Seysenbi, 27 Qyrkýiek 2022
Alashorda 4444 5 pikir 1 Tamyz, 2022 saghat 11:24

Alash-arman

Keyingi kezde tughan daugha baylanysty key azamattar maqala siltemesin emes, mәtinin jariyalauymyzdy súrap otyrghandyqtan,  2020 jyly jariya etken myna «Alash-arman» degen materialdy oqyrmangha qayta úsynyp otyrmyz.


Alash Ordasynyng resmy joyylghanyna – 100 jyl

Túnghysh ret ózining halyqtyq atauymen XV ghasyrdyng ortasynan óte bere eldik tuyn kótergen Qazaq Ordasy tórt ghasyr derbes ómirden song samoderjaviyelik quatty imperiyanyng otaryna ainaldy. Sodan 20-shy ghasyrdyng basyndaghy tegeuirindi revolusiyalyq qozghalystar nәtiyjesinde qayta týledi. Tarih qoynauyna tastalghan Qazaq Ordasy atauy monarhiya qúlatylghannan song tughan bostandyq tany arayymen,  órkeniyetke layyq sayasy kýres tuyndysy retinde Alash Ordasy atalyp, qazaqtyng memlekettiligin janghyrtty. Biraq ghúmyry qysqa boldy. Sovet ýkimetining Qazaq jerin basqaru jónindegi revolusiyalyq komiyteti Alashordanyng qyzmetin resmy toqtatyp, joyylghanyn rәsimdegenine biyl bir ghasyr tolady. Osy datagha baylanysty Alashtyng Ordasy ótken jolgha qysqasha sholu jasayyq.

1917 jylghy 5–13 (18–26) jeltoqsanda Orynborda bolghan Ekinshi Jalpyqazaq sezi tarihy qauly qabyldady. Bókey ordasy, Oral, Torghay, Aqmola, Semey, Jetisu, Syrdariya oblystary, Kaspiy syrty (Zakaspiy) oblysyndaghy Manghystau ýiezi, Ferghana, Samarqan oblystarynyn, Amudariya bólimining qazaq ýiezderi hәm Altay guberniyasyndaghy irgeles qazaq bolystary (keyin, 1918 jylghy 3 sәuirde Resey Halkomkenesine  Alashorda tarapynan naqtylanyp habarlanghan Altay guberniyasyndaghy Biysk, Barnauyl, Zmeinogor ýiezderinin, sonday-aq Samarqan oblysyndaghy Jizaq ýiezining qazaqtary) tegi bir, mәdeniyeti men tarihy bir jәne bir tildi («qany, túrmysy, tili bir») irgeli qazaq halqy túratyn birtútas aumaq («jeri birynghay») bolghandyqtan, últtyq-territoriyalyq («óz aldyna últtyq, jerli») avtonomiya qúrdy.

Qazaq oblystarynyng avtonomiyasyna «Alash» degen at berdi. Alash  avtonomiyasynyng konstitusiyasyn («nizamyn») býkilreseylik Qúryltayshy jinalys bekitedi dep belgiledi. Avtonomiyanyng ýkimetin – «Alashorda» uaqytsha Halyq kenesin («Últ kenesin») qúryp, ony halyq milisiyasyn qúrugha, jaqyn uaqytta Alash avtonomiyasynyng Qúryltayshy jinalysyn shaqyrugha, basqa da tiyisti sharalardy jýzege asyrugha mindettedi. Tórt ghasyr derbes ómir sýrip, kórshi kýshti memleketting otaryna ainalghan Qazaq Ordasy zaman ynghayymen óristegen últ-azattyq qozghalys nәtiyjesinde shaqyrylghan tarihy qúryltayda Alash Ordasy bop týledi. Onyng ýkimetining – «Alashorda» Halyq Kenesining túratyn oryny retinde Semey qalasy tandap alyndy. Hattamagha qúryltay tóraghasy Qúlmanov, onyng orynbasarlary Bókeyhanov, Qarashev, Dosmúhamedov, Kenesariyn, Dulatov, hatshylary Qadyrbaev, Kýsepqaliyev qol qoyghan.

II Jalpyqazaq sezining júmysy Petrogradtaghy bolishevikterding qaruly tónkerisinen qyryq kýn  ótkennen keyin bastalghan-dy. Áygili Qazan tónkerisin Býkilreseylik músylmandar odaghy Atqaru komiyteti (Ispolniytelinyy komiytet musuliman, Ikomus) tóraghasynyng orynbasary retinde Petrogradta qyzmet istep jýrgen shaghynda Jansha Dosmúhamedov kózimen kórgen edi. Ol astanadaghy týrli sayasy jәne qoghamdyq úiymdardyng tónkeristi qoldamaghanyna kuә bolghan.  Jana ýkimetpen Músylman atkomy atynan alghashqy kelissózder jýrgizuge әrekettengen. Týrkistan ólkesining general-guberatory fon-Kaufman 1869 jyly Samarqannan Sankt-Peterburgke jóneltken orasan zor Qúran Kәrim kitabyn – әr betining mólsheri 68h53 sm, qalyn, myqty 353 pergament paraqqa 7-shi ghasyrda týzilgen, ghylymda «Osman jighyzghan Qúran», «Samarqandyq kufa Qúran» dep atalatyn bastapqy, tolyq núsqany  qaytaryp alu jayyndaghy músylman qauymynyng tilegin sovet ýkimetine – Halkomkeneske Músatkom atynan jetkizgen. Sodan, taghatsyzdana kýtip jýrgen qazaq qúryltayy shaqyryluyna baylanysty, alyp-úshyp elge oralghan bolatyn.

Orynbordaghy II Jalpyqazaq sezinde Jansha Dosmúhamedov ózindik kózqaras ústandy. Ol ortalyqtan bermen lyqsyghan anarhiyadan qazaq elin senimdilikpen qorghau ýshin shúghyl avtonomiya jariyalau qajet degen úsynys kótergen-tin. Alayda últ-azattyq qozghalystyng tanymal serkesi Álihan Bókeyhanov avtonomiyany qazaq ishindegi basqa júrttardyng pikirin bilgennen keyin, milisiya qúryp alyp baryp  jariyalaudy dúrys dep bildi. Eki týrli kózqarastyng shiryqqany sonday, mәsele delegattardyng attaryn atap (poiymennoe) dauys berui jolymen sheshiletin boldy. Avtonomiyany shúghyl jariyalaugha qarsy jaq toghyz kisining dausyn artyq alyp, jendi. Biraq jenilgender óz kózqarasynan qaytpaghandyqtan, delegattar eki jaqty da qanaghattandyratyn ymyra qarargha toqtasty. Jalpyqazaqtyq «Alashorda» Últ kenesi bir aidyng ishinde Týrkistan qazaqtarynyng avtonomiyagha qosylu mýmkindigin anyqtaugha mindettendi. Olar Alash avtonomiyasyna qosylghan jaghdayda, sezd avtonomiyany mýmkindik tughan bette jariya etu qúqyn Últ kenesine berdi. «Alashorda» Últ kenesining tóraghasy Álihan Bókeyhanov pen «Alashorda»  Últ kenesining mýshesi, Týrkistan avtonomiyasy (múhtariyaty) ýkimetining Syrtqy ister ministri Mústafa Shoqaev Syrdariya oblysy qazaqtarynyng sezinde qaralmaq osy taghdyrsheshtilik mәselege baylanysty týrkistandyq qayratkerlerge arnayy jedelhat joldady.

1918 jylghy 4–9 qantarda Týrkistan qalasynda ótken sezge Alashorda ókilderi Baqtygerey Qúlmanov, Túraghúl Qúnanbaev, Mirjaqyp Dulatov arnayy baryp qatysty. Sezd mәseleni qyzu talqylap, týrkistandyq qazaq aimaghy Alash avtonomiyasyna múhtariyat ýkimeti pen Alash-Orda arasynda odaqtastyq shart jasalghannan keyin kiredi degen sheshim qabyldady. (Alayda Tashkenttegi sovettik biylik kelesi aida-aq, 1918 jylghy 19–22 aqpanda Qoqan qalasyna qyzylәskerler men dashnaktardyng qaruly kýshimen súrapyl shabuyl jasady, qala talqandaldy, halyq ayausyz  qyrghyngha úshyratyldy. Bar bolghany 64 kýn ómir sýrgen Týrkistan múhtariyaty qúlady, avtonomiyanyng ýkimeti quyldy. Alghashqy premier-ministri Múhamedjan Tynyshbaev boy tasalap, Semeyge keldi, Alashordada qyzmet etti, al odan keyingi premier Mústafa Shoqaev Tashkentten poyyzben jaraly soldat keypinde qúpiya attanyp, Alash avtonomiyasynyng batys jaghyna bardy, odan alashordashy qayratkerler qatarynda Qúryltayshy jinalys mýsheleri komiyteti shaqyrghan jiyndargha qatysty, aqyry bolishevizmmen kýresin alys shetelge ketip jalghastyrdy).

II Jalpyqazaqtyq sezd júmysyn ayaqtaghannan keyin ile-shala, Torghay oblysynyng sovettik Tótenshe soghys komissary bolyp taghayyndalghan Áliby Jangeldin Orynborgha qyzylәskermen kele jatty. Álihan Bókeyhanov Uaqytsha ýkimetting Torghay oblysyndaghy komissary qyzmetin doghardy. Sonday-aq II sezding sheshimimen kindik qala retinde belgilengen Semeyge Qazaq (Alash) avtonomiyasy «Alashorda» Halyq Kenesining tóraghasy mindetin atqaru ýshin attanar aldynda, Orynbor qalalyq dumasynyng glasnyiy (deputaty) retinde, 1918 jylghy 12 qantarda: «Qazaq-qyrghyz jalpy siyezi qazaq-qyrghyz últynyng kindik komiytetine predsedateli saylap, Orynbordan ketpek bolghanym sebepti, Orynbor gorodskoy dumasynyng glasnyilyghyn tastaugha tura keledi» degen mәlimdeme jasap, dumanyng jәne dumadaghy músylman fraksiyasynyng tóraghalaryna, barlyq ýzengiles deputat joldastaryna ong tilegin bildirip qoshtasty («Qazaq», 1918 j., № 259).   Semey oblystyq Qazaq komiytetining tóraghasy Rayymjan Mәrsekov 1918 jylghy 15 qantarda oblys komissarymen jәne sharualar kenesining tóraghasymen birge qol qoyyp, jergilikti biylik organdaryna tayau arada Qazaq ólkesining avtonomiyasy jariyalanatyny jayynda jedelhat joldady. Orynbordaghy jalpyqazaq sezining sheshimderin, avtonomiya turaly shynayy úghymdy eshqanday búrmalaugha, arandatugha, qisynsyz ósekke jol bermey, týsindiru sharalaryn qolgha aludy tapsyrdy. Alayda aqpan aiynda qalada kenes ókimeti ornady da, sayasy jaghday ózgerip ketti. Orynbordan kelgen Alash avtonomiyasy ýkimetining mýsheleri Semeyde biylik qúrghan sovet ókimeti organymen tikeley iskerlik qarym-qatynas ornata almady, tiyisinshe soghan baylanysty júmysqa da birden kirise almady. Sonda Alashordanyng Petrogradtan Mәskeuge kóship barghan Ortalyq sovet ýkimetimen – Resey respublikasynyng Halyq Komissarlary Kenesimen – kelissóz jýrgizuine qajettilik tudy.

1918 jylghy nauryzda «Alashorda» Últ kenesining mýshesi Jansha (Jahanshah, Jahansha) Dosmúhamedov  Alash Ordasynyng delegasiyasyn basqaryp, Oraldan Mәskeuge attandy. Delegasiya sapargha Oral oblysy qazaqtary sezining sheshimi boyynsha shyqqan. Qúramynda Últ kenesining taghy bir mýshesi, Oral oblystyq zemstvo basqarmasynyng tóraghasy Halel Dosmúhamedov pen birneshe mýshesi boldy. Olar Halyq Komissarlary Kenesining tóraghasy Vladimir Leninning aldynda bayandama jasap, Qazaq avtonomiyasyn qúrghan Ekinshi Jalpyqazaq sezining qújattaryn tapsyrdy, zamanauy ózgeristerge oray tuyndaghan ózekti talaptardy sol shaqta bolishevikterding  biyleuindegi Semeyde is jýzinde júmysyna kirise almay túrghan Ortalyq Alash-Orda atynan algha tartty. Qabyldau sәtti ótti. Dosmúhamedovter Predsovnarkom Leninmen jәne Narkomnas (Últ isteri jónindegi halyq komissary) Stalinmen útymdy kelissózder jýrgizdi. Kishi Sovnarkomda (Halkomkeneste) júmys istep, Alash avtonomiyasy qúrylymyn kenestik reliske ýilestiru jobasyn jasady.

Osy tústa Lenin men Stalin Semeydegi Alash avtonomiyasy ýkimetining basshylary Bókeyhanov pen Ghabbasovty tóte jelige shaqyrghan  jedelhat joldady. Ertenine, 1918 jylghy 2 sәuirde, Iosif Stalin tóte jeli arqyly Alashorda tóraghasynyng orynbasary Halel Ghabbasovpen sóilesti. Stalinning Sovet ýkimeti atynan aitqan týiindi sózin «Abay» jurnaly shyqqaly jatqan 3-shi nómirining múqabasyna «Quanysh qútty bolsyn!» dep sýiinshiletken taqyryppen basyp, dýiim júrtqa jariya etti. Onda Narkomnas Stalin Predsovnarkom Lenin ekeui 1917 jylghy 2 qarashada qol qoyghan «Resey halyqtary qúqtarynyng deklarasiyasynda» jariya etilgen últ sayasaty prinsipteri kýshinde ekeni aita kele, «Sizderding ókilderiniz bizge әkelip tapsyrghan jalpyqazaq siyezining qaulysyn týgelimen qabyl alamyz» dep, osy orayda Alashordanyng Sovet biyligin tanuy jónindegi Halkomkenesting sharttary men tilekterin bildirgen. Stalinnen estigen osynau manyzdy habardyng sonyna jurnaldy shygharushylar: «Aq týiening qarny jaryldy. Ómiri qazaq – qazaq bolghaly kórmegen quanysh basyna keldi, kórdin. ...Alashtyng balasy, kóter basyndy! Quanyshyng qútty bolsyn! Toyyng toygha úlassyn! Tiril, Alash! Silkin, Alash! Quan, Alash! Jasa, Alash!» – degen shattyq lepes bildirdi. Oghan  qosa: «...Bókeyhanov, Ghabbasov, Ermekov, Mәrsekov atyna Mәskeuden taghy telegram aldyq. «Halyq komissarlarymen sóilesip jatyrmyz, Alashtyng avtonomiyasyna qarsylyghy joq. Býgin-erteng Alashorda ókilderimen Stalin auyzba-auyz sóilesedi», – dep. Jahansha, Halel Dosmúhamedovter, jogharydaghy ókilder osy sabazdar eken», – dedi.

Al «Saryarqa» gazetining 1918 jylghy 35-shi sanynda kenes ókimetining últ mәselesin sheshu josparlary jayynda Stalinning aitqandary jәne Halkomkenesting qazaq sezi sheshimderin qabyl ala otyryp, qoyghan sharttarymen birge, oghan «Alashorda» Últ kenesining bergen jauaby qosa jariyalandy. Jauapta: «...Últ júmysyn basqarushy Halyq Komissary Stalinning Alash avtonomiyasy turaly aitqan sózin teksergennen keyin, Sovet húkimeti Rossiyadaghy barlyq avtonomiyaly halyqtardyng Kindik Húkimeti deuge qauly qylyp», on bir babqa Alashorda sharttary tújyrymdaldy. Arnayy babta: «Qazaq-qyrghyz (sol zamanda qazaq-orys jәne qazaq-qyrghyz terminderi kazak pen qazaq úghymdaryna sinonim ispetti qoldanylghan, yaghny qazaq-qyrghyz – qazaq pen qyrghyz degendi emes, tek qazaq atalymyn bildiredi) isteri turaly elshi Halel hәm Jahansha Dosmúhamedovterdi ókil ettik. Olar qazir Mәskeude avtonomiya turaly Alashorda atynan sóilesip jatyr», – dep kórsetildi. «Alashorda» Halyq Kenesining mýsheleri Últ isteri boyynsha halyq komissary Stalinning tóte jeli arqyly aitqan «II Jalpyqazaq sezi qaulylary tolyghymen Sovnarkomnyng avtonomiya turaly dekretine sәikes» degen mәlimdemesin talqylay kele, Federativtik Sovettik Respublikanyng ortalyq biyligin tanyghanyn, sóitip Alash últtyq-territoriyalyq avtonomiyasyn toqtausyz jariyalau qajet ekenin habarlaghan jedelhat Halkomkeneske 1918 jylghy 3 sәuirde salyndy.

Jahansha men Halel Dosmúhamedovter Kishi Sovnarkomda (sol uaqytta Resey ýkimetining janyndaghy túraqty komissiyany osylay ataghan, ol Halkomkenesting – Ýlken Sovnarkomnyng – qarauyna jatatyn mәselelerdi aldyn-ala qarau ýshin qúrylghan  bolatyn) kenes ýkimetining sheshuine qoyyp otyrghan úsynystaryn bolisheviktik biylik talaptarymen úshtastyra pysyqtaumen shúghyldanyp, tiyisti qújattar jobasyn biliktilikpen dayyndaghan edi. Sovnarkom (Halkomkenes) qorytylghan úsynystardy maqúldap,  Oral oblysyndaghy zemstvo mekemelerining júmysyn jalghastyra beruine kelisti. 1918 jyldyng 1 sәuirinde ótken mәjilisining № 335 Qaulysy boyynsha, Zauraliening (Jayyq syrtyndaghy) zemstvo mekemeleri ózderining әdettegi mindetterin búrynghysynsha atqara beretin boldy. Sonday-aq, Halkomkenes sol ónirdegi  qazaq (alash) úiymdaryn sovet relisine audarugha qajetti aqshalay qarjy bólip, delegasiyanyng qolyna berip jiberuge qauly aldy.

Alashorda men Sovet ýkimeti arasyndaghy alghashqy tarihy kelissózdi tabysty jýrgizip, ýlken sayasy jenispen Oralgha oralyp kele jatqan delegasiyany Saratov qalasyndaghy Deputattar kenesi (Sovdep) Atqaru komiytetining mýsheleri toqtatty. Olargha Oral sovdepin qúlatyp, mýshelerin tútqyngha alghan Áskery ýkimetting qamauynan qashyp kelgender Dosmúhamedov delegasiyasy ýstinen shaghym týsirgen bolatyn. Mәskeuge Áskery ýkimetting tapsyrmasymen ketti degen joramalmen. Delegasiya mýsheleri Saratov sovdepshilerining talqysynda ózderin mәrtebelerine say, óte layyqty dәrejede ústady. Kózqarastary men ústanymdaryn dәleldi týrde qorghady. Ortalyqpen kelisimderin jýzege asyrugha Saratov sovdepshilerining jәrdem bergeni dúrys bolmaghyn dәiektedi. Oral delegasiyasy turaly mәsele qaraghan Saratov Atkomynyng 1918 jylghy 17 sәuirdegi songhy mәjilisinde  Jansha Dosmúhamedov taghy da Mәskeuge sapardyng maqsaty men qol jetkizgen nәtiyjesin tilge tiyek ete kele, Oral sovdepining qúlatylghany delegasiyagha Halkomkenes qabyrghasynda ghana mәlim bolghany jóninde aityp, Saratov sovdepimen qalay birlesip júmys istegendi jón kóretinin әngimeledi. Oral ónirining túrghyndaryna ýndeu jazghanyn, ony úshaqpen elge jetkizip, júrtqa taratugha Saratov sovdepinen kómek súraytynyn aitty. Jansha Dosmúhamedovting aqtar qolastyndaghy ónirge úshaqpen jetkizilip, auyldar men qalalargha aparyp tastalghan «Oral oblysynyng Jayyq syrtyndaghy býtkil qazaq zemstvolyq jәne qoghamdyq úiymdaryna, lauazymdy túlghalargha jәne barlyq azamattargha» arnaghan sondaghy ýndeuinde: «Jalpyqazaqtyq «Alash-Orda» Halyq Kenesi Resey Federativtik Respublikasynyng sovettik biyligin moyyndady da, Halyq Komissarlary Kenesimen qarym-qatynas ornatty», – delinip, kelissózderding jaqsy nәtiyjesi retinde: «Halyq Komissarlary Kenesining janynan jaqyn kýnderde Qazaq isteri jóninde komissariat qúrylady da, eng qysqa merzim ishinde qazaq ólkesining avtonomiyasy jayynda dekret jariyalanady», – degen habar jәne Halkomkenesting zemstvo jónindegi qaulysy aitylghan-dy.

Solardy habarlay otyryp, ýndeude: «Oral oblysynyng Jayyq syrty bóligindegi qazaqtyng barlyq zemstvolyq jәne qoghamdyq úiymdary men lauazymdy túlghalaryn, barsha qazaqtardy sovet ókimetine qarsy baghyttalghan qozghalystardyng eshqaysysyna da qatyspaugha, sonday qarsylyq qozghalystargha aralasy bar adamdargha eshqanday kómek kórsetpeuge» shaqyrghan jәne kenestik biylikting qazaq ýshin tiyimdiligine nazar audarghan. «Esterinizde bolsyn, qandas qazaq bauyrlar, sizderding últtyq taghdyrdy óz qoldarynyzgha alu, últtyng ózin-ózi biyleu qúqyghyna ie bolu jónindegi tabighy tilekterinizge túnghysh ret enbekshilerding Sovet ókimeti resmy týrde qúlaq asty, Sovet ókimeti qazaq últynyng últtyq mýddesin jәne ózin-ózi biyleu qúqyghyn moyyndap otyr. Orys proletariatynyng osynau sayasy tektilik-mәrttigin baghalay bilinizder!» – degen jýrekjardy sózdermen ýndeuin ayaqtap, «Jalpyqazaqtyq «Alash-Orda» Halyq Kenesining Mýshesi Dos-Múhamedov» dep qol qoyghan.

Alayda sovet ókimetimen yntymaqtastyq osymen ayaqtaldy. Semeydegi Ortalyq Alashordanyng Stalinmen tóte jelidegi súhbatqa baylanysty óz sharttaryn úsynghan jauabyn Halkomkenes alghan, búl jayynda  Dosmúhamedovterding 1918 jylghy 5 sәuirde Mәskeuden Semeyge, Halel Ghabbasovtyng atyna jibergen jedelhatynda: «Alashordanyng úsynghan sharttaryna Sovet ýkimeti jaqyn arada jauap bermek boldy», – delingen-di. Sonday-aq kelissózderding taghy da mynanday shýbәsiz jetistikterin  aitqan: «Sovet ýkimetining basynda Qazaq Komissariaty ashylatyn boldy. Búl komissariatqa kiretin adamdardy Alashorda ózi saylap jiberedi» jәne «Sovet ókimeti әr oblystaghy Sovetterge «qazaqtyng tútqyngha alynghan azamattaryn tegis bosatyndar» dep әmir qyldy». Osy jedelhat mәtinin redaksiya «Saryarqa» gazetining 37-shi nómirine asqan rizashylyqpen basa otyryp, Sovet ýkimeti «juyq arada Alashorda avtonomiyasyn jariya qylar, qazaqqa da jaryq sәule, kýn tuar degen oiymyz mol, imanymyz zor» dep jazghan bolatyn. Biraq búl oy aqtalmady. Halkomkenes pen Últ isteri jónindegi komissariat jer-jerdegi ókilderi arqyly týrli әleumettik toptar arasyndaghy oi-pikirge, últtyq «Alash» jәne sosialistik «Ýsh jýz» partiyalarynyng ústanymdaryna tez-aq qanyqqan. Nәtiyjesinde kenestik ýkimet (predsovnarkom Lenin men narkomnas Staliyn) taptyq mýdde túrghanda últtyq «burjuaziyalyq» qúrylymgha jol beruge bolmaytynyn paryqtap, Dosmúhamedov delegasiyasy Mәskeuden attanysymen, onymen jasalghan kelisimderdi de, Semeyge tóte jeli arqyly aitylghan uaghdany da birden úmyt qaldyrdy. Eshqaysysyna da jauap bermesten, jer-jerdegi ókilderine «buruaziyalyq avtonomiyany enbekshilerding moynynan týsirip tastau» baghytymen jýruge núsqau berdi.

Kenes ýkimetinen osylay beti qaytqan Alashorda qyzmetin aqtargha sýienip jýrgizuge kóshti.  Oral oblysy qazaqtarynyng Jympityda ótken kezekti sezi 1918 jylghy 18 mamyrda Oral oblysynyng Jayyq syrtyn  «Oyyl uәlayaty» degen atpen, bes ýiez kiretin erekshe derbes aumaqqa bólip, uaqytsha ýkimet qúrdy. «Oyyl uәlayaty» memlekettik-avtonomiyalyq birligi Alash avtonomiyasynyng qúramynda sanaldy. Ýkimetining tóraghalyghyna Jansha Dosmúhamedov saylandy, ýkimet uәlayattyng respublikalyq rejimde júmys isteytin әkimshilik-aumaqtyq qúrylymyn týzip, qyzmetin úiymdastyrumen,  yunkerler (ofiyserler) dayarlaytyn mektep ashyp, halyq milisiyasyn jasaqtaumen shúghyldandy. Álihan Bókeyhanovtyng «Qazaq» gazetining 262-shi nómirinde jariyalanghan jedelhatynda Alashordanyng 1918 jylghy 24 mausymda Alash (Zarechnaya slobodka) qalasynda iske kiriskeni aityldy. Alashorda tóraghasy Álihan Bókeyhanov, mýsheleri Múhamedjan Tynyshbaev, Halel Ghabbasov qol qoyghan birqatar zandar men erejeler jariyalandy, aldaghy mindetterdi qalay oryndau kerektigi jayynda tapsyrmalar berildi. Semey, Aqmola oblystarynda milisiya jasaqtalyp, aq gvardiyamen birge bolisheviktermen soghysugha attanghany aityldy. Qazaq úiymdaryna «el qorghaushylardy jinau isin ...ýsh júmanyng ishinde» ayaqtau úsynyldy.

Alash avtonomiyasynyng oblystary men ýiezderinde Alashorda Kenesterin qúru, zemstvo júmysyn janghyrtu, qazaq sottary men tergeu komissiyalaryn taghayyndau, Alashorda janynan Áskery kenes qúru sharualary jýrgizildi. Ombydaghy Uaqytsha Sibir ýkimetine 1918 jylghy 10 shildede qazaq avtonomiyasyn tanu jәne onymen qyzmettestik kelisimderge kelu jóninde hat berildi. Arnayy komissiya qúryp, birlesip atqaratyn sharalar keshenin qarastyru kózdeldi. Osy aida Sibir ýkimetine «Alashorda óz armiyasyn Býkilreseylik armiyanyng qúramdas bóligi» dep esepteytini habarlandy. Al 12 tamyzda Alashorda Áskery bólimining basshysy kapitan Hamit Toqtamysov ýkimetke Semeyde qúrylghan birinshi Alash atty әskeri (38 ofiyser, 750 atty jigit) oqyp-jattyghugha kiriskenin, al Pavlodar, Zaysan, Qarqaraly, Óskemende jinalghan jigitterding (barlyghy – 850) «qarjy, qaru, kiyim-keshek jәne núsqaushylar» bolmauy sebepti bos otyrghandaryn habarlady. Sol kýni Sibir armiyasynda berilgen búiryq boyynsha «qazaq qaruly kýshterin qúrugha baylanysty mәselelerdi sheshu» Dala korpusy komandiyrine jýkteldi. Biraq Alashorda tóraghasynyng mindetin atqarushy Múhamedjan Tynyshbaev pen Toqtamysov 18 tamyzda ózara almasqan habargha qaraghanda, «alys bolystardan, tipti basqa ýiezderden jigitter kelip jatyr», biraq milisiya ústaugha qajet «qarjy tausyldy. ...sharasyzdyq ahual qalyptasyp túr»...

Býkilreseylik Qúryltayshy jinalys mýshelerining komiyteti (Komuch) 1918 jylghy shildede Samara qalasynda Alashordamen (Álihan Bókeyhanov, Mústafa Shoqaev bastaghan ókildermen) әskeriy-sayasy odaq shartyna qol qoydy. Alashorda Komuchpen birge Ufa qalasynda Uaqytsha Býkilreseylik ýkimet – Ufa Diyrektoriyasyn qúrghan 1918 jylghy 8–23 qyrkýiektegi Memlekettik mәjilisting júmysyna qatysty. Ertenine, 24 qyrkýiekte (qújattarda eski kýntizbemen 11 qyrkýiek dep kórsetilgen),  Memlekettik mәjiliske qatysqan Alashordanyng ýkimet mýsheleri (Álihan Bókeyhanov, Uәlithan Tanashev, Halel Dosmúhamedov, Jansha Dosmúhamedov, Ahmet Birimjanov, Álimhan Ermekov, Múhamedjan Tynyshbaev) óz otyrysyn ótkizdi. Onda Alash aumaghyndaghy jergilikti basqarudy úiymdastyru jәne Alashordanyng batys bólimshesin qúru turaly mәsele qaraldy. 11 babtan túratyn qauly qabyldandy. 5-shi babta «Soghys uaqytyna jәne qatynas joldarynyng nasharlyghyna baylanysty, Alash avtonomiyasynyng Bókey ordasy, Oiyl uәlayaty, Zakaspiy oblysynyng Manghystau ýiezi, Torghay oblysynyng Aqtóbe jәne Qazaq ýiezderi kiretin batys bóligin is jýzinde basqaru ýshin Alashordanyng batys bólimi qúrylady» dep tújyrymdalghan. Keybir zertteushiler búl qaulymen «Oyyl uәlayaty taratyldy» dep jansaq payymdap jýr, kerisinshe, bayqalyp túrghanday, Oiyl uәlayaty – Batys bólimning qúrylymyndaghy әkimshilik aumaqtardyng biri. Al búrynghy Oiyl uәlayaty ýkimetining qúramy janadan qosylghan aumaqtardyng basshy qayratkerleri esebinen úlghayyp, Batys bólimsheni basqaratyn ýkimetke ainaldy. Jana qúramgha Jansha Dosmúhamedov, Baqtygerey Qúlmanov, Halel Dosmúhamedov, Esen Túrmúhamedov kirdi jәne ol aumaqtaghy qazaq emes halyqtyng ózi saylaytyn taghy eki ókilmen  tolyqtyrylatyn boldy. Osylay tótenshe jaghdaylarda Alashordanyng barlyq qúqtaryn paydalana alatyn Batys Alashorda ýkimeti jasaqtaldy.

Ufadan Ombygha kelgen  Uaqytsha Býkilreseylik ýkimet «jaqyn kezenge barlyq memlekettik basqaru organdaryn birtútas ministrler kenesine baghyndyru qajet» dep tauyp, 1918 jylghy 4 qarashadaghy pәrmenimen «Alash ýkimeti – Alashorda ómir sýruin doghardy» dep qauly etti. Sol pәrmenmen «Erekshe ereje negizinde Qazaq úlystarynyng mәdeniy-túrmystyq jәne ekonomikalyq múqtajdyqtaryna qatysty barlyq mәseleler qaramaghynda bolatyn Alashty basqaru jónindegi Bas uәkil lauazymy» taghayyndaldy. Osy jәitke oray Alash avtonomiyasyn qoldamaytyn avtor «IKS» degen býrkenshik atpen Semeyde shyghyp túrghan «Svobodnaya rechi» gazetinde: «Biz súltan Bókeyhanov Qazaq ólkesin basqaru jónindegi bas uәkil bolyp taghayyndalady dep estidik», – dep bastap, «mәdeniyeti joq halyqqa» avtonomiya beru «qúrdymgha aparatynyn», alashordashylardyng «qaruly qylmysker elementteri avtonomiyagha qarsy qazaqtardy –  bolishevik dep qatang jazalap jýrgenderin» jazdy.

«Bókeyhanov myrza eshqanday da barsha qazaq halqynyng erik-jigerin bildirushi emes», – dep týidi. Bókeyhanovty «qazaq halqyn basqarugha basty uәkildik berilgen adam etip taghayyndau – súr qasqyrgha tabyn taghdyryn ústatqanmen birdey» dedi. Onyng «1748 jyly handyq lauazymgha talasyp, ...biyleushini zúlymdyqpen óltirgen Orta Ordadaghy tanymal súltan Baraqtyng tikeley úrpaghy» ekenin eske salyp, «Alashorda tóraghasy» jәne «Alashty basqaru jónindegi bas uәkil» terminderi qazaqtar ýshin «basqasha túzdyqtalghan bayaghy han lauazymy» bop shyghatynyn aitty. Degenmen Álihan Bókeyhanovtyng el ishindegi de, sayasy qayratkerler arasyndaghy da bedeli óte joghary edi. Bókeyhanov basqarghan «Alashorda» Halyq Kenesi óz qyzmetinde Sibirdegi biylikke ýmit artty. Admiral Kolchak «Ýkimet Jarshysy» gazetining 1918 jylghy 20 qarashadaghy nómirinde jariyalaghan halyqqa arnalghan ýndeuinde: «Býkilreseylik Uaqytsha ýkimet 1918 jylghy  18 qarashada ydyrap ketti. Ministrler kenesi biylikti tolyghymen qabyl aldy da, maghan, orys flotynyng admiraly Aleksandr Kolchakqa berdi, – dep habarlap, aldaghy josparyn bylay tújyrymdaghan-dy: – Azamat soghysynyng jәne memlekettik túrmystyng tolyghymen irigen óte qiyn jaghdayynda osy biylik azabyn moynyma ala otyryp, ózimning basty maqsatym: halyq basqaru týrin ózine kedergisiz saylap ala alatyn bolu ýshin ...shayqasqa qabiletti armiya qúru, bolishevizmdi jenu jәne zandylyq pen qúqyqtyq tәrtip ornatu, sóitip ...bostandyqtyng úly iydeyalaryn jýzege asyru». Múnday mәlimdeme niyetine ýilesip túrghandyqtan, Alashorda Kolchak biyligimen baylanysqa mәn berip qarady. Maqsatty qarym-qatynas jasaudyng arqasynda Jogharghy biyleushi admiral Kolchaktyng pәrmenimen Resey ýkimeti (Resey Memleketining ýkimeti, Kolchak ýkimeti) kensesinde arnayy komissiya qúryldy da, onda qazaq halqynyng vedomstvoaralyq jayghastyryluy qaralmaq boldy. Mәselemen komissiya 1919 jylghy 11 aqpandaghy otyrysta aldyn-ala tanysty. Mәjiliske Alashordadan Álihan Bókeyhanov, Uәlithan Tanashev jәne Aydarhan Túrlybaev qatynasqan. Sonda Bókeyhanov Alashordanyng payda boluy jәne algha qoyghan maqsattary jayynda dәiekti әngime qozghap, el ishindegi sot, jer-su, armiya úiymdastyru, t.b. mәselelerding birinshi kezekte qaraluyn súrady. «Qazaq halqynda separatshyldyq oy joq, ol Reseyden bólinudi qalamaydy.

Biz – batysshyldarmyz, – dedi ol. – ...Biz múnda bir ghana tilekpen – elding qúryltayshy yaky últtyq jinalysqa jetuine qajet tәrtip ornatugha atsalysu maqsatymen keldik». Tanashev 1918 jyldyng 4 qarashasyndaghy pәrmendi eske aldy. Soghan sәikes ózderining «Qazaq halqynyng ókildik organy turaly ereje» jәne «Alashorda boyynsha bas uәkil turaly ereje» jasaytyn komissiyalar úiymdastyrylady dep kýtkenderin, al Jogharghy biyleushining pәrmenimen qúrylghan myna komissiyanyng algha qoyghan mindeti qanday ekenin bilmey túrghandaryn aitty. Ózderining «Alashty basqaru ýshin sot qajet, jer mәselesin sheshu kerek, milisiya jәne basqa jәitter qaralugha tiyis» ekenin aityp otyrghandaryn, solardy qarastyru osy komissiyanyng qúzyryna kire me, joq pa – sony aiqyndap alghan jón bolmaghyn ayan etti. «Bas uәkil turaly mәsele... biz ýkimette dayyndalghan ereje bar bolar dep oilaghan edik» dey kele, búl tarapta ózderining Alashorda boyynsha Bas uәkildi – General-gubernator qúqtary berilgen nemese Indiyadaghyday stats-sekretari mәrtebesindegi qúqtary bar túlgha bolugha tiyis dep oilaytyndaryn estirtti. Otyrysta tóraghalyq etken Ishki ister ministrining orynbasary kóterilgen mәselelerdi komissiyada qarau ýshin tiyisti jer-su, soghys ministrlikterining kózqarastaryn anyqtaudy, Alashorda ýkimetining sot, jer-su, últtyq armiya úiymdastyru jayyndaghy materialdarymen tanysu ýshin komissiyagha mýmkindik berudi úsyndy...

Alashordanyng týrli salada Ombygha elendeui jalghasyp jatty. Mәselen, Últ kenesindegi sayasy qyzmetimen qatar Múhamedjan Tynyshbaev ekonomika jәne túrmys mәselelerimen shúghyldanghan edi. 1919 jylghy nauryzda Semey zemstvo basqarmasy qúrylys-tehnikalyq bólimining mengerushisi retinde Sibirdegi Omby, Tom, Novonikolaevsk (Novosibir) qalalaryn issaparmen aralap, ýiezde salynbaq mektepter men emhanalar qúrylysyna qajet materialdar aldy. Al  1919 jylghy 16 sәuirde «Jetisu oblysy qazaqtarynyng uәkili, 2-shi Memlekettik dumanyng mýshesi, (Livov pen Kerenskiy ýkimeti) Týrkistan komiytetining mýshesi, Týrkistan avtonomiyasy Ministrler Kenesining tóraghasy, Alashorda mýshesi, Jetisu jәne Syrdariya oblystaryndaghy ashyqqan qazaqtargha kómek kórsetu jónindegi komiytetting tóraghasy, qatynas joldary injeneri Múhamedjan Tynyshbaev» dep qol qoyyp, Alash (Zarechnaya slobodka) qalasynan Jogharghy biyleushige Jetisu oblysy qazaqtarynyng auyr hali jayynda ýlken bayandama joldap, bolishevikterden azat etilgen audandardaghy el-júrtqa kómektesu ýshin jeti babqa tizilgen (astyq, sharuashylyq qúral-jabdyqtaryn, qúrylys materialdaryn, dәri-dәrmek, qarjy bólu jәne qazaq intelliygensiyasyn qudalaudy toqtatu jóninde) kómek kórsetudi súrady.

Sol jylghy jazda Jogharghy biyleushi Aleksandr Kolchak Ombydaghy ordasynda Oral kazak әskeri men Jayyq syrty qazaqtarynyng ókilderin qabyldap, ótinishterin tyndady, kótergen mәselelerin ózining kenesinde shúghyl qaraytynyn mәlimdedi. Qazaq ókili Jogharghy biyleushi Kolchakqa «Qúrmetti aqsaqal ataghyn beru turaly» sezding qaulysyn tabys etti. 1919 jylghy 7 mausymda Jansha Dosmúhamedov Jympitydan Aleksandr Kolchakqa joldaghan hatynda Qazaq ólkesining bolishevikter Orynbor–Tashkent temir joly boyyn aluyna baylanysty is jýzinde tendey eki jartygha – shyghys jәne batys bólikke bólinip qalghanyn, osy eki bólik arasyndaghy «baylanys qiyndap ketkendikten, Alashorda Qazaq ólkesin basqaru isin uaqytsha Shyghys jәne Batys bólimshege bólip jýrgizuge mәjbýr bolghanynә aitty. «Alashordanyng Batys bólimshesining salystyrmaly týrde qaraghanda Shyghys bólimsheden intelliygenttik kýshteri molyraq bolghandyqtan, tiyisinshe qol jetkizgen tabystary da artyghyraq boldy», – dep, naqty mysaldar keltirdi.

Azamattyq basqaru salasy boyynsha  óz aumaghynda zemstvolyq jәne qalalyq ózin-ózi basqaru isterin jolgha qoydy ayaqtady. Sot jýiesin jasady. Basqarudyng polisiyalyq bóligin de rettedi. Qaruly kýshti úiymdastyryp, jasaudaghy qiyndyqtardy jenu ýshin «qazaq tilin, túrmysy men әdet-ghúrpyn, psihologiyasyn» biletin ofiyserler qajet edi, sondyqtan Bólimshe әskery mektep ashty, qazaq praporshikterining alghashqy týlegi dayarlanyp ta qoydy. Birinshi polk jasaqtaldy, biraq әskery bólimderdi oidaghyday qúrugha qaru-jaryq, qarjy jetispeydi. Esh jaqtan eshqanday materialdyq kómek almaghandyqtan, Alashorda óz әskery bólimderin tek jergilikti halyqtyng qarajaty esebinen ústauda. Alayda salyqty odan әri kóbeyte beru júrttyng jaghdayyn auyrlatty, óitkeni halyq әskery bólimderding shyghynyn kóterumen qatar, «Bólimshening odaqtasy Oral kazak әskerine jylqy, arbalar, attyng kerek-jabdyqtary jәne basqa da qajet zattarmen eleuli týrde kómek berip keledi». Osylardy taratyp bayanday kele, Jogharghy biyleushiden mýmkin bolghanynsha qarjy-qarajat, qaru-jaraq jәne әskery kiyim búiymdaryn bólip, jәrdem kórsetuin ótingen edi.

Alayda azamat soghysynyng ot-jalyny shiyelenistirgen sayasy jaghday, jer-jerde sovet ókimetining nyghaya bastauy Alash avtonomiyasy Ýkimetining júmysyn mýldem qiyndatty. Alash-Ordanyng Torghay oblystyq bólimshesinde «sovet ókimetine qarsy kýresip jýrgen Ahmet Baytúrsynov jәne basqalar», Torghay guberniyasynyng Áskery komissary Tokarev Predsovnarkom Leninge (kóshirmesi VSIK pen Soghys isteri halkomatyna)  joldaghan jedelhatqa qaraghanda, «sovet ókimetin moyyndaugha mәjbýr boldy. ...Baytúrsynovty Torghay ýiezdik sovdep tóraghasy Qaraldin ...Jangeldin joldasqa ertip ketti». Ahmet Baytúrsynov (ynghayy, Ortalyq Alashordanyng tapsyrmasyn alghannan keyin) sovet ókimetimen kelissóz jýrgizu ýshin Dala ólkesining Tótenshe komissary Áliby Jangeldinmen birge Mәskeuge attandy. Jangeldin Ásker-revolusiyalyq keneske (RVS),  Býkilreseylik Bas shtabqa, Soghys komissarlary Burosyna bergen bayandamasynda «...qantógis boldyrmau ýshin Dulatovtyng shaykasy jәne... jasaghy sovet ókimetin moyyndady... basshylarynyng birin, atap aitqanda kórnekti qazaq әdebiyetshisi retinde Baytúrsynovty maghan qosyp Mәskeuge jiberdi.

... Baytúrsynov qazir menimen birge Mәskeude» dep kórsetken. Baytúrsynovtyng sapary sәtti boldy. Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiyteti (VSIYK) 1919 jylghy 4 sәuirde arnayy qauly shygharyp, alashordashylardy sovet ókimetine qarsy kýreskenderi ýshin jazalanudan azat etti, yaghny olargha memlekettik biylik organy atynan amnistiya (bolghan jәitti úmytu, keshiru sharasy) jariyalandy. 1919 jylghy 10 shildede Ahmet Baytúrsynov Qazaq ólkesin basqaru jónindegi Revolusiyalyq komiytetting (Qazrevkomnyn) qúramyna engizildi.  Revkomda el mýddesin kózdegen birqatar júmys atqara kele, 1920 jylghy 4 sәuirde ol «ghasyrlar boyy ezgide bolyp kelgen qazaq halqyn azat etuding joldaryn kóp uaqyt boyy izdeuden keyin... taptar men últtardy tolyq azat etudi ózining aldyna tikeley maqsat etip qoyghan jәne ony ishinara jýzege asyrghan internasionaldyq Kommunistik partiya...

...baghdarlamasyn jýzege asyrugha kómektesu ýshin Rossiya kommunistik bolishevikter partiyasyna ótuge sheshim qabyldadym» dep, RK(b)P Orynbor komiytetine ótinish tapsyrdy. Qazrevkom 1919 jylghy 15 qyrkýiektegi otyrysynda «aqgvardiyashylar jaghynda әreket etip jýrgen, basynda Dosmúhamedov túrghan oraldyq alashordashy qazaqtardy Sovet ókimeti jaghyna tartu ýshin» arnayy qauly qabyldap, «revkom mýsheleri Baytúrsynov pen Túnghanshin joldastargha óz attarynan Dosmúhamedovpen kelissóz jýrgizuge qúq berdi». 27 qazandaghy otyrysta  Ahmet Baytúrsynov «sovet ókimeti qazaq halqyna avtonomiyalyq ózin-ózi basqarudy jalghan emes, is jýzinde bergenin qazaqtardyng anyq kórip, kózderi jetetindey әreketter» jasau kerek ekenin aitty. Sol orayda «Qazaq revkomy barlyq qazaqtargha, sonyng ishinde aqtar jaghynda sovet ókimetine qarsy kýresip jýrgen alashordashylardyng torghaylyq jәne oraldyq toptaryna sovet ókimeti jaghyna shyqqan jaghdayda amnistiya jariyalaudy» úsyndy.

31 qazanda Qazrevkom amnistiya jariyalau jayynan Týrkmaydangha ótinish beruge qauly aldy. 1919 jylghy 4 qarashada Týrkistan maydanynyng Áskeriy-revolusiyalyq kenesi (Revvoensovet, RVS) «Sovettik Reseyge qarsy kýreske tikeley nemese janama týrde qatysqan barlyq qazaq halqyna tolyq keshirim jariyalansyn» degen qauly shygharyp, amnistiya sharttaryn jariyalady. Osy sheshimdermen qosa Qazrevkom ókilderining belsendi týrde jýrgizgen kelissózderi kóp úzatpay óz nәtiyjesin berdi. Azamat soghysynda Resey Jogharghy biyleushisining әskerinen qyzyldar   basym týse bastaghany aiqyndalyp kele jatqan, tiyisinshe onyng qazaq qayratkerlerining ótinishterine kónil bóluge múrshasy kelmeytin. Osyny kórgen әri sovet ókimetining amnistiyasyna arqa sýiegen kóptegen azamat kenestik jýieni moyyndap, jana ókimetting mekemeleri men úiymdaryna qyzmet atqarugha kire bastady. Álihan Bókeyhanov ózining ghylymiy-shygharmashylyq júmystarymen shúghyldandy. Múhamedjan Tynyshbaev Týrkistan Respublikasyna ketti. Kenestik biylik aldynda Jetisudyng soltýstiginde túratyn halyqtyng auyr jaghdayy jóninde mәsele kóterdi. Halel Ghabbasov Semey pedagogikalyq tehnikumyna oqytushylyqqa kirdi. Mirjaqyp Dulatov Ombyda az uaqyt Aqmola jәne Sibir oblystyq oqu bólimderinde istep, 1920 jylghy kýzde Tashkenttegi «Aq jol» gazetine qyzmetke túrdy. Álimhan Ermekov Tom poliytehnikalyq uniyversiytetindegi oquyn jalghastyrdy. Rayymjan Mәrsekov Semey guberniyalyq atqaru komiytetining aqparat-núsqau bóliminde núsqaushy-tekserushi bolyp qyzmet atqarugha kiristi...

1919 jylghy 10 jeltoqsanda Batys Alashorda sovet ókimeti jaghyna shyghu sharalaryn múqiyat oilastyryp belgiledi. Aq kazaktargha qarsy soghys qimylyn jýrgizu jóninde qúpiya búiryq shyghardy. Sol búiryq boyynsha túraqty qazaq әskery bólimderi 27 jeltoqsan kýngi tanghy saghat alty jarymda shabuylgha shyqty. Ýsh saghatqa sozylghan shayqastan keyin Qyzylqogha qalasy azat etildi. Elek korpusynyng kýlli shtaby korpus komandiyrimen, onyng kómekshisimen, shtab bastyghymen birge qamaugha alyndy. Jәne 500 jauynger kazak pen ofiyser tútqyndaldy. Tabysty shayqastar nәtiyjesinde ekinshi kýni qala ainalasy 25–30 shyqyrymgha deyin tazalandy. Qarsylastar tylyndaghy jergilikti jasaqtar da soghys әreketterin jýrgizip, aq kazaktardyng úsaq jasaqtaryn qarusyzdandyrdy. Osylar jayynda Batys Alashorda Orynbordaghy Qazrevkomgha tolyq bayanday kele, «sovet ókimetining jaularymen kýreske belsendi týrde qatysa otyryp, Alashorda ózin sovettik Reseyge is jýzinde qosyldyq dep sanaydy» dep mәlimdedi.

«Alashordanyng Qazaq Revkomymen bir mekemege qúiylyp-biriguin Alashorda ózining sovet jaghyna ótuining tabighy nәtiyjesi retinde biledi» degen tújyrymyn ayan ete kele, kidirtpey sheshimin tabugha tiyis mәselelerdi tizbeledi. 1920 jylghy 11 qantarda Oiyl uәlayatyndaghy Qyzylqoghada Alashorda Batys bólimining sovet ókimetining ókilderi qatysqan otyrysy boldy. Shyghys maydany 1-shi armiyasy Áskeriy-revolusiyalyq kenesining (RVS) ókili Evgeniy Naumov pen Qazrevkom ókili Nysanghaly Begimbetov alashordashylardy Sovet ókimeti jaghyna naqty týrde shyghuymen qúttyqtap, alda túrghan mәselelerdi tújyrymdady. Olardyng týigen qorytyndylaryna sәikes (Alashorda ýkimetining Qazrevkomgha qosylatyny jәne Alashorda әskery bólimderining Oral maydany joyylghansha tatar qosyny qúramynda bolatyny, soghys oljalary esepke alynyp, Qyzyl armiyanyng múqtaj bólimderine beriletini, taghy basqa manyzdy mәseleler jóninde) sheshimder qabyldandy. Hattamagha Alashorda Batys bóliminin  tóraghasy Jansha Dosmúhamedov pen Qazaq әskeriyrevkomynyng ókili Nysanghaly Begimbetov qol qoydy. Alayda ózin jenimpaz sanaytyn kenestik biylik búghan kónil audarghan joq. Qazrevkom 1920 jylghy 5 nauryzda «Qazaq últtyq «Alashorda» ýkimetining batys bólimin jong turaly» mәsele qarap, alashorda basshylaryn «sovet biyligi Qazaq ólkesinde neghúrlym bekem ornyqqangha deyin qazaqtyng enbekshi búqarasynan oqshaulau» jóninde qauly aldy. Qazaq halqynyng sovet ókimetine tilektestikpen qaraytyn bóligi men ortalyq audandardan qonys audaryp kóship kelgender (pereselender) Alashordanyng belsendi qyzmetkerlerine «jauyghyp qaraytyndyqtan, olardy revkom mýsheligine de, basqa jauapty júmystargha da úsynudan bas tartatyndyqtary» jóninde sheshim shyghardy. Qazrevkom Batys Alashordanyng jauapty qyzmetkerlerin Orynborgha shaqyrdy, sosyn Jansha Dosmúhamedov, Halel Dosmúhamedov, Isa Qashqynbaev, Kәrim Jәlenov, Berkinghaly Atshybaev beseuin Mәskeuge jiberip, taghdyrlaryn Býkilreseylik Ortalyq Atqaru Komiytetining sheshuine qaldyrdy...

Ákimshilik-territoriyalyq qúrylymy qalyptasqan, túraqty armiyasy bar, úzaqqa sozylghan kelissózderden keyin belgili bir sharttarmen sovet jaghyna shyqqan Batys Alashordanyng qyzmetin toqtatyp, mýldem taratyp jiberu ýlken tarihy oqigha edi. Búl jәit 20-shy ghasyr basyndaghy alghashqy orys revolusiyasymen birge úshqyndap, bir mýshel boyy damu ýderisin bastan keshu arqyly últ-azattyq qozghalystyng jenisti belesinde shanyraq kótergen Alash Ordasyn týgeldey joy retinde baghalandy. Sodan beri jýz jyl ótti. Biraq Alash ruhy óshken joq. Qozghalys kenestik platformada astyrtyn jalghasty. Azattyq múrattaryna adal azamattar tap tuyn kótere jýrip, әrdayym últ mýddesi ýshin kýresti. Alash iydeyasy egemendik múrattarymen de ýilesip ketken, ol kýni býginge deyin jana túrpatty tәuelsizdik kýreskerlerine el iygiligine qyzmet etuding sara jolyn kórsetip keledi.

Beybit Qoyshybaev 

Abai.kz

5 pikir