Seysenbi, 27 Qyrkýiek 2022
Ádebiyet 2296 1 pikir 1 Tamyz, 2022 saghat 11:49

Týs

Songhy kezderi tek bir týsti ghana jii qaytalap kóretin boldy. Bastapqyda ýreyge boy aldyrghan. Biraq bara-bara sol týsi tilmen jetkize almas erekshe lәzzat syilaytynyn da qu ishi sezetin siyaqty.

Týsinde jylap jatyp oyanyp ketedi. Óne-boyyn auyrlatqan múnnan bir sәtke bolsyn alystap, sergip qalady. Kýniboyy әldebir ghajap sezimning jeteginde kónildi jýrgenmen, bәribir júmystan keshkisin sharshap qaytady. Jiylmaghan suyq tósegine ayaq kiyimin de sheshuge shamasy jetpey, súlyq týsedi. Taghy týs kóredi. Jylaydy. Kýledi…

Osyndayda kýlip qarsy alar jary, erkelep moynyna asylar perzenti bolsa, er jigit tityqtay ma? Qaltaly bolmasa da, qyz qaraytynday azamat­tyng otyzdyng juan ortasyna kelgenshe sýr boydaq jýrui quystanarlyq jaghday ghoy. Tas qalanyng búrysh-búryshyn jaghalaghan pәter jaldaushy emes, ýsh bólmeli ýii bar. Tek otyn mazdatyp, bauyryn jylytatyn bir aru ghana jetispey túr. Bar gәp ózinde. Uniyversiytet­te oqyp jýrgende dombyrany bebeuletip, gitarany әldiylegende, qyz bitken ýiirilip, manayynan shyqpaytyn. Ýrip auyzgha salghanday nebir perizat­tar móldirey qarap, syzylushy edi. Týk sezbegendey, әldebir múnly әndi qaytalap aityp otyra beretin kónterli minezinen әli asa almay keledi. Adam jany osynsha júmbaq, qúpiya bolar ma, sirә?

Ýirenshikti týsi oghan ainymas dos, ant­tasqan andasynday adal serigi ispet­ti. Kónildengende, jasynday jarqyrap, kózinen meyirim tógilip, jýzine qan oinap shygha keletin bolypty. Ondayda dostary qolqalap, әn saldyrady. Qara dombyranyng pernesin kóz ilespes jyldamdyqpen basqan jýirik sausaqtar yqylymnyng týneginen syr suyrtpaqtaghanday, halyq әnderin birinen keyin birin tógip-tógip jiberedi. Eski dәuirding kýimesinde otyrghanday úiyp tyndaghan kópshilik qalyqtaghan әuen nәzik sezimmen ayaqtalghanda baryp, óz-ózderine kele bastaydy. Onyng dara bolmysyna, kәsiby bilim-biliktiligine ishtey tәnti bolyp jýretin әriptesteri rizashylyghyn bildiredi.

– Óner qonghan perim-ay, adam balasynyng boyyna osynshama qúdiret sinirgen Jaratqan teni bolmasa da, bir shýikebasqa qospaghanyng netkenin?! Jalghyzbasty әuliyem, әkel mandayyn­dy!, – deydi payghambar jasynan asqan bastyghy. Ne derin bilmey qysylyp túrghanda, ong qaptalynda otyratyn etjendi tolyq apay sambyrlap sóiley jóneldi.

– Kәri jýregimdi tolqyt­tyng ghoy, múnday dauysty estimegeli qashan?! Ýsh almam bar, únatqanyndy jar etshi, qalynsyz-aq bereyin, – deydi әzildep aitsa da, shynyn aityp.

Múndayda ol ýnsiz ghana jymiyady. Bar jauaby sol. Alayda ishtegi alapat tasqyndy qyzmet­tester qaydan bilsin?! Osy uaqytqa deyin jýrek týkpirinde saqtalyp, jan әlemin alay-dýley sezimge bólep kelgen ayauly beyneni qalay úmytady? Onyng jauabyn ózge týgil ózi de bilmeydi. Sondyqtan da ekining birine syr aqtaryp, qauqyldasugha esh zauqy joq. Ýnemi ózimen-ózi sayabaqta onasha seruendep, ótken kýnderding esten ketpes elesimen ómir sýrip jatqan jayy bar. Mýmkin adam ómirining teng jartysy әldeqashan ótip ketken kelmes kýnderining jangha azyq bolar ystyq elesterin ansaumen ghana mәndi-maghynaly shyghar degen oidyng shýnetine batyp jýrgeli de kóp bolghan. Soghan ilanady da.

Kimning basynan ótpegen alghashqy mahabbat. IYә, solayy – solay ghoy. Biraq alghashqysy әri songhysy bolyp jýrmese jarar edi… Bireuge erte, endi bireuge kesh keletin balausa sezimning mәngilik tәt­ti azapqa salghan qúdiretine qalay bas iymeysiz? Ólip-óshken keshegi ghashyqtardyng inkәrligi osynday-aq bolghan shyghar? Biz tereng bilmey, baghalamay, armandap jýrgen sezim osydan artyq qalay boluy kerek? Ony tek ardyng tuyn jyqpaghan, aq, adal sezimderding iyesi ghana týsinip, solar ghana baghalap, qadirine jete alatyngha úqsaydy.

Bir basyn ekeu etuge jaghdayy kelmedi deysiz be? Jýregi qalamady… Sol jýrek alys auylda qol búlghap qalghan bala mahabbat­tyng elesimen ómir sýrip jýrgenin kimge aityp týsindire alady. Aytqan kýnning ózinde de. « Áy, qoyshy», deytinder manayynan-aq tabylady. Syrymdy aitamyn dep ósekting órtine oranyp ketkenindi ózing de sezbey qalasyn, talay auzy kýigen. Sodan bolar, ózimen-ózi dos! Adamgha jalghyzdyqtan artyq dosy joq dep biledi.

* * *
Kәsibine adal, úqypty maman bolghan­dyqtan, bólimning is-qaghazdary derlik múnyng qolynan ótedi. Kýndelikti júmys uaqyty saghat altygha deyin bolsa, búl toghyz-ondargha deyin otyra beredi. Keybir quaqy әriptesteri:

– Jalghyz ózing ýiine barghanda ne isteysin? Sopayyp tórt qabyrghagha qarap otyrasyng ba? Odan da maghan kómektes. Sauaby bolady – dep, tapsyrma berip ketedi.

– Óz júmysyndy ózing istemeysing be, – degen qarsy jauabyna:

– Ýlgermey jatyrmyn, balabaqshadan balamdy aluym kerek. Óz basyna kelgende týsinesin, kómektesshi, – dep qiylady.

Dinkelep túrsa da, qúshaq-qúshaq manyzdy qújat­tardy múqiyat qarap, kem-ketigin tolyqtap, tastýiin dayyn qylady. Biraq jyly sózdi istegen búl emes, istemegen olar estip jatady.

Býginde osynday bir qauyrt júmystan sharshap oraldy. Shala-púla júmyrtqa quyryp auyz tiygen boldy da, oiyna әldebirdene týsip ketkendey, samaldyqqa shyghyp temeki tú­tat­ty. Qúshyrlanyp soryp, kók týtindi kókke ýrlep rahat­tandy. On altynshy qabat­tan tómenge qaraudyng ózi qorqynyshty. Al ózgening jýregine ýnile bilu, ony týsinuge tyrysu erlik! «Men baqyt­tymyn», – dedi kýbirlep. Ile, әrkim baqyt­ty әrqalay týsinedi. Men ýshin baqyt pen mahabbat bir úghym. Ár adam ózinshe baqyt­ty boluy kerek. Mening baqytqa jetu jolym – osy. Men oghan óle ghashyq bolmaghanda, mahabbatyng ghana emes, ómirding de mәnin týsinbey óter edim. Sebebi men onyng jýregine tereng boylau arqyly әlemdi súlulyq býldiretinin, izgilik qútqaratynyn týsindim… «Baqyt degen – sol emes pe?» dedi ózine-ózi súraq qoya sóilep. Samaldyqta úzaq túryp qalghanyn jauray bastaghanda bildi. Sonda da taghy bir shylym tútat­ty. Sebebi ol – dәl osy sәt­te ózin búrynghydan da baqyt­ty sezingen edi.

* * *
Týs kóripti. Kópten beri qaytalap kórip jýrgen týsi. Auyldy qaq jaryp aghatyn Qas ózeni tasyp, halyq әbigerge týsipti. Kәri-qúrtan, bala-shagha jiylyp bóget bola almay, auyr shyghyngha batypty. Ata-anasynyng qalqayghan molasy qúlap, qúlpytasy qaq aiyrylypty. Elden bereke-birlik ketip, úry-qary kóbeyipti. Ghashyghy ekeui jii kezdesip, aiyrylmasqa sert­tesken Tórt terek tamyrymen qoparylyp shiry bastapty… Shoshyp oyandy. Qara ter basyp ketipti. Qat­ty qoryqqannan úzaq uaqyt óz-ózine kele almay, tóseginde býkshiyip otyryp qaldy. Sәlden song baryp «Týsting sheshimi – jorudan» degendey, jaqsylyqqa jorydy. Biraq kónilinde kýdik qalyp qoydy. Sodan tang atqansha kirpik ilmedi. Songhy ret ata-anasyna as bermekshi bolyp auylyna barghan kezin esine týsirdi. Odan beri de on bes jyl zaqpynyng tasynday bop zymyrap óte shyghypty. Barmayyn demeydi ghoy. Bal dәuren balalyghy qalghan asyl mekendi, onda ómir sýrip jatqan aqpeyil darhan halyqty saghynbaydy deysiz be, saghynady! Bәrinen de, kónil kókjiyeginen bir sәt kóterilip kórmegen, tiri mýsinin oilamaydy deysiz be, oilaydy! Al tughan topyraghyma tәu etip, saghynyshymdy basyp keleyin deuge batyly jetpey keledi. Onyng ózindik sebepteri bar, ol – sol yntyq zarynyng ózge bireuge túrmysqa shyghyp ket­ti degen qaueset­ten bastalghan edi.

Tuyp ósken auyly – Sarybúlaq. Kórkem jer. Jusany men ermeni jangha shipa, dertke daua. Shilde aiynda barsanyz, býldirgenine at túyaghy boyalady.
Sol joly endi qaytyp soqpaytynyn bilgendey, Sabyr dosy ekeui tughan jerding júmbaq syryna ýnilip, úzaq aralady.

– Sen qayta ainalyp kelgenshe, bizding auyl su astynda qaluy mýmkin… Osy joly armansyz bir aralayyqshy, men de senimen birge qasiyet­ti ólkening kórkem beynesin kónilime toqyp alayyn­, – dedi Sabyr kópten jasyryp jýrgen syrymen bóliskendey.

– Qay-qaydaghyny aitpasanshy, su astynda qalghany nesi, – dedi búl júlyp alghanday.

– Ói, oqu soqqan neme, sen auylgha eki-ýsh jylda bir-aq ret kelesin. Búl jaqtaghy jaghdaygha qanyq emessin, sondyqtan da aitqanymmen senbeysin! Odan da bilmey-aq qoy, – dedi múnaya til qatyp.

– Qalay bilmeymin, aitshy, – dedi dauysy dirildep.

– Ol úzaq әngime, – dedi Sabyr sabyrly qalpynan tanbay.

– Qansha úzaq bolsa da, ait, – dedim ghoy, aitsanshy sozbaqtamay.

– Birdenening sheti shyqsa qoymaytyn әdeting әli qalmapty ghoy, – dedi qulana jymighan Sabyr.

– Adam ózgerushi me edi, qiyr jaylap, shet qonyp ketkenimmen, sol bayaghy alqam-salqam Sәkenmin ghoy, nemene meni perishtege balap jýrmisin, – dedi kýlip.

Byltyr jazda qaladan arnayy mamandar kelip auyldyng jer-suyn, tau-tasyn tekserip, bastaryn shayqap, tanghalypty. Ony auyl әkimining orynbasary – әlgi sening bala ghashyghynnyng naghashysy ait­ty. Anau Abyraly tauy men mynau Qaratóbening asty tútas kómir eken solardyng aituynsha. Aghyny qat­ty Qas ózenin buyp, elektr stansasyn salmaqshy eken. Mamandardyng boljauynsha, qúm men shaghyldyng sorty eng jogharghy kórsetkishti kórsetip túr deydi. Sodan beri elden bereke kete bastady. «Jaman aitpay, jaqsy joq». Olardyng aitqany shynymen iske assa, qara halyq qayda barady?

Atamekennen qonys audaru – adam týgili, mal ekesh malgha da onay soqpasyn ol iyt­ter týsinedi deysing be? Bireuler búdan da jaqsy kýn keshemiz, ýkimet óltirmeydi, ýy salyp, jer bólip beredi deydi.

Áriyne, óltirmeydi ghoy. Biraq anau qyrdaghy ata-babanyng qalqayghan molasy su astynda qala ma? Ony oilaytyn atqaminering qane? Bәri ýkimet­ting aitqanyn asyra siltep kózge týsuge tyrysyp, tyrashtanyp baghuda.

Sabyrdan estigen súmdyq habar Sәkenning kókiregin mysyqsha tyrnalady. Birge tughan tuysy bolmaghanmen, búl auyldyng әr túrghyny onyng janashyry, tileulesi bola bilgenin qalay úmytsyn?! Ata-anasynan tym erte aiyry­lyp balalar ýiinde tәrbiyelengen jerlesteri oghan zor ýmit art­ty. Qol úshyn berip qoldady. Osy kýnge deyin jýrek týkpirinen óshpegen ayauly jandy da balalar ýiinde kezdestirip, qapysyz týsinisti emes pe? Oquyn ayaqtaghan son, qalagha әketpek bolyp uaghdalasqan. Áne, mine, dep jýrip uaqyt úzartyp aldy. El ishi tynysh jata ma? Ósek órt­tey laulady. Onsyz da jarym kónil jýrgen qorghansyz jan «Sәken ýilenipti» degen habardy estigen sәt­te-aq kónili nildey búzylyp, janary qúrghamaytyn boldy. «Endi men de qaramdy batyrayyn» dep oilasa kerek, alys auyldaghy bastauysh mektepke múghalim bolyp ózi súranyp ket­ti. Al Sәken «Jón-joralghymen kelip, naghashysynyng rizalyghymen qalagha úzatyp әketemin» dep jýrgende, ony «Túrmysqa shyqty» degendi estip, «ah» úryp qala berdi. Mine, sodan bastap, Sәken tughan auyly – Sarybúlaqqa at izin salmady.

* * *
Eki jarty bir býtin bolugha sóz baylasqan ekeuding ómir joldary onay bolghan joq. Endi-endi ghana shanyraq kótermekshi bolghanda, bir-aq auyz sóz aralaryn alystat­ty. Biraq jýrekteri suymady. Ishtey bir-birine tilekshi bolghandary haq. Tek kónilderindegi kýdikten aryla almay biri – Almatyda, biri – órkeniyet­ten alys nýktede ómir sýrip jatyr. Sәken onyng qay auylda ekenin bilmeytin. Sabyr dosynan hat arqyly súraghanda, ol da bilmeymin dep qysqasha jauap qaytarghan. Talay ret izdemek bolyp oqtalghan. Sonynda otbasyly adamnyng shyrqyn búzbayyn dep sabyrgha kelgen bolatyn. Al ýzbey jazysqan hat­tar ekeuining de qolyna tiymegen. Eger, sol hat­tar úshty-kýili joq bolyp ketpegende, olar әldeqashan otau tiger edi…

* * *
Taghdyryna nalyghanmen amaly ne? Manayyndaghylardan qashyp qútylsang da, mandayyndaghy jazudan qashyp qútyla almaysyn. Jalghyzdyq mýmkin mening baqytym shyghar, qalay bolghanda da, men ony basqagha aiyrbastamadym. Sýigen jýrekte sýrkeylik joq ekenin oghan da, jer basyp jýrgen pendelerge de dәleldegim keldi. Sondyqtan ýilenbedim. Mahabbatsyz qalay ýilenemin? Sýimey alghan әielden qalay sýikimdi bala tuylady? Úrpaqsyz qalsam da, men ol qadamgha barugha dәtim shydamady, qysqasy, arym jibermedi. Oghan degen sezimim men kirshiksiz mahabbat­tymdy ana dýniyege ala ketemin. Syrtymnan sógip, gu-gu sóz terip jýrgenderge aitarym, osy! Men óz әlemimde baqyt­tymyn, dedi, – Sәken óz kónilin ózi kóterip.

* * *
Qarasha aspany múnartyp, qalany dymqyl syz basqan. Ghasyrlar syryn saqtaghan alyp aghashtardyng bútaqtary tarbiyp-tarbiyp jalanash halge týse bastapty. Alda jeltoqsan degen yzgharly ay tabaldyryqtan at­tasymen-aq qar qylaulap týsip, lezde basyp qalatyn әdeti bolushy edi, biyl qayter eken? Keyde tosyn minez kórsetip, borany úshyryp әketetindey ýiirip soqqanda ne isterindi bilmey abdyrap qalasyn…

Sarybúlaq auylynyng kóktem men jazy keremet bolghanmen, kýzi men qysy jaysyz-túghyn. Auyl men qalany jalghaghan kóne kýre jol jelden bir arylmaytyn. Jaughan qardy úshyryp әkelip tauday ghyp ýiip tastaytyn. Kýn jylyp, jer sorghymayynsha audan, qalagha júrt qatynay almay әbigerge týsetin.

Sәken múnartqan qala aspanyna qarap, auylyn eske alyp, kónili bosap ket­ti. Ile osy jazda baryp qaytsam ba degen oy qylang berdi sanasynda. Biraq kim ýshin, ne ýshin baramyn, – dedi óz oiynan ózi ainyp. Bәri ózgergen… Kim tanidy meni… Dos degen – Sabyr da habar-osharsyz… Odan da, alystan-aq saghynyp jýre bergenim dúrys bolar dedi bir bekimge kelip. Onsyz da auylymdy ylghy týsimde kóremin. Sonyng ózi saghynyshqa em emes pe dedi óz sózin ózi maqúldaytyn әdetine basyp.

* * *
Sәken qyzmet babymen, talay elding auasyn jútyp, suyn ishti. Súlulyghyn sózben jetkize almas kórkem qalalardy armansyz aralady. Biraq bәribir týsine óz auyly kirip, birde jylap, birde kýlip oyandy. Osylay ómir ótip jat­ty… Bayaghyday jalyn joq, samaygha aq kirip, densaulyq syr bere bastady. Jalghyzdyq boyda quat barda bilinbeydi eken, dәrmen ketip, dәri-dәrmekke qaraghan kýn qiyn soghyp túrghanyn moyyndamasqa amaly qalmady. Onyng ýstine dәriger jýikege kóp salmaq salmau kerektigin basa aitqan. Úzaq oilanyp, merziminen búryn kezekti enbek demalysyn alugha bekindi. Júrt maqtap jýrgen shipajaylardyng birine baryp, em-dom alyp tynyqpaq qoy bayaghy. Tez jinalyp, jolgha shyqty.

– Bir basyma ne jetpeydi, bayaghydan beri nege densaulyqqa kónil bólmedim eken? – Áy, bayany joq dýniye-ay, – dedi poyyzdyng terezesinen sazaryp jatqan menireu dalagha qarap.

Búryn ózining kóp qylyghyn dúrysqa balaushy edi, songhy kezderi ózin-ózi sybap, syn-tezine alatyn bolyp jýr…

Shipajayda min joq, keremet! Bir aptadan beri qan qysymy qalypqa týsip, jýregi de ornyna týse bastady. Kónili kóterilip, erteli-kesh taza auamen tynystap, jenildep qaldy.

At shaptyrym ashanada kezekte túr edi, qalyng toptyng ishinen súnghaq boyly orta jastaghy beytanys әielmen kózi týiisip qaldy, eki beti qúlaq-shekesine deyin qyzaryp, jýregi shym ete týsti. Onyng da jetisip túrmaghanyn bayqady. Dәl ózi! Janarlar taghy da sharpysyp, kókiregi kýmbirlep qoya berdi. Ary qaray múnly kózder ýnsiz tildesti.

– Sen Sәkensing be? – dedi ýzilip estilgen tanys dauys.

– IYә, men Sәkenmin ghoy, tanydyng ba, – dedi jýregi keudesinen shyghyp keterdey atqalaqtap.

– Tanyghanda qanday, týk ózgermepsin,– deydi kýrsinip.

– Aqyry kezdestik-au, – dedi búl tereng tynystap…

* * *
Týs kóripti. Auyly alty qyr, jeti belden asyp úshy-qiyryna kóz jetpes jazyq dalagha qonystanypty. Aqy-iyesi joq eski molalar su astynda qalypty. Ádet­tegidey jylap jatyp oyanyp ket­ti…

Erghaly Baqash

Abai.kz

1 pikir