Senbi, 13 Tamyz 2022
Aqmyltyq 2097 11 pikir 26 Mamyr, 2022 saghat 12:38

Kóp partiya. Ázirge joq partiya...

Songhy uaqyttary Qazaqstanda partiya qúru turaly bastama kótergenderding qarasy kóbeyip keledi. Ázirge olardyng birde-bireui resmy tirkelgen joq.

2019 jyldan beri sayasy partiyany tirkeuge 10 bastamashyl top óz qújattaryn tapsyrghan. Sәuir aiynda QR Ádilet ministri Qanat Musin 4 bastamashy toptyng partiya qúrugha qatysty qújattary qaralyp jatqanyn aitqan edi. Olar – « Halyq derbesti», «El tiregi», «Namys», «Bәiterek» partiyalarynyng bastamashylary.

«Halyq derbestigi» partiyasy ekinshi kezenge ótti. Olar sezderin ótkizip, qazirgi uaqytta zangha sәikes partiya retinde qúryltayshylyq sezin ótkizedi. 20 myng kandidatynyng tizimin úsynuy qajet. Qazirgi uaqytta zangha sәikes tirkeu merzimi toqtatyldy jәne partiya mýshelerin tekseru jýrip jatyr. «El tiregi», «Namys» jәne «Bәiterek» partiyalary boyynsha birinshi kezeng dengeyinde júmys jýrgizilude, - degen edi ministr Musiyn.

Búl atalghandardan bólek sayasy partiya qúratynyn resmy jariyalap, el ishinde nasihat júmystaryn belsendi jalghastyryp jatqandar da barshylyq. Solardyng birsyparasy, minekey...

«Jer qorghany»

16 nauryzda qogham qayratkeri Múhtar Tayjan jana sayasy partiyany qúrugha kiriskenin mәlimdedi.

«Býginnen bastap men jana sayasy partiyany qúrugha kirisemin. Naghyz sayasy jәne ekonomikalyq reformalardy jýzege asyrtu ýshin býgingi biylik – yaghny býgingi Mәjilis, Senat jәne Ýkimet 80-90% sózsiz auysuy kerek», - dep jazdy Tayjan.

Sonymen qatar jana partiyanyng atauyn da jariyalap, biylikke kelu ýshin «Amanat-ty» (búrynghy Nur Otan) jenuge mýddeli ekenin jetkizdi.

«Ol ýshin biz – el men últ janashyrlary jana partiya qúryp, kelesi saylauda «Amanat» partiyasyn adal jarysta jenip, biylikke keluimiz qajet! Bizding jana sayasy partiyamyzdyng atauy – «JER QORGANY» bolsyn. Jer degen úghym әr qazaq ýshin qasiyetti dep bilemin. Jerimizdi qorghay alsaq, úrpaq ýshin bolashaqqa jol ashamyz degen sóz», - dedi qogham qayratkeri.

«Enbek» partiyasy

Al 6 sәuirde ótken baspasóz mәslihatynda Qazaqstan qúrylysshylar odaghy jana «Enbek» partiyasyn qúrugha niyetti ekenin aitty.

«Biz 31 nauryz kýni odaghymyzdyng jyldyq esep beru konferensiyasyn ótkizdik jәne oghan elimizding 16 ónirindegi mýshelerimiz qatysty. Bizding qúrylymda 16 ónir bar jәne qúrylys salasynda júmys isteytin 1200-den astam kompaniya jәne 500 mynnan astam mýshemiz bar. Sol eseptik konferensiyada bizding qúrylysshylar «Enbek» partiyasyn qúru jóninde úsynys berdi. Áriyne, men osy qúrylys odaghynyng tóraghasy bolghandyqtan, úsynystardy estip, qoldau kórsettik. Ózderiniz de kórip otyrsyzdar, qazirgi uaqytta týrli reformalar qajet. Biraq ókinishke oray, songhy 10-20 jylda qúrylys, ekonomika salalaryndaghy reformalardyng tiyimdiligi tómen boldy. Sondyqtan, ekonomikamyz damysyn dep, ózimiz de qúrylysshylar retinde óndirispen ainalysatyn, jol salatyn, infraqúrylym salatyn mekemelermen, jobalaushylarmen birge sayasy partiya qúrudy úighardyq», - dedi odaq tóraghasy Talghat Erghaliyev.

Ol sonymen qatar qazirgi tәjiriybeli partiyalarmen qalay bәsekelesetini turaly da aita ketti.

«Jana adamdargha, partiyalargha jol beretin uaqyt keldi, olar aldynghy qatelikter men tújyrymdargha sýiene otyryp, basqasha kózqaraspen qaraydy. Baghdarlamamyz bar. Árbir qazaqstandyqty baspanamen qamtu – basty maqsattarymyzdyng biri. Biz enbek adamdarymyz, enbek etkimiz keledi. Bizding mindetimiz – azamattardy túrghyn ýimen qamtamasyz etu. Jeti jyl búryn kezekte 450 myng adam túrghan. Qazir biz 15-17 mln sharshy metrden túrghyn ýy salyp jatyrmyz, biraq olardyng sany azayghan joq. Tәuelsizdik alghanymyzgha 30 jyl boldy, biraq 20 jyl búryn ózekti bolghan problemalar әli de sheshilgen joq. Sondyqtan biz birigip, partiya ashyp jatyrmyz. Mening oiymsha, búl nәtiyje beredi», - dedi Erghaliyev.

«Algha, Qazaqstan»

18 sәuirde Núr-Súltanda sayasatker Jasaral Quanyshalin bastaghan top Ádilet ministrligine «Algha, Qazaqstan» dep atalatyn oppozisiyalyq partiyany tirkeu turaly ótinish beruge kelgen. Alayda qújaty tolyq bolmay, ótinishin ótkize almady.

«Biraq naqty sayasy partiya joq. Marqúm Serikbolsyn Ábdildinning partiyasyn iritip, bólip bitirdi. Sondyqtan qazir naghyz oppozisiyalyq partiya auaday qajet. Jaghdayymyz belgili, tirkele almaymyz degen kýdik te joq emes. Biraq «QDT», «Kóshe» degen tәuelsiz sayasy qozghalystardy dәlelsiz ekstremist deu siyaqty zansyzdyqtarmen kýresip, ony týzetuge qalay qol jetkizuge bolady? Olar kóshege shyqsa, birden qamalady», – deydi oppozisioner.

Quanyshalin biylik búl partiyany onayshylyqpen tirkey qoymaydy dep sanaytynyn, biraq aitylghan qújattardy tolyqtyryp, qayta talaptanatynyn aitty.

«Naghyz Atajúrt»

Qytayda qysym kórgen qazaqtardyng qúqyghyn qorghaytyn «Naghyz Atajúrt» úiymynyng ókilderi de partiya qúratyndaryn mәlimdedi.

12 mamyrda «Naghyz Atajúrt» ókilderi baspasóz mәslihatyn ótkizdi. Oghan alpysqa juyq adam qatysty. Úiym jetekshisi Bekzat Maqsúthanúly «partiya qúrudaghy basty maqsaty – jana, әdil demokratiyalyq jýie qúrugha belsene aralasu» dedi. Ol partiyany tirkeuge qújattar qazir dayyn emes ekendigin aitty.

Sonday-aq, Shynjandaghy tuystaryn qaytara almay otyrghan azamattardyng mәselesi әli kýnge deyin sheshilmey otyrghanyn algha tartyp, Qazaqstan biyligin synady.

«Qantar qyrghyny qazirgi biylikke Qazaqstan azamattarynyng taghdyry týkke túrghysyz ekenin kórsetti, múny sanamyzben týidik... Qazaqstanda zang instituttary týzelmey, әdilet ýstemdik qúrmay, shetel qazaqtarynyng mәselesin sheshu mýmkin emes ekenin úghyndyq», - dep partiya qúru turaly sheshimin týsindirdi Bekzat Maqsúthanúly.

«Bizdin tandau» partiyasy

Belgili biznesmen, sayasy qayratker Bolat Ábilovting jana partiyasy «Bizdin Tandau» dep atalmaq. Partiyany qúrushylar Qazaqstan atauyn – Qazaqiya dep, al el astanasyn – Alashorda dep ataudy úsyndy.

«Nazarbaevtyng 30 jyl boyy biyligining sony qantar oqighasymen ayaqtaldy. Sol sebepti Nazarbaevtyng esimi halyqtyng esinde saqtalyp qalugha layyqty emes. Býgin biz «Bizdin Tandau» sayasy partiya qúratynymyzdy jariyalaymyz. Búl bizding tandauymyz ekenimizdi bildirgimiz keledi. Búl bizding demokratiya, bostandyq, әdildik ýshin tandauymyz», - dedi Ábilov 16 mamyrda ótken baspasóz mәslihatynda.

Sonymen qatar Ábilovting partiyasy QR Konstitusiyasyna ózgeristerdi jәne superpreziydenttik basqaru nysanynan parlamenttik basqaru nysanyna kóshudi qoldaydy.

- «Samúryq-Qazyna» qoryn taratu;

- EAEO mýsheliginen bas tartu;

- ÚQShÚ-gha mýshe boludyng ornyna týrki elderimen odaq qúru;

- 1930 jylghy asharshylyq, 86-shy jylghy Jeltoqsan oqighasy men qasiretti qantar sekildi qayghyly oqighalardy zertteu;

- Zamanbek Núrqadilov pen Altynbek Sәrsenbaevqa jasalghan sayasy qastandyqtardy tergeu mәselesin úsynudy josparlaghan Ábilov, basqa partiyalarda múnday manyzdy mәselelerding qarastyrylmaghanyn atap ótti.

«Qazaqstan halyq kongresi»

Aqyn, qogham qayratkeri Oljas Sýleymenov te arnayy baspasóz konserensiyasyn úiymdastyryp, partiya qúratynyn jariyalady. Ol partiyasyn «Qazaqstan halyq kongresi» dep atamaq.

«Bizding «Qazaqstan halyq kongresi» atty partiyamyz 1992 jyly Kenes Odaghy ydyraghannan keyin payda boldy. Sol kezende búrynghy kenestik respublikalardyng bәrinde jekelegen últtyq partiyalar qúryldy, onyng ishinde Qazaqstanda da payda bola bastady.

Sol kezde men kommunistik partiyadan qalghan eng jaqsy dәstýrlerdi jalghastyratyn partiya qúru qajet ekenin týsindim. Ótkenning bәrinen birden bas tartugha bolmaydy», - dedi aqyn.

«Abyroy»

Al osydan birneshe kýn búryn ghana belgili әzilkesh Túrsynbek Qabatovtyng «Abyroy» partiyasyn qúrghaly jatqany turaly janalyq tarady. Partiya baghdarlamasynda ózge mindetterding qataryna birlikting biregey qazaqstandyq modelin saqtap qalu jәne arttyru, elimizde ómir sýretin barlyq halyqtardyng arasyndaghy berik dostyqty kýsheytu kiretini jariyalandy. Alayda Túrsynbek Qabatov myrza, redaksiyamyzgha habarlasyp, partiya qúru turaly oiy joq ekenin, jelidegi aqparattyng jalghan ekenin aitty.

Nazerke Altayqyzy

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2210
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2044
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1727
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2780