Júma, 12 Tamyz 2022
Din men tin 1474 4 pikir 28 Mausym, 2022 saghat 13:34

Diny bukvalizmnen saq bolayyq

Últtyq qúndylyqtargha jer, til, din, tariyh, dәstýr, últtyq muzykalyq aspaptar, últtyq oiyndardy, әdebiyet, anyz-әpsana-qissalardy jatqyzsaq bolady. Qazirgi tanda últtyq qúndylyqtarmyzdy islam dinimen ghana ólshep, dúrys nemese teris ekeni anyqtalatyn boldy.

Búl degenimiz diny sananyng dúrys qalyptaspaghanyn bildiredi. Osyghan oray, qazaq halyqynyng kóneden kele jatqan erkin oilau, sananyng tәuelsizdigi turaly talqylap kórsek. Hanafy mәzhaby boyynsha ijtihad mәselesinde tómendegi әdiske jýgingen:

1.Qúran. 2.Hadiys. 3.Ijma. Sózdik maghynasy «bir nәrseni biriktiru, jinaqtau, bir mәsele boyynsha bir pikirge kelu» degendi bildiredi. 4. Sahabalar sózi. Hanafy mәzhabynda mәselege qatysty ijma ýkimi bolmasa, sahabalardyng sózi men amaldaryn negizge alady. 5. Qiyas - «bir nәrsening basqa bir nәrsemen ólshenui, salystyryluy, eki nәrsenining bir-birimen tenestirilui» degen maghynalardy beredi. 6. Istihsan - «Mujtahidting belgili bir mәseleni sheshude ijma, qajettilgi, salt-dәstýr, qiyas sekildi arnayy jәne quatty dәlelge sýienip, sol mәselege úqsas әdisten bas tartyp, sharighattyng maqsatyna eng sәikes dep tabylghan basqa bir ýkimmen pәtua beru». 7.Ádet-ghúryp - «Qoghamnyng daghdygha ainaldyryp, ómir salttarynda basshylyqqa alatyn sózderi men is-әreketteri».

Osy әdisti qazaqstan músylmandary diny basqarmasy da qoldanyp keledi. Alayda, biz dúrys diny sanany qalyptastyru ýshin tek jogharyda atalghan jeti әdispen shektelip qalmauymyz qajet. Sebebi, anyz әpsanalar, qissalar, diny mifologiyalyq oqighalar adam balasyna ómirlik mәn beretin ruhany qúndylyqtar. Degenmen, bizding qoghamda anyz әpsanalardy, qissalardy mýlde moyyndamaytyn destruktivti diny aghymdar jeterlik. Olardyng payymynsha, Qúran jәne hadiste jazylghan dýniyeler ghana aqiqat, Qúran jәne hadiste bar aqparattarmen ghana ólsheu kerek degen fanattyq týsinik bizding qoghamdy orta ghasyrgha sýireude.

Mәselen, psevdosәlәfiylik bolyp sanalatyn «Qúran men sýnnet aidynyndaghy negizgi senim» (E. Kuliyev audarmasy) atty әdebiyette: «Músylmandardyng bir-birimen dos boluy men jaulasuy, jaqsy kóru men jek kórui  tek Alla razylyghy ýshin boluy kerek. Olar músylmandardy jaqsy kóruleri kerek jәne olargha kómektesuleri qajet. Dinsizdermen jaulasyp, olardy jekkóruleri kerek jәne olarmen eshqanday qarym-qatynasta bolmauy tiyis», - degen ayatty oqyghan adam bukvalidy tek Qúran jәne hadis shenberinde ghana qabyldap, basqa din ókilderine degen jaulasu jәne óshpendilik úyalary aqiqat. Osynday dogmalyq oilau jýiesining saldary memleketimizdegi dinaralyq tatulyqqa núqsan keltirmek. Sol ýshin tek dogmalyq túryghydan oilau jýiesimen shektelmey, syny oilau jýiesin, erkin oilau jýiesin qalyptastyru qajet.

Mәslen, jaqynda qyzyq oqigha boldy. 2022 jyldyng 16 mausymynda janadan qúrylghan Úlytau oblysynyng ortalyghy Jezqazghan qalasynda preziydent Qasym-Jomart Toqaevtyng qatysuymen Últtyq qúryltaydyng alghashqy otyrysy ótken bolatyn. Osy qúryltayda Qasym-Jomart Toqaevtyn: «Men qúryltaygha keler aldynda tútas elding atynan úly Joshy hannyng ruhyna qúran baghyshtap, qúrban shaldym. Jana Qazaqstandy qúru jolyndaghy tarihy qadamnyng kiyeli jerden bastaluy – jaqsy yrym. Bәrimiz, babalardyng aruaghy qoldap, isimiz onynan bolsyn dep tileymiz», - degen sózi men amalyna keybir islamtanushylar «Búl islam sharighatyna jat, músylman emes adamgha dúgha jasaugha jәne qúran baghyshtaugha bolmaydy» dep syn aitqan bolatyn. Alayda Kerimsal Júbatqanov tarihshy ghalym Abai.kz caytynda «Joshy han - Altyn Ordanyng atasy...» degen maqalasynda: «Joshy han ómirining sonynda músylmandyqty qabyldap, naghyz músylman retinde jerlense, Shynghys han men Batu han pútqa tabynushylyq dәstýri boyynsha jerlengen», - degen tarihy derek Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng istegen amaly islam dinine qayshy emes ekenin kóruge bolady. Qandayda bir túlghany jan jaqty zerttemey pәtua bere salu búl bilimsizdik. Ókinishke oray, bizding qoghamda sonday diny týsinik bar, únamaghan adamyna dindi býrkenish etip ýpirlikpen aiyptau. Shyndyghynda, Imam Mýslimning «Sahih Mýslim» kitabynda «Qaysybir kisi ózining din bauyryna: «Ey, Kәpir»-dese, búl sóz ekeuining birine oralady. Eger, ol onyng aitqany siyaqty bolsa, onda oryndy. Olay bolmaghan jaghdayda, búl sóz aitushynyng ózine oralmaq», - delingen.

Erzat Jasqanbayúly Jaqypov,

dintanushy, magistr. RATTM

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2103
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2026
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1711
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2747