Beysenbi, 6 Qazan 2022
Ádebiyet 1852 13 pikir 8 Tamyz, 2022 saghat 13:28

Oyan, qazaq! Oilan, qazaq!

Qostanaylyq satirik aqyn Bәkesh Aysinning satiralyq jyr jinaghy «Úiyqta, qazaq!» dep atalady. Iya. Dәp solay! «Oyan, qazaqqa» qarama-qarsy uәj. Oqyp otyryp  jýreging auyrady, kýizelesin, qamyghasyn.

Toqan Túrsynbaev degen bloger bir jazbasynda: «Úiyqta, qazaq! Úiqyng sening qanbaghan, Mirjaqyp ta oyata almay, jyrymenen zarlaghan. Basqa halyq oyau bolsa, bizde úiqy, Búl «keselge» amal tappay ashynamyn, zarlanam» - dep ashyna jazypty.

Shynynda da qazaq eli әli de qalyng úiqyda jatqan sekildi. Alash ardaqtylary qalyng júrtty oyata aldy ma? Olardyng izbasarlary, tәuelsiz Qazaqstan qayratkerleri últymyzdy oyatu jolynda qanday qajyr - qayrat kórsetti?

Qazaq әdebiyetining klassiygi Múhtar Maghauinnin  «Últsyzdanu úrany» atty zarly tolghauy: «Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym!..» - dep kýnirengen edi Abay búdan bir ghasyrdan astam búryn. Keri ketken Shyghystyng ótkenin, ilgeri basqan Batystyng býginin tanyghan, óktem imperiyalardyng otarshyldyq sayasatynyng týp tamyry men bolashaq baghdaryn anyq andaghan kemenger oishyl zamannyng súrynan shoshynyp, әlgi jana nizam әkelgen jolsyz súmdyq, júrttyng azyp-tozu ýrdisin kóre otyryp, tughan últynyng keleshegine kýmәnmen qaraydy, erkindikten airyldyn, basqanyng yrqyna kóshtin, endi qaytadan onaluyng neghaybyl deydi. Jana dәuirding ghylym-bilimin iygermese de, halqynyng myng jyldyq danalyghyn boyyna sinirgen Dulat pen Múrat jýrekpen sezip, kózben kórgeninen birjola týnilip, bolashaqtan kýder ýzedi. Al Shortanbay: «Su týbine kettin, júrt, - Tal tabylmas qarmargha!» - degen qatal ýkim aitady. Búdan búryn Mahambet: «Búl qonysqa qondyrghan, - Ata-babam onbasyn, - Tanda, sirat basynda!..» –  degen bolatyn. Zamana keypi osynday auyr ahualgha jetkizipti» - degen joldardan bastalady.

Odan keyin avtor: «Álihan Bókeyhanov bastaghan, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatovtar túghyryn ústaghan últtyng oyanu baghdary - qazaq qoghamynda jetekshi oryngha shyqty. Kelesi kezekte – últtyq derbestik mәselesi kýn tәrtibine qoyyldy» – dep jazady.

Últtyng oyanuy deymiz. Últty oyatu baghytyndaghy nasihat sol kezde qanday kýide edi?

Mirjaqyp Dulatovtyng 1909 jyly Orynborda jaryq kórgen «Oyan, qazaq!» atty kitaby «Kózindi ash, oyan, qazaq, kóter basty, Ótkizbey qaranghyda beker jasty» dep úran salsa, onyng izimen jazylghan jyrlar da qazaqty oyatu taqyrybyn qauzady.

1917 jyly Ábilqasym Arghyny Tashkentte basylghan "Jatpa, qazaq!" kitabynda:

«Qazaghym, ghapiletten kózindi ash,
Ghapiletpen ótip ketti birtalay jas,
Osynday bostandyq kýn kelgen uaqytta,
Jastana jata bermey, kótergin bas, – dese,

Shәkәrim:

Keyime, kәri jan,
Ómiring tozghangha,
Oyanyp úiqydan,
Ánge sal qozghal da, – dep jyrlady.

Baybatyr Erjanúly 1914 jyly Qazan qalasynan shyqqan kitabyn «Túr, qazaq!» dep atady.

Yapyrmay, úiymas pa eding újmaq jerde,
Újmaq jerde degenim basyng tórde,
Oyanbay bostan-bosqa úiyqtap jatyp,
Sekildi bolyp qaldyng jatqan kórde – dep oyanbay jatqan qazaqty ólikke tenedi.

«Qazaqstan» baspahanasynda tónkeriske deyin «Yzyn» ( 1913 jyly, Oral) atty jana kitap basylyp shyqqany da belgili. Kitaptyng atauynan kórinip túrghanday, onyng negizgi taqyryby da qazaqty yzyndap oyatu bolatyn.

Ahmet Baytúrsynúlynyng «Masa» degen atpen Orynborda  1911 jyly basylghan jinaghyndaghy «Masa» óleninde:

Ýstinde úiyqtaghannyng ainala úshyp,
Qaqqy jep qanattary búzylghansha.
Úiqysyn az da bolsa bólmes pe eken,
Qoymastan qúlaghyna yzyndasa?

degen joldar bar.

Al úiqysy qanbaghan qazaq turaly Ahang ne deydi?

Bayaghy qalpy,
Bayaghy salty,
Búl netken júrt úiqyshyl?
Bolsyn kedey, bolsyn bay,
Jatyr beyqam, jym-jyrt, jay.
Emshegin emip,
Anagha senip,
Bala úiyqtaydy jastyqpen.
Qymyzgha qanyp,
Qyzaryp janyp,
Bay úiyqtaydy mastyqpen.
Shalap ishken kedey mas,
Myna júrttyng týri onbas!
Úiqyshyl júrtty
Týksiygen múrtty
Obyr obyp, soryp túr.
Týn etip kýnin,
Kórsetpey minin,
Oyatqyzbay qoryp túr.
Obyr bolsa qamqoryn,
Qaynaghany sol soryn!
Oyanghan erge
Úmtylghan jerde
Erushi az, serik kem.
Qas bilgen dosty,
Dos bilgen qasty,
Múnday eldi kórip pe en?
Qys ishinde birer qaz
Kelgenmenen, qayda jaz?!
Qazaghym, elim,
Qayqayyp belin,
Synugha túr tayanyp.
Talauda malyn,
Qamauda janyn,
Ash kózindi, oyanyp.
Qanghan joq pa әli úiqyn,
Úiyqtaytyn bar ne siqyn?!

Sharuasy týzelgen, tirshilik kýibeninen bosaghan kisi ghana alansyz úiyqtasa kerek edi. «Erte túrghan erkekting yrysy artyq, erte túrghan әielding bir isi artyq» degen ataly sózdi de úmytugha bolmaydy.

«Sen jatyrsyng qatty tereng úiqyda,
Ózdi-ózimen alysuda miqyda,
Talas-tartys ýnemi yzy-qiqyda,
Oyanbastay júrtym saghan ne boldy?» – dep Ghúmar Qarash ta «oyan» sózin jyryna arqau qyldy.Maghjan Júmabaev «Jaugha týsken jangha» degen óleninde:

«Oyan! – deding júrtyna,
Bas kóterip, tirlik qyl!»
Aqyl aittyng últyna:
«Tasta talas, birlik qyl!»  –  dese,

Súltanmahmút Toryayghyrov:

Anau qyrda tatar túr,
Basqalarmen qatar túr.
Mynau oida qazaq túr,
Qastarynda azap túr.
Úiqysy kóp, oyau az
Búl ne degen ghajap túr?
Búl úiqysyn ashpasa,
Nadandyqtan qashpasa,
Basqalargha mazaq túr, – dep qamyqty.

Arqanyng arqaly aqyny Núrjan Naushabayúly bolsa nazymdarynyng birin týgeldey osy qazaqty oyatu taqyrybyna arnady.

Bastan sózdi asyrmaymyz,
Úiqydan kózdi asha almaymyz.
Bishara Alash balasy,
Ónerli halyqqa qosylmaymyz.
Ólsek-taghy qauip etip,
Esh nәrseden qysylmaymyz.
Oyanghan pende tabylmas!

Janyna ólshep balaghan,
Bes qypshaqqa qaraghan
Ýi, Toghyzaq , Áyet pen
Orman, aghash, neshe kól
Tobylmenen arada
Júrtty jaman boldyrdy
It abalap qabaghan.
Qara qazan, sar balanyn
Bir adam joq búl júrtta
Qamyn oilap jylaghan.
Barar jer, basar tauym joq,
Degen maqal kez boldy,
Bir qauyzgha qamaghan,
Kenshilik zaman tabylmas!

Alashty aldy, jerdi aldy,
Endi almaghan neng qaldy?
Búrynghy han, by bolghandar
Nagrad, shenge aldandy.
Búl kýnde bilem degender
Shtatpenen bolghan-dy.
Fәtua joq, birlik joq,
Birlik bolmay tirlik joq,
Oylamay qazaq qalghan-dy.

Ál-fara qiqu qúityrqy,
Dýnie jýzi saraly.
Jaylau, qystau, jerdi alyp,
Kónildi qyldy jaraly.
Úiyqtama, oyan, Alashym!
Qolynda joq zamannyn
Amal qylar qúraly.

Qúiryq, qanat kesildi,
Qaytyp bizge keler dep,
Oylamandar әrqalay,
Menimen túrsa jarady,
Oryndalghan bir is joq,
Kóp shyghar bizge búl әli.

Búl jerde taqtaq aqyn Núrjannyng bir ereksheligi – ol sózin tek qazaqqa ghana emes, barlyq Alashqa arnady. «Úiyqtama, oyan, Alashym!» - dep úran kóterdi.

Núrjan 1918 jyly «Qazaq» gazetine «Alashordagha» degen ólenin bastyrtady.

«Birlik qylsan, Alashym,
Ilgeri qaray basasyn.
Qol ústasyp úmtylsan,
Qatar júrttan asasyn.
Ataghyng mәngi qaldyryp,
Jasasyn Alash, jasasyn!» – degen joldardan onyng «Úiyqtama, oyan, Alashym!» jyrynyng jalghasyn tapqanyn angharamyz.

Osy óm irding únghyl-shúnghylyn bir kisidey biletin aqyn Serik Qaliyev:

Oyan, qazaq! Oilan, qazaq! Bol, qazaq!
Shyn baqytqa jetkizetin jol da úzaq.
Alashaghyng az ba myna dýniyeden,
Bolashaghyng emes pe edi zor, ghajap?! – dep syryn aqtarypty.

Sonymen, biz de úiqymyzdy ashugha tyrystyq. «Oyan, qazaqpen» birge «Oylan, qazaq» - dep aitugha beyim bola bastadyq. Sonda tughan myna ólendi de oqyrman nazaryna úsynghandy jón kórdim:

Ebin tapqan eki asap,
Ýsh-tórteuin jep alyp, biyge shyqsa keybireu,
Qoldan kelgen basyp jýrse qonyshtan.
Basy ainalyp bala-shagha boqtashaq,
Jalpaq júrtqa bola alady kim tireu
Ata-anasy aiyrylghanda qonystan.

Shaqyrayghan kýnning kózin qara búlt kep torlasa,
Sóz týsiner әdil biyler qalmasa,
Kemip ketse arly úghym,
Izgilerdi Ibilis kep qorlasa,
Ay der aja, qoy der qoja bolmasa,
Ne bolady taghdyryn?!

Ashkózderding jýrgen joly keneyip,
Úry-qary kóbeyip,
Aghash sapty balta turap aghashty,
Orman qurap, túrsa bútaq sereyip,
Opyr-topyr bolghan kezde jer asty,
Jabyrqamay jey alady kim asty,
Búdan basqa ne deyik?!

Qoy men siyrdy, biyeni de týgimen,
Týielerdi jýgimen
Jútyp jatqan jayyn auyz meshkeydi
Kóremin de týnilem.
Sahnada qatyn bolyp kiyinip
Jýrgenderding kórermenge iyilip,
Jiyirkenesing әlem-jәlem týrinen.

Qalyng qaudy jaypap ótse bir úshqyn,
Kýrmek kelip suyn ishse kýrishtin,
Týbi tesik bolyp shyqsa sýt qúiylghan ydystyn,
Eginine qaptap ketse aramshóp,
Zalym jenip, malyng ólip, qút kemip,
Bosaghadan ketkeni ghoy yrystyn.

Kimder eken túnyq kóldi shayqaghan,
Kók shalghyndy japyryp jýr maytaban.
Sonyng bәrin kózben kórip túrghanda
Qalay ghana jay tabam?
«Oylan, qazaq! Oyan, qazaq!» degendi
Qaytalaymyn qaytadan.

Úiqy aldynda da, úiqymyz qanyp, erte oyanghanda da oilanuymyz kerek sekildi. «Úiyqta, bópem, úiyqtay ghoy!» degen besik jyryn eresekterge aitugha bolmaydy ghoy.

Oyanyndar, qazaqtar! Oilanyndar, qazaqtar!

Aqylbek Shayahmet

Abai.kz

13 pikir