Júma, 7 Qazan 2022
Alashorda 1570 4 pikir 19 Shilde, 2022 saghat 14:51

Shәkәrim shyqqan әlemdik shyng

Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng tughanyna 164 jyl

(kemenger jetiluining saty-satylary jayynda)


«Nәpsini qúrban qylyp bauyzdasaq,
Allagha sonda jeter qylghan aryz»
Mәshhýr Jýsip Kópeyúly.

Mәngilik problemalardy aldygha qoyyp, jauabyn izdegen oishyldar az emes. Biraq olardyng arasynda sol týpki aqiqatty tapqan, býkil adamzatqa ortaq joldy kórsetken ghúlamalar sanauly ghana. Óitkeni, Tәnirining hikmetin sezu, jaratylys syryn tanyp bilu Everest shynyn baghyndyru siyaqty siyrek qúbylys. «Haqiqatty dәl kóruge jan kóretin kóz kerek» (Shәkәrim). Sondyqtan әlemge bas kózimen emes, kókirek kózimen ýnilgen siyrek jandar ghana «әlem oiynyng alyby», «kemenger oishyl» nemese «danyshpan filosof» delinedi. Dala danasy Shәkәrim osy aitylghan oi  alyptary qatarynan. Múny ózi de jaqsy bilgendikten:

Bas kózimen sendeluge,
Bizge rúqsat joq, shyraq! –

deydi («Biz» degeni – әuliyeler degeni).

Júmyr basty pendening baghyndyratyn eng biyik shyny – әuliyelik. Sol ruh biyigine әr kemenger óz soqpaghymen shyghady. Óitkeni, haqiqat jalghyz, al oghan jetu joldary kóp. Bәri de «bek shetin, bek nәzik jol» (Abay).

Sonymen, Shәkәrimning ózindik soqpaghy qaysy? Búl rette qyryq jasqa deyingi órisi islam dini bolghany, haqiqatty din ayasynan izdegeni belgi beredi.

«HIH ghasyrdyng ayaghynda qazaq saharasynda kitaby aqyndar kóp bolghan,  – dep jazady T.Álimqúlov. – Ontýstik Syrda Mәikót, Molda Medeu, Bazar jyrau, Jylqybay, Sauytbek, Balta, Shәdi-tóre, Mәnsúr, Sanbay, Ótebaq, Saduaqas, Aytbay, Qúlynshaq, Aqberdi, Oraz Molda, Omar Shorayaqov siyaqty hissa shygharyp, jyr jazghan aqyndar bar-dy» (Júmbaq jan. – Almaty, 1993. – 97 b.). Osy atalghan on alty aqyn da diny taqyrypqa qissa shygharghandar.

Ertis ónirindegi Árip Tәnirbergenov, Kókbay Janatayúly, Aqylbek Sabalúly, Mәshhýr Jýsip syndy kórnekti aqyndar da  músylman ghúlamalarynyng jazghandaryn kóp oqyghan, din islam qaghidalaryna qanyq hәm kóptegen diny qissalardyng avtory. Bir sózben aitqanda, 1880 jyldardan bastap qazaq poeziyasynda aghartushylyq diny baghytpen astasyp jatty.

Mine, jigit Shәkәrimning búl baghytty qúlay qoldaghany, jana aitqan dinshil aqyndar tobynan tabylghany talassyz (jengelerining «molda jigit» dep at qongy da kóp jaydy anghartsa kerek). «Abay joly» epopeyasynyng «Qastyqta» tarauynan (HIH ghasyrdyng sonynda Tobyqty ishinde ótken oqighalar arqau etilgen) myna bir mәlimetti keltire keteyik: «Semeyding meshit-medresesindegi qaziret-halfelermen kezdeskende, Shúbar ózining músylmansha kóp oqyghanyn jәne músylman ghúlamalarynyng kitaptarynan qol ýzbey jýretin moldalyghyn da iske jaratady». Kórdiniz be, Múhang Shúbardyn, yaky Shәkerimning músylman ilimine jetiktigin hәm moldalyq qyryn oqyrmangha jetkizip otyr. Synap-múqaghan siyaqty, shyndyghynda ish tarta aitqan.

Din jolynyng anyq-qanyghyn biluge qúmartqan Shәkәrim:

Ne syr bar din degen jolda,
Kitap, tәpsir, qoja, molda… –

dep ózi aitqanday, kóp izdengen. Biraq dinning shyn negizin, sol siyaqty ózin alang qylghan jaralys syrlarynyng jauabyn taba aldy ma? Aqynnyng ózine jýginsek, kóp keyinde 1924 jyly jazghan «Tura jolda qayghy túrmas» óleninde bylay dep aghynan jarylady:

Moldalardan din súrasan,
Sandyraqtap, sandalar.
Pәnshilermen bas qúrasan,
Jan, Qúday joq der túra-aq.
Taza dinning shyn negizin,
Ústaghan bir bende joq.
Dýnie tolghan kóp shataq din,
Bәri birdey shatpyraq.

Sonymen, bas kózimen tanylghan tanymdar Shәkәrimdi qanaghattandyra almaghan. Dinshilder «anyq núry osy, tura jol bizde ghana» dese, al pәnshilder kerisinshe «Jan, Qúday joq» dep sandaldy («pәnshiler» degeni – «әlem óz-ózinen damyp, jetilude» dep adasqan ateist ghalymdar).

Diny hәm ghylymy dogmat qúrsauynan óz betinshe bosanyp shyghu qiyn, әste. Jas aqynnyng joly boldy, aldynda Abayday aghasy túrdy. Gәp sonda, 1895 jylghy «Lay sugha may bitpes...» degen óleninen beride Abay óz shygharmashylyghynyng ishki mazmúny men tabighatyn týbegeyli ózgertti. Ólendegi:

Meken bergen, halyq qylghan Ol lә mәkan,
Týp IYesin kóksemey bola ma eken?
Jәne Oghan qaytpaqsyn, ony oilamay,
Ózge maqsat aqylgha tola ma eken?, –

delingen qos súraqtyng jauabyn izdeu úly aqynnyng múratyna ainaldy. Kýsh-jigerin osy jolgha sarqa júmsap, hakimdik biyikke basqyshtady. Ruhany shyngha bettegen Abay talapty shәkirtterin de jetegine aldy. Olargha imannyng tazalyghyn úqtyrdy hәm dogmalargha kýdikpen qarau daghdysyn ekti.

Sóitip, izdengish Shәkәrimning jetiluining jedel jolyn tapqany – ústazy Abaydyng danalyghynyng arqasy. 1898 jyly jasy qyryqqa tolghan edi. Eleuli belesten asqanyn aqynnyng ózi «Qyryq jyldan ótip jasym», «Qyryqtan songhy imanym», «Qyryqtan songhy qyrymdy, Synamaq bolsang týrimdi» jәne t.b. әldeneshe ólen-jyrlarynda qadap aitady.

Endi basty mәselemizge kósheyik. Islam iliminde adamnyng kemeldenuin tórt kezenge bóledi. Olar: sharighat (bilim jinau kezeni), tarihat (nәpsini auyzdyqtaghan taqualyq), maghrifat (Allany tanu) jәne haqiqat (Allagha jetu).  Tang qalarlyghy, atalghan tórt saty Shәkәrimning qyryqtan songhy ómiri jolynan ap-ayqyn belgi beredi.

«Mútylghannyng ómiri» degen ómirbayandyq jyrynda aqyn bylay deydi:

Jas qyryqqa kirgen son,
Bir oy týsti janadan.
Qylyghyn synap bilgen son,
Dedim qazaq netken jan?

Qazaqtyng minin aityp, qylyghyn synaghan jyrlary «Qazaq ainasy» jinaghyna toptalghan edi (búl jinaq 1912 jyly Semey qalasynda jana ashylghan «Jәrdem» baspasynda jaryq kórdi). Búl kezdegi poeziyasynda adamgershilik iydeyasy, nadandyqty týirep, adal enbek pen ghylym-bilim jolyna shaqyru kóktey ótedi. Osylaysha Shәkәrim ózining Abaydyng izbasary ekenin pash etti. Sol siyaqty oishyldyng Resey músylmandarynyng mәdeny qozghalysy – jәdidizmning ýni bolghan «Tәrjiman» gazetin jazdyrtyp alyp, onyng túraqty oqyrmany bolghanyn aita ketu oryndy. Oghan mynaday sózi kuә: «Abaydan songhy ústazym – «Tәrjiman» gazetining iyesi Ismaghúl Gasprinskiy desem bek dúrys, onyng ýshin sol kisining gazetin oqyp bek kóp paydalandym». Sóz bolyp otyrghan kezende Shәkәrim orys tilin ýirenip, orys jәne batys әdebiyetin jiti mengergen bolatyn. Sýiip oqyghan avtorynyng biri orystyng úly jazushysy Lev Tolstoy edi. Tolstoy ómirining sonyn oishyl retinde tanymal bolyp, pravoslav din basylary tarapynan qudalaugha úshyraghan edi. Shәkәrim onyng osy oishyldyq enbekterin joghary baghalap bylay dep jazady:

Tanbaymyn, shәkirtimin Tolstoydyn,
Aldampaz, aram sopy kәpir qoydyn.
Janymen sýidi әdilet, ardyng jolyn,
Sondyqtan ol iyesi tereng oidyn.

Múhtar Áuezov: «Abay shәkirtteri óz ústazyna әr aluan jaqtarynan eliktedi» deydi. Bas shәkirti Shәkәrim 1902-1903 jj. tәrjimә isine kirisip, Pushkinning «Dubrovskiy» romanyn qazaqsha ólenmen sóiletedi. Osy jyly Orys geografiya qoghamynyng Semey qalasyndaghy bólimshesine mýshe bolyp kiredi. Búl qoghamnyng bay ghylymy kitaphanasy bar edi, ondaghy ghylymy kitaptar men «Jivaya starina» siyaqty tariyhqa arnalghan jurnaldar oishyldy magnitshe tartty (osy jyldary Shәkәrim «Týrik, qyrghyz-qazaq hәm handar shejiresi» kitabyna kirisken bolatyn).

Kórip otyrsyzdar, 1898-1912 jyldar aralyghy Shәkәrim ýshin tynbay ghylym-bilim jinaghan, músylmansha sharighat kezeni bolghany shýbәsiz. Biraq ghylymnyng da ghylymy bar. «Ghylym –Allanyng bir sipaty, ol – haqiqat, oghan ghashyqtyqtyng ózi de Haqlyq hәm adamdyq dýr» dep hakim Abay aitqanday, Shәkәrimning kóksegeni, ghashyq bolghany kókirek kózdi ashugha mýmkindik beretin ruhany ghylym edi.

Búl rette aldymen qajylyq – Mekke saparyn (1905-1906 jj.) ainalyp óte almaymyz. Sәtti sapardan Shәkәrim mol ghylymiy-tanymdyq әdebiyetter jinap oralghan bolatyn. Ózindik evolusiyasynyng ruhany jyldam jetilu, shapshang damu kezenin ýdete týsti. Kәmәlat jolyna týskender kimder? «Búl aitylmysh ýsh haslәtting iyelerining aldy – payghambarlar, onan song – әuliyeler, onan song – hakimder, eng aqyry – kәmil músylmandar» deydi Abay.

Sóitip, Shәkәrim shamasy 1912 jyly óz jetiluining kәmil músylman dengeyine, islam ilimi boyynsha aitsaq, tarihat jolyna qadam basty deuge tolyq negiz bar. Osy jyldyng kýzinen Shәkәrim onashalanu dәuirin bastaghan bolatyn. Oy oilau ýshin. Ásili, onashalanu – ruh tәrbiyesi men jan quatynyng ósuinen, jeter jerine jetkize aitugha til jetpeytin ishki jan dýniyening súranysynan tuyndaytyn qiyn syrly qúbylys. Búl hәldi Shәkәrim: «Taza oy oilay almas ýide basym, Oisyz sinbes boyyma ishken asym» dep jetkizedi. Onashalanu nәtiyjesinde 1913-1918 jyldary «Ýsh anyq» atty filosofiyalyq traktaty dýniyege keledi. Búl enbeginde oishyl ýsh anyqty (Qúday bar, jan joghalmaydy jәne eki dýniyening azyghy ar-ojdan) dәleldep shyqty. Ýsh anyq (yaghny ar ilimi) әlemdik brendimiz (búl ilim moyyndalsa, jekeley el túrmaq, býkil adamzattyng baqytqa jetpegi sózsiz).

Sóitip, 1913-1918 jyldar aralyghy Shәkәrim ómirining tarihat kezeni. Abaysha «kәmil músylman» dengeyi. Músylman qauymynda taqualyqty ústanghandar kóp. Shәkәrimning olardan mәndi ereksheligi – ensiklopedist ghalym-filosof belesin baghyndyrghany bolyp tabylady.

Endi kelesi 1919-1927 jyldar aralyghyna óteyik. Búl Shәkәrim hakimdik dengeyge kóterilgen, músylmansha maghrifat kezeni. Jaryqtyq Lev Tolstoy: «Qúdaymen problemandy sheshsen, ózge problemanyng bәri ózi-aq sheshiledi» demekshi, Shәkәrim ózimshildikten (nәpsiden) qútylyp, Qúdaygha jaqyndady. 1917 jyly «Saryarqa» gazetindegi kósem sózinde: «Biyl jalpy júrt oyanyp, ar-úyaty ýshin qansha jandy qúrban etip talpynghanda barsha Alash berekesin búzbay, súm nәpsimizdi qúrban qyluymyz jón» deydi ghúlama. Jyrlaryna da Qúdaydy tanu, ar-úyatty saqtau iydeyasyn  ózek etedi. Adam ómirining maqsaty ishki ruhyn ósiru, gýldendiru ekendigin, zúlymdyq arqyly jaqsylyqty jasamaqtyq esh mýmkin emestigin dittep, «Ýsh anyq» ústanymyn úshtay týsedi.

Mәshhýr Jýsip aitqanday, nәpsini bauyzdaghan, tәndi jangha bas úrghyzghan ghúlamanyng shyqqan әlemdik shyny – әuliyelik. Shәkәrimning búl asa biyik dengeyge jetkenining aiday aighaghy – 1928-1931 jyldary jazylghan «Imanym» atty ólender sikli «Shәkәrim – әlem oiynyng alyby» deuge arqatirek qúndy múramyz. Senseniz, әuliyeler men hakimderding ereksheligi – ruhany azyqty tikeley ghayyptan (tylsym әleminen) alady. Jýrek kózi arqyly.  Dinimiz islamda osyny, yaghny esh jerden oqyp bilmey-aq tek Allanyng raqymymen bilim búlaghynan susyndaudy «ilham» deydi. Sóitip, «Imanym» sikli (otyzgha tarta ólender) – aqynnyng әuliyelik shyngha jetip, nәrdi tylsym әlemimen tildesu arqyly alghanynyng aighaghy. Mәselen:

Shyn asyqtyng әrbiri
Ólip topyraq boldy da,
Jaralystyng taghdyry
Jaratty meni ornyna –

dese, haqiqatqa (Qúdaygha dep oqynyz) jetkeni jayynda әulie Shәkәrim:

Eski imandy otqa órtep,
Asyl iman alghan kýn.
Asyq Jardy taptym dep,
Haqiqatqa nanghan kýn, –

dep eng qymbat jan syryn ashady. Áuliyelik satyda sopy aqyn Hoja Hafizdi ústaz tútqany da kóp jaydy anghartady.

Shәkәrim qyryqtan songhy ómirinde basqyshtaghan tórt satyny azdy-kópti qarastyrghan sózimiz osymen tәmam. Árbir satysy óz aldyna maqala taqyryby bolugha súranyp túr. Býgingi nәpsi biylegen zamanda asyl iman iyesi Shәkәrimning shalqaryn tereng tanyp-bilu, ony býkil әlemge jariyalau ózekti mәselemiz. Sol sebepti keleshek jas zertteushilerge septigimiz tiyse, olargha jol-joba kórsetsek, temirqazyq baghyt-baghdardy anghartsaq degen niyetpen qolgha qalam alghan jayymyz bar.

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz

4 pikir