Bir kýni Múrman Múghmatullin degen myrzany  kóshede kele jatqanda, mashina qaghyp ketti de, tura anekdottaghyday oqigha boldy.  Shirenip qaytys boldy. Jol shetinde shirenip jatty. Keypinde adam balasyn mensinbeu, tәkapparlyq bar.  Sodan, ol o dýniyege vizasyz jóneltilip, Qúdaydyng aldyna keldi. Qúdaydyng kabiyneti keng edi, jylap-enirep kirgen Múrman Myghmatullin basyn iyip, tizerlep otyra ketti.

– O, Qúdayym! Meni nege óltirdin? Men degen búrynghy senat spiykerimin ghoy! Kimsin? Múrman Myghmatullinmin!

– Sen Qúdayyndy, meni úmyttyn! Mening qúdamsyng ba?

– Jooq, o ne degeniniz, asa mәrtebeli Qúday!

– Preziydent ketti, sening de baghyng taydy, sosyn beyshara bolyp jýrmesin dep, ajalmen amandastyrdym.

– Biraq, mening jaryq dýniyege qaytqym keledi, kóp nәrseni júrtqa aitqym keledi –dedi, ol kýrsinip.

– Halyqtan, әsirese, sen tapsyrma berip, jazyqsyz sottatqan, keyin aqtalghan әkeli-balaly Qatayyptardan keshirim súraysyng ba?

– Iya, iya!

– «Salyqtan jaltardy, aqsha jymqyrdy» dep olargha jala japqyzdyn. Al, sening balang «Qazfosfat» bastyghy bolyp jýrip, bylyqqa batty. Jaraydy, bir jolgha keshireyin, jaryq dýniyege qayta ghoy, – dedi Qúday. Múrmannyng kózine eki shelektey jas keldi. «Boldy, dýniyeni shayqadym, Zalym ekenimdi bayqadym. Endi shetelge qashyp ketip, adamsha ómir sýremin!» – dep oilady ishinen. Ishinen Qúdaydyng ózin mensinbey túrghanymen, ótirik jylady. «Keshiriniz, kiyim bermeysiz be?» – dep súrady móliyip. «Saghan tas ta joq! Jaryq dýniyege jalanash әkelgen edim, jalanash qayta ghoy!» – dedi Qúday.  «Dambal...» «Bar, bar!» Sodan, ol jaryq dýniyege aspannan terminator siyaqty top ete qaldy. Tyr jalanash bolyp.  «Ólәә, myna kisi jyndy ma?» – dep tang qaldy bir qyz. «Monshadan shyqqan shyghar?». «Monshadan shyqsa, jalanash jýrui kerek pe?». Búrynghy spiyker, ózin qúqyq qorghaushylar tanyp qoymas ýshin, jyrtyq kóilek, eski shalbar tauyp kiyip aldy da, múryn astyna múrt jabystyrdy. Kózine qara kóz әinek kiydi. Sol kýii, kóshede shirenip kele jatyr edi, bir kisi:

– Oibay, siz Múrman Myghmatullin emessiz be? – dep shyramytty.

– Joq, Qúdaymyn! – dedi búl. Sol eken,  bir «Kamaz» jýiitkip kelip, ony myjyp ketti.  Qúdaydyng aldyna taghy keldi enirep.

– O, Qúday, halyqtan endi keshirim súrasam ba – dep jýrgende, óltire  salghanynyz qalay – dep súrady. Sonda Qúday mysqyldap: «Ey, pendem, shynymdy aitsam, seni múrtynnan tanymay qaldym!» – dedi. Birde Qúday, birde Qúdaydyng qúdasy bolyp jýrgen beyshara sol jerde ýshinshi mәrte «ólip» qaldy. Halyqtyn  alghysyn emes, qarghysyn alghan son, osy da... Keshiriniz, múnyng bәri qiyal bolghanymen,  ol qazir tiri ólik...

Múhtar Sherim

Abai.kz