Beysenbi, 6 Qazan 2022
Áriptesting әngimesi 3437 3 pikir 24 Mausym, 2022 saghat 00:17

Últtyq qordy ortaytqan kim?

Jaqynda Esep komiytetining tórayymy Nataliya Godunova Últtyq qordan bólingen milliardtaghan qarjynyng maqsatsyz júmsalghanyn aitqan bolatyn. Onyng sózinshe, sheneunikter 2015 jyldan beri Últtyq qordy belsendi tútynyp keledi. Sonyng kesirinen qor 2022 jyldyng basynda 55 milliard dollargha deyin azayghan. Búl rette qor qarjysyn paydalanudyng arnayy zany bar. Biraq ol oryndalmay keledi.

2021 jyly Últtyq qordan 4,5 trillion tenge alynyp, tek 4,3 trillion tenge týsken.

«Últtyq qordan bólingen maqsatty transfertterge jýrgizilgen auditting aldyn ala qorytyndysy boyynsha, shamamen 9 mlrd tengening qarjylyq zang búzushylyq faktisi anyqtaldy. 290 mlrd tengening 20 jobasynda atqarylmaghan júmystar men oryndalmaghan qyzmetterge aqy tóleuge qatysty zang búz faktileri anyqtaldy», - degen edi ol.

«Ulys media» tilshisi Últtyq qordan Ýkimet basshylarynyng әr jyldary qansha soma qarjyny júmsaghany turaly jazypty.

Kәrim Mәsimov (2007-2012)

2001-2015 jyldar aralyghynda Últtyq qordan budjetke 9,9 trln tenge nemese 60,2 mlrd dollar bólindi. Mәsimovting keluimen jyl sayynghy transfertter shamamen $6,7 mlrd qúrady, alayda nysanaly transfertter 2008 jyldan bastaldy.

2007 jyldyng basynda Últtyq qorda 1,8 trln tenge bolghan. 2008 jyldyng sonynda qarajat ósip, 3,3 trln tengeni qúrady. Alayda nysanaly transfertterge 607 mlrd tenge júmsaldy. Syrtqy auditti jýrgizuge 2,6 mlrd tenge júmsaldy.

2009 jyly Últtyq qorda 4,5 trln tenge qarajat jinaqtaldy. Syrtqy auditke 2,8 mlrd tenge audaryldy. Kepildendirilgen transfert kólemi 843 mlrd tengeni, nysanaly transfert kólemi 261 mlrd tengeni qúrady.

2010 jyly Últtyq qorgha týsetin týsimder múnay baghasynyng ósuine baylanysty úlghaydy jәne jyldyng sonyna qaray onda 5,7 trln tenge túrdy. 2010 jyly nysanaly transfertterge qarajat bólingen joq. Kepildendirilgen transfertke 1,2 trln tenge júmsaldy. Syrtqy auditke 3,9 mlrd tenge júmsaldy.

2011 jyly Últtyq qor 7,9 trln tengege deyin ósti. Kepildendirilgen transfertke 1,2 trln tenge audaryldy. Syrtqy auditke 4,1 mlrd tenge júmsaldy.

2012 jyl - Últtyq Qordyng jemisti jyly. Qarajaty 10,4 trln tengege jetti. Kepildendirilgen transfert kólemi 1,380 trln tengeni qúrady. Taghy 5,7 mlrd tenge syrtqy auditke júmsaldy. Masimov kezinde transfertter men qarajatty eskere otyryp, syrtqy auditke 6,2 trln tenge júmsaldy.

Serik Ahmetov (2012-2014)

Bir jarym jyl ýkimetti basqarghan Serik Ahmetovtyng kezinde nysanaly transfertter ýshin shluz ashyldy da Últtyq qor «qauipsizdik jastyghynyn» rólin atqara bastady. Búl jyldary  Resey-Ukraina qaqtyghysy bastalghan, Batystyng Reseyge salghan sanksiyalary Qazaqstangha da әser etti. 2013 jyly ÚQ kirisi 13 trln tengeni qúrady. Kepildendirilgen transfert kólemi 1,380 trln tenge bolsa,  syrtqy auditke 6,5 mlrd tenge bólindi.

2014 jyly Últtyq qordyng jalpy aktiyvi 16,4 trln tengege deyin ósti. Alayda kepildendirilgen transfertter kólemi 1,480 trln tengege úlghaydy, al nysanaly transfertke 475 mlrd tenge júmsaldy. Syrtqy auditke 8,6 mlrd tenge baghyttaldy. Ayta ketu kerek, 2014 jyl Últtyq qordyng ónimdi jyly boldy, qorda 77 mlrd dollor jinaldy.

Nәtiyjesinde Serik Ahmetov kezinde Últtyq qordan 3,34 trln tenge shyghyn shyqqan.

Kәrim Mәsimov (2014-2016)

2015 jyly Últtyq qor 16,4 trln tengeden 25,7 trln tengege deyin ósti. Daghdarysqa qarsy kýreske qosymsha somalar qajet boldy. Kepildik berilgen transfert kólemi 1,7 trln tengege deyin úlghaydy, al nysanaly transfertter kólemi 754 mlrd tengege jetti. Taghy 12,1 mlrd tenge syrtqy auditke baghyttaldy.

2016 jyly Qor kólemi 23,8 trln tengege deyin tómendedi. Mәsimovtyng Ýkimet basyna ekinshi ret kelui ÚQ qarajatyn 2,87 trln tengege deyin qysqartty, al jalpy shyghyndar 5 trln tengeden asty. Onyng birinshi jәne ekinshi ýkimet basqarghan jyldaryn qossaq, shyghyn 11 trln tengeden asady.

Baqytjan Saghyntaev (2016-2019)

Baqytjan Saghyntaevtyng basshylyghymen Últtyq qordan 10 trln tenge alyndy. Búl ótken jyldardaghy shyghyn kólemimen salystyrghandaghy eng joghary kórsetkish. ÚQ-dan qarajat aludyng shyny 2017 jylgha sәikes keledi. Transfertter kólemi 4,4 trln tenge boldy, búl budjetting 46 payyzyn qúraydy. Sol kezdegi Últtyq qor kenesining tóraghasy Núrsúltan Nazarbaev ýreylene bastady. Tipti 2020 jylgha qaray kepildendirilgen transfertti 2 trln tengege deyin tómendetudi tapsyrdy.

Asqar Mamin (2019-2022)

Ýkimetke Mamin kelgen kezde Últtyq qordyng jalpy aktiyvi 26 trln tenge boldy. 2019 jyldyng qorytyndysy boyynsha kiris 27,4 trln tengege deyin ósse de, shyghyn 3 trln tengeden asty. Atap aitqanda, kepildendirilgen transfertter 2,7 trln tengege, al nysanaly transfertter 370 mlrd tengege deyin úlghaydy. Syrtqy auditke 13 mlrd tenge júmsaldy. Yaghni, 2019 jyldyng qorytyndysy boyynsha Qorgha 3 trln tenge shyghyn keldi.

2020 jyly pandemiya bastalyp, Mamin ÚQ-dan 4,8 trln tenge bóludi súrady. Al 2021 jyly transfertter kólemi taghy 4,5 trln tengege ósti. Nәtiyjesinde búl jyldar Últtyq qordan 11,3 trln tenge júmsaldy. Asqar Mamin Últtyq qordan qarjy júmsaudyng eng joghary reytingisine shyqty.

Al, qazirgi Ýkimetbasy Álihan Smayylov Últtyq qordan birneshe trillion bóludi súrady. Preziydent Toqaev premier-ministrding búl súrauyna tanghalghanyn jasyrmady.

«Últtyq qordan transfertter 2020 jyly 4,8 trln tengeni, al 2021 jyly 4,5 trln tengeni qúrady. Biyl Ýkimet taghy 4,6 trln tenge súraydy. Búl óte kóp aqsha. Respublikalyq budjet Últtyq qordyng qarajatyn paydalanugha sýienbeuge tiyis. Transfertti birtindep qysqartu kerek», - dedi Smayylovtyng saualyna Memleket basshysy.

Abai.kz

3 pikir