq qasiyetterdi saralap kórsete bilgen. Sonymen qatar qazaq qanday qasiyetterdi iygerse jaqsy bolady, ósip órkendeydi, qanday jamandyq qasiyetterden qashyq bolu kerektigin de taldap kórsetip óspeysin, óshesing dep danalyq tanytpady ma!?! Biz mektepte Abaydyng qarasózderin oqytpay, kommunistik iydeologiyagha sәikestendirip ólenderin oqyttyq. Qazir bizding uniyversiytette jәne mektepterde «Abaytanu» pәnin engizip Abaydyng shygharmashylyghyn shynayy sipatta oqyta bastady. Sonday-aq ol Abaydyng arab-parsy jә­ne orys tilin óz betinshe jaqsy iygerip al­ghanyna senbeydi. Pikiri mynau:

«Abaydyng resmy ómirbayanyn jazushylar 19-ghasyrda saharany jaylaghan sauatsyzdyq den­geyin, bilim sapasynyng tómendigin mýldem eskermey keldi. Olardyng aituynsha, Abay med­resede ýsh jyl diny bilim alyp, shirkeu mektebinde ýsh ay oryssha oqyp, ózining erek­she qabiletining arqasynda asa kýrdeli sana­la­tyn orys tilin ghana emes, sonymen qatar par­sy, arab tilderin, statistikalyq ghylym­dar men shyghys pen batystyng filosofiyasyn óz betimen mengerip alypty-mys. Biz qazir «Abay» dep ataytyn adam erekshe daryn iyesi boldy desek te, dala kóshpendisining qiyn-qys­tau ómirin keship jýrip, ózdiginen osyn­shama bilim men biliktilikti mengerip aluy mýmkin emes nәrse». Zәure taghy da Sovet ókimetining «bizge deyin, Oktyabri revolusiyasyna deyin qazaq eki-aq payyz sauatty bolghan» degen ótirigin paydalanyp otyr. Shyn mәninde qazaqtyng qalasy men auylynda meshit bolghan, meshitting janynda medrese bar, ol qazirgishe aitsaq bastauysh synyptyng bilimin bergen. Medresede oqyghan bala arab, parsy tilin erkin mengergen. Amerikanyng jurnaliysi Djordj Kennan 1906 jyly Sankt-Peterburgte basylghan kitabynda bylay deydi: - Daje kirgizy polizuitsya ei. Ya znai starika, - Ibragima Konobay, kotryy ne toliko poseshaet biblioteku, no chitaet daje takih avtorov, kak Milli, Bokli y Dreper» degeninde ótirikke shygharamyz ba, al Shyghystyq parsy, arab, týrik tilderin oqyghan qazaqtar ol kezde jetik mengergen, Shyghystyng jyr-marjandaryn, qissalaryn tәrjimalaghan.

Abaydyng alghashqy tolyq jinaghy 1933 jyly Qyzylordada basylyp shyqqany mә­lim. Ol kez qazaqtyng ashtyqtan qyrylyp jat­qan shaghy bolatyn. Mine, sonday qiyn-qys­tau shaqta Abaydyng kitabynyng mol tara­lymmen (6000 dana) shyghuy kenestik sayasat­tyng qiytúrqysy deydi avtor. Onyng oiynsha sol kezde Abay siyaqty óz halqyn synaytyn aqyndy dәripteude sayasy astar bar deydi. Búl jayly oiyn Bataeva bylaysha jetkizgen:

«Abay 20-ghasyrdyng basynda Alash Orda­nyng últshyl jazushylary ólenderin basyp shy­gharyp, aghartushy retinde jarnamalaghangha deyin aqyn retinde mýldem tanymal bolma­ghan edi. Abay 1933 jyly Kenes ýkimetining qoldauymen jýzege asyrylghan jobalar nәtiyjesinde ghana ataqty aqyn bolyp shygha keldi». Sonda Shәkәrim, Kókbay, Ahmet Baytúrsynov, Maghjan Júmabaev, Súltanmahmút Torayghyrov Kenes ýkimetining tapsyrysymen jyrlaghan degenge kim senedi..? Olardyng aitqandaryna kóz jiberip kóreyik. Aqyn aghasy turaly Shәkәrim de óz pikirin aityp qaldyrghan: «Ibrahim myrza, qazaq ishinde Abay dep ataydy. Sol kisi músylmansha hәm oryssha ghylymgha jýirik, hәm Allanyng bergen aqyly da búl qazaqtan bólek dana kisi edi. Er jetken song sol kisiden tәlim alyp, әr týrli kitaptaryn oqyp, nasihatyn tyndap, az ghana ghylymnyng sәulesin sezdim. Ibrahim myrzanyng túraghy qazaq ishi bolghandyqtan, qadiri azyraq bilimdi. Olay bolmaghanda danyshpan, hakim, filosof kisi edi» dese, qasynda jýrgen Kókbay aqyn:               

Semeyge Abay kelse, bizde duman,
Án salyp bosamaymyz aighay-shudan.
Bas qosu, baqastasu, mәjilis qúru,
Sekildi bir ghylymnyng jolyn qughan.
Tarihtan neshe týrli Abay sóilep,
Ózgeler otyrady auzyn bughan.
Bir barsang mәjilisinen ketking kelmes,
Hәkimdey Aplaton anyrap túrghan.

Qazaqtyng oigha jýirik,sózge sheshen aqyny Súltanmahmút Torayghyrov ta Abay turaly bylaysha tolghanysqa týsken:

Bayqasang qazaqtyng ózinde bar,
Dýniyening genshiligi, payghambary.
«Er targhyn», «Qobylandyny» oqyp bayqa,
Abaydyng oqy,tanyrqan, basyng shayqa.
Aqyndyqtyng quaty esindi alyp,
Bas almastan oqyrsyng qayta-qayta.

Tipti Abaydyng zamandasy jýz jasaghan Jambyl da hәkimdik qasiyetin dóp basyp aitady:

Mynau túrghan Abaydyng sureti me?
Óleng sózding úqsaghan qúdiretine.
Aqyl, qayrat, bilimdi teng ústaghan,
Ór Abaydyng tótegen kim betine?!
Tereng oidyng týbinde tenizi bar,
Tesile kóp qarasang kónil úghar.
Sol terenge sýisinip jan ýnilmey,
Esil sabaz yzamen ótken shyghar.

Óte sauatty, asqan talantty aqyn Maghjan Júmabaev Abaydyng adamgershilik ilimdi mengeruding shynyna shyqqanyn, onyng әlemdik dengeydegi danalardyng danyshpany Hәkim ekenin mýltiksiz tanyghanyn jyryn oqysaq anyq bayqaymyz:

                        Shyn hәkim, sózing asyl – bagha jetpes,
Bir sózing myng jyl jýrse dәmi ketpes.
Qaradan hәkim bolghan sendey jannyn
Álemning qúlaghynan әni ketpes!

Sózine qúlaq salyp bagha bermey,
Qisayyp qynyraydy júrtyng niyettes!
Búrtiyp, teris qarap: «Aulaq jýr», – dep,
Boldy ghoy jaqyn tughan bәri kektes.

Tynysh úiyqta qabirinde, uayym jeme:
Qor boldy qayran sózim bosqa, – deme,
Artynda qazaqtyng jas ballary men
Sózindi kósem qylyp jýrer jenge!

Ay, jyl óter, dýnie kóshin tartar,
Óltirip talay jandy jýgin artar.
Kóz ashyp, júrtyng oyau bolghan sayyn
Hәkim ata, tynysh bol, qadiring artar.

Jýrgen jannyng artynda izi qalar,
Etikshi ólse, balgha men bizi qalar.
Bir bay ólse, tórt týlik maly qalar,
Sheshen ólse, artynda sózi qalar.

Súm dýnie sylang berip kóptep óter,
Sau qalghannyng kóbisi erteng biter.
Toqtamas dýniyening dóngelegi,
Sheshenning aitqan sózi kópke keter.

«Adasqan qazaq» Zәure Mýrseyit Bikeúly­nyng kóshirmelerine de senbeydi:
«Elu jyldan keyin, Kenes zamanynda ghana Abaydyng «hatshysy» Mýrseyit Bikeúly óz qolymen kóshirip alypty-mys. 3 qoljazba Abaydyng shynymen de ómir sýrgenine jәne oghan tiyesili degen barlyq óleng men pro­zalyq mәtinning avtory ekenine dәlel retinde úsynyla bastady. Degenmen Mýrseyit Bikeúly men onyng kóshirmelerine qatysty jauaby joq súraqtar da jeterlik. Birinshiden, kóshirmelerdi jazugha 1904 jyly kirisken Mýrseyitting qolynda ústazynyng ózining qoljazbalary boldy ma? Eger bolmasa, onda ol 200 betten astam óleng men prozalyq mә­tin­di qalaysha óz jadynan nemese basqa bireulerding auzynan jazyp alghan? Al eger qo­lynda bolsa, onda ol nege ústazynyng qol­jaz­basyn óz qoljazbasymen auystyru qajet dep sheshti? Oghan qosa, ol óz ústazynyng shy­gharmalaryn qanday sebeppen bir ret emes, ýsh ret – 1905, 1907 jәne 1910 jyldary kóshirip jazghan?» dep te kýdiktenedi. Mýrseyt molda yaghny bala oqytatyn múghalim. Abay elinde qyzdaryn úzatqanda Mýrseytke aqysyn berip Abaydyng shygharmalaryn jazdyryp alyp jasaugha qosatyn dәstýr bolghan. Kәkitay men Túraghúl Mýrseytting Abay shygharmalaryn qayta-qayta kóshirip jazyp tóselgendigine senip tapsyrma bergen. Al Mýrseyt qoljazbalary qoldan qolgha ótip, atalghan ýsheui saqtalyp qalghan. Túraghúl әkesi turaly esteliginde Mýrseytting emes tikeley әkesi Abaydyng qoljazbasyn oqyghan.qazaqtyng arasynda daryndy «qúima qúlaqtar» kóp bolghan, olar bir esitken jyr-dastandaryn kýni-týni jyrlaghan. Qazaqtyng búl qasiyetine de senbeymiz ba? Óz basym aqyn Jeleu aghamyzdyng týnimen toqtamay aitqan jyryn tyndadym, al akademik Serik Qirabaevtyng «Alpamys», «Qyz-Jibek» jyrlaryn jatqa biletinin kórsem, ataqty akter Bolat Ábdilmanovqa Abaydyng qarasózderin týgel aitqyzyp, tyndadym.
Bataevanyng maqalasynyng eng qorqynysh­ty jeri – «Abaydy qoldan jasaghan Bókeyha­nov» degen tújyrymy «adasqan qazaq» Zәure Bataevanyng ózi oilap tapqan ótirigi, eger shyndyq bolsa býkil qazaqtyng ishinen eng bolmaghanda bir adam «Álihan Bókeyhanov jazghan eken» dep kýdiktener edi ghoy, sonda býkil qazaqqa senbey, әlde bir Zәure Bataevagha senemiz be?

Jabal Alshynbekúly Shoyynbet,

Abay atyndaghy Qazaq Últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti «Hәkim Abay» ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory

Abai.kz

7 pikir