Dýisenbi, 26 Qyrkýiek 2022
Ádebiyet 1992 0 pikir 30 Mausym, 2022 saghat 12:18

Altyn apa

Biz ol kisini Bauyrjan Momyshúlynyng «Muzey apasyna» úqsatatyn edik. «Muzey apa» desek, degendey-aq jan edi ózi. Basyna úzyn aq shәli salatyn. Shәlisin jaqsyz kiymeshegining tóbesinen bos tastaytyn.  Onysy bir keremet sәn bolyp, erekshe kórinetin. Keudesine ónirin kýmis týimeler japqan kamzol kiyetin. Orta boyly. Qazdiyp tip-tik jýretin. Kimge bolsa da tura qaraytyn. Keng mandayly, qyr múryndy appaq apa. Tisteri marjanday. Kemiyektengen kempirlerdi kórip ósken biz Altyn apanyng núrly jýzine, qolmen tizgendey jaqút tisterine qarap otyratynbyz.

Altyn apa qaladan kelushi edi. Bylghary qara sómkesining ishi toly bazarlyq, auyl balasyna tansyq kәmpitterding neshe týri: qalua, meyiz, nauat. Qara sómkeden keyde alma men órik te shyghyp qalady. Altyn apanyng eshqayda, eshkimning bau-sharbaghyna búrylmay, tura bizding ýiding kep esigin ashatynyna quanatynbyz. Ol qalada túratyn. Qalada osynday әibat apanyng ómir sýrip jatqanyna keyde tang qalushy edim... qala maghan búrqyldap úrsyp jýretin saryqaryn orys mәtushkeleri ghana túratyn meken siyaqty edi.

Aragha jyl, keyde jyldar salyp keletin Altyn apa bizding atymyzdan janylghan emes. «Beybit qayda, oquyndy ma? Apyr-ay, sol qyz bóten bolyp kete me, qaytedi? Taldyqorghanda oqyp jýrip bir kelmeydi ýige». «Boran әskerge ketti me?», «Qoyshekeng de endige oquyn bitirip qalghan shyghar?», «Pәle, mynau Almóshke me? Seltiyip boy jetip qalypty ózi?».

Sodan keyin «Meyirman degen atalaryng bolghan» dep, әngime aitudan da janylmaushy edi, jaryqtyq. Altyn apa shanyraghymyzgha kelip qaytqan sayyn Meyirman degen beytanys adamnyng esimi jadymda jattalyp qala beripti. Altyn apanyng әngimesinen ol kisining beynesin de qiyalymda jasap alghanmyn. Ensegey boyly, qalyng qasty, túnjyr qabaqty, saqal-múrty nu qara, ótkir kózdi, qaratory kisi. Aqyn әlde aghartushy, ústaz. Ókimetke qarsy bolghan. Qughyn kórgen, jer aughan. Biraq synbaghan, ruhy týspegen. Ómir baqy Altynyn ayalap ótken abzal er.

Meyirman Ermektasovtyng keyin jariyalanghan suretin kórgenimde, bala qiyalymda jasalghan beyne men ómirde bolghan adamnyng kelbetindegi úqsastyqty angharyp tanyrqaghanym da bar.

Meyirman Ermektasov erte oyanyp, qarashy halqynyng qamyn jep, shyrqap oqyghan, Alash ardagerlerinin  sapynan tabylghan  el ardaqtysy eken. Osy arada oqyrmangha úghynyqty bolu ýshin, Meyirman Qashqynbayúlynyng ómirinen az-kem derek bere ketelik:

Meyirman Qashqynbayúly Ermektasov 1888 jyly 2 qyrkýiekte, qazirgi Jetisu oblysy Aqsu audanynda tughan. 1908 jyldary Qapaldaghy tatar mektebinde bilim alady. 1908-1910 jyldary Qaraghashtaghy «Mamaniya mektebinde» múghalim bolady. 1910-1914 jyldary Ufa qalasyndaghy «Ghaliya» medresesinde tәlim alyp «Ghaliya» medresesin ýzdik bitirgen son, «Mamaniya mektebinde» múghalimdik qyzmetin jalghastyrdy.

1920 jyly Jetisu gubernesi Almaty qalasynda ashylghan múghalimder dayarlaytyn guberniyalyq kurstyng basqarushysy bolyp qyzmet isteydi.

1922 jyly Taldyqorghan uiyezining uiyezdik oqu-aghartu mekemesining júmysyn basqarudy qolgha alyp, múghalimder dayarlaytyn kurstar ashyp, aghartu júmysynyng órkendeuine ýles qosady.

1923-1926 jyldary Lepsi uiyezining aghartu mekemesin basqarady. Lepsi uiyezinde mektepter ashu, jetildiru isterine basshylyq jasaydy.

1926-1929 jyldary Qarasu auylyndaghy mektepte basshylyq qyzmet atqarady.

1930 jyldyng sonynda Qytaygha ótip, Qaratas degen jerde qonystanady.

1932-34 jyldary Búlghynshy aqalaqshynyng auylynda «Jabyqbay mektebin» janasha ýlgide qayta saldyru isin qolgha alyp, oqu-oqytu isterin jandandyrady. Orys, tatar, úighyr tilderindegi oqu qúraldaryn ózi audaryp, múghalimderge paydalanugha beredi. Búl mektepti 1942 jylgha deyin basqarady.

1935 jyly Ile aimaghyndaghy «Qazaq-qyrghyz úishymasy» úimdastyrghan, múghalimderge arnalghan «Tura-asu» jazdyq kursynda, basqarushy jәne oqytushylyq qyzmet atqarady. 1942 jylgha deyin osynday týrli oryndarda ashylghan múghalimderding bilimin jetildiru kurstaryna basshylyq jasap, sabaq beredi.

1943 jyly Sýidin (Qorghas) audanyndaghy Sarybúlaq kópirli mektebine auysyp, múghalim jәne basshylyq qyzmet atqarady. 1945 jyly Uaqytsha ýkimetting oqu-aghartu mekemesinde júmys isteydi. 1946 jyly Ile aimaqtyq sot mekemesining orynbasary bolady.

1947 jyly Ýrimjidegi ólkelik siyezge ókil bolyp qatysady. Osy joly kenet auyryp, Qúljagha qaytady. 1950 jyly nauqastan aiygha almay, 3 mamyrda qaytys bolady. 1956 jyly úrpaqtary elge oraldy.

Búl – Meyirman Ermektasovtyng resmy ómirbayany. Altyn apa da osynyng birin qaldyrmay aitqan shyghar-au, biraq biz ol kezde bala boldyq ta, keyuananyng bir sózin úghyp, bir sózin qúlaghymyzdan qaqys qaldyrdyq. Úqqanymyz: otaghasynyng sonynda kóp qaghaz qalypty, bәri qoljazba. Ol ne jazbalar eken? Ólender me? Audarmalar ma? Oqu-aghartu isine arnalghan ghylymy júmystar ma? Oqulyqtar ma? Estelikter me? Sauatty, kókiregi danghyl adamnyng kórgen-bilgenin hatqa týsirip otyruy әbden mýmkin ghoy. Bәlkim, qazan tónkerip, qara dauyl túrghyzghan zamannnyng shyndyghyn derektermen dәiektegen shytyrman oqighaly tarihy jazbalar bolar. Zamandastary turaly, mýmkin alash ardagerlerining missiyasy jayynda jazylghan ómirbayandyq hamsalar boluy da yqtimal. Ókinishike qaray, men osy saualdardyng sonyna týsip, indete alghan joqpyn. Tek japyraqtay qaghaz qiyndysyna jazylghan jarty auyz sózdi kózim shalghany bar. Meninshe, sol jarty auyz sózde kommunister biyliginen teperish kórgen Meyirman Ermektasovtyng arghy betke aughan elmen birge ketuining mәni men mazmúny jatyr.

... 1990 jyldardyng enseni ezgen, ertengi kýnnen ýmit ýzilip, timiski-tirshilikting talaby tilersekti tilgen sýrensiz kýnderining biri edi. Taldyqorghandaghy júmysshylargha arnalghan súrqaptaldy jataqhana ýiining qasynan ótip bara jatqanmyn, «Músylmandar-ay, músylmandar!» dep zarlaghan әiel dauysyn estidim.

– Músylmandar-ay, músylmandar! Bireuing búryla ketip maghan nan әkelip berindershi. Músylmandar-ey, barsyndar ma?

Tóbe qúiqam shymyrlap, jýregim atqaqtap dauys shyqqan jaqqa qaradym. Jataqhananyng ýshinshi qabatyndaghy balkonda shashyn jayyp bir keyuana túr. Qaltamdaghy qara baqyrlardy qaqqyshtap, jaqyn mandaghy azyq-týlik dýkenine jýgirdim. Dýkenning sóreleri jútap qalghan eken. Áyteuir bólke nan tabyldy. Nandy alyp jataqhanagha oraldym da balkonda zarlap túrghan keyuanany jetektep bólmesine alyp bardym.

– Áje, mine nan. Júmsaghynan alyp bereyin, jeniz.

Kempir zaryn ýzip, tyng tyndaghanday bola qaldy da:

– Ýning jyly, janyma birtýrli jaqynsyn. Sen ózi qay balasyn? – dedi. Sonda baryp tanydym: Altyn apa. Sómkesin bazarlyqqa toltyryp, qaladan keletin appaq, әibat apa. «Muzey apa».

Men jayymdy aittym. Altyn apanyng jady berik eken. Meni asyqpay tyndap otyryp, auyldaghy ózi biletin kózkórgenderding bәrin súrady. Qaytqandardyng artynan salauat aitty. Baryna shýkir qyldy.

Men apamnyng halin súrap, sýti men nanyn alyp, әredik kelip ketip jýrdim. Keyde ayaday bólmesine qonyp ta qalatynmyn. Sonda ol, jany jәnnatta bolghyr, shalyn esine alyp, bayaghy әngimelerine oralatyn. Keyde týnning bir uaghynda myqynyn tayanyp dauys salyp, joqtau aitatyn. Qayran, bekzat Altyn apa...

Qarkólenke bólmening tór jaqtaghy búryshynda auzyn kendir arqanmen shandyp bughan qonyr shifoner túratyn. Men kirip shyqqanda kempir sol qonyr shifonerdi kózimen baghady da jatady. Keyde meni tanymay qalyp:

– Sen mening Mekenimning shygharmalaryn úrlaghaly jýrgen qaraqshysyn, ókimet adamysyn, ket, joghalat kózindi! – dep aiqaylap shifonerding manynan jýrgizbeytin.

Bir kýni men Altyn apa jatqan temir kereuetting astynan tóte jazu týsken japyraqtay qaghaz qiyndysyn tauyp aldym. Álgi qiyndyda: «Meni aughan elge es bol dep, Qytaygha Ahang júmsady» degen sóz bar edi...

90 jyldary balapan basyna, túrymtay túsyna aughan zaman bolyp edi ghoy. Men de kýnkóristing yrqymen Almaty ketip, Altyn apadan kóz jazyp qaldym. Ol qaytti eken? Qyzylordada jalghyz úlynan qalghan nemeresi, qyzdary bar dep estushi edim, solardyng biri izdep kelip, qolyna aldy ma, ne istedi? Ásirese, anau qonyr shifonerdegi qoljazbalar ne boldy eken? Bilmeymin...

Dәuren Qasenúly  

Abai.kz

0 pikir