Senbi, 13 Tamyz 2022
1348 11 pikir 27 Mausym, 2022 saghat 12:05

Qaraqalpaqstan egemendigine qauip tóndi

Ózbekstannyng jana konstitusiyasy boyynsha, Qaraqalpaqstan egemendik statusynan jәne Ózbekstannan bólinip shyghu qúqyghynan aiyryluy mýmkin. Búl jóninde centralasian.org sayty jazdy. 

Ózbekstannyng jana konstituiyasynyng jobasy baspasózde jariyalanghan. Konstitusiyanyng 70, 71, 72, 74 jәne 75 baptarynda Qaraqalpaqstannyng jana statusy kórsetilgen.

Ózbekstannyng qazirgi konstitusiyasy boyynsha Qaraqalpaqstan "egemendi respublika" bolyp sanalady, Qaraqalpaqstan býkilhalyqtyq referendum negizinde Ózbekstan qúramynan bólinip shygha alady" dep kórsetilgen. Jana ózgeristerden búl normalar alynyp qalghan.

Konstitusiyagha enetin ózgerister jónindegi komissiyagha silteme jasaghan "Gazeta.uz" basylymy "jana ózgeristeri Qaraqalpaqstan Jokarghy Kenesi jasap, birauyzdan maqúldaghan" dep jazady. Konstitusiyagha reforma jasau turaly pikirlerdi jinaqtaghanda "avtonomiyaly respublika halqy atynan "Qaraqalpaqstandy Ózbekstannyng ajyramas bólshegi dep tanu turaly kóptegen úsynystar týsken".

"Konstitusiyalyq komissiya ózgerister qaraqalpaq jәne ózbek halyqtarynyng birligin nyghaytu jәne bir el – ortaq taghdyr iydeyasyn jýzege asyrugha baghyttaldy dep týsindirgen" dep jazady "Mediazona".

1993 jyly 9 sәuirde kýshine engen Qaraqalpaqstan konstitusiyasynda "Qaraqalpaqstannyng egemendigi jәne Ózbekstan qúramyndaghy orny turaly" Ózbekstan konstituiyasynyng erejelerin tolyq qaytalaydy. Qaraqalpaqstan halqynyng býkilhalyqtyq referendumy negizinde Ózbekstannan shygha alatyny da jazylghan.

Biyl 25 mausymda Ózbekstan konstitusiyasyna engiziletin ózgerister qogham talqylauyna shygharylghan. Ózbekstan konstitusiyasynyng 66 babyna barlyghy 170 týzetu engizudi kózdep otyr. Jana ózgerister boyynsha preziydent ókileti kýsheyip, preziydent qyzmeti bes jyldan jeti jylgha deyin úzarady. Jana konstitusiya qabyldansa, Ózbekstannyng qazirgi preziydenti Shavkat Mirziyaevtyng búghan deyingi preziydenttik merzimderi esepten shygharylyp, qaytadan saylaugha týsu qúqyghyn alady degen boljam bar.

Qaraqalpaqstan avtonomiyaly respublikasy 1925-1929 jyldar arylyghynda avtonomiyaly oblys retinde QazaqSSR avtonomiyaly respublikasynyng qúramynda bolghan. 1930 jyldyng 20 shildesinde Qazaqstan qúramynan shyghyp, RSFSR-ge tikeley baghyndy. 1936 jylghy 5 jeltoqsanda avtonomiya Ózbek SSR-ning qúramyna berilgen.

Qaraqalpaqstan 1990 jyly 14 jeltoqsanda memlekettik egemendik turaly deklarasiya qabyldaghan. 1993 jyly Tashkent "Qaraqalpaqstan Ózbekstan qúramynan shyghu mәselesin 20 jyldan song referendum arqyly sheshedi" degen shartpen Qaraqalpaqstandy resmy týrde qosyp alghan. Alayda búl mәsele 20 jyldan keyin de kóterilmegen. Sarapshylar múnyng jabyq taqyryp ekenin, ony kótergen qaraqalpaq belsendilerining qudalanatynyn aitady.

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2205
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2043
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1726
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2776