Dýisenbi, 3 Qazan 2022
Pikir 2092 13 pikir 25 Shilde, 2022 saghat 12:35

Taudy qansha ýngisende qúlata almaysyn...

Múhtar Shahanov 80 jasta!

Tarihyng túr sanana ótkel tastap
Óz tilinde oilau, sóileu toqtalghan sәtten bastap,
Býkil baba ruhymen
Últtyq, gendik-aqparattyq baylanysyng kesiler,
Taghdyrynnan ata múra shamyn solay óshirer...
Óz tilindi jersinbeudin,
Óz tilindi mensinbeudin
Arsyzdyghy qay dәuirde bolyp edi tapqyrlyq?
Ol-ruhy mýgedektik әri últtyq satqyndyq!
M. Shahanov

...Álqissa, osydan on ýsh jyl búryn elimizde oida joqta «Kóp últty, kóp konfessiyaly» atymen jasalghan «bylamyq doktrina» payda boldy. Biylik organdary men «Núr Otan» partiyasynyng ókilderi («El birligi» doktrinasyn) aimaqtarda keninen neni nasihattap, ne talqylap, neni ýgittep jýrgenin ózderi de bilmedi. Aytatyndary: «Elimizdegi ekonomikalyq, әleumettik qatynastardy damytugha, halyqtar dostyghyn saqtaugha jәne birlikti nyghaytugha erekshe yqpal jasaydy» dep sendirdi. El birligin nyghaytudyng ózegi – eldegi túraqtylyq, osy túraqtylyqty qalyptastyryp otyrghan etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq qatynastar bolyp tabylady» degen dogma, jattandy sózdermen qarulandy.

M. Shahanovtyn: «Qazaqstandyq últ» iydeyasy da bizge syrttan tanylyp otyrghan nәrse. Búl iydeyany ózimizding shala qazaqtar da qoldap, qolpashtap jýr. Oljastargha (Sýleymenov) keregi osy. Nege? Óitkeni, «Qazaqstandyq últ» bolsaq, qazaq tilining qajeti bolmay qalady. Preziydentting ózi de, onyng ainalasyndaghylar da balalaryn da, nemerelerin de qazaqsha oqytqan emes! Oqytqysy da kelmeydi! «Qazaqstandyq últ» degen syltaumen qazaqty әueli orys, sonan keyin aghylshyn jasamaq» – degen sózin 24.06.2008 j. «Jas Alash» gazeti alghashqylardyng biri bolyp jariyalady.

«Qazaqstan halqy assambleyasy úsynghan «El birligi» doktrinasy ózining negizin amerikandyq últtan alady. Búl iydeya boyynsha respublikada qansha últ bolsa, sonyng barlyghy ózining ruhany qúndylyqtaryn birte-birte úmytyp, bir últqa ainaluy kerek. Olay bolsa bizding ata-babalarymyzdyng san ghasyrlar boyghy armany qayda qalady? Sondyqtan búl iydeyagha biz týbegeyli qarsymyz» degen M. Shahanovtyng sonynan qazaq ziyalylary bir kisidey qoldap, 2009 jyldyng 25-qarashasynda «El birligi» doktrinasyna qarsy shyghyp, dauly doktrinany 17-jeltoqsangha deyin keri qaytaryp almasa, ashtyq jariyalaytyndaryn kýlli әlemge pash etti. Ashtyq jariyalaytyn uaqyt jaqyndap keledi. Kezinde abyz jazushy atanghan Ábish Kekilbay men qazaqty elinen qughan «Hamit kommunist» – Dosqan Joljaqsynov, «Saray búlbúly» Ertisbaev pen pәlsapashy Gharifolla Esimning esi ketken, Quanysh Súltanov pen Oljas Sýleymenovtyng «sýisingen» pikirlerimen arqalanghan últty joyar «doktrinagha» ie bop jýrgen assambleya tóragha orynbasary E.Toghjanov Almatygha qayta-qayta úshyp barsa da, Múhtar aghany «rayynan qaytaram» degen armany oryndalghan joq. Orynbalmaq týgili manyna da jolatqan joq. Astanadan shyqqan premier-ministr K.Mәsimov te Almatyny jaghalap barghanmen Shahanovqa jol taba almay, Astanagha bos sandalyp qaytty.

«Biz ne aitsaq, ne istesek te bizdiki dúrys» degen esek dәmege dәndenip qalghan ýkimet basshylaryn qorqynysh biylep, jandary múryndarynyng úshyna keldi. Onay emes qoy, el býlinip tónkeris bolyp, barynan aiyrylyp, sot aldynda jauap berip, itjekkenge ketip jatsa... Qanshama amaly, joldary, tyghyryqqa tirelip, M. Shahanov tamaqtaryna sýiek bolyp qadaldy. Songhy ýmitteri qazaq halqyna syily, abyroyly, bedeldi, sózi ótedi-au degen qazaq ziyalylarynan, Senat pen Mәjilis deputattarynan, Ýkimetten ministrlerdi, Aqorda ókilderininen qúralghan elding qaymaqtary Astanadaghy búrynghy «Aqorda», qazirgi Preziydent múrajayy ghimaratynyng dóngelek ýsteline jinaldy. Baqylap otyrmyn: Myna senator tereng oida, ne oilap otyr eken?.. Mynau she, ýsh mәrte Mәjilis deputaty boldy. Biraq әli halyqqa tiygen paydasy da, shyqqan mýiizi de joq. Jylda sapyrylysyp kelip-ketip jatqan kelginbay anau ministrler she?.. Eline, halqyna bereri joq jyl qúsynday bolghan memlekettik hatshy Q. Saudabaev kósemsip, ekonomikamyzdyng әlemdik dәrejege jetip, baqytty da bayandy ómir sýrip jatqanymyzdy esimizge týsirip otyrdy. Halqyna bergeninen bereri kóp Qazaqstan preziydenti әkimshiligi basshysynyng orynbasary Mәulen Áshimbaev ýnsiz otyr. Álgi «әlemde tendesi joq doktrinanyn» iyesi bop jýrgen Assambleya basshysynyng únjyrghasy týsip ketken. Aralarynda «qazaq últym saqtalatyn boldy» dep quanyp otyrghandary da bar shyghar. Ókinip otyrghandary: úrlaghan, tyqqan, jymqyrghan baylyghyn oilap, el tenselip ketse kýnimiz ne bolar eken dep, zәreleri zәr týbine jetip otyrghandary da bar, әriyne. Bireui sóileydi, ony qoshtap nemese sóz talastyryp, pikir almastyryp jatqan jan joq. Mýlgigen tynyshtyq. Bir kezde M. Jodasbekov aghamyz: Búrynghy Aqordanyng shanyraghyna bir qarap qoyyp: «Múhtar bauyrym, shaqyryp edik kelmedin. Biz de halqyng da seni jaqsy kóredi. Rayynnan qayt, el býlinbesin. Bәrimiz de osy elding bolashaghy ýshin jýrmiz ghoy» degen t.b. oilaryn birtýrli jetkizdi. Biraq odan basqa Shahanovty ne jamandap, ne sóz arasyna qystyryp auyzgha alghan jan bolmady. Bir nәrsege tolyq kózim jetti. Jýgensiz ketken el basshylarynyng ensesin Shahanovtyng mysy basyp, mýlgigen óli tynyshtyq ornady. Sonda otyrghandardyng boylaryn birtýrli ýrey me, kýdik pe, biylep, betterinde sól joq, sәlden song alapat dauyl kelip, jaypap ketetindey dәrmensiz, sharasyzdyq jaylap otyrdy... Sóitsek, búl jiyn olardyng Shahanovty kelisimge shaqyrghan songhy jiyny eken. Óz mýddesinen últyn joghary qoyghan M. Shahanov bolsa, әriyne, kelmedi.

2009 jyly 25 qarashasynan tura 20 kýn ótkende Shahanov biylikpen kelisimge kelgenin mәlimdedi. Shahanovtyng jenisi qazaq halqynyng jenisi - ekeui egiz úghym. Nazarbaev qabyldap qoyghan,  qazaq últyn joyatyn doktrina kýshin joydy. Biraq Shahanovtyng kórmegen qúqayy qalmady.

Qazaqstan halyq Assambleyasynyng ózi, onyng atynan úsynylghan doktrina qanday zangha sәikes keledi. Óitkeni, elde eki birdey saylau qúqyghyn iyelenip otyrghan Assambleya mýshelerining is-әreketi konstitusiyalyq normalargha qayshy. Onyng ýstine Assambleya mýsheleri saylana ma, taghayyndala ma degen súraqqa mardymdy jauap ta joq. Al «Qazaqstannyng el birligi doktrinasy» әueli orys tilinde dayarlanyp,  qazaq tilindegi maghynasy kójebotqa bolghan. Yaghni, shalasauatty dayyndalghan. Osynyng jarshysy E.Toghjanov myrza: «Euraziya uniyversiytetining ýsh ghalymy dayyndap edi», - dep avtory kim, erteng búghan kim jauap beredi degen saualgha, ne aty, ne zaty joq laqpa әngimeni sogha saldy. Alghashqyda jarty әlemge jar salyp, óz atynan lepirip maqtanyp, keremet qújat ekenine eldi sendirip jýrgen jaryqtyq, artynan shiykiligi shyqqan song ózgelerge óz kýnәsin audaryp tayqyp shygha keldi.

...Qazaq halqy men qazaq ziyalylary arasynda ýlken dýrbeleng tughyzatyn «El birligi» doktrinasy, jerdi sheteldikterge satu, ýsh tildilik, qazaq últyn joi  siyaqty qazaq últyna qarsy jasalatyn barlyq is-әrketterding avtory belgisiz. Sonda zandardy kim jazyp, memleketti kimder biylep otyr?.. Últymyz joyylyp baryp toqtap qaldy. Doktrinanyng birinshi de songhy maqsaty «Qazaqstandyq últty» qalyptastyryp,  Qazaq pasportyna qazaq dep emes, «qazaqstandyq» dep jazylatyn edi. Sol kezdegi premier ministr K. Mәsimovtyng aituynsha, «Doktrina qabyldanbay jatyp ýsh myng qazaq, qazaq degen últynan jiyrenip, pasportyn auystyryp, tólqújatyndaghy últy degen jerge «kazahstanes» dep jazdyryp ýlgeripti. Sol kezde Shahanov shyryldap, basyn qaterge tigip shyqpaghanda shynynda qazir kýnimiz qanday kýide bolar edi... Nazarbaevtyng rúqsatynsyz shybyn úshpaytyn Qazaqstanda neshe million qazaq últynan bezip, «әlem halqy» atanar edi. Oilaudyng ózi qorqynyshty.

Toghaybay Núrmúratúly

Abai.kz

13 pikir