Dýisenbi, 26 Qyrkýiek 2022
Ýshbu hat 1768 13 pikir 1 Tamyz, 2022 saghat 13:14

Asqar aghagha

Asa qúrmetti Asqar agha!

Men  sizdi  osy  kýnge  deyin  ghylymi, qoghamdyq oi-pikirleriniz ýshin asa qúrmet tútamyn. Faktige ghana taban tirep, shyndyq ýshin taysalmaytyn, ghalymgha tәn kisilik kelbetinizge qyzyghamyn. Siz Ghylym Akademiyasyn japqanda qasqayyp túryp: «Jabu  qate  boldy», - dep aittynyz. Sol  kezderde N.Nazarbaevtyng búiryghyna qarsy kelu ýlken erlik edi. Sol erlikti ghalymdardyng ishinen siz jasadynyz. Ghalymgha ghylymnan basqa ne kerek edi, tәiiri. Siz: «Qazaq últy tehnokrat últqa ainaluy  kerek. Joghary mektepte jaratylystyq ghylymdardy qazaq tilinde oqytu kerek», - dep  pikir aityp jýrsiz. Óte dúrys hәm ózekti pikir. «Toy elu bes-elu alty  minuttan aspauy kerek», - dediniz. Qazaqtyng toyshyldyghyn únatpaytyndyghynyzdy anyq angharttynyz. Últymyz ýshin óte  kókeykesti pikir. «Árip almastyru komputerge jaratylstyq bilimdi jazugha qolayly boluy kerek», - dediniz. Óte oryndy. Qazaq ghylymyn damytudy oilaytyn adamnyng pikiri. Basshy aitty, qosshy  úqtyrdy dep, óz talgham-prinsipterinizden bas tarta bermeytin birbetke minezinizdi kórsetip  jýrsiz.  Búl qay qazaqqa bolmasyn ýlgi bolatyn qasiyet dep oilaymyn.

Jaqynda, Agha siz, Últtyq Qúryltaydyng Úlytaudaghy jinalysynda sóz sóilep, ot bastynyz.  Onsyzda sayasatty qulyghyna qúryq boylamaytyn ilim dep aitushy edi. Otyz jylda sayasat emes tap-taza sayasy oiyndar bolghan elde, Agha sizdi sayasat aldap ketti.  Sizdi ghylym adamy sayasatqa aldanyp  qaluy qalypty qúbylys, týsinuge bolady dep oilaugha bolar edi. Biraq qazaqtyn  taghdyry tarihtyn  talqysyna týsken osynau syn saghat ótpeli kezende sizge erip, kóp adam adasatyn boldy. Sodan shyday almay, sizge arnap sóz qozghadyq.

Agha siz aitqan jәne sizden basqalar da aityp jýrgen qazaq elining egemendigi men órkendeuine  qatysty  ózekti oi-pikirlerdi iske asyrudyng jalghyz joly bar. Ol sayasy ózgeris deuge túrarlyq  sayasy reforma. Búl - saylau. Sayasy oiynnyng basty mazmúny tek әr týrli, әr dәrejeli әdil saylau. Sondyqtan búl jol qazir sizder aitqan ózekti oilardan da manyzdy. Al býgingi biylik osy en  manyzdy taqyrypty sipay qamshylap, sizder aitqan ózekti taqyryptardy jyltyndatyp, eldi  aldauda. Al sizde sol aljastyrghyshtardyng sabynan kórinip qaldynyz, Agha.

Biz otyz jyl tәuelsizdikti saqtau ýshin dep, tynysh otyrugha sharasyz mәjbúr bolghan halyqpyz.  Halyq sharasyz tynysh otyrghanda, biylikting ne istep, ne qoyghanyn bizden jaqsy bilesiz, aityp ta  jýrsiz.  Halyq otyz  jyl  ótirikke  aldandy.  «Auzy  kýigen  ýrip  ishedi»,  «qazangha  júghyssan  kýiesi  júghady», «ótirikshining shyn sózi zaya» degen halyqtyng san myng jyldyq ómi  amaliyatynan qorytqan  dana sózi bar emes pe?..  Preziydent bolghan ýsh jylgha deyin N.Nazarbaevtyng yqpalynan shygha  almaghan Q.Toqaevqa halyq birden qalay senui, artynan erui kerek?!. El senetindey Q.Toqaev dәl  býginge deyin ne istedi?. Bolmaghanda tergeu izaliotorynda polisiyalar jaghynan azaptalyp  ólgender ýshin ashynyp, bir  auyz  sóz  aitty  ma?  Sonda Qazaqstanda adam  ólimi  osynday  auyzgha  alugha da tatymay ma? Onda Ata Zangha «eng qúndy narse adam ómiri men tirshiligining bostandyghy» dep  nege jazyp qoyghan? Sol Ata Zangha qolyn qoyyp  túryp,  «halqyma zang boyynsha adal qyzmet etemin», - dep sert bermep pe?.. Joq, búl súraqtar Q.Toqaevqa qoyylmaugha tiyis pa edi. Onda, Siz  jauap berip kóriniz. Agha, kem bolghanda Q.Toqaevqa senuge erte. Maqtaugha, tipti erte.

Otyz jylda qalyptasqan bylyq pen shylyqtyng tarqatar týiini әdi preziydentti saylau. N.Nazarbaev  túsynda saylau әdil ótken joq.Ásirese, 2005 jyldardan keyin. Dauly dauys úrlaudy aitpaghanda, búnyng anyq aighaghy N.Nazarbaevqa qarsy sayasy salmaghy bar, el tanityn qarsylastyng bolmauy.  Ashyq aitsaq, N.Nazarbaevtyng qasa-qana boldyrmauy. N.Nazarbaev ashyq debatqa týsken joq. Búl  Qazaqstannyng sayasy ómirindegi saylaushylardy silamaghandyq. Halyqty mensinbeushilik. Bolmasa  arty ashyludan qoryqqandyq. Q.Toqaev 2019 jylghy preziydent saylamynda qarsylasymen ashyq  debatqa shyqqan joq. Preziyden kandidanyttar  arasyndaghy ashyq debat sayasy bәsekelestiktin  anyq kórinisi. Sayasy baghdarlamalar arasyndaghy bәsekening bastaluy. Biz búl sayasy tirliksiz  eshqanday Q.Toqaevtyng ózi aitqan janasayasi  mәdeniyetti de qalyptastyra almaymyz. Jana sayasi  mәdeniyet joq jerde sayasy janghyruda bolmaydy. Sayasy janghyrusyz Qazaqstanda eshtene ózgermeydi. Al Q.Toqaev kelesi preziydenttik saylamgha týsse qarsylasymen ashyq debatqa týspeydi. Ashyq debat emes el ómirinde astan-kesteng ózgeris bolyp, senimder kýirep, ótirikter qaptaghanda býginge deyin ashyq baspasóz konferensiyasyn ótkizgen joq. Qalay oilaugha bolady? Al siz bir kezek  preziydent bolumen birge N.Nazarbaevtyng arqanynan bosay almay bos ótken ýsh jyly ýshin ýsh jyl  qosyp beru kerek deysiz.

Agha halyq jeke adamnyng danyshpandyghyna senuden әbden tayaq jedi. Jalyqty, jarapazannan.  Osyny eskerinizshi.

Býgingi qogham jyldam ózgerip otyratyn, qoghamdyq oi-sana sәt sanap janalanyp otyratyn kezende  túr. Batys oishyldarynyn  janalyq teristeuden bastalady. Damu ózgeristen kóriledi degen sózi  bar. Qoghamdyq sana janalanbay Qazaqstanda eshtene janalanbaydy. Jana Qazaqstan  qúrylmaydy. Qoghamdyq sanany janalaudyng sheshushy faktory sayas saladaghy  janalyq. Jana  sayasy kýshterding biylikge kelui. Búl  degendik shyt jana preziydenitting biylikge kelui. Sondyqtan da  qoghamdyq sananyng janalanyp túruy ýshin damyghan memleketterde bir adamnyng preziydenittigin  eki  kezek segiz jyldan asyrmaudy belgilegen. Sonda ghana sayasy jýiening qoghamdyq sananyn  janalanuyna bastamashy boluyn qamtamasyz etuge bolady. Áytpese, kerisinshe bolatyndyghy  dәleldengen shyndyq.

Aghybay Ákbәrúly

Abai.kz

13 pikir