Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Ádebiyet 3578 37 pikir 6 Mamyr, 2022 saghat 13:31

Kene Hannyng kegi

Basy:

«Semser jýzindegi sert» roman-trilogiyanyn
«Sert» dep atalatyn ekinshi kitabynan ýzindi

Habar

Birer kýn búryn Mamannyng Tashkentke tartqan kiresi Qopalygha qaytyp oraldy. Kire basshysy Jaqyt birden ózine kelip túr. Amandyqtan song «jaman habar» әkeldim dedi kózimen jer shúqyp.

Bolys ta oghan ýshkildengen bozghylt janaryn qadady.

– Kenesary hannan airylyp qaldyq.

– Ne deyd?!. – Jyrtighan shegir kózi baghjang etti.

– Reseyge jaghynghan qyrghyz manaptary týbine jetipti.

– Qyrghyzgha mәmile ýshin attanyp edi ghoy...

– Ajalyna attanypty. Han basyna tigilgen aqshagha bola Ormanbet, Jantay, Tóregeldi, Jangharash manaptar arysymyzgha ajal qúshtyrghan...

Tәnekening basy salbyrap týsip ketti. Ýide tynyshtyq ornady. Sәlden song Jaqyttyng bir saryndy ýni qayta jalghasty.

– Qoqan jaghynda Kenesarynyng ólimi turaly habar әr saqqa jýgirtilip, san qily rende tarady. Ormanbet manaptyng qolynan Kenesary han, inisi Nauryzbay jәne ózge de otyzgha tarta súltan qaza tapqan. Sonymen birge kóptegen qatardaghy qazaqtar óltirilip, myngha juyq adam tútqyndalghan. – Kire basshysy óni solghyn tarta biyge bajaylay qarady. – Ormanbet pen Jantay ózderining isine riza bolghanyn jasyra almay, әri kóldeneng kózge meymanasyn tasytu maqsatynda «dostyghymyzdyng belgisi retinde» dep, qazaqtardyng bastaryn qoqan hany Qúdiyargha jóneltipti. – Osy qanisherlik әreketke kireshi ózining de kinәsi barday kibirtiktedi. – Pende bop qynjylmas qyrghyzdardyng shonjarlargha tartu túrghysynda jibergen Kenesary adamdarynyng eki arbagha tiyelgen bastaryn qalyng júrt Tashkenning tórinen kórdi. Biz de kórdik.

By tómen salghan jýzin jerden kóterip aldy. Yzaly janary Jaqyttyng ónmeninen ótip ketti.

– Ol az degendey, ózge de bastardy úzyn syryqqa qadap, Tashkentting Alay bazaryna ainaldyra ilip qoyghan. Qargha men sauysqan shoqyp qaryq. Jergilikti basshylar búl iske riza bolyp, qoqy qyrghyzdargha alghystaryn jaudyryp, syi-syyapattaryn jarysa úsyndy.

Osy әngime Tәnekening janyn týrshiktirdi. Tashkentting kóshesi men bazarynda qazaq jauyngerlerining bastary oiynshyqqa ainaluy, qasaqana jasalghan tirlik ekenin bildi. Tayaugha deyin tizgini qazaqtyng qolynda bolyp kelgen shәrige әdeyi shahit bolghan qazaq jauyngerlerining basyn syryqqa ildiru, «mine, keshe búl jerge biyligin jýrgizgen júrttyng aqyry – osy» degen úghymdaghy tirlik edi. Ári, onyng deni qazaqtan qúralghan túrghynyn shoshyntyp, dymyn qúrtu ekenin úqty. Sonymen qatar, búrynghy úly jýzding astanasy Tashkentte oryn alghan oqigha alty alashqa tútas taraytynyn da qansoqqyrlar tap basyp túspaldaghan.

Tútqiyldan jetken Kenesary qazasy Tәnekeni esengiretip jiberdi. Jeke ózine ghana emes, han Kenening serikteri men qarulas dostaryna, qazaq dalasyna ýlken soqqy, orny tolmas qayghy bolghanyn ishtey úghyndy.

Kýndiz kýlki, týnde úiqysynan airyldy. Óshpendilik ózegin órtedi, namys alqymyn budy. Kenesary han ýshin kek alu maqsatynda qyrghyz manaptaryna qarsy joryqqa attanu jayy maza bermedi. Ári-sәri halde jýrgeninde «Kenesarynyng basyn alyp, denesin bútarlap turap, sugha aghyzypty»; «Hannyng bas sýiegin aq patshagha tartu etip, Ombygha jóneltpek eken»; «Hannyng sýiegi qayda qalghany belgisiz, basyn qyrghyzdar qoldan-qolgha ótkizip, qorlap jatyr eken» degen túrghydaghy san qily әngimelerdi estidi.

Búl bir ghana emes, әrirek ýnilse, úly jýzding júrtyn azat etu ýshin qaptaghaydyng qolyn bastap baryp, dәl sol Kenesary han men Nauryzbay andasy jau qolynan óletin Kekilik, Sengir tauynda atalas bolyp keletin Tauasar batyr da qyrghyz qolynan qapyda jan tapsyryp edi. Qanshama aghayyndarynyng basy kәllamúnaragha ainaldy.

Oy ýstindegi Tәneke by auyr kýrsindi. Uaqyt ótken sayyn, tipti, ózin qoyargha jer tappady. Aqyry jamanatty habardy estigennen keyin eki tәulik ótkende, týpki baylamyna toqtady da shúghyl jigitterin jinady. Aynalasy et asym uaqyttyng shamasynda kerekti adamdar da tóbe kórsetti.

– Assalaumaghaleykým! – dep ýn qata tizbektele engen olar segiz qanat ordanyng tabaldyryghynan enkeye attady. Sarghysh óni rang tartyp, by tórde jalghyz otyr edi. «Áleykummassalam» degen sәlem alghan ýni qasang shyqty.

Qos qolyn úsyna amandasqan jigitter irgeni jaghalay jayghasty. Barlyghy ayaq astynan suyt shaqyrghan sharuanyng jayy ne ekenin anday almay dal. Biyding qabaghy týksiyip, úrty sualghan.

– Qazaq halqynyng basyna qasiret tóndi, Kenesary hannan airylyp sansyrap otyrghanymyzgha da ýshinshi aigha bet týzedi. Eshkim eleng etpeydi. Ásheyinde, han túrmaq barymtada qaza bolghan jylqyshysynyng qúnyn daulaytyn shonjarlar – etekbasty ynjyqqa ainaldy. Boyynda bes erkekting buy bar batyrlar – danghoy bәtirge ainaldy. Attygha jol, jayaulygha sóz bermeytin biyler – kýiisinen janyldy. Biylik tizginine talasatyn tóreler mansap izdep qaghyndy. Qazaqtyng tútastyghy men el abyroyy sharaynaday shaghyldy. Mýsәpir, sen, qasyna joldastaryndy alyp, arghy betke qyzay eline attan. Qyzyr tórege dúghay sәlem de. – Bolystyng syghyrayghan shegir kózi úshqyn ata, eki iyghyna eki kisi mingendey domalaq jýzdi, múrtty jigitke qadaldy. – Kýlli qazaqtyng hany kelekege ainalyp jatqanda, qol qusyryp otyru – ezding isi. Alataudan Arqagha, Altaydan Atyraugha deyin birtútas el ekenimizdi tanytayyq. Sol jaqtan azamattardyng basyn qúrap, beri Amantekshege týs. Keminde myng sarbaz jiylatyn bolsyn! Kene hannyng kegin qoqan men qyrghyzdan baryp alamyz!

– Maqúl!

– Sen, Esqoja, qasyna senimdi serikterindi alyp, sadyr eline býgin attan. Súrausyz ketken birde-bir han joq, biriksin! Hannyng bútarlanghany – halyqtyng bútarlanghany. Azamattarymyzdyng basyn itke tastatpaymyz! Qangha – qan! Manaqbay batyrgha ait, attansyn! Alty-jeti kýnning ishinde myng sarbazdy jinap, Amantekshege kóterilinder!

– Insha Alla, úiysyp jetemiz. – Qaghilez sary jigit maldasyn qúryp otyrghan qalpy ong qolyn keudesine qoyyp, basyn iydi.

– Qúlshannyng qyrany, Tastanbek bauyrym, sen matay júrtyn kóter! Ángime bireu-aq, shúghyl atqa qonsyn. Hanyn ajal qúshtyryp qoyyp qarap otyratyn qay el bar? Baylyq atadan balagha ketpeydi. Al, osaldyq, ynjyqtyq, qorqaqtyq úrpaqtan úrpaqqa jayylady. Sýiekke týsken tanba, mәngi baqy elding betine shirkeu bolmasyn. Tize qossyn! Bes qaruyn saylap, shúghyl atqa minsin. Arghy júmada Amantekshede jolyghamyz. Myndy bastap sonda kel!

– Halyq ta ashuly. Birigemiz! – At jaqty, taramys deneli jigit aghasy qúp aldy.

– Olay bolsa, uaqyt tyghyz, jónender!

– Alla jar bolsyn!

... Múzdybúlaqta otyrghan Tәneke tau jaghalap, Qyzylauyz, Býrkitti, Aqtóbeni basyp, Amantekshege kesimdi uaqyttan bir kýn búryn jetti. Nókerler aldyn-ala bәrin jayghastyryp qoyypty. Boz biyeni qúrbandyqqa shalyp, batyrgha aq jol tilep aqsaqaldar bata qyldy. Kenesary men ózge de súltandardyn, sarbazdardyng aruaghyna baghyshtap qúran oqyldy.

Ár taraptan habarshylar ýzdiksiz jinalghan qolgha qatysty mәn-jaydy maghlúm etip otyrdy. Shiryqqan shoqpardy bastap Shiyrbay sheshen de myng qolmen kelipti. Qasynda qiyankesteu inisi – Qiyrbay. Qaranyng qalyndyghy ýshin bir kezdegi Múnaytpas batyr bastaghan shoqparlarmen shayqasyp qalghany Tәnekening eriksiz esine oraldy. Jeme-jemge kelgende el namysy ýshin tize qosqandaryna ishi jylydy. Biraq, tәnine ghana emes, janyna salynghan jara yshqyndyryp jiberdi.

Árbir iske qúmbyl, dostyqqa da, qastyqqa da sayma-say Manaqbay bastaghan sadyrlar da nayzasyn kókke shanshyp, Tәneke tikken tudyng astynan tabyldy. Mýsәpir de qyzaydyng myng jigitin qotaryp, Jonyqar Alataudy asyp, arghy betten beri týsti. Taghy da kókqasqalar shalynyp, Alladan tileu tilendi.

Erteninde Bayanjýrekti betke alyp Qopalyny kóktey, Jonyqardyng bir silemin Biyesyimas shatqaly arqyly kesip ótip, Tekeligi tike tartty. Kene hannyng kegin alugha attanghan qol әrmen qaray Qoghalyny basyp, Matay tauyn miner jaqqa ústap, toqtausyz jýrdi. Ilening saghasyna ilingende, Tәneke jasaghynyng sonynan attaryn qara terge shomdyrghan beysauat top quyp jetti.

– Tәneke batyr! Tәneke batyr! – dep sonadaydan aiqaygha basyp, ýdere shapty. Bolys tizginin tejep, irkildi. Álgilerding aldynan әldekimder tosqauyldap, irkip, jón súrasty. Arasynan Shiyrbaydy andady. Sosyn, by ýdergen topty bolystyng tobyna qaray bastap alyp jýrdi.

– Myna kelgen jigitter Baraq súltannyng jaushylary eken, aitqan sәlemin jetkizsek deydi. – Jeldirte tayanghan Shiyrbay sheshen jaydy maghlúmdady. Baraqtyng atyn estip, manaydaghylardyng bәri elendesip qaldy.

– Ol qanday uәj eken, aitsyn.

Attaryn ilgerindi-keyindi entiktirgen top qúryq tastam tústan irkilip, aldyndaghy qiyaq múrtty jigit, «assalaumaghaleykým» dep amandasyp, ong qolyn jýregining túsyna qoyyp, basyn iydi.

– Baraq súltan Kene hannyng kegin quyp, qyrghyzgha attanghan sizderding sondarynyzdan myng sypaymen kele jatyr. «Mýmkin bolsa kidirse, birge qanattasyp jýreyik» deydi.

– Biz kýtpegen nәste. Qay tústa kele jatyr?

– Endigi Aqsudyng Qopalygha better biyigine ilingen shyghar...

– Ilening sol jaghalauyna ótip, olar qatarymyzgha qosylghansha damyldaymyz.

– Inshalla, biz de kóp keshikpeymiz.

– Alla joldaryndy onghartsyn!

– Áumiyn! Onda biz sizding habarynyzdy Baraq súltangha jetkizuge attandyq.

Borbayynan aq kóbigi aqtarylghan joryq attary teri sýmektep, keri qayta shapty.

Ilening sol jaghalauyna ótkennen keyin Qiyrbaygha bastatyp, ertauyl tobyn ilgerige ozdyryp jiberdi. Enku-enku jer shalghan elu barlaushy jigitterge әueli Sypatay batyr men Rýstem tórening jayyn bilu tapsyrylghan. Sebebi, bir týmennen astam qolmen hangha ilesip baryp, «tang ata soghysqa kirisemiz» degen týni Keneni tastap, keri tayyp otyrghan Sypatay men Rýstemning jylpostyghy zyghyrdanyn qaynatqan. «Búl – Lepsi ózenining boyynda general Vishnevskiyge bergen antyna adaldyghy әlde ýsh myng rubliding qomaqtylyghynan joldan tayghan niyetting kórinisi me eken? Qalay bolghanda da han men onyng qoldaushylary aldynda opasyzdyq jasap, ajaldyng auzyna tastap ketti. Búghan astyrtyn búrattarmen jasasqan mәmilesi de әser etse kerek...»

Tәneke hannyng kegin eng әueli osy ekeuinen alghandy jón kórgen. Sodan keyin barlaushy jigitterge Ormanbet, Jantay, Qalyghúl, Tóregeldi, Bәitik siyaqty ózge de manaptardyng deregin bilu jýktelgen.

Aragha bir jarym tәulik salyp, Shúbartaudan attanghan Baraq súltan sonynan quyp jetti. Byltyr jazda aq patsha generalynyng aldynda salt attylar sheruine әmir berip, basqynshylargha qaltqysyz qyzmet kórsetetindey qalyp tanytqanymen, ishki jandýniyesi mýlde bólek ekenin bolys әuelden biletin. Ishki Ayagózding agha súltany Beksúltannyng tapsyruymen atqa qonypty.

– Ýsh matay eli dýrligip, kýlli qazaq halqynyng namysyn jyrtyp jatqanda irgede túryp, búghyp qalghandy boyymyzgha shaq sanamadyq. Kene hannyng sonynda joqtaushysy – halqy bar. Kók sýngili, aq sapty, shashaqty nayzany qolgha alyp, jau qayda dep attandyq.

– Bәrekeldi, osylay sóilemeseng Baraq bolarmysyn, seni jolgha salmasa, Beksúltannyng bektigi qayda? Súltannyng bәri qandas bauyry Kenesarygha tu syrtyn bermegenin tanyttyndar. Dýley men týley qosylsa sýreyding súry qashady. Búrattar әzirden búghynyp jatqan shyghar...

– Alla isimizdi onghartsyn!

– Áumiyn, Baraq súltan!

Sonynan suyt jetken qol sәl damyldap, shaldyghyn bassyn dep ol kýni de Ilening boyynan jyljymady. Jer sholugha attanghan ertauyl tobynan әzirge habar joq. Eki tәulik auyp barady. Apaq-sapaq mezette qyzyl inir jamyla barlaushylar qosyngha jetti. Tanauy deldiyip Qiyrbay Tәneke men Baraqtyng ýstine sәlem bere endi.

– Kenesary hannyng basynyng shabyluyna jymysqy әreketpen jauyzdyq, satqyndyqqa barghan Sypataydyng orynyn sipap qaldyq.

– Nege?

– Dulatqa kórshiles ónirdi jaylaytyn jalayyr kýshikter qol jinalyp jatqanynan astyrtyn habar berip, qúlaghdar etip qoyypty. Jany tәtti sardar qyrghyz tauynyng Týie asuy degen shynynan asyp, әrmen ótip ketipti. Júrtynda qatyn-balasy ghana qalghan.

– Jazyghy joq bala-shaghany qaytemiz... Al, Rýstem tóreden ne habar bar?

– Ol sumaqay súm da qoqan asyp, tabanyn jaltyratyp otyrghan.

– Ázirshe jasyryna túrsyn, búlargha satqyndyq әreketi ýshin qayta ainalyp soghamyz. Qorday asuyna tartyndar!

Ertauyl top erteninde qoldyng bәri jappay qozghalghanda taghy da ilgerlep ketti. Negizgi әsker jasaghy bayau ilbidi.

Jalghasy bar...

Ádilbek Ybyrayymúly

Abai.kz

37 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1501
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1582
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1750