Jeksenbi, 26 Mausym 2022
46 - sóz 744 5 pikir 17 Mamyr, 2022 saghat 14:25

Eng keremet biylik - progressivti Últshyldar biyligi

Ukraina soghysy kórshi Reseydi mýlde kýiretip jibermegen kýnning ózinde, kem degende әbden tityqtatatyny birtindep belgili bolyp keledi. Ishtey qyrqysyp, odan sayyn oirany shyqpaghan kýnning ózinde de, myna týrimen kem degende endi 30 jylday Reseyding dauysy tym qatty shyqpaytyny anyq. Beyne bir auyr jaralanghan sýikimsiz jyrtqysh sekildi bolyp, ol jer sharynyng eleusizdeu bir búryshynda býrisip jatatyn bolady. Búl soghys arqyly Reseymen birge Qytaydyng da mysy basyldy, Ukrainany qoldaghan әlem, damyghan batys, G7 elderi Qytaydyng kórshilerine súghynyp kiruine jol bere qoymaytynyn aighaqtaghanday boldy. Endi qytay tipti basqagha emes, Tayvangha da tym qatty qater tóndire almaydy dep esepteuge bolady. Shapqynshy Reseyding túmsyghy tasqa tiiinen keyin basqa bir elge shabuyl jasap kiruding tym ýlken tólem tóletetini aiqyn boldy. Búl Qazaqstan ýshin әriyne kókten tilegenning jerden berilui. Qazaqylanu ýshin, qazaq tilin Qazaqstandaghy birden-bir ýstem til etu ýshin, óndiristik el bolu ýshi, ghylym-tehnikany negiz etken el bolu ýshin múnyng bәri qolayly halyqaralyq klimat degen sóz. Eger aqyldy týrde, sergek týrde erkin kósilip tandau jasay alsaq, qazaq ýshin jana tarihy mýmkindik kezeni ashyluda.

Degenmen biylikting qanday boluy Qazaqstannyng taghdyryn belgileydi. Halyq sol bayaghy halyq. Ony auystyru mýmkin emes. Al, biylik әrtýrli bola alady, ony ózgertuge bolady. Biylikting bolu mýmkindigi kóp týrli, ne A týrdegi biylikti, ne Á týrdegi biylikti, ne basqa týrdegi biylikti tandaugha mýmkindik bar.

Qazirgi biylikti shartty týrde A týrdegi biylik dep atayyq. A biylikting ereksheligi, olar Nazarbaev dәuirining jalghasy, solardyng óz jýiesin jalghasty saqtau ýshin tandaghan núsqasy, arghy tamyry Kenestik kommunisterge baryp tireledi. Búl biylikting Reseyshildigi basymyraq, tili oryssha. Olar orys tiline әbden bauyr basyp, ózderin orystildi elita retinde elestetuden shygha almaydy, Qazaq tiline ýlken jaqsylyq jasaghan emes, jasay alugha shanaghy da jetpeydi! Búl týrdegi biylik jәne әlsiz, jaltaq, әri sәl qorqaqtau, súrapyl daghdarysty bastan keshirmegen, birqalypty jyljyp qozghalugha әdettengen, "sen tiymeseng men tiymen, badyraq kóz" degen sayasatty ústanady, sondyqtan mysaly Qantar oqighasy bolghan kezde, búl biylik shetel kýshterin oilanbay kómekke shaqyra saldy.

Eger Qazaqstan osy soghystan keyingi uaqyttarda ýzdiksiz osy A biyligin jalghastyrsa, onda Qazaq tili men mәdeniyeti birtindep baspaldaqtyng eng tómengi jaghyna qaray syrghy týsedi, sayasi, әleumettik jәne ekonomikalyq jaqta Reseymen birge soghystan keyingi keri kete týsu men qaljyraudy bastan keshiredi. Óitkeni olardyng biletini negizinen Resey, orystyq kontekst, ózderi Reseyge jaltaqtaghysh ekenin san mәrte dәleldegen, miynda "Reseyde ne bolyp jatyr?" - degenge ýlken oryn beredi," Resey bizge ne deydi?" - degen súraq olardyng miyndaghy negizgi basqarushy tetik. Sóitip, Reseyding tynys aluy Qazaqstannyng A biyligining de tynys aluy bolady, olar reseyding әlemde shekteluine oray ózderin ózderi shekteydi, birge oqshaulanady, reseyding logikasy olardy shaytan sekildi shyrmap alady. Qazir de Ukrainagha qarsy Reseyding shapqynshylyq soghysyn "Reseyshe" týsinetin qazaqtar biylikte tolyp otyr! Olar keyde Týrkiyamen de, batyspen de jaqsy qarym-qatynas jasauy mýmkin, tipti totalitarlyq Qytay da olargha únauy mýmkin, biraq tym qatty ketpeuge baryn salady. Koordinatanyng tensheushi tetigi - Reseylik BAQ bolady. Olar Batyspen qoyan-qoltyq aralasa almaydy, damyghan elderden ghylym jәne tehnologiya engizuge, demokratiya qabyldaugha batyna almaydy, 30 jyldan beri osyny dәleldep keledi; óitkeni olar ózderine Resey jyny shaptasqanyn sezinu kýiinde ómir sýredi. Olar Resey imperiyasynyng Qazaqstandaghy tarihy ónimderi ekeni belgili ghoy. Sóitip janbyr jaumasa da su bolghan sekildi, reseymen birge Qazaqstan da tyghyryqqa tireledi. A biylik keyde tipti "Jana Qazaqstan" dep jalaulatqanymen, onysy "jana úghym" emes, sol bayaghy "jana atau" ghana bolady; beyne "Astana" qalasyn "Núr-Súltan" dep ataghanday ghana ózgeris jýz beredi. Óitkeni mәnin týsinbeu, tereng ruhany jigerding kemdigi, últtyq namys pen tilding sholaqtyghy sebepti, jay ghana syrtqy formasy men atyn auystyru olardyng bar reformasynyng shyrqau shegi bolady!

Degenmen, Qazaqstanda alda saylau kele jatyr. Búl Resey imperiyasy әlsiregen, Qytay ayaghyn andyp basqan tústaghy Qazaqstannyng manyzdy tandauy bolady. Eger progressivti últshyldar biylikke kelse, onda elimizde Á týrdegi biylik qalyptasary anyq. Á týrdegi biylikting ereksheligi, olar osy elding tarihymen tyghyz astasqan, últtyq qúndylyqtar janyna úiyghan, sondyqtan tym qatty eldi satugha kirispeydi, ashkózdikke qatty salynbaydy, jay qara kórsetken jasandy әreketke barmaydy. Olar Reseyge qolbala bolghysy kelmeydi, reseymen qalypty baylanys jasay otyryp, әlemdegi kóp týrli paydaly mýmkindikterdi iygere alady. Olar Qazaqstandy batpaqtan alyp shyghyp, jana jәne ónimdi jolgha salu ýshin izdenedi. Elding qay jerinde aqau bar, qay jerin negiz etip ózgeris jasau kerek, olar birshama jaqsy biledi. Ásirese Qazaq tilining tórge shyghuy eldi jana kontekst arqyly biriktire bastaydy. Olar әsirese kórshi týrki elderimen jaqsy qarym-qatynas jasaugha, syrtqy ortaq qauipke selbesip tótep beruge nazar audarady. Mesheu eldermen emes, damyghan eldermen, avtoritarlyq emes, demokratiyalyq eldermen baylanys jasay bastaydy. Olar osyghan deyingi qate jol basulardy tastap, jana jolmen jýruge shyndap talpyna alady, sóitip, shyn mәnindegi Jana Qazaqstandy solar ghana qúra alady.

Biraq, B týrdegi biylik boluy da mýmkin. Ol últshyldar biylikke shygha almaghan, óz túlghasyn úsyna almaghan kezde, biylikti qabiletsiz basshylardyn, esuas toptardyng bóliske saluy. Onday B týrdegi biylikti quyrshaq biylik dep atasaq bolady.

Nemese eldi bir tiran tartyp aluy mýmkin, búl V týrdegi biylik bolady.
Nemese tipti diny kýshter biylikti tartyp alyp, Aughanstan sekildi el qúrugha jantalasuy da mýmkin, búl G týrdegi biylik, t.b.

Áriyne búlardyng bәri de elimiz ýshin óte qauipti jaghday bolady. Búl B týrdegi, V týrdegi, G týrdegi biylikterge qaraghanda qazirgi A týrdegi biylik әldeqayda jaqsyraq. Biraq eng keremet biylik ol progressivti Últshyldar biyligi.

Haydar Alpy

Abai.kz

5 pikir