Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
46 - sóz 1921 10 pikir 9 Tamyz, 2022 saghat 15:07

Búratana halyqtar qúnsyz eken...

Ótkende yutubten ukrain jurnalisteri týsirgen eki derekti filim kórdim.
Onyng "Hroniky pekla. Mariupoli" degeni Ukrainadaghy Mariupoli qyrghynynan tiri shyqqan jandardyng aitqan estelikterine negizdelip týsirilgen eken.Óte ayanyshty filim.

Ekinshisi - "Tihiy Terror. Hroniky ada" degeni basqynshylardyng qolynda qalghan Herson qalasy turaly eken.

Resey әskeri Mariupolidi ýsh taraptan atqylaghan eken. Kókten soqqy jasap әskery úshaqpen bombylaghan, tenizden jәne qúrlyqtan soqqy jasap 500 myng halyq túratyn әdemi qalany orktar jer betinen sýrip jibergen.
Qorshaudaghy halyq su tappay, tiske basyp talghajau qylarlyq azyq kórmey tentirep jertólege tyghylyp jan saqtaghan eken.

Ash halyq aldymen itterin, mysyqtaryn soyyp jegen, qar eritip su ishken.
Qaladaghy shal - kempir, auru - syrqau, kontuziya alghan adamdar ya búnday qiyametke shydamaghan ózge jandar balkonnan sekirip óle bergen.
Qala qan sasyp ólgen adamnyng mýrdesine tolyp ketken.

Halyq týnde jertólege tyghylady, kýndiz azyq izdeydi. Balanyng aty bala, bala bolghasyn oinaydy, qaladaghy Mariuopoli balalary tenkiyip kómusiz jatqan ólikterding qasynda oinap jýretin kórinedi.
Qysqasy, óte auyr filim.

Jergilikti júrt sonday jaghdayda otyrghanda ólgen qalanyng tósinde tayrandap qúramynda dnr, lnr y bar, basqasy bar, osy reseylik ork — sarbazsymaqtar iship alyp jertóle kezip kónil kóteretin әdemi qyz izdep jýredi - mis. "Danqty, azat etushi әsker" qalany azat etip bolyp qyzyghyn kórip jatsa kerek.

Ekinshi filim - orys qolyndaghy Hersondaghy jaghday turaly.
Onda da qan kóp, jazyqsyz ólim kóp. Qudalau, tintu, azaptau, atu - asu, jabu, úru - soghu.

Keleshekte búl qalalar azat etilgende kóptegen basqynshynyng ózge de qylmystary ashylyp Ukrain ýkimeti búny genosid dep tanu turaly mәseleni halyqaralyq qauymdastyqtyng aldyna qoyady. Oghan men esh shәk keltirmeymin.

Sirә, Dmitriy Medvedev Gruziya men Qazaqstanda da osynday tәrtip ornatqysy kelgen bolar. Onyng tәrtip dep túrghany osy herson - mariupoli tәsili bolu kerek, men ony solay týsindim jәne Medvedevke esh renishim joq.
Olardyng pighylyn bayaghydan bilemin.

Jalpy, orys әskerining aiuandyghy, qatygezdigi sonau zamannan belgili edi.
Ony aughan soghysyn, sheshen soghysyn ótkergen adamdar biledi.
Ol soghystarda qanshama beybit, jazyqsyz túrghyndar qaza boldy.
Aughan men sheshen halqy sol kezde óz qayghysyn ózi jútyp ishtey tyndy. Búlar eshkimge kereksiz aziya halyqtary, jan aighayy syrtqa jetpedi. Álemdik qauymdastyq búlardyng jankeshtiligin baghalamady, orysqa jyghyp berdi.
Aughanstanda bir qyshlaqtan bir oq atylsa sol qyshlaqty orekeng smerch - gradtarmen tegisteytin. Bala - shagha, qatyn - qalash, shal... Oghan qaramaydy.
Bayaghyda sheshenderding alaqanday Gudermes, Shaly degen auyldaryn da "terrorist jasyrdy" degen syltaumen kýnde zymyranmen atqylap jatatyn.
Ol jerde de qansha jazyqsyz jannyng qany, kóz jasy suday aqqany da belgisiz.

Onyng bәri kavkazdyq ór halyqtyng ishinde.
Endi mine, qazir Ukraina da sol kýidi keship jatyr.
Uaqyttarynyz bolsa qarap shyghynyzdar búl filimderdi.
Jaqynda buryattardyng әielderi bas kóterip kýieulerin soghysqa jibermeuding әreketin jasap jatyr eken.

Sol buryattardy bizdegi bir aghayyndar ayaghanday bop jatyr mys.
Mening oiymsha, búl buryattar Ukrainada bauday týsip qyrylyp jatqannan song olardyng әielderi janjal shygharyp jatqan bolar...

Áytpese búl buryat, tyva, qalmaq, kavkazdyqtar, tipti sondaghy qazaqtar, ol jerde Ukraina jenilgen jaghdayda basqynshy sapynda alaulatyp, jalaulatyp kirip orys ýshin bir tau qoparyp әldeneni qiratqanday esirer me edi ... Maqtana "bizding jenis" dep erkin halyqty taptap azapqa salushy edi.
"Eng jaqsy adal qúl — ózining qúl ekendigin bilmeytin, qúldyghyn sezinbegen qúl" degen eken kezinde Leniyn.

Búlar da sonday sanadaghy halyqtar.
Etnikalyq qazaq bolmaq týgel basqasy bolsa da mening búlargha degen týk ayanysh sezimim joq.

Búlardy qazir Ukrain әskeri dәldep túryp túmsyqtan úryp qynsylatyp jatyr, sodan búl sarbazsymaqtar qúiryqtaryn qysyp, jan saughalap qatyndarynyng artyna tyghyluda.

Jәne búl bayghústardyng orystyng týrmedegisinen de tómen, týk qúny da joq, súrauy da joq halyqtar ekendigin bayqaymyn.
Osy buryat - suryattary tausylghan song ghana putinning shabarmandary týrme kezip qapastan soghysqa orystyng qaraqshy erikshilerin izdep ketti. Týsingenim; týrmeshi orystyng jany búl búratana halyqtardan da ardaqty bop kórindi, oryny biyik eken.

Orystaghy búratana halyqtar soghúrlym qúnsyz halyq bop shyqty, qúday ayasyn.

Oljas Ábil

Abai.kz

 

10 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2529
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1547
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1815