Júma, 12 Tamyz 2022
Ghibyrat 1253 0 pikir 22 Mausym, 2022 saghat 12:49

Agha jayly sóz...

Men Qanat Qambarúlyn búrynnan bilemin.

Tipti erteden.

Qanat Qambarúly Ahmetov esimi biologtardyng ishinde belgili, qúrmetpen aitylaryna da qanyqpyn. Ghalym jayly aitu, eger aitpaq keyipkeriniz shyn kәnigi, tereng profilidi ghalym bolsa - óte auyr.

Óitkeni ol sening az biler salan, aralaspaghan ortan. Sonou shaqta Lamark engizgen «biologiya» ilimining negizi ómir degen sózden bastau alady. Medisina, veterinariya, agronomiya, zootehnika, psihologiya, azyq óndirisi, farmokologiya, biotehnologiya, seleksiya t.b. sekildi býgingi kýnge kerek ghylymdar bastauynda biologiya bar.

Men sekildi biologiya iliminen alshaq adam Qanat aghamen әr sóilesken shaghymda virusologiya, bakteriologiya, mikologiya, arahnologiya, akarologiya, entomologiya, kleopterologiya, teriologiya sekildi qúlaghyma jat, sanamnan alys terminderdi estip osy kategoriyadaghy tirshilik iyeleri turaly mol qanyghyp qalarym anyq.

Malekulyarly biologiya, sitologiya turaly da sóz qozghalyp, etologiyanyng saldary últtyq tanymgha әser etpey me, degen súraq saualdargha da jauap izdep keterimiz de bolady.

Qanat Qambarúly әr janalyghy men óz oiyn aitarda ÚLT TANYMYNA mәn bere otyryp, osy turaly qazaq júrtynda qanday týsinik bar edi dep ózine de, ózgege de mәn berip pikir parasatyna baylam tastap otyrary da bar.

Sonymen...

Ghalym

Ghalym degenimiz súraqqa dúrys jauap beretin emes, dúrys súraq qoya biletin adam.
Klod Levy Ross

Biologiyada әr janalyq baqylaudan bastau alady. Bizding keyipkerimizding de zerttegen dýniyesi úzaq jyldardyng jemisi. Qanat Qambarúlynyng kandidattyq dessertasiyasy jalpaq qúrttardyng bir klasy sorghysh qúrttar jayly. Ghalym ózi aitqanday búlardyn  4 - 30 mynday týri bar. Búlardyng bәri parazittik ghúmyr keshedi.

Shyn dәrejesinde osynday kýrdeli taqyryptargha baru ýshin tereng aqylmen birge qajyrly qayrat kerek. Úly janalyqtar úzaq izdenisten song ghana ashylady. Búl ghylymnyng jazylmaghan zany. Qanat Qambarúly osy bir kýrdeli salany erteden zerttep keledi. Qay kezde kabiynetine kirsem de ong jaghynda mikroskop túrady.

«Trmatodtyng kóbeng joldary mikromorfologiyasy men gistohimiyasy» búl ghalymnyng kandidattyq dessirtasiyasynyng taqyryby. Trmatodty zertteu yjdahatty qaraumen birge talmay izdenudi kerek qylary sózsiz. Qarapayym kózge týspes jalpaq qúrttardy elektrondy mikroskoppen, yagnyy osy kýngi sózben aitsaq - nanostrukturasyn baqylau, ony qaghazgha týsiru, aqparattardy qortu sol arqyly baylam jasau eren enbek kórinisi.

Jalpaq qúrttardy zertteu ótken ghasyrda beleng aldy. Parazittik ghúmyr keshetin búl tirshilik iyeleri, óte jyldam damidy. Salar júmyrtqasy asa mol. Bәrine tәn belgi eki sorghyshy bolady. Qanat Qambarúly  osynday qazaq balasyna asa tәn emes ghylym salasynyng alghashqy qarlyghashtarynyng biri desek jaza baspaymyz.

Keyingi doktorlyq dissertasiyasy da osy enbekting arghy jalghasy tektes. Trmatodtardyng terilik-búlshyq ettik qabattary men asqortu qyzmetining erekshelikterin elektron mikroskopiya әdisimen zertteuge arnalghan. Jalpaq qúrttardyng búl toby ózgeruge beyim әri ynghaylanghysh.

Izdenis jolynda anyqtaghan janalyqtaryn  Qanat agha Ahmetov Velikobritaniya, Vengriya, Sloveniya, Italiya, Chehiya, Horvatiya sekildi elderding laboratoriyalarynda pysyqtap, jana tәjirbie jinaqtap óz bilgenimen bólisude. Yaghni, ghylymdaghy aldynghy qatarly shetel qazaq ghalymymen birge júmys isteude.

Q.Q.Ahmetov Jonghar Alatauy, Zaysan oipatynyng bioortasy, әrtýrliligi boyynsha Qazaqsta-Resey-Aghylshyn ghylymiy-zertteu ekspedisiyasynyng jetekshisi bolyp, qyzyqty da, qyrauyr júmystar atqardy, jana payymnyn, songhy tújyrymdardyng konsepsiyasyn jasady.

Tabighattaghy kóptegen syr – ashylmaghan siqyr sandyq, solardyng biri dep veterenariya ghylymdarynyng doktory professor Júmash Amangeldi Sәlimgereyúlymen, Resey ghylym akademiyasynyng korrespondent mýshesi Donchenko A. S. birge búzaubas qonydyng tuberkulez qozdyrghyshtaryna qarsy qasiyetterin zertteu júmysy. Áriyne búl izdenisting bolashaghy bar, ol aldaghy maqsattardyng biri.

Pavlodar qalasynyng túrghyny retinde, Qazqonaq – tabighy eskertkishting saqtaluyna biraz qyzymet jasady, 90-y jyldar basynda qoqys ornyna ainalyp barajatqan kezde, nazar audartyp qoldau tapty. Osy sala aghamyzgha jat júmys emes edi, ol elimizge tanymal, kórshi elderding - Resey, Gruziya ghalymdarymenen elimizding birneshe ekspedisiyalarynda, birneshe aimaghynda júmys jasady. Onyng nәtiyjeleride jaman emes.

Osy orayda Pavlodar memmlekettik institutynda 2005 jyly Paleontologiyalyq otryadttyng ashyluyna múryndyq bolghan da osy adam, búl qúrylym jylsayyn júmysyn istep keledi, erekshe tarihy oryndy qalpyna keltiru, saqtau sekildi kesek ister Qanat Qambarúlynyng ghalymdyq portretin ashady.

Úzaq әngimelesken bir tústarda jazda maza bermes shirkey jayly da aityp qaldy.

- Jalpy shirkeyler tabighatynda bәri derlik qansorghysh emes.

- Qyzyq eken...

- IYә, qyzyghy sonda.Shirkeyler, Ertis ózenining orta aghysynda,  balanqúrt shaghynda kerek asylyn tappay qalady.

- Nelikten.Búl tabighatta búrynnan solay ma?

- Búryn bәri oidaghyday, óz zanymen jýrgen. Biraq 70-i jyldardyng ortasynan bastap shirkey balanqúrttary kýsh alar kezde Búqtyrma su qoymasynyng artyghyn Ertiske jiberedi. Kenerinen asqan su bar balshyq, qúm, kýl, saz osy jerge keledi, asa jyldamdyqpen kelgen layly sugha shayylyp ketpes ýshin qoregi az jerlerge bekinip damy bastaydy. Osy qiyndyqqa kezigip damyghan balanqúrttan shyqqan eresek analyghy shirkey, úrpaqtaryn kóbeytu ýshin qorek kózi retinde aliternativa esebinde adamgha shabuyl jasay bastaydy. Shirkeyding er túqymdysy qoregin ósimdikten alady. Demek jer betindegi kóp zalaldy adamnyng ózi tudyrady. Sol ýshin zardabyn tartatyn da ózi...

Bolghan is boldy, endi osy orayda sheshim sharalar izdeu qajet bolghan son, kelesi júmys atqaryldy.  Qanat Qambarúly ghalym retinde Resey, Novosibir «Sibiofirm» kompaniyasynyng tapsyrmasy boyynsha masa balanqúrttaryna qarsy qoldanatyn «Baktisiyd» preparatyna shirkeyler balanqúrttaryna qarsy paydalananugha tehnologiyasyn jasap qoldanysqa engizdi. Osy tehnologiya «Kedendik memeleketter odaghyna» padalanugha ortaq dep bekitildi

Ary qaray ýnsizdik...

Shirkeyge qarsy qoldanatyn preparatyng ataluy toranghy aghashyna baylanysty. Toranghy – shólde ósetin terek aghashy ekenin de estip tang qalghanym da ras. Mysaly osy toranghynyng atyn ghalymdar osy kýni qansorghyshtargha qarsy qoldanyp jýrgen preparattyng negizi bolyp tabylatyn mikrobqa bergen – jәy tilmen jazsaq- turangiyenzis dep atalady. Búl aghash tek bizde ghana ósedi – Ile ózenining boyynda!

«Bacillus thuranqienesis» dep atalar preparat keyingi kezde osy negizde AQSh-ta «Vektobak», Reseyde «Baktisiyd» degen atpen shyghyp jatyr. Búl preparat tek masa, shirkey balanqúrttaryn ghana óltiredi.

Qanat aghammen әr әngime men ýshin ýlken mektep, ORDALY qazyna.

Aghanyng óz sózi...

Men 1961 jyly 10 aqpan kýni Pavlodar oblysy, Qashyr audanyna qarasty, Peschan asyltúqymdy zauytna qaraytyn, Ertis ózenninen 30 shaqyrym day jerde, qyr dalada jatqan Barqy dep atalatyn, kishkentay, qazaq túghyndary bar auylda  dýniyege kelippin. Barqy degen ne atau ekenin endi bilip jýrmin, menim oiymsha Uaq ruynda aty shyqqan batyrdyng esimen atalghan bolu kerek. Búl auyldyng osy kýnderi orny da joq. Tek tóbede ornalasqan zirattar arqyly bolghanyn el bolghanyn sezuge bolady.   Auylgha jaqyn biyikteu jerde eski zirattar bolatyn, mening bala kezimde de olar  eski ekeni bilinetin. Sazbalshyqqa jylqy qylymen qoy eshki jýni aralastyryp jasaghan kýidirmegen kerpishten soqtyrylan bolu kerek, әlide sol jartylay synyp kiraghan týrinde túr.

Ýide tórt qyzdan keyin tuyppyn, atymdy ýidegiler Qanat dep atap qoyypty. Jalang ayaq, tayaqty at qylyp minip, nóser jyly janbyrdan keyin quana shapqan auylym sol Barqy. Bul auyl tipti óte kishkentay bolsa da, osy kýni men oilasam qazaqtyng bir kindigi, bir erekshe qasiyeti bar bolatyn jylylyghy jayylghan jer edi. Mýmkin kindik qanym tamghan jer bolghan song solay bolar ma. Ákem sol auyldyng basshysy, agronomy bolatyn. Mening oiymsha ol kisini barlyghy shynayy silaytyn.

Esimde, bala kezimide, ýidegi  auyl júmysy malgha qaraumen ótetin. Osy mal demekshi, mal óristen qaytarda, auyldyng shetinde mal keler jaghynda auyldyng ýlkenderi – qariyalary jinalyp týrli әngime, estegilerin ortagha salyp otyratyn, bizder –balalar sol ýlkenderge jaqynyraq otyrugha tyrysatynbyz. Maldy tosugha men әdeyi, әlgilerge jaqynyraq jerden oryn alu ýshin erterek baratynmyn. Kóp qyzyq әngime, dastan, jyrlardy sol jerde estigenim este qaldy. Sol aqsaqaldar bizderdi shettetpey, kәdimgi tәrbiyeledi dep oilaymyn. Ásirese Júmabek degen, soghysqa qatynasqan aqsaqaldyng әngimesi, jyr dastandary qatty qyzyqtyratyn, tipti ózi shygharghan auylymyzgha arnalghan ólenderi әdemi, kórkem bolyp kórinetin (key jerlerin úqpasam da), maydanda jýrip shygharghandary da kóp siyaqty bolatyn. Eng alghash ret sol auylda qazaqtyng batyrlary turaly, ejelgiden qazaqtar jer ýshin el, qamyn oilap kýresip tynym tappaghanyn bildim. Orys-kazaktary turaly, olardyng qazaq ishine qalay kelgenin, kimdi qay jerlerden qughany jayynda estisem de, kóbin shala tyndap balalyqpen jýrsem de, búl mening úghynghan tarihym. Óz jeri ýshin jan berip, jan alghan atalarymyz bolghanyn men sonda úghynghanmyn. Keyin tereng ghylymgha barghanda da, men qazaq degen últtyng balasymyn, men nege kem boluym kerek degen namys janymdy qayrap túratyn.

Azamat

Elin sýimegen, eshteneni sýie almaydy
Djordj Bayron

Býgingi qyryq qyrly jaghdaylarda syrty maqtauly, kópirme sózdi kóp adamnyng ishki әlemi sonsha suyq, әri bos ekenin de bilemin.

Qanat aghamyz olay emes!

Ár kezde, әr jaghdaygha da óz kózqarasy bar. Aynymas aqiqat jolynan azyp, shalys baspasyn qasynda jýrgender de biledi. Sonou bala kezinen qalghan qymbat tәrbiye, jaqsy túqymnyn, asyl nәsilding kórinisi osy bolsa kerek.

Dýnie asty ýstine týsip jatqan shaqta da, ózge el ynghayly kәsip, paydaly nәsip tapqan uaqta da, bizding keyipkerimiz әu basta tandaghan joldan shet ketpey, ghylym jolynan alystamady.

Tipti erlikke bergisiz eren enbekter atqarghany da belgili.

A.D.Frezorger rektor bolyp túrghan shaghynda, Q.Q.Ahmetov jaratylystanu institutynyng diyrektory edi.  Oqu ghimarattarynyng kóbi satylymgha shygharylyp, jekeshelendiru degen el jelkesin qiyar kezen.

Osynday qystalang kýnde býgingi pedagogikalyq uniyversiytetting bas ghimaraty talapaygha ketuge ynghaylanghan. Sol kezdegi basshylyq (rektormen birge) búghan deyin qanshama shәkirt óndirgen ordanyng tóbesi tozyp túrghanyn jeleu etip, satamyz dep sheshken. Ózi oqyghan oqu qújyrasynyng әr búryshy ystyq jan, búghan qol qusyryp qala almaghan. Ghimaratty jumys kalpynda saktauga ýlesin qosty.

Deregimiz býgin  ertek kórinse de, sol uaqytta janqiyarlyq qadam bolatyn. Keshegi kýndegi bәrin satu kerek degen dýrbelendi, ýreyli sәtte, ghylym ordasy aman bolugha tiyisti, әri ol memlekettik beynede bolu qajet degen shyn otanshyl jýrekting qylyghy bolatyn búl.

Ghylym men bilim el qazynasy bolu kerektigin úghynghan Qanat aghamyz  kerekti jabdyqtardyng birazyn ózi alyp ózi jýrip zeynetti de, beynetti iske kirisken ( 1996-2000 búl Kenestik jýienin  qúlaghan shaghy edi ).

Qanat agha әrbir әlsizding qasynan tabylar janashyr agha, adaldyqtan taymas dos. Búny óz basymnan ótken oqighadan da bilemin.

Ghylymy júmysty tastaghan emes, doktorlyq dissetrasiyany dayyndau ýshin aldyn ala dalalyq material jinau qajettigine baylanysty barlyq bos uakytty ólkemizding talay jerinde bolyp júmys jasady. Jinalghan materialdardy laboratoriyalyk óndeu, himiyalyq qúrylymyn anyqtau, elektrondy mikroskopiyalyk әdis arqyly kletkalyk erekshelikterin anyqtau jýrip jatty.

Sonymen katar 90-y jyldar ayaghynda qalamyzdy shirkey mәselesi ushyqtyrdy, ayaldamalarda, sayajaylarda, tipti ashyq jýrip qydyrugha, qystan keyin taza auada demalugha mýmkinshilik bolmaytyn bolghanson, ónir basshylygy uniyversiytetke jýgindi. Jogharghy oqu basshylyghy, búl júmysty Ahmetovke yaghniy,Qanat aghagha jýktedi, osylay aghamyzda jana ghylymy baghyt bastalyp ketti. Oblys әkimi kýnde ózi, ushyqtyryp turghan mәseleni sheshu ýshin kerekti mamandardy, mekeme basshylaryn  jinaytyn boldy, olardyng arasynda aghamyz da boldy.

Biraq búl týitkildi jaydy sheshu júmysyna kelgende, Kanat aghamyzdyn, ghylymgha sýienip jasaghan úsynystary dúrys dep sanalyp iske asa bastady. Jalpy ghylymnyng «aqyldy kýsh» ekeni anyq bilindi. Bir ay boyy shirkeylerdi zertteu ýshin tannyng atuy, keshting batuy júmyspen boldy. Ony tek janúyasy anyq biledi.  Tipti shirkeylerding qaydan shyghyp, kalay kóbeyetini, jaryktyng әseri, jelding kýshining әseri taghy basqa qasiyetteri zertteldi. Cóitip osy kýnderge sheyin koldanyp jýrgen әdic algoritmy jasaldy.  Osy kýnderi obylysymyzda shirkeymen júmysty ghylymy kәsiby etude jýrgen barlyq mamandardy Qanat Ahmetov ózi tandap tәrbiyelep shyghardy, bәri derlik onyng shәkirtteri. Osy júmys onyng ónirge jasaghan enbegi, ony oblys túrghyndary bilgen dúrys dep sanaymyn.

Búnyng bәri tamyrly tәrbiyening jemisi!

Qanat aghanyng óz sózi....

Auyldyng shetining bәri egin bolatyn, key jerleri jyrtylmay qalatyn, әsirese shilik mandary, sol jerderde boztoghaydyng úyalaryn tauyp alyp qyzyqtaytynmyn, tipti kýn sayyn baryp aqyryn qaraytynmyn. Osy boztorghaydyng shyryldap kóterilgeni maghan osy kýnge deyin únaydy, kóktemde, jazda osy torghaylardyng ýnin estu ýshin, qolym qalt etkende dalada alshaqtau jerge baryp túramyn. Balalyq shaghym eske týsedi, әkemmmen birge bala kezimde egindi atpenen aralaytynbyz, sol ýshin meni erte úiqyly-oyau kezimde janyna ertip alatyn. Sodan bolsa kerek dalany osy kýnge deyin jaqsy kórem.

Auyldyng manynda әdemi  jer ataulary әli esimde Aqmanday, Saryat, Baysal t.b.

Ákemning kókiregi oyau, kózi ashyq adam bolatyn, mening Ahmet atamnyng kenjesi. Ol kisi Oibay degen jerde (kәzirgi temir jol kópiri men avto kópir arasynda) Ertisting sol jaghasynda myng toghyz jýz otyzynshy jyly dýniyege kelipti.

Ahmet atamyz asharshylyqtan qashyp janúyasyn, balalaryn aman-esen alyp qalu ýshin  sol jyldary Ishke (Novosibir obylysyna әjemizding tuystaryn panalap, Qarasuyqta bolypty), sonan el jaghdayy qalypqa kelgende, qayta elge oralypty. Ákem mektepke sol Qarasuyqta baryp, bastapqy mektepti sol jerde oqyghan eken. Atam soghystyng aldynda elge oralyp kolhozdyn malyn baghypty, onyn  ózin әkem baqqan sekildi, sebebi Ahmet atam kesh ýilenip, soghys aldyndaghy jyldary jasy úlghayyp qalghan bolu kerek, oghan qosa jasy kelgen kezderde asau ýiretem dep ayaghy synyp, ózi synghan sýiekterding etin kesip alyp tastap asaugha qayta minip ýige kelip, biraz uaqyttan song – aqsaq Ahmet atanyp ketipti.

Atamyz Ahmetting qazghan qúdyghy Aksugha qarasty Shandy degen jerde әli bar, ol jerdi osy kýnge deyin «Ahmet qúdyghy» dep ataydy.

Sol jerdi panalap, meken etken adamdar osy kýnge deyin rahymetin aitady. Soghys jyldary әkem 11-12 jasynda kolhozdyng malyn baghyp, malgha shapqan itterdi mingen taymen auylgha aidap kelgende, qasqyr ekenin biraq bilgen eken (ol jeke әngime).

Anam osy Kerekudiki. Áriyne әkemning de, anamnyng da atalary Ertis boyyna Bayannyng әuliyeli Qyzyltau manynan kelgen.

Ahmet atam dombyragha óte sheber, kýy tartatyn, tipti Bayannan kóship kele jatqanda inisi sugha ketipti, soghan shygharghan kýii de bolatyn dep әkem aitatyn. Atam túiyq adam bolypty, kýidi tarta-tarta terlep ýndemey úzaq otyratyn dep әkem eske týsiretin. Ónerding ózgeshe týri dombyrany mengergen osy atamyzdyng bar qarymyn, qazynasyn baghalar býgin shamamyz joq. Qanmen kelgen qasiyet bolar qazaqtyng әni men kýiin estigende jan múndanyp, keude túsym múndana jylary sodan bolar dep oilaymyn.

Ákem, Barqy auylynda oraza, omyrtqa uaqytynda jinaghan aqsaqaldargha batyrlar jyryn oqityn, sonda әlgi kisiler key jerlerinde kýlip, key jarlerinde jylap otyratyn

Mektepti әkem jayau, jetinshi auyldan (Leninskiy) jolshybay bara jatqan, kele jatqan kólikpen baryp Aqkól mektebinde bitirgen. Sonan song Pavlodardaghy «auyl sharuashylyq mektebinen» agronom mamandyghyn alghan, sonan song Ermak «mashina traktor stansiyasynda» agronom, komsomolda qyzymet atqarypty, Peschanoeda agronom boldy , ol jaqta astyq bitik,kýshti shyghatyn,  Kenjekólde agronom bolyp  zeynetke shyqty.

Qambar atamyzdy ózimiz anyq etene tanymasaq ta, bes uaqyt namazynan qalmaghan manayyna sily, nasihaty keng aqsaqal bolghanyn ózimiz de kórdik.

Ústaz

Maghan ýige ýy tapsyrmasynan basqa taghy da oilandyratyn tapsyrma beretin  úghalimder únaydy.
                                                Lily Tomliyn

Qanat agha tua bitti ústaz. Men qay kezde barsam da kabiyneti bosamaydy. Esigining aldynda jazyp jatqan, iya jazbaq maqalasyn qúshaqtap túrghan studentter, magistranttar, doktaranttar tipti oqushylardy da kóremin. Óz qyzym med.akademiyagha tapsyrmaq bolyp dayaralar kisi izdegende.. «ózderinde Qanat Qambarúly bar emes pe» degende tosylyp qalghanymyz da shyndyq.

Uaqyty qymbat aghanyng mazasyn alghymyz kelmegenimiz ras artynan.

Júmyspen jýrer, zertter sferasy keng ghalymnyng qasynda ózing de artyq sóilemeuge, saghatyn parshalamaugha tyrysaryng belgili.

Men Qanat aghanyng aldynan qanshama shәkirtter ósip-ónip shyghyp, kandidat bolyp ketkenin bilemin. Tipti keybirimen ózi jazyp jýrgen taqyrybyndaghy bar enbegin suyryp berip, qorghatyp býgin aldy prorektorlar t.b. qyzmetterde jýrgeninen de habardarmyn. Shәkirti bolyp jýrip shuaghyn kórgender, shalqaq ketip jatady. Qanat agha arqasynda biraz gylym kandidattary jәne biologiyadan PhD ataqtaryn aldy, olar Almaty uniyversiytetterinde, reseyding Novosibirsk qalasyndaghy gylymy zertteu institutynda, ózimizding qalamyzdaghy uniyversiytetterde qyzymetterin atqaryp jýr.

Jastar óssin degen agha kónilmen úsynghan ghylymy jobalarymen býgin ataqty-danqty bolyp jýrgender de belgili.

Ýlken joldaghy iri qadamdy, darhan jýrekti ghalym Qanat agham «búnynyz ne» dep súrap qalghanymyzda, kýle, jýre jauap beredi.

- Alatynymyz bolghan song alady da, - dep jymiyady da qoyady.

Qanat agha Qambarúlynyng aldyn kórgen qansha shәkirtti kórsem de ústazy jayly beysuat әngime aitqan bir adamdy kórmeppin!

Búl orasan zor bagha.

Qanat Qambarúlymen әr әr әngime ózgeshe bir qúbylys.

Álem әdebiyeti men tarihynan mol habardar búl kisi qay salada bolsyn qamshy saldyrmaydy. El tarihy men әlem tarihy jayly óz ústanymyn úsynyp, ony qorghay da biledi.

Tereng intellektin, bayypty bilimning tuyn kóterip, sybay shygharmay ózi jóndep otyrady.

Ghún tarihymen bastap, Orhon-Enesay jazbalaryn eske sala sóilegende «men әdebiyetshimin» degenderdi tosyltar sóz aita alady.

Sonday tústarda alash qayratkelerinen qalghan sypa minez, eski qazaqy aqsýiektik bet beredi.

Kereku ónirindegi kóp adamdy tanidy. Qasiyetterimen biledi. Jaqsysy men jamanyn qauzap taldamaydy. Keybirimiz sekildi kirisip ketip epiytet, metaforasyz sóilep ketpeydi. Búrynghy eskilikti aqsaqaldar sekildi eshkim jayly kesip aitpaydy.

Kim turaly bolsyn jamandap, sógip aitqanyn estimeppin. Búl qajyrly ishki quattyng belgisi dep úghamyn.

Qanat agha sózi....

Menen keyin bir inim bar, qaryndasym bolghan qaytys boldy, odan qalghan bir úl bar

Joldasym Gýlshat, eki balam bar – bir qyz, bir úl. Úldan eki nemere bar túnghyshy Aqylbek, kishisi Aldiyar degen «batyrlar». Osy kýngi qyzyghym solar. Aqylbek dep túnghysh shóberesin әkem atap ketti, Ahmet atam ózining inisining esimin, shóberene qoy degen bolu kerek.

Men Peschanoe orta mektebin bitirdim, Pavlodar montajdau tehnikumynda oqydym sonan song Pavlodar pedagogikalyq institutynda Lenin stiypendiaty bolyp 1985 jyly tәmamdadym. Kaz SSR GhA Zoologiya institutynda biologiya gylymdarynyng doktory, professor Panin V.Ya. jetekshiligimen kandidattyq 1990 j, 2004 doktorlyq dissertasiya qorghadym.

Dissertasiyama bata bergender esimderimen maqtanamyn olar akademik Gvozdev E.V. - Kaz SSR GhA viyse preziydenti bolghan adam – SSSR belgili parazitologi, ol kisi maghan biraz kitaptaryn silap ketti, óz kitaphanasynan. Sh.K. Satpaeva –belgili mediyk, medisina ghylymdarynyng doktory,sebebi mening ghylymy júmystarym  parazitologiya medisinaghada qatynasy bar.

Qortyndy

Býgin qalyng jarnama, qyzyl jasyldy sózge qúmarmyz. Menimshe eng basty dertimiz qasymyzdaghy JAQSYNY BAYQAUDAN qalyp baramyz.

El ýshin ter tógip jýrgen, naghyz enbek torylary sózding emes- isting iyeleri eskerusiz qalyp qoyatyn sekildi.

Shyn ghalym Qanat agha Qambarúly jayly búl keng aitylar sózding bir parasy, qalaghany keyin.

Býgingi kýnde siz zerttep jýrgen sala nege jetkizedi degenbiz...

Ghylymy damyghan el ghana tәuelsiz bolady endi, bizdiki keyingi úrpaq jatqa qolyn jayyp qalmasyn degen bir ýmit, - dedi Qanat agha...

Cerik Elikbay, jazushy

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2109
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2026
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1713
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2748