Júma, 12 Tamyz 2022
Alashorda 2993 43 pikir 2 Mausym, 2022 saghat 15:26

Álihan Bókeyhan eshqashan oraza ústamaghan

NEMESE ARAMZA MOLDALARGhA JAUAP: ÚLT KÓSEMI ÁLIHAN BÓKEYHANGhA JALA JABUDY DOGhARU KEREK!

Áleumettik jelilerde qayta-qayta jariyalanyp jýrgen bir jazbada Álihan Bókeyhan óz inisi, jan dosy әri adal ýzengilesi Ahmet Baytúrsynúlyna týrmeden joldaghan bir hatynda: «Men oraza ústadym, býgin auyzymdy qara sumen ashtym», - dep jazypty-mys.

Búl Últ kósemine jabylghan jala, sanagha qonbaytyn qiyal, baryp túrghan ótirik! Búl jazbanyng júmbaq, inkognito-avtory «burjuaziyalyq últshyl», «kontrrevolusioner», «halyq jauy», «japonshyl» («yaponofiyl») siyaqty jalghan, naqaq aiyptarmen sottalyp, atylghan Últ kósemine endi «dindar», «islamshyl», «orazashyl» degendey naqaq jala jabady. Osyghan oray Últ kósemine jala japqan júmbaq avtorgha aitarym: Qazaqta «aruaq atady» degen sóz bar. Osy ataly sózdi bilmegen avtor, Álihan babamyzdyng óz sózimen aitsam, «Anqau eldi Alash kósemining istemegen isimen, aitpaghan sózimen aldap-arbaudy kózdegen – aramza molda».

Al endi Á.N. Bókeyhannyng dinge, onyng ishinde islamgha degen kózqarasyna toqtalayyn. Eng aldymen Alash kósemining ataghy jer jarghan arghy babasy Shynghys han siyaqty diny senim-nanymgha tózimdilikpen qaraghanyn erekshe atap ótu kerek. Oghan, birinshiden, óz jary Elena Sevastiyanova 1921 jyly Semeyde mezgilsiz qaytys bolghanda, ony pravoslavie shirkeuining rәsimimen jerlegeni dәlel. Ekinshiden, L.N. Tolstoydyng әlemdik dinder turaly «Suratskaya kafeynya» atty shaghyn әngimesin qazaqshalap, 1900 jyly «Dala ualayaty» gazetinde «Surat kafehanasy», 1913 jyly «Qazaq» gazetinde «Din dalasy» degen ataumen jariyalady. Sol audarmadan Álihannyng din ataulyny bir-birinen ne joghary, ne tómen qoymay, diny senim-nanym әrtýrli bolghanymen, qúday bir degen kózqarasyn aiqyn anghartady.

Al «Qara qypshaq Qobylandy» eposyndaghy әiel beynesi turaly 1899 jyly «Turkestanskie vedomosti» gazetining ýsh sanyna shyqqan «Jenshina v kirgizskoy byliyne» atty foliklorlyq zertteuinde arghy babasy Shynghys hannyng tabynghan tәnirshildikke degen jyly kózqarasyn, kerisinshe әiel qúqyn elemeytin islamgha degen syny kózqarasyn bayqatady. 1913-1918 jyldary Orynborda ýzilmey shyghyp túrghan túnghysh jalpyúlttyq «Qazaq» gazetinde onyng avtorlarynyng bir birine «Alla jarylqasyn!» emes, «Tәniri jarylqasyn!» aitatyndaryn eskersek, bir Álihan emes, jalpy Alash jetekshilerining tәnirshildikke jyly qaraghanyn bayqamau mýmkin emes.

Al endi toqsan sózding tobyqtay týiinin atsam, 1917 jyly Alash últtyq respublikasyn jariyalaudyng qarsanynda Á.N. Bókeyhannyng «Men kadet partiyasynan nege shyqtym?» atty maqalasyndaghy myna joldargha nazar audarayyq: «Fransúz, orys hәm ózge júrttyng tarihynan kórinedi – molla ýkimetten aqsha alsa, satylyp ketedi, ruhany is ayaq asty bolady. Jalovanie alghan mollalar ýkimetke jetekshil bolyp, erip ketedi. Bizding qazaq-qyrghyz din isin kórkeytetin bolsa, ýkimet isinen bólip qoyghan ong bolady. Oryssha ony «otdelenie serkvy ot gosudarstva» deydi».

Mine osy maqaladan song Alash Respublikasy qúrylyp, onyng jogharghy atqarushy biyligi – Alash Orda ýkimetining mýsheleri (halyq komissarlary) saylanghanda, 15 qazaq mýshesining ishinde birde-bir din ókili bolmaghanyn úmytpayyq. Ashyghyn aitqanda – Alash eli qazirgi qazaq jerinde dýniyege kelgen eng alghashqy zayyrly memleket bolatyn.

Osynday tarihy faktylardan keyin Álihandy «týrmede oraza ústap, qara sumen auyz bekitipti» deu baryp túrghan daqpyrt, quma qiyal, shylghy ótirik.

Súltan Han Aqqúly

Abai.kz

43 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2109
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2026
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1713
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2748