Jeksenbi, 25 Qyrkýiek 2022
Ádebiyet 3405 19 pikir 19 Mamyr, 2022 saghat 13:28

Ly bay men Shynghys handy qazaq jasaghanda ne ózgeredi?

Aqyn, audarmashy Qúdash Sabanshyúly: «Bar qazaqqa ie bolyp, qazaqsha sóilete alsaq sonyng ózi olja ghoy», - deydi...

Múnghúlkýreden Qúljagha

Qúdash múghalim, әngimenizdi tughan jerinizden bastasanyz?

– Men 1939 jyly 30 qarashada qazirgi QHR Ile qazaq avtonomiyaly oblysy, Múnghúlkýre audany, Aqdala auylynyng Shetmys degen jerinde qarapayym qazaq otbasynda dýniyege keldim. Ol zamanda býgingidey tughan kýndi tirkeu, tuu kýbәligin beru de bolmaghan. Eske de saqtamaydy eken. Ákem men sheshem jaryqtyq: «Álgi qazan aiynda jauatyn qyrbaq qar emes, qystyng basynda tizeden keletin qalyng qar týskende tuylyp edin. Biz sol kezde bir qúdanyng ýiine qonaqqa baryp kelgennen keyin sen dýniyege kelip edin, sodan sening atyndy Qúdabay qoyghan edik», – dep aityp otyratyn.

Sizding azan shaqyryp qoyghan atynyz Qúdabay bolsa, qazir Qúdash Sabanshy bolyp jýrsiz ghoy.

– Áke-sheshem meni erkeletip Qúdash dep aitatyn. Keyin Qúljagha oqugha barghanan keyin atymdy birjolata Qúdash Sabanshyúlyna ózgertip aldym. Ákem Sabanshy oqymaghan, momyn kisi edi, eshbir óneri de joq edi. Biraq ózi dindar adam boldy, bes uaq namazyn qaza qylmay oqyp jýretin. Men tórt aghayyndymyn ghoy, menen ýlken eki agham, menen kishi bir inim boldy. Áke-sheshemizding túnghyshy qyz eken, ol әkpemdi men tuylmay jatyp úzatyp jiberipti. Eki agham erjetip enbekke jaraghan kezde әkemning qoly úzaryp, júmyspen kóp shúghyldanbay eki aghama syrttay kóz qyryn salyp oida, qyrda boldy. Mening alansyz oqyp qalghanym sodan bolatyn. 4 synypqa deyin tughan auylymda oqysam, 5 synyptan 7 synypqa deyin audan ortalyghyndaghy metepte oqydym. Al tolyq ortany Qúljadaghy Ahmetjan Qasymy atyndaghy daryndy múghalimder mektebinde baryp oqyp, 10 synypty 1959 jyly bitirdim.

Mektepti bitirgennen keyin biraz synyptastarym auyldaryna qaytyp ketip qaldy. Kóbi auyldarynda múghalim bolypty. Al mening ary qaray jalghastyryp oqu oiym boldy. Auylgha barghanda ne isteymin, Qúdaygha shýkir eki agham enbek istep әke-shesheme kómektesip jýr ghoy, odan da jogharylap oqiyn, bilim alayyn dep sheshtim. Ásirese ýlken agham óte enbekshil jan edi, bir kýni búl oiymdy osy aghama aittym, – Agha, taghy jogharylap oqityn oqu bar eken, onda bes jyl oqidy deydi, mening soghan baryp oqyghym keledi. Atam men shesheme (әkemdi ata dep ataushy edim) búl turaly aitatyn bolsam, ol kisiler búghan qosylmaydy bilem. Qúljagha oqugha bararda әkem: «Qúljada bezgek auru tarap jatyr eken, sen bezgek bolyp auyryp qalsang saghan kim qaraydy? Pәlenning balasy, týglenning balasy Qúljagha oqimyz dep baryp bezgekpen auyryp kelip, týiening sýtin sauyp iship jatypty, saghan sauyp beretin bizde týie de joq», – dep biraz qighylyq salyp әren jibergenin óziniz jaqsy bilesiz. Atam men apama Qúdash taghy bes jyl oqidy eken dep aitpanyz, bir-eki jyldyq oqu eken dep aityp kóriniz, –  dedim. Agham sózimdi qúp kórip: «Boldy, oqimyn deseng oqyp kel, men әkem men shesheme týsindirip aitamyn», –  dedi. Mine osy aghalarymnyng arqasynda Shynjang institutynyng til-әdebiyet fakulitetinde bes jyl ozat oqyp, qyzyl diplommen bitirdim.

–  Alghashqy jazghan tyrnaq aldy tuyndynyz esinizde me?  

– 1954 jyly besinshi synypta oqyp jýrgen kezimde Qytayda avtonomiyaly qúqyqtyq sayasy reforma jýrgizilip,  avtonomiyaly ólke, avtonomiyaly oblys, avtonomiyaly audan jәne avtonomiyaly auyl ret-retimen qúrylyp jatty. Sol kezde Múnghúlkýrede «Saganusyn» degen (qazirgi Aqsu aulyn negiz etip) monghol avtonomiyaly auyl qúryldy. Osyghan oray audan boyynsha úlan asyr toy jasaldy, últtyq sporttyng neshe týrinen óner kórsetildi. Móre paluan (monghol) men Júman paluan (qazaq) birin biri jyqpay úzaq uaqyt kýresip, halyqqa tamasha óner kórsetti. Sóitse, basshylyqtyng olargha tapsyrysy solay bolghan eken.

Múghalim bizge osy toygha arnap shygharma jazynyzdar dep tapsyrdy. Men óleng jazdym. Búl mening tyrnaq aldy ólenim edi.

– Orta mektepti Qúljada oqypsyz, ol kezde audanda tolyq orta mektep joq pa edi?

– Ol zamanda audandarda 7 synypqa deyin oqytatyn, tolyq orta mektep joq bolatyn. Mektepte jaqsy, ozat oqyghan oqushylardy Qúlja qalasyndaghy Ahmetjan Qasymy atyndaghy daryndy múghalimder mektebine jiberetin. Men de osy mektepke 1956 jyly qyrkýiekte baryp 1959 jyly  shildege deyin ýsh jyl oqydym. Búl mektepte negizinen Qazaqstannan oqyp kelgen múghalimder sabaq beretin. Arnauly oqytylatyn pәnderden syrt әr aptanyng senbisi týsten keyin bilimin tolyqtyratyn, ónerin shyndaytyn әdebiyet, matematika, fizika, himiya, suret pәninen jәne shornik degen kurjekter boldy. Shornik kurjeginde etik tigu, etik jamau, qayystan órim óru sekildi qolónerdi ýiretetin. Men suret kýrjegine qatynastym, óitkeni ózim de búryn suret salyp jýrushi edim. Halel degen úighyr múghalim bizge suret sabaghyn berdi, ol ózi suret salyp kórsetetin, kóbinese «ózdering salyndar» dep ózimizge saldyryp qoyatyn. Sonda Seytjan degen úighyr bala ekeuimiz suret saludyng tehnikasyn jaqsy mengerip aldyq. Búl ekeuimizding salghan mayly boyau suretterimiz mektepting jiyn zaly, kitaphanasy men ashanasynyng qabyrghalarynda iluli túratyn. Odan syrt mektepting qabyrgha gazetetti shygharu, onyng materialdaryn retteu, suretterin salu mening moynymda bolatyn.

Mektep bitiretin kezde, «myna balagha obal boldy ghoy» dep mektep úiyshmashyna (úiymyna) bir keruet әkelip jalghyz ózimdi jatqyzyp qoydy. Tamaqqa bara almay qalsam, synyptastarym kezekpen әkelip berip jýrdi. Sonynda jalyghyp kettim, osy men suretshi bolmay-aq qoyayynshy degen bekimge keldim.

Qúljadan Ýrimjige

1959 jyly Ýrimjidegi Shynjang institutyna oqugha týskennen keyin suret saludy birjolata qoydym. Sol jyly Qytay Halyq Respulikasynyng qúrylghanyna on jyl tolghan bolatyn. Barlyq júrt sol merekege dayyndalyp jatypty, әli oqu bastalmaghan. Sol barysta birneshe óleng jazyp ýlgirdim. Onyng bir-ekeuin «Shynjang gazetine» jibersem, «Mau tóragha paratta» degen ólenim qazannyng birinshi kýngi nómirine basylypty, al «Gúnshy qyrmany» (Gúnshe – kolhoz) degen ólenim qazannyng besinshi kýngi nómirine jariyalanypty. Osy eki ólenim baspasózde jaryq kórgennen keyin men әdeby shygharmagha qaray den qoydym.

Qúljada oqyp jýrgende Túrdaqyn Biytiman (Jeksanbay) degen múghalim ýsh jyl qatarynan synyp jetekshisi boldy. Búl kisi ózi әdebiyetke qatty qyzyghady eken. Ózi de jazatyn kórinedi, biraq ol kezde gazet-jurnalgha jariyalaghanyn kórmedik. Men osy ústazyma arnap ózim shygharatyn qabyrgha gazetke bir óleng jazghan edim, sonda Túrdaqyn múghalimge búl ólenning «Siz kiygen ólen-jyrdyng taqiyasyn, basyma otyrmyn men jana kiyip» degen jolyn «óte keremet, әdeby suret!» dep qatty maqtaghany әli esimde.

Búl kisini aitqan sebebim, Qúljada onynshy synypty bitirip Ýrimjige barghanda kurstastarymnyng jartysy úighyr, jartysy qazaq boldy. Ontýstik Shynjannyng Qashqar, Hotan, Atúsh aimaqtarynan úighyr balalar, al soltýstik Shynjannyng Ile, Tarbaghatay, Altay aimaqtarynan ózim qúralpas qazaq balalar keldi. Bir-birimizben onsha tanysyp ýlgirmedik. Sonda úighyr men qazaq balalardy aralastyryp bir kursqa (auditoriyagha) bólgen bolatyn. Búl kursqa meni birden starostasy saylady, sóitsem, mening minezdememdi, oqudaghy ýlgirimimdi Qúljadaghy synyp jetekshim jaqsylap jazyp jibergen kórinedi. Bolmasa meni olar qaydan bilsin. Sonymen búl kursty bitirgenshe starosta boldym jәne bes jyl ozat oqydym.

– Shynjang institutynda oqyp jýrgen kezde sabaq beretin qazaq múghalimder boldy ma?

– Bizge Ahmetbek Kirshibaev, Áuelhan Qaly degen qazaq múghalimder sabaq berdi. Kóbi úighyr múghalimder edi.

– Sizderde qytay tili sabaghy boldy ma?

– Bizding oqyghan fakulitet til-әdebiyet bolghanymen әdebiyetke qatysty sabaqtar boldy da, qytay tili ótilmeytin. Bizding janymyzda qytay tili fakuliteti boldy, olarda bes jyl oqityn. 1960 jyldyng basynda Shynjanda asharshylyq boldy, mektep jaghynan jarty kýn oqytyp, jarty kýn «densaulyq birinshi» dep demaldyratyn. Biraq kóp balalar ashtyqtan basy, baqayy isip ketip auyratyn.

Asharshylyq kezinde sizder ne jedinizder?

– Biz sybyrtqynyng basyna úqsaytyn gauliyang degen astyq bar, sonyng dәnin jedik. Ony jegen adamnyng ishi qatyp qalady eken. Aptasyna bir ret senbi kýni úighyr nauaylar japqan ortasy shúqyr biday toqashyn beredi. Keybir balalar sol toqashtyng jartysyn jep, jartysyn kelesi senbige deyin tandayyna salyp soryp jýrgenin kórdim. Ashanada kespe kóje bergende ýstel ýstine anda-sanda qoyy týsip qalsa sony terip jep jýrgenin kórdik, ózimiz auyrsaqta ýitpedik. Osynday qiyn jaghdaydy bastan ótkerdik.

Asharshylyq qansha jylgha jalghasty?

– 1960 jyly bastalghan asharshylyq 1962 jylgha deyin jalghasty. 1963 jyldan keyin baryp jaghday birshama dúrystaldy.

Sizderge qytay klassik әdebiyeti men shetel әdebiyeti sabaqtary berildi me?

– Onday sabaqtar bolmaytyn. Shyny kerek ol kezdegi joghary oqu oryndarynda sayasatty negiz etip oqytatyn. Mysalgha aitayyn, bizge bir úighyr múghalym últ turaly sabaq beretin. Sonda әlgi múghalim: «Últ degen ýlken mәsele, búl manyzdy mәsele, últ turaly Stalinnyng bylay anyqtama bergen: «Bir últ bolu ýshin onyng ózindik dini bolu kerek, ózindik әdet-ghúrpy bolu kerek, ózindik tili bolu kerek, ózindik teritoriyasy bolu kerek. Sondyqtan teritoriya óte manyzdy mәsele. Mәselen, myna Qazaqstandaghy qazaqtar men Shynjandaghy qazaqtardy bir últ dep aitugha bolmaydy. Ne ýshin deseniz, biz basqa teritoriyada túramyz, bólip otyrghan shekaramyz bar. Biz shekaranyng shyghysynda, olar shekaranyng batysynda túrady», –  deydi. Ol kisi sóilep jatady, biz partanyng astyna tyghyp alyp roman oqyp otyramyz. Bir jaqsysy ol kisi bizge nege sabaq tyndamay kitap oqyp otyrsyndar dep úryspaytyn.

– Sizder tyghyp oqityn romandar qay elding jazushylarynyki edi?

– Bizding oqityn kitaptardyng kóbi Qazaqstan jazushylarynyng jәne orys, fransuz jazushylarynyng romandary edi. Ispaniya jazushysy Servantesting «Don Kihotyn», fransuz jazushysy Balizaktyng «Shegiren bylghary», «Goriya atayyn», orystyng aqyn-jazushylary N.Gogoli, Lef.Tolstoy, M.Lermontov, A.Pushkin jәne M.Sholhovtyng «Tynyq Don», «Kóterilgen tyn», Gardiyevtyng «Jas guardiya», «Tastalqan» degen romandary edi. Ásirese Balizaktyng «Shegiren bylgharysyn» óte qyzyghyp qaytalap oqushy edik.

– Kitap oqumen birge shygharmashylyqpen de ainalysqan bolarsyz?

– Áriyne, ara-túra jazyp jýrdik. Men 1960 jyldan bastap qytay tilin óz betimmen ýirene bastadym. Ol kezede qytaysha-qazaqsha sózdik atymen joq bolatyn. Tek qytaydyng «Shinihua sydәn» degen sózdigi boldy. Osy sózdiktegi әrbir sózding túsyndaghy qytay tilindegi týsindirmesin qaghazgha qazaqshalap alyp, ony bir-eki ay ýirengennen keyin qytay tilindegi gazet-jurnaldardy oqyp týsinetin dәrejege jettim. Keyde qytay tilindegi gazet pen qazaq tilindegi gazetti satyp alyp, audarmalaryn salystyryp, myna sózding maghanasy bylay eken ghoy, myna sózdi bylay qoldanugha bolady eken ghoy dep ara-jigin ajyratyp týsinetin dәrejege jettim. Qytaydyng sol zamanadaghy ataqty aqyny Hy Jynzynyng «Ly Fyng jyry» degen kólemdi poemasy bar edi, sony institutty bitiretin shyly nauryz aiynda audaryp Shynjang jastar-órender baspasyna berip ketken bolatynmyn, búl kitap bolyp 1965 jyly jaryq kórdi.

                          Ýrimjiden batys soltýstik shekaragha

– Ol kezde baspalar qalamaqy beretin be edi?

– Múnghúlkýredegi 76-tuannyng (poliktin) mektebinde múghalim bolyp, jazdyq kanikulda újymymen birge tauda shóp shauyp jýrgen edim, 4-5 kitappen birge, «mynau sizding qalamaqynyz» dep poshtashy әiel 1245 yuani әkelip berdi. Búl aqsha ol kezde óte kóp aqsha bolatyn. Sol qalamaqymnyng birazyn әriptesterime juyp bergen bolatynmyn.

Bir kurstyng bes jyl starostasy bolyp, qyzyl diplommen bitirgen studentting Qytaydyng batys soltýstigindegi shekaradan bir-aq shyqqany qyzyq bolghan eken.

– Búl ózi úzaq әngime, endi saghan múny qysqartyp aityp bereyin. 1962 jyly «Shәueshek oqighasy» degen oqigha boldy, odan habaryng bar shyghar. Shóueshekting teng jartysyna deyingi halqy Sovet Odaghyna qashyp ótip ketti.  Olardyng әr qalada  oqyp jatqan balalary otbasynan bólinip qalyp qoydy. Saqshynyng qyzyl tanbasy bar shaqyrtu qaghaz alyp ýlgirgender ótip ketti de, ala almaghandar qalyp qoydy. Sol Shәueshek oqighasy kezinde Ilening qorghasynan da biraz adamdar qashyp ótip ketipti. Osy oqighadan keyin institut bizding qanday otbasynan ekenimizdi bilu ýshin aimaqtar men audandargha adam jiberip anyqtap kelipti. Bizding odan habarymyz joq, al bizding jazyp beregen otbasy turaly jazbamyzdy esepke almapty, oghan senbegen ghoy. Sodan mening audanyma barghanda jerlesterim: «Qúdash Sabanshyúly 1931-32 jyldary Sovet Odaghynan shekara búzyp, qashyp kelgen otbasynyng balasy» dep jazyp bergen kórinedi. Osynyng әseri bolu kerek, әdebiyet fakulitetinen bitirgen meni, matymatika fakulitetin bitirgen qúmbyldyq bir ýighyr bala men biologiya fakulitetin bitirgen qashqarlyq taghy bir úighyr bala ýsheuimizdi Ýrimjidegi «Shynjang óndiris, qúrlys diyveziyasynyng bas shtabyna» joldamamen jiberipti. Ýsheuimiz joldamamyzdy kóterip bas shtabqa bardyq.

– Osy «Shynjang óndiris, qúrlys diyveziyasynyng bas shtaby» qalay qúrylghany turaly az-kem aita ketseniz?

– Ózing de jaqsy biletin shygharsyn, Jang Jeshy (Chan Kayshi) basqarghan Gominidang biyligi men Mau Zydúng (Mao Szedun) basshylyq etken Qytay kommunistik partiyasy bir-birine qarsy úzaq jyl soghys jýrgizdi. Gominidangha qaraghanda kommunisterding әlauqaty óte tómen bolghandyqtan Mau Zydúng «Jynganshan tónkerisi» (1927 jyly) kezinde tyng jerdi ashu, óndirispen ainalysu degen iydeyasyn algha qoyady. Qysqasy, qyzyl әsker soghysudy ghana bilip qalmay, egin salyp, óndirispen ainalysyp qarjy toptap, ózining әleumettik, ekonomikalyq mәselesin sheshu kerek, barlyq jaghdayda halyq búqarasyna iyek artyp alugha bolmaydy degen maqsatpen bastaghan. Keyin Uang Jin general bastaghan qyzyl әsker Shynjangha kelgennen keyin osy tәjiriybeni qoldanghan. 1954 jyly qazanda tóragha Mau Zydúnnyn  sheshimimen «Shynjang óndiris, qúrlys diyveziyasynyng bas shtaby» Ýrimjide qúrylady. Qazir Shynjanda osy bas shtapqa baghynatyn 14 Auylsharuashylyq diyveziyasy, 178 tuan (polk) bar. Múnyng kóbi Shynjannyng shekara aimaqtaryna ornalasqan.

Sizdi óz oblysynyzgha jibermey, diyveziya bas shtabyna jibergen sebebi ne dep oilaysyz?

–  Mýmkin mening otbasym Sovet Odaghynan shekara búzyp qashyp kelgeni sebep bolghan shyghar, naqty sebebin bile almadym. Bizdi bas shtap kóp kýttirgen joq, Qúljadaghy Auylsharuashylyq 4 diyveziyasyna jiberdi, Qúljaugha kelip Luju qonaqýiinde 12 kýn qyzmet bólisimizdi kýtip jattyq.

Auylsharushylyq 4 diyveziyanyng әkimshiliginde últtyq bir basshysyna jolyqtyq, ol úighyr eken. Bir ol bizding júmysymyzdy sheshe alghan joq. Qytay basshylaryna jolyghyp sóilesuge bizding shart-jaghdayymyz tolmaydy. Bir kýni biz jatqan qonaq ýige bir qytay jigit keldi, úiymdastyru mekemesining qyzmetkeri eken. «Bizding Auylsharuashylyq 4 diyveziyagha birinshiret tolyq kursty oqyp kelgen sizder ghana ekensizder, bizding basshylar «jaqsy boldy» dep quanyp jatyr. Bizde alghash qúrylghan Kókdala (64-tuan) degen polk bar, sizder soghan baratyn boldyndar», – dedi.

Osy sәtte maghan bir oy keldi. Meni әke-sheshem kezinde mektepte oqugha әren jiberip edi. Odan keyin ýlken aghama aityp jýrip әke-sheshemdi aldaghanday bolyp Ýrimjige baryp oqyp edim. Endi myna qorghasqa bólinsem, myna Ýisin tauynan ary-beri asyp jýremin be? Odan da oray kelip túrghanda búghan jalpy jaghdaydy týsindirip aitayyn degen bekimge keldim de qytay tilinde sóiledim, janymdaghy eki úighyr bala tyndap otyr.

– Joldas, men Shynjang instituty til-әdebiyet fakulitetining tolyq kursyn bitirip keldim, ony siz de bilip otyrsyz. Ádebiyet degen qoghamdyq pәn, sol sebepti men bólinip barghan jerde múghalim boluym kerek. Biraq ol jerding halqynyng kóbi úighyrlar eken, mektep jәne әkimshilik qyzetting bәrinde úighyrsha jýredi eken, men oghan barsam ózim de qinalamyn, úiymdy da qinap qoyatyn siyaqtymyn. Men qazaghy bar jerge barsam,  – dep edim. Ol maghan tanyrqay qarap: «Siz qay últsyz», – dedi. – Men qazaqpyn, – dedim. Ol: «Úighyr men qazaq eki últ pa?». – IYә, eki últpyz. «Ekeuining tili de, jazuy da úqsamay ma?». – Tili de, jazuy da úqsamaydy. «Men ýsheuindi bir últ eken dep jýrsem. Búl bir qyzyq oqigha boldy ghoy» dep kýldide, sózin sabaqtap, «Onda men bastyqtargha baryp aitayyn», –  dep ketip qaldy. Eki kýngennen keyin әlgi qytay jigitim kelip: «Sen óz audanyng Múnghúlkýredegi 76-tuangha (polkke) bólindin. Kórpe-jastyghyndy arqalap әure bolma, poshtamen ózimiz jiberip beremiz. Ózing soqa basynyzdy alyp kete ber. Birinshi qazandaghy memleket merekesinen keyin qabyldau bólimine baryp tirkele berseng bolady», – dedi.

Quanyshymda shek bolmady. Mening qytay tilin jaqsy mengerip alghanymnyng paydasy alghash ret osy jerde tiydi. Meni qyzmetke bólgen jer Múnghúlkýrening batysy, myna Narynqoldyng ókepe túsy, qazirgi Abay auyly ghoy, al tughan jerim Múnghúlkýrening shyghysy Attyng tauy Shetmysta bolatyn. Qúljadan kólikke otyryp jol boyyndaghy Tasbúlaqtan týsip qaldym da auylyma jayau tarttym. Ýstimde kók qadany shapan, bútymda barqyt sym, ayaghymda qonyshy qysqa jasyl shoqayym bar, sary sómkemmen ýige bardym. Ayaq astynan sopang etip ýige kirip kelgen meni kórgende әkemning quanyshynda shek bolmady.

– Bes jyl boyy auylynyzgha kelmegen be ediniz?

– 1960 jyldyng jazynda bir-aq ret auylgha jibermedi, basqa jazghy kanikuldar da kelip túrgham ghoy. Ol kezde qazirgidey danghyl jol joq, avtobuz, poyyz degen joq, qara mashinamen jýretinbiz. Qúljadaghy kólik beketinde belet alu ýshin birimizding basymyzgha birimiz bas sýiep jatyp talay tandy atyrghan kezimiz bolghan. Qúljadan Ýrimjige, Ýrimjiden Qúljagha kelu ýshin orta jolda Shihugha bir qonatynbyz. Auyz sudyng tapshylyghy sonshalyq, bir shәshke su sol kezde 10 tiyn edi. On tiyn ol kezde ýlken aqsha, elu tiyngha bir tәlerki laghman nemese palau alyp jeytinbiz.

– Sonmen alghashqy qyzmetke keldiniz?

– Basqarmagha barsam, basqarmada mektep joq. Tek birneshe lәn (rota) bir ortalyq bar eken, ony «ýshinshi qyzyl bayraq» deydi eken. Qazirgi shekara týbindegi 76-tuangha (polkke) keldim.

Osylaysha Sovet Odaghynyng shekarasyn búzyp qashyp kelgen qazaqtyng qara balasy, keyin shekarany qorghady. 1969-1970 jyldaghy soghys dayyndyghy kezinde men bir jyl qaru-jaraq bóliminde qyzmet jasadym.

Múnda men 1964 jyly qazan aiynda keldim ghoy, búl polk 1963 jyly nauryzda qúrylypty. Qazaq, monghol, qytay perzentter mektebi deytin mektep bar eken. Mektep janadan salynghan eken, onyng esik-terezeleri әli tolyq salynyp ýlgirmepti. Biz sonyng ishinde sabaq óttik. Búl mektepting kirpishin múghalim de, oqushy da, júmysshy da qúyady eken. Men 6-7 synypqa qazaq til-әdebiyet pәninen jәne qytay tilinen sabaq berim. Sol men oqytqan balalardyng keybireui eshbir joghary mektep oqymay-aq, arnauly qytay tili kurstaryn oqymay-aq memlekettik qyzmetker bolyp shygha keldi.

– Qytaydyng aty shuly Mәdeniyet tónkerisin kórdiniz ghoy.

– Kórgende qanday, bel ortasynda jýrdik qoy. Búl endi aqylgha simaytyn qyzyq әngime, sonda da aitayyn. Mәdeniyet tónkerisi aldymen mektepten bastalady ghoy. Bizding mektepte eki top boldy – monghol, qazaq degen. Men bir toptyng jetekshisi boldym. Mektepting ýsh qazaq basshysyna qaghaz qalpaq kiygizip, kósheni ainaldyryp kelip biyligin olardyng tartyp aldyq. Biylikti alghannan keyin Qúljadaghy ózim oqyghan mektepting 10 synybyn 1966 jyly bitirip kelgen jigit diyrektor boldy, men ghylymy mýdir boldym.

– Sizderge janaghy ýsh basshynyng nesi únamay qaldy? 

– Mәdeiyet tónkerisining negizgi mindeti kim mәnsapty bolsa sony kýreske alu, sonyng artynan sham alyp týsu ghoy. Olardyng basqa kinәsi joq, tek mektep basshylyghynda bolghandyghy ýshin kinәli bolyp túr. Sol ýshin olar burjuaziya jolymen, kapitalizm jolymen jýrgen mәnsapqorlar esepteldi.

– Eshqanday burjuaziya, kapitalizmmen qatysy bolmasa da ma?

– Jana aittym ghoy, ol kezdegi sayasat solay boldy. Ashylyp sayrauda bireuden bir kinәrat tauyp ony kýreske alu kerek, ony kýreske almasan, olar seni kýreske aluy mýmkin, búl sayasy kýres bolghan song odan basqa jol joq. Álgi ýsheuin kóshe ainaldyryp kelgennen keyin bir ýige kirgizip qamap qoyghan song basshymyz: «Sen ana ýsheuine jeke ózing baryp, «búl tónkeristik shara, sender kapitalizm jolymen jýrgen mәnsaptysyndar, mәselelerindi tapsyryp, óz iydeyalaryndy azat etip týzelsender úiymnyn, halyqtyng kenshiligi bar» dep aityp qoy, «ana qaghaz qalpaqtaryn tamaq ishkende alyp qoysyn. Al kóshege alyp shyqqanda hunibiynder (qyzyl qorghaushylar) ózderi kiydiredi», – dedi. Olargha baryp aityp edim, әlgi mektep diyrektor bolghan kisi: «Mening pikirim bar edi, sony saghan aitsam bola ma?», – dedi. – Aytynyz, – dedim. Ol:

«Bizding qateligimiz óte kóp, әsirese mening qateligim óte auyr, mening basyma qaghaz qalpaq kiydirip kóshe ainaldyrghansha, odan basqa auyr jazamen jazalasa sonyng bәrine kóner edim. Biz kapitalizm jolymen jýrgen mәnsapqor boldyq. Endi mening bir talabym, ana hunibing balalar bizding shashtan júlyp, bet-auzymyzgha úrmasa eken, el kórmeytin jerimizge úryp, soqsa da onyng bәrine kónemiz», – dedi. Ótinishin qabyl alyp, huniynbiynderge onday dórekelik kórsetpeuin shet aityp qoydyq. Keyin tónkeris sayabyrlaghannan keyin әlgi kisi aitady ghoy: «Qúdash, sen ketkennen keyin janymdaghy ekeui meni qatta úrysty», – deydi. – Nege úrysty? – dep kýlsem. «Sening qu auzyng tynysh otyrmaydy eken, nege olay aittyn, endi sening osy sózing bizding basymyzgha pәle bolatyn boldy», – dep qatty qoryqty», – deydi. Keyin bir-eki jyldan keyin qatarymyzgha qosylyp birge qyzmet jasap jýrdik. Biraq búrynghyday basshylyq qyzmet istemedi.

– Keyin olar sizdermen ishtey kektenip ketken joq pa?

– Bizge kektenetindey olargha qatty kýsh kórsetip, ozbyrlyq jasaghan joqpyz ghoy. Bir kýni bizge bir orynbasar sayasy kommissar kele qaldy, ol: «Búl adamdargha qanday shara kóru turaly halyq búqarasy, múghalimder ózderining pikirlerin qaghazgha jazyp bersin», – depti. Eki top birge otyrmyz. Aldymyzgha aq qaghaz jayyp qoydy da: «Ár adam bir betke óz pikirin jazsyn, al eki adam birigip jazamyn dese de bolady. Biraq pikiri, kózqarasy birdey boluy kerek», – dedi. Sonymen әrqaysysy qolyna qalamyn alyp jazyp jatyr, bireuler: «Mynalargha eng tómen bolghanda 5 jyl, әitpese on jylgha sottalsyn» dep jazypty, endi bireuleri: «Mynalardy eki jyl synaqqa qoyyp, eki jyldan keyin atu kerek» dep jazyp jatyr. Endi bireuler: «Búlardyng qylmysy óte auyr, búlargha eshqanday keshirim bolmasyn» dep jazypty. Olardy da týsinuge bolady, óitkeni  «olar jaqtaghan nemese keshirimmen qaraghan adamnyn» da bir kýni qylmysker bolyp shyghuynan qorqatyn. Ne ghúrlym qattyraq, basyp jazsaq jaqsylyq bolama degen ýmitten bolghan ghoy.

«Búl Mәdeniyet tónkerisi barlyq adamnyng jan jýiesine tiriledi, sondyqtan әr adam men de kýreske alynugha tiyisti adamnyng birimin dep týsinetin, ishtey dayyndyqpen jýretin. Ári tónkeriske qatysushymyn, ony aldygha ilrgeriletushimin dep sanaytyn. Men kýreske alynbaymyn, men tazamyn dep aita almaysyn. Barlyq adamgha qarsy pikir jazady, kemshiligi bar ma, joq pa oghan qaramaydy. Áyteuir tyrnaq astynan kir izdep әshkerileuge tyrysatyn. Jalpy Qytay qoghamynda birin biri qaralaghan, jazghyrghan, olardyng ýstinen aryzdar jazyp tamdardyng qabyrghasyna ilip tastaytyn  zaman  boldy.

– Janaghy aq qaghazgha aryz jazghandardyng aryzy oryndaldy ma?

– Qaydan oryndalsyn, bәri bos әngime, búl әngimeni óz aramyzda qaldyrdyq. Bizden basqa jaqta búl tónkeris óte qatty bolypty. Tergeuge, tayaqqa shydamay ózin ózi óltirgender bolypty. Ony keyin bildik.

– Sizding ýstinizden aryz jazghandar boldy ma?

– Jazdy ghoy, jazghanda qanday. Biraq men eshkimning kózine shúqyp, jaghasynan alghan emespin. Ne bolmasa oqushylardy ýit, býit dep olargha qarsy ýgit jasaghan emespin. Sol qarapayym múghalimdikpen, ghylymy mýdirlikpen ainalysyp jýrdim. Mәdeniyet tónkerisining dúrys jýrilmey otyrghanyn bәrimiz bildik, biraq oghan qalay qarsy shyghasyn?! Qarsy shyghu degen ózenge qarsy jýzimmen birdey ghoy. Álgi kýreske alghandardy basqa jerge auystyrdy. Aragha ýsh jyl salyp búlardyng múghalimi múghalim bolyp, jydouyany (núsqau berushisi) lәnnning (rotanyn) orynbasar  lanjany (komandiyri) bolyp auysyp ketti. Al ghylymy mýdirimizdi Tekes audanynyng bir may zauytyna auystyryp jiberip edi, keyin kóshirip alyp kelip mektepte jay múghalim etti. Osylay aighay-shumenen Mәdeniyet tónkerisi kýrkiregen, nayzaghay oinaghan kýndey on jyl bolyp óte shyqty.

– Jazatyn ólen, audaratyn dýniyeler jayynda qaldy ma?

– Ol kezde óleng jazu degen joq qoy, ýsh-tórt jyl óleng jazbay kettim. 1969 jyly múghalim bolyp jýrgen kezde tuannyng (polktin) basshysy, audarmashysy bolmay qalghanda meni mektepten súrap alyp audarmashy qyp, ózimen birge ertip jýretin boldy. Audarmashy bolyp lәnnyng (rotanyn) jiyndaryna da qatysyp jýrdim. 1969 jyly qyrkýiekten bastap meni tuannyng (polktin) әkimshiligine auystyryp әketti. Jalpy aqparat júmysyna jetekshilik ettim. Sharuashylyqtyng qyrqymy, kóshi-qon, taghy basqa óndiristik nauqandar kezinde baryp jinalys ashyu mening moynymda boldy. Ol kezde mennen basqa qytay tilin óte sauatty sóileytin, audaratyn adam bolghan joq. Sonymen 1972 jyldan bastap Qúljadaghy Auylsharuashylyq 4-diueziyasy әkimshiligi oqu-aghartugha, mәdeniyet, aqparatqa qatysty jinalystar bolsa meni qosyp shaqyratyn boldy. 1996 jyly 76-tuanyng (polktin) sayasy basqarma bastyghynyng orynbasary boldym. Búl basqarmany1986 jylgha deyin on jyl basqardym.

                             Batys soltýstik shekaradan Qúljagha

– Siz qytaydyng klassik shygharmasy «Su boyynda» romanyn qazaq tiline audaru tobynada bolypsyz, ol qay jyly edi?

– Ol 1976 jyly bolatyn. Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq ýgit bólimi bizdi úiymdastyryp búl romannyng audartty. Men Múnghúlkýreden keldim, Qabimolla Mәnjibay Kýnesting Alma fermasynan al Mәulen Maylybaydy sayasy basqarmadan alyp kelipti. Biz Qúljada eki ay jatyp búl romandy audardyq.

– Sizding qytay tilin jaqsy biletininizdi, audarmamen ainalysyp jýrgeninizdi olar jaqsy biletin boldy ghoy?

– Qúljadaghy Ahmetjan Qasymy atyndaghy daryndy maghalimder bilim júrtynda bizben ilgeri-keyin oqyghan balalardyng birazy býgin aty elge belgili aqyn-jazushy, audarmashy, redaktor boldy ghoy. Mәselen, Jәnatqan Tútqabek, Jaqay Ahmet, Oqabay Toyynbaev, Ghylajden Ospandar. Oqabay Toyynbay men Ghylajden Ospan ekeui bir synypta oqyghan. Oqabay mektep bitirgennen keyin Qúljadaghy «Ile gezeti» redaksiyasyna qyzmetke túryp qalady da, al Ghylajden Ospan Ýrimjige Shynjang institunda oqyp, oqu bitirgennen keyin Shynjang jastar baspasyna ornalasyp, audarmashy, redaktor bolyp ketken bolatyn.

Mening student kezimde gazet-jurnaldarda kóptegen ólenderim adarmalarym jaryq kórin jana aittym. Onyng bәrin Oqabay Toyynbaev kórip, mening qayda jýrgenimdi bilip otyr ghoy. 1961 jyly «Azattyq qarlyghashtary» degen kólemdi poema jazyp ony Shynjang әdebiyet-kórkemóner birlestigine apargham, sóittsem, qazaq-úighyr bólimining bashysy Ábdikerim Hojaev degen adam bar eken. Ol kisi búryn Beyjinde túryp úzaq jyl qyzmet istepti, jana Qytay kommunistik biyligi ornaghannan keyin Ýrimjige auysyp kelipti, qytay tiline óte jýirik adam eken. Ol kisi oqyp kórip: «Múny inim qaldyryp ket, basqalargha kórseteyin, ózing student ekensin, oquyna tәsiri tiyip jýrmesin», – dep qaytardy. Shynjang qazaq radiosyna óleng oqyp, qytaydyng ataqty aqyndarynyng ólenderin audaryp berip jýrgen kez edi ghoy. Qytaydyng osy zamanghy ataqty aqyny Gau Shaushannyng «Beybitshilik mýsini» degen ólenin jәne Tiyanjannyng bir qansha qysqa ólenderin audargham.

«Su boyynda» romany 120 tarau bolatyn, múny ýshke bólip, onyng 40 tarauyn Ýrimjidegi audarmashylargha, 40 tarauyn Iledegi bizge, al qalghan 40 taraudan Tarbaghataygha beripti. Eki aida audaryp berdik, keyin qazaq tilinde segiz kitap bolyp shyqty. Búl roman qytaydyng eski til-jazuymen jazylghan óte kýrdeli kórkem shygharma bolatyn.

– Romanda ólender de kezdesedi ghoy.

– Kórkem shygharma bolghan son, әriyne arasynda ólender kezdesedi. Sol bizge berilgen 40 taraudyng arasyndaghy ólenderdi men audargham. Audarmashy Ghylajden Ospan keyin «Audarma bilimderi» degen bir ýlken zertteu enbek jazdy. Sol kitapta mening audarmalarymnan mysaldar keltire otyryp, «formasy men mazmúnyn jaqsy saqtap audarghan, óleng audarmasynyng jaqsy mysaly» dep maqtapty.

– Búl romandy arnayy tapsyryspen audarudyng syry nede dep oilaysyz?

– Shygharmanyng bas keyipkeri Súnjang sekildi QHR-da jasyrynghan adamdargha qarsy túryp, olardy әshkerileu kerek bolypty. Osy shygharmany oqu arqyly halyq ony bilu kerek degen sayasy maqsatpen audarghan sekildi. «Súnjang sekildi» dep kimdi aityp otyr deseniz, Mәdeniyet tónkerisining nysanasy kimder  deseniz biyliktegi «Liu, Dyn, Tau» boldy. «Liu» degeni – Liu Shaushi, «Dyn» degeni – Dyng Shaupiyn, «Tau» degeni – Tau Ju edi. Ontýstik әkimshilik rayonnyng bas seklatry Tau Ju, Dyng Shauping Ortalyq partiya komiytetining bas seklatary Liu Shaushy bolatyn. Mәdeniyet tónkerisi kezinde búlardyng bәrin biylikten alastady. «Men jaspyn, әli de otan ýshin, partiya ýshin biraz qyzmet istesem deymin. Búrynghy qateligimdi qaytalamaymyn» degen Dyng Shauping Mau Zydúnnyng aldynda uәde berip aman qaldy ghoy, Liu Shaushy men Tau Ju medeniyet tónkerisining zardabynan qaytys boldy.  

– Siz 1986 jyly Ile pedagoikalyq institutyna auysyp kelip, qytay tili fakulitetine oqytushy boldynyz. Ol kezde men 1983 jyldyq qazaq tili-әdebiyeti fakulitetining 3 kurs studenti edim. Bizge jәne bizden keyingi kurs studentterine Qytay klassik әdebiyet tarihynan sabaq berdiniz. Oghan deyin búl sabaqty Tәlet Ámirәli múghalim beretin. Búl pәnning qazaq tilindegi oqulyghy bolmaghan, Tәlet múghalim ózi dayyndap kelgen konspektimen sabaq beretin.

– Tәlet Ámirәli sabaq berip jýrgen kezde ólenderining mazmúnyn aqyn Jәnetqan Tútqabek pen Jәken Otargha aityp beredi eken. Olar ólenge ainaldyryp jazyp berip jýripti. Osylay әr-әr jerinen qysqartyp jetkizedi eken, tolyq emes bolatyn.

Sizding qolynyzdan qytay tilinde jazylghan jasyl múqabaly kitapty kóretinbiz. Osy kitaptan leksiya sóilegeninizde, ólenderin qazaqsha oqyghanynyzda bәrimiz tanghalushy edik. Keyin osy 6 tomdyq «Qytay klllassik әdebiyet tarihy» oqulyghyn qazaqsha sóiletkeninizdi bilemiz. Búl kóp tomdyq oqulyqty qalay audarghanynyz jayly aita ketseniz?

– Men institutqa kelgenimde ózing aityp otyrghanday qazaq tilindegi oqulyqtar joqtyng qasy eken. Men qalay keldim, «Qytay klassik әdebiyet tarihy» sabaghyn solay ótkizip aldym da, studenterge sabaq bere bastadym. Kýndiz auditoriyada leksiya sóileymin, al týn qata kitap audarugha kirisemin. Týnning ortasyna deyin otyratynmyn, keyde saghat eki-ýshterde kózimdi iletinmin.

Audarma men sabaq eki týrli jýredi ghoy. Ol kezde jastaumyz, bәrine ýlgiretinbiz. Kýndiz sabaq ótumen birge basqa múghalimderding sabaghyn tyndau taghy bar. Men institutqa kelgende Qytay klassik әdebiyeti ózi bir kafedra eken, qytayy bar, úighyry bar, sibe solany bar, qazaghy bar degendey. Men kele salyp sol kafedaranyng jetekshisi boldym. Ádebiyet fakuliteti ýsh yashika bolatyn, osy ýsheui birigip bas yashika bolyp qúryldy. Sonyng partiya yashikasynyng hatshysy boldym. Sender oqu bitirip ketkennen keyin, múghalimder men studentterding sayasy iydeyalaq qyzmetin istedim.

Siz Auylsharuashylyq 4 diyveziyanyng 76 polkinde, mektebinde әkimshilik qyzmetinde boldynyz. Keyin joghary oqu ornyna kelip sabaq óttiniz, kitap audardynyz. Búl jana orta alghashynda sizge qanday boldy?  

– Oqyghan mamandyghym әdebiyet, onyng ýstine auylda múghalimde boldym. Óleng jazumen birge qytaydyng tayauzaman әdebiyetin audaryp jýrdim. Qytay tilin bir kisidey jaqsy bilgendikten búl qyzmet eshqanday salmaq salmady. Men senderge sabaq berip jýrgende óleng jaza almadym, kóp uaqytym oqulyq audaru men sabaq beruge júmsaldy. 1989 jyly Qytay Jazushylar odaghynda әdebiyet-kórkemónershilerding 3 qúryltayy bolyp (aqyn, jazushy, suretshilerdin) Ile oblysyna ýsh san bergen eken. Sonda Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq әdebiyet-kórkemónershiler birlestigine bizding fakulitetten Jýnisqan Baqaev, Jәnetqan Tútqabek, Jәken Otar, Mәmetjan Sadyq jәne meni shaqyryp aitty. Osy qúryltaygha Iledegi jazyp-syzyp jýrgen aqyn-jazushylardan kimderdi úsynysyzdar dedi. Sonda mening әriptesterim: «Myna Qúdash Sabanshyúly búrynnan jazyp, syzyp jýrgen qalamger. Kóp jyl Auylsharuashylyq 4 diviziya polkinde qyzmette bolghan. Institutymyzgha kelgennen beri jazyp ta, audaryp ta jýr», – dedi. Men múny nege aityp otyrmyn, sebebi әdebiyetshilerdin, osy salany basqaryp otyrghandardyng men turaly habary bar, jaqsy biledi demekshimin.

1967 jyly jana jylda ýlken tolghauym shyqqan «Demalshy bir sәt qana» degen. El ony kóp maqtap jýrdi. «Lirik aqyn Liyshinjau» degen kólemdi maqalam «Ile gazetinde» jariyalandy.  1987 jyly «Qara qol»  (reketiyr) degen poemam «Shúghyla» jurnalynda, al «Ásker at» degen ólenim «Shynjang gazetine» basyldy. Mening bir ereksheligim ózim jazghan ólenderim men poemalarymdy jatqa aitaberemin. Osy jaqynda jazghan bir ólenimdi jatqa oqyp bereyin:

«Bireu ketken jolmenen bireu barghan,
Uaqytyndy ayalsyz jyr audarghan.
Suyq týsip kýz kelse selt etemin,
Shópke túrghan qylaudan, qyraulardan.
Badanaday jerdegi basqan izin,
Japyraqsyz aghashtar asqaq úzyn,
Jelimmenen qoyghanday jabystyryp,
Jaghadaghy búlaqtyng tasqa múzyn.
Qúlazyp túr aq qar men qúzarynyz,
Jasarynyz endi joq búzarynyz.
Ýy ainalyp úsqynsyz ýredi itter,
Kibirtiktep basady búzauynyz.
Aynalsoqtap qaraysyng kempirine,
Ol tiri de júmys bar, sen tiri de.
Nemereni ermek qyp otyrasyn,
Tósep qoyghan jyr izdep eltiride.
Jaqtyrmaysyng auyldyng taman jasyn,
Syrlasugha tabylmas zamandasyn.
Kóp adamdy qasyna keltirmeytin,
Kәrilik degen bir súmdyq qamaldasyn.
Tanghalugha bolmaytyn tandanugha,
Suyq habar estiysing anda-múnda,
Ókinishpen dúgha qylyp bet sipaysyn,
Bir jolyghyp qosh demey qalghanyna,
Tirshilikke bet alyp el ketedi,
Jastar ósip janalar er jetedi.
Aynalada qúrdasyng azayghan son,
Ómir saltyng kýiimen terbetedi.

– Siz sekildi qytaydyng klassik әdebiyetin, tarihyn jaqsy biletin, ony naqyshyna keltirip, kórkem tilmen audaratyn qarttarymyz azayyp bara jatyr.

– IYә, kóp aqsaqalymyz baqilyq bolyp ketti. Qytaydyng Ile oblysynda  joq bolar, al basqa jerinde boluy kerek. Qazir bala baqshadan bastap tili qytaysha shyghyp, birinshi synyptan bastap qytaysha oqyghan jastardyng qatary kóbeyip keti. Olar qytaydyng klassik әdebiyetin jaqsy biletin shyghar, biraq olar qazaq tiline jattyq audara almaydy, jettik jetkizip bere almaydy. Sebebi olarda qazaqtyng bayyrghy, shyrayly tilining qory joq.

– Sizding audarmalarynyz tilge jenil, kórkem bolyp keledi, adamnyng jadynda jaqsy saqtalady.  

– Onyng ras. Ózing sekildi shәkirtterime kezdesip qalsam, men audarghan qytaydyng klassik aqyndarynyng ólenderin ózime jatqa aityp berip jatady. Mine býgin ózing de aityp otyrsyn, sendey shәkirtterimning baryna rizamyn. Qayda jýrsender de aman bolyndar, el ýshin, halyq ýshin qyzmet ete berinder, biz sendermen maqtanatyn bolayyq!

– Qytaydyng Tang dәuirining әdebiyeti óte ataqty bolghan ghoy. Súng dәuiri men Yuani dәuirining әdebiyeti de onsha osal bolmaghan ghoy. Solay ma múghalim?

– Súng dәuirining ózi ekige bólinedi – Soltýstik súng jәne Ontýstik súng dep. Soltýstik Súng patshalyghy audarylghanda múnyng bir balasy qashyp, Shanjang ózenining ontýstigine ótip ketken eken, al basqynshylar onyng izine týspey, artynan qumay, «ol qayda barar deysin, endi ne istey alady deysin», – dep eleusiz qaldyrghan eken. Uaqyt óte kele әlgi Shanjang ózenining ontýstigine ótip ketken patshanyng balasy Ontýstik Súng patyshalyghyn qúrady. Biraq ol Soltýstiktegi jau basyp alghan jerin qaytaryp alugha batyldyq jasay almaydy. Al el ishindegi aqyn-jazushylar: «Biz nege ata-mekenimizdi jaudan azat etip, jerimizdi qaytaryp almaymyz» degen ókinishi men saghynyshyn ólen-jyrlarmen beynelep otyrghan. Sol ólen-jyrlarda: «Jem jep óldi», «aqyrda túryp óldi, soghystyng túlpar attary» degen joldar kezdesedi. Búl neni bildiredi? Sarbazdar basqynshylarmen soghysugha qúmar bolyp, attaryn jaratyp otyrghanmen, biraq oghan patsha rúqsat bermeydi. Minis attary aqyrda baylauly túryp, kәrteyip ólip ketip otyrghan. Jaumen soghysyp, jaghalasyp ólgisi kelegen otanshyl, patirot batyrlary óte kóp bolghan. Biraq patshanyng rúqsatynsyz jaumen soghysa almay qúsadan ólip ketkenderi de bar. Osy taqyryptardy kóterip, patirottyq ólender jazghan aqyn-jazushylar ontýstik Súng dәuirinde óte kóp bolghan. Sonyng biri ataqty lirik aqyn Ly Shynjau bolatyn.

Qytaydyng klassik aqyndarynyng ishinde, әsirese Ly Bayding ólenderi dýniyening barlyq tilderine audarylghan dep oilaymyn. Óitkeni qytay dese, Qytay әdebiyeti dese, qytaydyng aqyny dese aldymen Ly Baydy biledi. Tang dәuirining aqyndarynyng ólenderi kólemi shaghyn, qysqa bolghan. Kóbi tórt jol, bir shumaq bolghan. Úzaghan da eki shumaq, segiz jol ghana bolghan. Biraq maghanasy teren, kótergen jýgi óte auyr. Ádebiyetke, әsirese poeziyagha qoylghan talap óte qatan, joghary bolghan. Solardyng ishinde suyrylyp, qara ýzip shyqqandar Ly Bay,  Du Fu, Bay Jýiler boldy. Bay Jýy aqyn ghana emes, ataqty synshy, filasofilyq, tanymdyq maqalalar jazatyn qogham qayratkeri.

Ly Baydyng ólenderi qysqa bolsa da mazmúny men iydeyasy tym teren, kórkem bolghan. Sol sebepti tez jattalyp, el auzynan týspeytin ólenderi kóp bolghan. Sol ólenderding biri «Týngi oi» degen ólenin qazir sizge oqyp bereyin.

«Aydyn núryn tórge týsken,
Qyrau ma dep qaldym ishten.
Kók aspannan ay ketpeydi,
Tughan jerim ketpeydi esten».

Búl ólenning tura maghanasy – týn ýshinde oyanyp ketsem keruetting aldyna aidyng núry týsip túr eken, ishimnen qyrau ma eken dep qaldym. Sodan aspangha qarasam ay túr eken, basymdy tómen týsirsem boldy, múnayyp qalamyn. Osydan keyin maghan ýlken oy týsti degen maghanada. Kýni býginge deyin búl ólendi audarghan Qytayda bolsyn, Qazaqstanda bolsyn qazaqshalaghan keybir aqyndardyng atyn da bilemin. Biraq olar «keruetting aldynda týsken aidyng núry» degen maghanada audarghan. Budda dinine senetin qytay men mongholdar keng sarayda bolsyn, meyli tar lashyqta bolsyn keruetti tórge qoyady. Ádette qyrda mal baghyp jýrgen bir monghol malshynyng ýiine kirip barsanyz, kishkene jappanyng ózinde kerueti tórde túrady. Búl budda dinine senetin qytaylar men mongholdardyng ghúryp-әdeti men salty. Sondyqtan da әlgi «keruetting aldyndaghy aidyng núry» dep aityp otyrghany sol. Men osyghan ózgeris jasadym, ózimizding últtyq boyau, maghanagha ainaldyrym. Ólendi audaru degen, ólendi qaytadan jazyp shyghu degen sóz. Ómiri qazaqtyng ólenin dúrystap jazyp kórmegender, qytay poeziyasyn audaryp jýr. Men búghan moyynsal emespin, moyyndamaymyn da. Sol sebepti onyng audarmasy jaqsy audarma bolmaydy. Men osy ólendege «keruet» degendi alyp tastap, onyng ornyna qazaqtyng «tór» degen sózin qoldandym.

Biz әdette ólede teneu bolmasa óleng kórkem bolmaydy deymiz. Teneuden basqa epiytet, metofora bolu kerek deymiz, mynanyng ózi teneusiz, epiytetsiz, meteforasyz maghaghanalyq núsqa boyynsha keltirilgen, kórkem teneu, tereng maghana. Óitkeni kók aspan men jerding kendigi qanday, sizding oiynyzdyng kendigi, úshqyrlyghy qanday, kók aspanda ay túrsa, jerde sening kindik kesip, kir jughan tughan jering túrady degen sóz. Osy óleng turaly arnayy jazghan maqalam da bar, әli esh jerde jariyalanghan joq. Orayy kelse jariyalaymyn ba degen oiym bar. Búl maqala ózge tilden óleng audarushygha, qytay әdebiyetine qyzyghushylargha audarma jóninde azda bolsa septigi tiyer degen oidamyn.

– Ly Baydy qazaq dep jýrgen der bar, búghan sizding kózqarasynyz qalay?

– Búl búrynnan bar әngime, onsha jana, tyng kózqaras emes, búl onsha manyzdy taqyryp ta emes. Álgi Shynghys handy «óz jónine qayt, tariyh!» dep, ony qazaq qylyp almaqshy bolyp jýrgenimiz sekildi әnsheyin jәy aitylyp, jazylyp jýrgen sózderding biri ghana. Ony qazaq qylghanda bizge qanday paydasy bar, Shynghys handy qazaq jasaghanda ne ózgeredi? Ly Baydy, Shynghys handy qazaq qylmay-aq, osy bar qazaqqa ie bolyp alsaq, qazaqsha sóiletip alsaq sonyng ózi jetkilikti ghoy.

Shynghys hannyng nemeresi Qúbylay han Yuani iyperiyasyn qúryp qazirgi Beyjindi jaulaghanda jalghyz mongholdy aparghan joq qoy, týrki tildes halyqtardyng barlyghyn aparghan. Olar birneshe úrpaq auysqanan keyin qytay jazuyn qoldanyp, tilderi qytaygha auyp ketken. Sol kezde ataqty qogham qayratkerleri, ataqty әdebiyetshiler, ataqty tarihshylar, ghalymdar shyqqan. Yuani imperiyasy audarylghannan keyin elge qaytatyn qazirgidey poyyz, úshaq joq bolghandyqtan sonda qalyp qoyghan. Qazirgi qytay últynyng kóp boluy sol kezdegi Yuani iyperiyasynyng ýstemdiginen kóp últtardyng qytaygha sinip ketuinen bolghan. Bizding qazaq jerining osynday keng boluy Joshy, Shaghatay, Qúbylay han basqarghan zamanda iyelenip qalghan jerler ghoy. Han Keneni aitatyn bolsaq, mongholdyng jiyeni ghoy. Abylaydyng monghol әielinen tughan Qasymnyng balasy ghoy. Tariyhqa ýniliseng búl sekildi bir-birine sininip ketken halyqtar óte kóp.

Qytaydan Tәuelsiz Qazaqstangha

– Qazir nemen ainalysyp jatyrsyz?

–  Men demalysqa erterek, 1994 jyly 54 jasymda shyqtym. Óitkeni mening stajym 30 jylgha toldy. Men kóp balaly otbasy boldym, qúday bergen toghyz balam boldy. Ol kezde auyl naposy (tirkeui), qala naposy degen boldy ghoy, sol sebepti qalagha bir jolata kóship kelu óte qiyn boldy. Sondyqtan oqityn balalarymdy qalagha әkelip oqyttym, al auyldaghy balalarymmen júbayym birge boldy. Kýni býginge deyin bir qyzym men bir úlymnyng otbasy Qytaydaghy ózim túrghan auyldy túryp jatyr. 2017 jyl Qytaygha baryp qaytyp kele almay, bir jarym jyldan artyq jatyp qaldym. Sol kede balalarymnyng ýiinde boldym. 2019 jyly shekara ashylyp, shilde aiynda qaytyp keldim. Jalpylay aitqanda, oqudy jaqsy oqydym, qyzmetti jaqsy istedim. Kóbinese shekarada túrdym, 20 neshe jyldan keyin baryp óz kәsibime qaray bet búrdym.

Eki el arasynda kóshi-qon boldy, ary-jýrdik, beri jýrdik, sabylyp  degendey. Alghashynda Taldyqorghannyng manyndaghy Qarabúlaq audanynda boldyq. Onda bizden basqa Qytaydan kelgen otbasylar bolmaghandyqtan kóndige almay Shelekting Qaratúryghyna kóship keldik. Múnda Qytaydan kelgen aghayyndar kóp. Sodan beri osynda túryp jatyrmyz.

Qytayda jýrgende Shynjang jastar baspasynan «Jol ýstinde» (1983 jyly) degen ólender jinaghym shyqqan. «Qojym jәne kók at» degen poema jazdym. Búl jaqqa kelgende Qazaqstan aqyn-jazushylarynyng kitaptaryn ara-túra oqyp jýrdim. Astanada túratyn Túrsyn Júrtbay degen tarihshy, әdebiyetshi, ghalymnyng «Duylgha» degen eki kitabyn bazardan satyp alyp týgel oqyp shyqtym. Kitapta Beybarys súltan turaly derekter bar eken. Odan búryn Beybarys súltan turaly kino jәne teleserialdar kórgenim bar. Ghalym Túrsyn Júrtpaydyng kitabynda: «Jalpy osy dýniye, dýnie bolghaly qúldyqtan súltandyqqa sheyin kóterilgen Beybarystay adam bolmaghan eken. Biraq Beybarys ózimizding qazaq bola túrsa da, osy babamyz turaly jazghan bizding jazushylardyng qazirge deyin bir de bir kólemdi shygharmasy joq. Áytpese, Mysyrda, arab elderinde búl kisi turaly kino da, roman da bar eken, «Mynbir týn» turaly ertegilerde bar eken, qisa, dastandar da bar eken. Al bizding qazaq jazushylary Beybarys turaly kólemdi eshtene jazghan joq», – depti. Sodan keyin men Beybarys turaly balalargha arnalghan suretti jurnaldy alyp oqyp kórip, Beybarys turaly bir kólemdi dastan jazyp kóreyin degen oy týsti, qysqasy 2014 jyly «Beybarys súltan» degen óleng roman jazdym.

–  Óleng romanynyz qútty bolsyn?

– Raqmet! Búl roman 800 shumaq, oqighaly, kórkem jelimen tartylghan 30 tarau boldy. Romannyng әlqisasyn:

«Álqisa, men bastayyn Beybarysty,
Jinap ap oigha namys, boygha kýshti.
Tarihtyng izimenen sóz etemin,
Ertede Egiypette bolghan isti», – dep bastadym.

Beybarys súltannyng ólimi turaly tarihta ýsh týrli boljam, anyz bar eken. Birinshisi, Beybarysqa u berilip Mysyrdyng ózinde óldi deydi eken; ekinshisi, janyna bir senimdi uәzirin ertip Mekke-Mәdinagha baryp qajylap kele jatyp, qaytar jolynda Sham qalasyna kelip jatqan kýni, azanda ornynan túrmay qalypty. Óz ajalynan óldi me, әlde qastandyq jasaldy ma dep aitylady eken; al ýshinshisi, Beybarys Mysyrda súltan bolyp túrghanda Túran dalasynan bir elshiler barypty deydi, ol kisimen elshiler jolyghyp sóilesip otyrghanda Beybarystyng uәzirlerinen bir-ekeui ýstinen týsip qalypty, sóitse súltan uәzirleri mýlde estimegen tilmen sóilesip otyr deydi. Sóitse, ol elshiler osy bizding elden barghan elshiler úqsaydy, olar Beybarystyng tughan jerininen bir uys jusan ala barayyq dep alabarghan eken deydi. Sol bir uys jusandy Beybarys iyiskep, taghynnyng bir búryshyna qystyryp qoyghan eken deydi. Keyin ómirining songhy kezinde tughan jeri esine týsip, men osy әl-quatymnyng barynda tughan jerime, óz elime barayyn dep әlgi jusandy qolyna alyp shyghysqa bettep jýrip kettipti dep aitylady eken. Men osy ýsh núsqanyng ýsheuin de shygharmamda sóz qylyp romandy ayaqtadym. Eng sonyn bylay týiindedim:

«Keledi tughan jerge, keledi alyp,
Kiyim jýdeu, kónil jas, dene gharyp.
Súltandy jolda eken dep el aitady,
Týbinde elding aitqany keledi anyq».

Búdan keyinde de, sirge jiyar retinde aitylghan birneshe shumaqtar bar. Onda romandy qalay jazghanym turaly pikirimdi jazdym. Búl endi kórkem poeziyalyq kesek shygharma. Biz qazaq bolghandyghymyz ýshin, tәuelsiz Qazaq elining topyraghynda jasap otyrghanymyz ýshin, әsirese Beybarys babamyz turaly búl sózdi aitudy ózimning azamattyq boryshym dep bilemin. Árbir qazaq topyraghyn basqan, býgingi egemendikting iygiligin kórip otyrghan әr bir adamnyng kónilinde qazaq turaly, Qazaq Eli turaly osynday bir úghym boluy kerek. Shetelge barghannyng ne qyzyghy bar, shetelge baryp bilim alghan jastar eline bilimin alyp qaytu kerek. Eng myqty bolsa Beybarys siyaqty súltan bolar, patsha bolar, tәp myna zamanda olargha patshalyq qayda?! Súltan Beybarystyng taghynyng qabyrghasyna jusandy qystyryp qoyyp ony iyiskep túruyn, myna ýlken shygharmanyng qany, jany retinde әdeie jazdym. «Ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan bol» degenge keltirdim. Kórkem shygharma optimist boluy kerek, qazir Qazaqstanda túryp alyp sheteldi maqtap, sheteldi ansaytyndarymyz bar. Men óz boryshymdy osy shygharma arqyly ótegim keldi, alda oqyrmandar qalay qabyldaydy ol basqa әngime. Biraq óz enbegime ózimning kónilim tolady, nashar shygharma bolghan joq dep oilaymyn.

– «Beybarys súltan» romanyn baspagha úsyndynyz ba?

– Atyrauda «Beybarys súltan» qory degen qor bar eken. Bir jaqsy tanys, jerles jigitterding jol silteuimen, kómegimen osy qordyng basshysymen habarlasyp eki jyldyng aldynda romannyng elektrondyq  núsqasyn jibergenmin.  Olar oqyp kórip «Jaqsy shygharma eken,  basyp shygharugha tyrysamyz» depti. Áli basyla qoyghan joq, mýmkin reti kelmey jatqan shyghar.

– Myna qolynyzdaghy kitap kimning kitaby?

– Búl kitap Shynjandaghy úighyrdyng ataqty aqyny, jazushysy Mәmetjan Sadyqtyng «Kýmbezdi qabirding syry» degen romany.

Shynjandy ekige bólip jatqan Tiyanishannyng ontýstigi men soltýstiginde halyqty 1700-1800 jyldary Sýidin-Kýredegi qytaydyng Chin (Sini) patshalyghynyng General mekemesi basqarghan eken. Búl kitap osy General mekemesi qúryludan búrynghy dәuirden bastap, mongholdardyng ontýstik, soltýstik Shynjangha jasap otyrghan basymdylyghy, auyldargha shauyp ketu, barymtalap ketu, mal-mýlkin oljalap ketuinen qorqyp qúrylghanyn jazady. Túrpannyng Qaraqoja degen auylynda bir  imamnyng Imin degen balasy bolypty, ontýstiktegi úighyrlargha mongholdar qayta-qayta shapqynshylyq jasap maza bermegennen keyin әlgi imam: «Biz mongholdargha biytip bosqa qor bolghansha, ana Beyjindegi hangha elshi jiberip shaghym aityp, kómek súramaymyz ba? Biz sizderge qosylayyq, baghynayyq bizdi mongholdardan qútqaryndar dep aitpaymyz ba?» dep eline aqyl salghan eken. Eli múny qúp kórgen song imamnyng balasy Imin birneshe adamdy bastap, Beyjinge barady. Ol kezde Shanluyng patyshanyng zamany ghoy. Barsa patshanyng ózi de Shynjangha әsker jiberuge syltau tappay otyrghan eken. «Jaraydy, biz әsker jiberip sizderge kómektesemiz», – dep, Iminge әsker qosyp jiberedi. Sonymen olar kelip mongholdardyng tas-talqanyn shygharyp, qaytadan úighyrlargha shabuyl jasay almaytynday esengiretip jiberedi. Iminge Shanlung patsha mәnsap beredi, ózi jibergen әsker basshysynyng orynbasarlyghyna taghayyndaydy. Mongholdardy quyp shyqqannan keyin aragha 5-10 jyl salyp Iminge uang (han) degen dәreje beripti. Sol Uannyng ortalyghy әli bar eken, 1962 jyly Túrpangha praktikagha barghanda bir eski qúrlysty kórdik, «Mynau Imin uannyng ordasy», – dedi. Imyn uang kartayghannan keyin óz ajalynan 1777 jyly qaytys bolypty.

– Qytaylar Shynjangha mynda kelgen eken ghoy?

– Chin patshalyghynyng әskeri Shynjangha eki ret kelgen eken, birinshi ret janaghy Imin uannyng kezinde, ekinshi ret 1870 jyldary Ámirsama men Dauashy ekeui әkeleri ólgennen keyin taqqa talasypty, Dauashy jenip, aghasy Ámirsama jenilip qashyp ketip Beyjinnen kómek súrapty. Beyjing taghy әsker jiberipti. Dauashy 6 myng 400 әskermen bekinip jatqanda, Ámirsamanyng qytaymen birikken qaruly kýshi joryqqa attanady. Ámirsamanyng Ayushy degen bir sarbazy on eki adammen Dauashynyng kazarmasyn talqandaydy. Dauashyny osy Shonjynyng Sýmbesining kezenine quyp tyghady, onyng alty myng әskerining ólgeni ólip, tiri qalghany jan-jaqqa qashyp ketedi. Dauashy ústatpay Aqsudyng Ýshtúrpan jerine barghanda qolgha týsipti. Sonymen monghol handyghy joyylghan eken.

– Búl romanda qazaqqa qatysty derekter bar ma eken?

– Nege joq, әriyne bar. Resey generaly G.A.Kolpakskiyding Ilege shabuyl jasaytyn sebebi, Alban Tazabek pen Shaltabaydyng Qytaygha qashyp barghanyny boldy ghoy. Sonymen, búl ónirdegi Chin patyshalyghynyng biyligining kýshi joyylyp, onyng ornyna patshalyq Reseyding Orta Aziyamen qazaq dalasyn otarlau sayasaty jýrgizilgeni anyq. Kórdiniz be, kýshtilerding әlsizderge tisu sebebi osyday týrli sebepterden bolady ghoy. Tazabekti sonda óltirip, Shaltabaydy Sibirge aidapty.

Búdan basqa byltyr qysty audarghan bir kitabym bar. «Qytay, úighyr emshiligining eng negizgi salalary» degen kitapti audaryp dayyndap otyrmyn. Búl kitap әr otbasynyng kitap sóresinde túruy kerek. Mysaly, óz basym kýni býginge deyin dәrigerge qaralghan jan emespin. Ana jyly jaghday jaqsy kezde Qytaygha baryp jýrgenimde, instituttyng basshylary: «Qúdash múghalim, medsinalyq tekseruden ótip alynyz, әr adamgha 400 yuani aqsha bólip otyrmyz», – dedi. – Mening densaulyghym jaqsy, ómiri dәrigerge qaralghan adam emespin, sol aqshany qolyma bere salmaysyndar ma, – desem, «Joq, olay bolmaydy. Emhanagha baryp qaraluynyz kerek», – dedi. Emshilik kitaptardy kóp oqyp túramyn, әri ózime keregin paydalanamyn.

– Sizding ghylymy ataghynyz bar ma?

– Pәlendey ghylymy dәrejem, ataghym joq. Shynjang jәne Ile qazaq avtonomiyaly oblystyq әdebiyet-kórkemóner birlestigining mýshesimin.

– Bayqasam ómirinizge onsha razy emes siyaqtysyz?

– Tәnir bergen aqyl-zeyinime, ózimning qabiletime qarata aitqanda óz ómirime onsha razy emespin. Shyny kerek, óz ómirimde rahat kórdim, kishigirim mәnsapta boldym, joghary mektepte oqytushy boldym dep onymen maqtana da, aqtala almaymyn. Nege deseniz, eger jaghday jaqsy bolghanda, qoldaushy bolyp istetetinder bolghanda búdan da kóp enbek sinirgen bolar ma edim. Kim kóringen baryp ústay almaytyn qytaydyng klassik әdebiyet tarihyn úrshyqqa iyirdim ghoy. Mening algha qoyghan maqsattarym óte kóp bolghan, kýibeng tirliktin, bolmashy әkimshilik qyzmetting aldanyshymen kóbi oryndalmay qaldy. Bәri kesh, ótti, ketti. Endi ótken ómirindi qaytara almaysyn. Eng bastysy elimiz, halqymyz aman bolsyn! Qazaq elining irgesi berik bolsyn, tәuelsizdigimiz bayandy bolsyn! Úrpaghymyzdyng bolashaghy jarqyn, zor  bolsyn!

Súhbatty jýrgizgen Álimjan Áshimúly

Abai.kz

19 pikir