Jeksenbi, 25 Qyrkýiek 2022
Aqmyltyq 2086 14 pikir 19 Mamyr, 2022 saghat 12:52

Bir qayyqtaghy altau...

Osy aptada Mәskeude Újymdyq qauipsizdik sharty úiymynyng (ÚQShÚ) mereytoylyq sammiyti ótti.

Bir qarasanyz, órkeniyettik qisyngha salsaq, Sovet Odaghynyng shiynelinen shyqqan elderdi biriktiretin úiymdar birtindep kelmeske ketui kerek edi ghoy. Jәne de ol prosesti Reseyding anneksiyalyq qúbyjyq sayasaty jedeldetip jibergeni de mәlim.

Biraq ÚQShÚ nege әli tiri? Nelikten onyng qúryltayshylary odan bas tartqysy kelmeydi?

Sony saraptap kóreyik.

ÚQShÚ, eng aldymen, Reseyge kerek.

«Ejelgi orys jerlerin jinaqtaushy» rolin óz moynyna alghan Putinning neoimperiyalyq, basqynshylyq sayasatyna búl úiym dóp keledi. Kýshtining dými diyirmen tartady, keshegi metropoliyanyng úiym qúramyndaghy basqa elderge sózi ótip-aq túr! Bәri formalidy týrde terezesi ten, tәuelsiz memleket bolsa da, Kremliding mysy basyp túratyny anyq seziledi. Jәne de ol bәrin ózine jipsiz baylap qoyghanday. Ártýrli tәueldilikterimen – múnay men gaz, elektr quaty, qarjylay kómek, әskery qaru-jaraq pen tehnika, «orys әlemi» faktory – óz uysynda ústap otyr.

Ekonomikasy men әskery salasyna, sonyng ishinde Ázirbayjanmen tausylmas tarihy tartysynda qol ýshyn berip jatqany ýshin oghan Armeniyanyng alghysy alabóten.

Ótkendegi saylau kezinde halqy bas kótergen kezde, biyligin saqtap qalugha kómekteskeni ýshin Lukashenko oghan «lәbbay, taqsyr!» deuden tanbay keledi.

Ishki jәne syrtqy tirligining myqty demeushisi bop otyrghany ýshin oghan qyrghyz aghayyn qatty riza.

Syrtqy qaupi tórtkýl dýniyening tynyshyn alghan tәlibtermen shekarasyn kýzetip jatqany ýshin Tәjikstan oghan taghzym etuge dayyn.

Jeti jarym myng shaqyrym ortaq shekarasy, eki elde óz diasporalary bar, orys separatizmi qaupining búlty seyile qoymaghan, ekonomikalary bite qaynasyp ketken Qazaqstannyng da tandauy shekteuli.

Taghy bir fakt – әzirshe búl elderding sayasy basqarushy elitalarynyng da shyqqan tegi bir (synyqtan basqanyng bәri júghady, halyqtyq revolusiyanyng arqasynda biylikke kelgen kóterilisshi Pashinyannyng ózi birtindep avtoritariyge ainalyp bara jatqany da ras). Tolstoyshalasaq, barlyq avtoritarlyq biyleushi birdey baqytty da, әrbir biyleushi - ózinshe baqytsyz. Baqsaq, olardyng ózara tabysatyny tili de, demokratiyagha qarsy dili de úqsas. Sondyqtan da olar bir-birin izdeydi, bir-birimen újymdasugha qúshtar.

Eng bastysy – ÚQShÚ-gha mýshe elderding avtoritarlyq basshylary ertengi kýni óz bastaryna kýn tughanda dәl osy úiym tarapynan әskery kómek keletinin biledi. Bir qayyqtaghy altaudyng taghdyry da, bolashaghy da birdey bolyp túr.

Sol túrghydan alghanda, bazbireuler sýiinshi súrap, «ÚQShÚ tez arada taraydy!» dep, bórkin aspangha laqtyruy әli de erterek siyaqty.

Ol ýshin osy úiymgha mýshe elderding ishki ahualy, ondaghy biylikterding túrpaty ózgerui shart!

PS. Keybir aqparat kózderine sensek, osy jolghy kezdesuinde bizding preziydent Putinge reseylik sayasatkerlerding Qazaqstannyng Tәuelsizdigi men jer tútastyghyna qarsy shәuildep, arandatuyn toqtatu qajettigi turaly aitsa kerek.

Ol da dúrys bolghan eken. Ony da jaqsylyqqa balayyq. Bәlkim, elimizding postsovettik sharttylyqtardan birjolata qútylyp, shynayy Tәuelsizdikke qol jetkizudegi alghashqy qadamy osy bolar...

PS 2. Óz basym syrtqy sayasattaghy asyghystyq pen radikalizmge qarsymyn. Sondyqtan da Qazaqstannyng óz kórshilerimen, sonyng ishinde, Reseymen dostyq qarym-qatynasta bolu qajettigin týsinemin. Biraq onday baylanystar teng dәrejeli bolyp, eshbir tәueldilikterge әkep soqtyrmauy tiyis!

Ámirjan Qosan

Abai.kz

14 pikir