Júma, 12 Tamyz 2022
46 - sóz 1297 2 pikir 27 Mausym, 2022 saghat 14:09

Tatiyana jәne fizika

Tatiyana uniyversiytetke týse almady. Qiyrdaghy kishkentay kentke qaytatyn uaqyt tayady. Qaytyp barsa, әke-sheshesi ayap, synyptastary kýlkige ainaldyrady. Ol aidan anyq. Tehnikumgha týsip, ekinshi kursta kýieuge shyghyp, mas kýieudi bau-baqshany ainaldyryp qualau, qúrbylaryna ony jamandap, jylau, baqshana patisson egu, qysqa qiyar jabu. Joq. Búl joldy basqalar tandasyn. Biraq men emes dep sheshti.

Qújatyn alyp keteyin dep kirgende midyng bir qatparynda jana oy tudy. Nege men el siyaqty bayqaugha 15 adam qatysatyn tarih fakulitetine tapsyruym kerek edi? Eng bastysy uniyversiytette oqu, qalghany úsaq-týiek emes pe? Mehmat bar ghoy – bir oryngha 3 adam. Al, Fizfakqa 1,7 – sonda bala-shaghanyng esebin shyghara almaymyn ba?

Dәlizde «Jataqhanagha garderobshy kerek» degen habarlamany oqydy. Jaqsy ghoy – kýndiz júmys isteysin, keshke oqisyn, bir jyldan keyin fizfakqa týsem dep oilady. Oiy jospargha ainalyp kele jatty.
Ata-anasyna Tatiyana dayyndyq kursyna týstim dedi. Olar ol ne demedi. Qyzy ýshin quandy da qoydy. Tipti keyde aqsha sap túratyn.

Kýni boyy garderobta otyrady. Arasynda «Fizika. Alghashqy kurs» degen qalyng kitapty kemiredi. Jospar әr qadam sayyn tyghyryqqa tirele berdi. Birinshiden, qystyq kiyim tasu óte auyr. Ekinshiden, oqulyqta jazylghannyng biri de migha qonbady.

Mekteptegi fizika múghalimi qosymsha dene shynyqtyru múghalimi bolyp isteytin. Fizikany ótirik ghylym deushi edi. Kezinde aqyldy adamdar Djordano Brunony órtep jibergeni qanday jaqsy bolghan deytin. Fizikanyng esebin shygharudyng ornyna synyp basketbol oinaytyn. Búghan Tatiyana renjy qoymapty. Basketboldy jaqsy kóretin.

Kóktemge deyin qalyng kitaptyng jartysyn ghana oqy aldy. Biraq boyjetken jenilgisi kelmedi. Maghynasyn dúrys týsinbese de, formula men anyqtamalardy jatqa aita alady.

Emtihan kýni. Mazmúndamany Tatiyana jaqsy jazdy. Fizikada sýrindi. Bir esebi dúrys emes. Emtihan alghan kózildirikti semiz kisi «ótpedi» dep jazayyn dep túrdy da, anyqtamalardy súray salayyn dedi. Ýsh! Arman bolghan studenttik biylet qaltada! Topta 26 jigit. Tatiyana – 27-si.

Uniyversiytetke týskennen góri oqyghan qiyndau tiydi. Leksiyadan Tatiyana týk týsinbeytin. Seminar sayyn masqarasy shyghady. Bir kýni taqtagha shaqyryp, mynany yqshamda dedi:
Sin alfa
———— + .....
Cos alfa
Boyjetken bólshekting alymy men bólimi birdey bolsa, qysqartatyn edi ghoy dep oilady:
in alfa
———— + .....
Co alfa
Ol S-t qysqartty. Du kýlki. Top endi qysylmastan Tatiyananyng betine topas dey beretin boldy. Alghashqy sessiyany ýshtikke zorgha degende japty. Birneshe sabaqty qayta tapsyrdy. Kýndiz-týni jattau, valeriyanka. Kózimdi qúrtpasam bolmaydy dep sheshti. Ekinshi sessiyany bitirgen song ketem dedi.
Alghashqy kóktem merekesi jaqyndap kele jatty. Otan qorghaushylar kýni. Jalghyz ózi býkil topty qúttyqtamaymyn dep oilady. Búghan kýnde kýlip, masqaralaytyndardy qúttyqtap qaytedi? Anasy oiyn ózgertti. Árbirine bir-bir qúttyqtau hat dayyndady. 26 jigitke óleng shyghardy. «Viktor tranzistordy ýide úrghylady, Viktor tranzistorgha ayaghyn kirgizip aldy. Vitya, 23 aqpan qútty bolsyn! Sening kók jeydeng óte әdemi, tastamay kiyip jýr. Kózine jarasady».

Jigitter syilyqqa qatty tang qaldy. Osydan bastap olar Tatiyanagha kýludi doghardy. Oghan qamqor bola bastady: birdeneni týsinbese, kezektesip týsindiretin. 8 nauryzgha Tatiyanagha 27 roza aldy. Birin ýshtik qoyyp, oqugha týsirgen oqytushy syilapty. Búghan deyin oghan eshkim eshqashan gýl syilamaghan. Bir buma rozany jataqhanagha kóterip kelgende qyzdardyng bәri kelip kórdi. Bireu qyzghandy, bireu bazargha aparyp satyp jiber dep aqyl aitty. Ekinshi sessiyada Tatiyana ýsh almady. Kelesi semestrde ozat student atandy. Sosyn uniyveristettegi eng ýzdik fiziyk-student boldy. Alda keremet keleshek kýtip túrdy.

Tatiyana Maksimovna Kolokoliseva – fiziko-matematika ghylymdarynyng doktory, birneshe oqulyq avtory, poliymer statistikasy boyynsha bas maman.

Aleksandr Bessonovtyng jazbasy, audarghan Shynar Ábilda

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2102
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2025
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1711
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2747