Sәrsenbi, 1 Aqpan 2023
Ádebiyet 3483 2 pikir 4 Shilde, 2022 saghat 13:40

Múhtardyng Shәkәrimmen tabysuy

Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng tughanyna 164 jyl

(eki túlghanyng kezdesuleri jayly mәlimetter)

Qos ghúlama qalay tabysty, qaytip bilisti? Osyny jiti tekseru, aishyqtau manyzdy sharuanyng biri siyaqty. Alash ziyalylary «Shәkәrim aqsaqal» dep qadirlegen qart oishyl men balghyn jigit Múhtar әuelden birin-biri jaqsy bildi, tyghyz baylanysta bolghan desek, jansaqtyqqa úrynamyz, tegi. Shәkәrim Múhtardan 39 jas ýlken, zamany da bólek. Eki tau túlghanyng jaqyn bilisip, tabysqan shaghy, óz biluimshe, 1924-1926 jyldar aralyghy. Tómende osy payymdy bekitetin dәlelder keltirmekpin.

Shәkәrimning 1913 jyldan keyingi  ómirine ghana qysqasha sholu jasayyn. Óitkeni, osy jyly oishyl alghashqy onashalanu kezenin bastap, birynghay oishyldyq sorabyna týsedi. Sóite túra, ghúlama zaman aghymyn qalt etkizbey qadaghalap otyrghan. Oghan túnghysh qoghamdyq-sayasy basylymdar «Ayqap» jurnaly men «Qazaq» gazeti betinde jariyalanghan 20 astam maqalalary dәlel.

1917 jylghy әlemdi dýr silkindirgen úly dýbir, tónkeristerdi Shәkәrim quana qarsy alyp: «Bostandyq tany atty» deydi. Qoghamdyq júmystargha qaytyp oralady. Osy jyldyng kýzinde Semey uezdik Zemstvo komiytetine deputat bolyp saylanghany, al 1918 jyldyng basynan Alash Orda ýkimetining soty, eskishe aitqanda, tóbe bii bolyp segiz ay qyzmet qylghany ayan. Aumaly-tókpeli sol kezendegi ómirin aqyn: «Jýrip em, ornyqpaghan qalqymada» deydi.

Jas jigit Múhtargha keler bolsaq, 1917 jyldyng jazynda «Oyqúdyq» degen jerde ol ózining «Enlik-Kebek» atty túnghysh piesasyn sahnalaghan-dy. Auyz eki әngimelerge qúlaq týrsek, qyr tósindegi qoyylymgha jinalghan halyq qara-qúrym bolghan. Shәkәrim de kelgen. Eki túlghanyng alghash tanystyghy osy kýnder shamasy. Qoyylym ayaqtalghanda qajy Múhana jolyqqan, piesadaghy biyler ssenasyna qatysty aqyl-kenesin ýiip-tógip bergen deydi kózi kórgender. Qysqasy, Abay men Áygerimning nemeresi, Túraghúldyng qyzy Aqysh úzatylghan toy úlan-asyr sharagha úlasqan eken. Shәkәrimning oghan qatysuy hәm toydyng tórinde otyruy zandy (Qúnanbaydan taraghan on arystyng ýlkeni, aqylshysy bolghan son). Ekinshiden, Múhtar tyrnaqaldy piesasy «Enlik-Kebekti» Shәkәrimning osy attas (ekinshi aty – «Jolsyz jaza») poemasyna sýiene otyryp, sonyng izimen jazghan ghoy. Búl shýbәsiz aqiqat. «Jolsyz jazadaghy» Enlik pen Kebekting dialogy retinde kelgen shumaqtardy, – dep kórsetedi әdebiyetshi ghalym Rymghaly Núrghaliyev, –  Áuezovting piesa jazu ýstinde paydalanghany anyq bayqalady». Zertteushiler Múhang biyler ssenasyn qayta óndep, kóp bayytqan desedi. Búl ózi by bolghan Shәkәrimning aqyl-kenesin qaperge aldy degen sóz. Sóitip, qay qyrynan kelsek te, 1917 jyly jaz jaylauda jas Múhannyng qart Shәkәrimmen kezdeskeni joqqa shygharylmaydy.

Shәkәrimmen qatar jas qalamger Múhtar da qos tónkeris (Aqpan jәne Qazan tónkeristeri) tudyrghan dýbirli oqighalargha belsene aralasty. Mysalgha 1921 jyldyng tamyz aiynda Semeyding guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghalyghyna saylanyp, kóp isterdi tyndyrdy. Sonyng biri – Shynghys ónirindegi  «Baqanas» artelin úiymdastyrugha tiygizgen ýlken kómegi deuge kerek. 1922 jyldyng kýzinde M.Áuezov uezdik jer bólimining bastyghy Eshmúhambet Álin degen kisige Shәkerimning nemere inisi Árham arqyly bylay dep hat joldaghan eken: «....Men ózimizding auyldyng sharualaryn ýgittep, bir jerge jinalyp, poselka salugha kóndirdim. Jerleri óte jaqsy – Baqanas ózenining jiyegindegi Bayqoshqar degen jer. Poselka salu jónindegi sharualardyng ókili myna hatty aparyp tapsyrushy – Árham Ysqaqov. Mening senen súraytynym: poselka salugha jәrdemdes, ýkimetting zany boyynsha beriletin kómek-jәrdemderin ber».

Eki túlghanyng kóp kezdesuleri osy janadan qúrylghan «Baqanas» artelinde (qazaqtar «moyynserik» deydi) ótti. Sebebi, Shәkerimning qorasy men atalmysh  arteli kórshiles edi. Aqyn arteli újymymen aralas-qúralasta boldy. Óz kezeginde Múhang da qarym-qatynasyn ýzgen emes. Qalamgerding jerdi ólshep, joba jasaushy injenerdi shaqyrtqanyn, ol úsynghan jobagha sәikes qaladaghyday kóshe tәrtibindegi poselka ýileri, mektep, auruhana boy kótergenin aitsaq ta jetkilikti. Búdan bólek, ózen suyn egis alqabyna aghyzghan úzyn aryq arnasy tartylyp, onyng boyyna su diyirmeni, may zauyty salynghan. 1922 jyldyng kýzinde Múhang Tashkent qalasyna oqugha attanghanda, ony Baqanas túrghyndarynyng qúrmetpen shygharyp saluy osy aitylghan tyghyz qatynastyng aighaghy. Búl qaladaghy oquy úzaqqa sozylmay, onan Leningrad uniyversiytetine auysty.

Biraq Leningradta bir semestr ghana oqyp, Semeyde janadan qúrylghan Qazpedtehnikumda ústazdyq qyzmetke kirisuine tura keledi. Nege? Sebebi, Semey oblystyq oqu bólimi  shaqyrtyp alghan. Búl – 1924 jyldyng qysy, jana jyldyng alghashqy aiynda bolghan uaqigha.

Tughan jerdi saghynyp jetken student qaladaghy shúghyl sharualaryn birynghaylap alghan son, boy jazyp, az da bolsa dem alugha qyrgha, el ishine tartqan ghoy. Onyng ózindik sebepteri bar. Biri – Bórilide, biri – Araltóbede ósken Múhtar men Kәmila (Kәmesh) Maghauiyaqyzy birin-biri shyn sýiip, 1921 jyly shamasynda otau qúrghan edi. Ómirining songhy jyldarynda Múhan: «Mening týsime kiretin ýsh adam bar: agham Qasymbek, Kәmila jәne Jebesh (Túraghúldyng balasy)» degen kórinedi.

Múhtar jer týkpiri Leningradta jýrgeninde alty jasar qyzy Múghamila (túnghysh jary Rayhannan tughan) men sýiip qosylghan Kәmilasy kóbine Abay auyldaryn panalaghan bolatyn. Búl jayynda marqúm Múghamila Múhtarqyzy syr shertedi: «Ákem Kәmilagha ýilengende sol kisining tәrbiyesinde boldym. Ózinde bala toqtamaghan Kәmesh meni «balapanym» dep bauyryna basty. Abay auyly biz qaladan demalysqa kelgende «Balapanymen Kәmesh keldi» dep qarsy alatyn. Meni «jiyen» deytin» (Múhtarqyzy M. Estelik sóz // Semey tany, 1994. – 21 qyrkýiek).

Osy aitylghandar 1924 jyldyng qysynda Shynghystaugha saparlauynyng birinshi sebebi. Ekinshi sebep – osy kezderde Múhang Abay jayly material jinaugha kirisken edi. Osy túrghydan asa manyzdy bolghan bir tarihy kezdesuge toqtalayyq. Jazushy ony bylay dep esine alady: «Mening material jinaghan kezimde keybir bilem deushiler Qúnanbay Qodardy kýnәsi ýshin jazalady, – degendi aitty. Bir joly qystygýni men Shynghys asyp kele jatyp, kezdeysoq Qúnanbay úrpaqtarynyng auylyna kelip toqtaghanym bar. Búl auylda Abaydyng ótkeninen birqatar derekterdi anyq biletin bir shal bar eken. Men Qodar ólimi jayyn sodan súradym. Ol ózime súraq qoyyp:

– Sen Qodardyng qay jerde asylghanyn bilesing be? – dedi de, qystau týbindegi bir dóndi kórsetti. Óli Qodardyng denesi osy dóng ýstinen laqtyrylghan eken. Shyndyq osy arada bastaldy. Búl jerde Qúnanbaydyng ýlken әieli Kýnkeden taraghan nemerelerining auyly otyrghan-dy. Búl jer bir kezde Qodargha, onyng tughan, tuysqandaryna qaraytyn jer eken, biraq onyng ruy ózi-ózin «qorlapty» da, jerdi Qúnanbay tartyp apty» (Áuezov M.O. Abaytanudan jariyalanbaghan materialdar. – Almaty: Ghylym, 1998).

Búl jerde Múhannyng «derekterdi anyq biletin bir shal bar eken» jәne «Qúnanbaydyng Kýnkeden taraghan nemeresi» dep Shәkәrimdi aitqany soqyrgha tayaq ústatqanday anyq nәrse («halyq jauy» dep atylyp ketken kisining esimi ol kýnde atalmaytyn, sayasy qatelik sanalatyn).

Álginde Múhan: «Shynghys asyp kele jatyp, kezdeysoq Qúnanbay úrpaqtarynyng auylyna kelip toqtadym» dedi ghoy, menimshe, «kezdeysoq» degendi saqtyq  saqtap aitqan. Múhtar Omarhanúly – danqy alysqa ketken abyroyly azamat әri keshegi ayauly er Maghauiyanyng qyzy Kәmeshting júbayy, yaghny Qúnanbay úrpaqtaryna qadirli kýieu bala. Shәkerimning kóp ýmit kýtken balasy Ahattyng ústazy ekenin de aita otyrayyq (osy jyly Ahat Qazpedtehnikumgha oqugha týsken edi). «1923-24 jyldary, – deydi Razaq Samarhanúly, – Múhannyng jazghandary elge tarap, bedeli meylinshe shyrqaghan shaq. Kezdeskende ýlken de, kishi de sózin tyndaytyn, qúrmettep, syilaytyn dәrejege jetken». 1922 jyldyng kýzinde Múhang Tashkent uniyversiytetine týse sala, osy qalada «Sholpan» jurnalyn shygharugha qyzu kirisip ketkenin, Shәkәrimning súlu dastany «Lәili-Mәjnýn»  osy jurnalda basylghanyn da aita otyrayyq. Sóitip, Qarashoqydaghy qart Shәkerim men bәibishesi Ayghanshanyng auylyna Múhtar men Kәmeshting arnayy at basyn búratyn jóni bar jәne olardy ýy iyeleri tóredey kýtip alghandary shýbәsiz.

Kezdeysoq pa, zandylyq pa, qalay degen kýnde de, 1924 jyldyng qysynda bolghan Múhang men Shәkәrimning kezdesui qazaq halqy tarihiy-mәdeny ómirining jarqyn oqighasy!  Nege deseniz, epopeyanyng ózegi esepti oqighalardy sózge ústa, oigha bay sahara danasynyng auzynan estu, ózine beymәlim bolyp kelgen tyng derekterge qanyghu talantty jazushynyng sana-sezimin tónkerip ótkeni sózsiz. Mәselen, әigili epopeyanyng «Qodar-Qamqanyng ólimi» uaqighasynan bastaluy kóp jaydy anghartady. Múny janaghy sózinde «shyndyq osy arada bastaldy» deuimen úly suretker ózi de jasyrmay jetkizip otyr. Qodar-Qamqany dargha asu oqighasynyng bar astary men shyndyghyn «Qodardyng ólimi» atty poemanyng avtory әri sol Qodardyng qystauy túrghan jerding egesi Shәkәrim anyq bilmegende kim bilmek?! 1959 jylghy maqalasynda Múhang bylay dep taghy bir aghynan jarylady: «Romanmen júmys isteu barysyndaghy kezenderge oisha oralatyn bolsam, men, eng aldymen, Qodardyng dargha asylatyn kórinisin kóz aldyma elestetemin – ol, mening oiymsha, kitaptaghy negizgi tartystyng kónil­kýiin anyqtaytyn kilti retinde qyzmet etuge tiyis bolatyn» (Áuezov M.O. «Abay» romanynyng jazylu jayynan // Voprosy liyteratury. – Moskva, 1959). Kórdiniz be, alghash Shәkәrimnen estigen oqighany Múhang kitaptaghy tartystardyng «kilti» degen.

Sonymen, 1924 jylghy qysqy kezdesu – keleshekte «Abay joly» epopeyasy dýniyege keluine týrtki jәitting biri. Kezdesuding keremettigi osy arada! Tragediyalyq talas-tartystardyng qyr-syry, mәn-jayy men naqtyly sebepterine Múhang shynshyl Shәkәrim arqyly qanyqqan deymiz.

«...Abaydy sýiemin. Mening bala kýnimnen ishken asym, alghan nәrimning barlyghy Abaydan». Osynau hakim Abaygha aitqan jýrekjardy lebizin Múhang qazirgidey keng zaman bolsa, әulie Shәkәrimge de arnap aitar ma edi kim bilsin. Jazushynyng Shәkәrimdi qúrmettegeni, ústaz tútqany jayly materialdar әzirge tam-túmdap qana jetip otyr.

«Shyghys poeziyasy boyynsha ústazym – Shәkәrim!» dep Múhang maghan eki mәrte aitqany bar deydi Ahat Shәkәrimúly ózining esteliginde. Jogharyda Shәkәrimning «Enlik-Kebegi»  jas Múhtardyng osy attas tyrnaqaldy piesasyn jazuyna sebepker bolghan dedik. Endi Shәkәrimning әigili epopeyanyng tuuyna, iydeyasy men mazmúny anyqtaluyna septigi tiygenin de  aitugha mindetkermiz.

«Abay jolyna» qajetti materialdardy Múhang Shynghystaudyng barlyq qúimaqúlaq danagóy qarttarymen kezdese, súrastyra jýrip, jinastyrdy. Alayda Shәkәrimning jóni bir bólek. Jalpy qariyalar da, Kókbay, Túraghúl, Árhamdar da bilui ekitalay jәitter kóptúghyn. Mysalgha biylik tizginin ústaghan ortanyng oilau jýiesi, minezi, jýris-túrysy, sheshimderi tәrizdi iyirimi teren, býkpesi kóp mәselelerdi Múhana qajetti dәrejede ashyp jetkizu tek Shәkәrimning sybaghasy deuge kerek. Óitkeni, 1920 jyldardyng ortasynda kózi tiriden atqaminer elitanyng bel ortasynda jýrgen әri Abaydyng barlyq ólenderin, shygharmashylyq laboratoriyasyn (Múhansha «bar qoymasyn») jatqa biletin Shәkәrim ghana qalghan-dy. Sondyqtan Shәkәrimning Múhana kómegi zor bolghany sózsiz.

1928 jyldyng 29 jeltoqsanynda toltyrylghan anketada Múhang bylay dep kórsetken: «V 1926 godu ezdil v Semipalatinskui gubernii na rodinu – kaz. poeta Abaya dlya sobraniya materialov kasaishiyesya ego jizny y deyatelinosti» (Tashkent oblarhiyv: fond -353, opisi-1, delo-41). Qaytalap aitayyq, student Múhtar eki jyl (1925 jәne 1926 jj.) qatarynan jaz ailaryn jangha jayly Baqanasta ótkizdi. Múny rastaytyn janaghyday arhivtik derekter barshylyq. Ár saparynda Sayatqorada Shәkәrimmen kóp súhbat qúrghan. Ortaq taqyryp – Abaydyng ómiri men shygharmashylyghy bolghan. Sondyqtan úly suretkerge jol-joba kórsetip, baghyt bergen ústazynyng biri – danyshpan Shәkәrim ekendigi moyyndalyp jatsa, shyndyq auylynan shyghandap ketpeymiz degen oidamyn.

«Abay jolynda» Múhang Shәkәrimge neghyp «Shúbar» degen at qoyghan? Jaghymsyz keyipker qylghany nesi? Osynday súraqtyng tuuy zandy. Senseniz, 1950 jyly jaryq kórgen «Aqyn agha» kitabynda Múhang Shәkәrimdi «Kerim» degen bolatyn. Al epopeyada «Shúbar» delinse, ol azday, Abaygha jaqyndyghyn paydalanyp jýrgen kýnshil, kertartpa pende retinde surettelse, búl, sóz joq, qylyshynan qan tamghan sayasy qyspaqtyng kesiri. Kim qanaushy taptyng ókili, sol sýikimsiz keyipker. Búl jazylmaghan qaghidatúghyn. Múhannyng ózi de: «Obal boldy, Shәkәrim aldynda zor kinam bar» dep ókingen eken. Biraq Shәkәrimdi qaytsem aghartam degendi de oilastyrghan. Epopeyagha ómirde bolmaghan jalghyz keyipker – Dәrmen obrazy engizilgeni sodan. Býgingi tanda Dәrmen – «Qazaq ainasy» jinaghynyng avtory Shәkәrim dep zertteushiler birauyzdan bekitedi. Osylaysha kemenger Múhannyng Abaydyng eng talantty shәkirti Shәkәrimdi tyghyryqtan alyp shyqqanyn bile jýrgenimiz jón.

Qoryta kelgende, Abay, Shәkәrim jәne Múhtar – әlemdik shyngha shyqqan qazaqtyng ýsh alyby. Olardyng syrt kózge kórinbeytin, biraq ishki jan dýniyesi men oilau jýiesi arqyly birine biri bergen әseri, shapaghaty erekshe mol bolghandyghy anyq. Maqalada osynau nәzik baylanysty azdy-kópti anghartugha talpynghan jayymyz bar.

Asan Omarov,

zertteushi

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar