Beysenbi, 18 Tamyz 2022
Anyq-qanyghy 1764 9 pikir 6 Mamyr, 2022 saghat 13:11

Besinshi mausym - ýshinshi referendum!

Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev el halqyna ýndeu jasap, referendumnyng ótetin kýnin belgiledi. 

Preziydent bylay dedi: «Barshanyzgha mәlim, Men biyl halyqqa Joldauymda sayasy janghyru turaly auqymdy baghdarlama úsyndym. Búl qújat qoghamda jan-jaqty talqylandy. Sarapshylar qauymy jәne belsendi azamattar osyghan qatysty óz pikirin bildirdi. Qalyng kópshilik qoldau kórsetti.

Joldauda aitylghan bastamalardyng negizgi maqsaty – sayasy jýiemizdi týbirimen ózgertu. Búl halyqtyng kóp jylghy talap-tileginen tuyndap otyr. Azamattarymyz memleketti basqaru isine qatysugha keng mýmkindik berilgenin qalaydy. Sonday-aq sayasy ýderisti týbegeyli demokratiyalandyru qajet dep sanaydy. Múny tiyimdi jýzege asyru ýshin Ata zanymyzgha ózgerister engizu qajet.

Bir sózben aitqanda, konstitusiyalyq reforma jasau kerek. Osyghan oray mening tapsyrmammen arnauly júmys toby qúryldy. Oghan belgili qúqyqtanushy ghalymdar, tәjiriybeli sarapshylar jәne qúzyrly organdardyng ókilderi kirdi.

Júmys toby Negizgi zangha engiziletin ózgerister men tolyqtyrulardyng jobasyn әzirledi. Ony múqiyat zerdelep, Konstitusiyalyq keneske joldadyq. Búl organ óz qorytyndysyn úsyndy. Qújat jobasy Ata zang normalaryna say keledi. Biz konstitusiyalyq reformanyng sheshushi kezenine qadam bastyq. Endi Negizgi zandy ózgertuimiz kerek. Shyn mәninde, múnyng el taghdyry ýshin airyqsha mәni bar.

Ata zang baptarynyng ýshten biri ózgeredi. Ashyghyn aitsaq, Konstitusiyamyz mýlde jana sipatqa ie bolady. Sol sebepti, men respublikalyq referendum ótkizu turaly bastama kóterdim. Óitkeni, múnday auqymdy ózgeris býkil halyqtyng sheshimimen jýzege asyrylugha tiyis.

Barlyq damyghan elde plebissit tikeley halyq biyligining aiqyn kórinisi sanalady. Biraq Qazaqstanda demokratiyanyng búl tiyimdi institutynyng әleueti tolyqqandy paydalanylmay otyr.

27 jyl búryn ótkizilgen referendumda qazirgi Ata zang qabyldandy. Odan keyingi barlyq konstitusiyalyq reforma Parlamentte maqúldandy. Negizinde, búl zandy qalyptasqan tәjiriybe. Biraq damudyng jana kezeninde, Jana Qazaqstandy qúru jolynda elimiz ýshin osynday asa manyzdy sheshimderdi býkil halyq bolyp qabyldauymyz kerek. Búghan kәmil senemin. Sondyqtan býgin men Konstitusiyagha ózgerister men tolyqtyrular engizu ýshin 5 mausymda respublikalyq referendum ótkizu turaly Jarlyqqa qol qoydym.

Konstitusiyalyq týzetuler jobasy boyynsha azamattardyng jappay dauys berui bizding demokratiyalyq qaghidattardy berik ústanatynymyzdy bildiredi.

Aldaghy referendum Qazaqstannyng bolashaghyn aiqyndaydy. Árbir azamatymyz dauys berip, osy tarihy betbúrysty jasaugha óz ýlesin qosa alady.

Konstitusiyalyq reforma barlyq memlekettik modelidi keshendi týrde ózgertuge baghyttalghan. Týzetuler «superpreziydenttik» basqaru ýlgisinen yqpaldy Parlamenti jәne esep beretin Ýkimeti bar preziydenttik respublikagha týbegeyli kóshudi kózdeydi.

Konstitusiyalyq reforma biylikting ókildi tarmaghyn aitarlyqtay kýsheytedi. Ýilesimdi jәne tengerimdi jýieni nyghaytady. Mәslihattardyng yqpalyn arttyrady.

Mәjilis pen oblystyq mәslihattardyng deputattaryn saylaudyng aralas majoritarly-proporsionaldy modeli engiziledi. Búl qadam saylaushylardyng kózqarastary men pikirlerin barynsha tolyq qamtugha mýmkindik beredi.

Audandyq jәne qalalyq mәslihattardyng deputattaryn saylaudyng majoritarlyq jýiesining tolyqtay engizilui ónirlerding tynys-tirshiligine azamattardyng yqpal etu mýmkindigin arttyrugha jol ashady.

Konstitusiyanyng janarghan núsqasynda Preziydentting barlyq sayasy kýshter men partiyalardan derbestigin bekitu kózdelgen. Memleket basshysynyng jaqyn tuystaryna sayasy lauazym iyelenuge jәne kvaziymemlekettik sektorda basshylyq qyzmet atqarugha tyiym salynady. Sonday-aq qúqyq qorghau salasy boyynsha manyzdy ózgerister engiziledi. Atap aitsaq, Konstitusiyalyq sot qúrylady. Adam qúqyqtary jónindegi uәkildin, yaghny ombudsmenning mәrtebesi Ata zanmen aiqyndalady. Elimizde ólim jazasy mýlde joyylady. Múnyng bәri azamattardyng qúqyqtary men bostandyqtaryn qorghau ýshin jasalyp jatyr. Aldaghy konstitusiyalyq reforma el damuynyng jana kezeni bastalghanyn kórsetedi».

Osylaysha referendum 5 mausymda ótetin boldy. Búl el tarihyndaghy ýshinshi referendum. 1995 jyly 29 sәuirde preziydentting ókilettigin úzartu boyynsha referendum ótti. Sóitip, halyqtyng 95,46% qoldap, Nazarbaev 2000 jylgha deyin ókilettigi úzardy.

1995 jyly 30 tamyzda alghashqy Konstitusiyalyq referendum ótti. Jana Konstitusiyany dauys berushilerding 90,0% qoldady, al dauys beruge kelushiler 90,6% qúrady.

Referendum ótkizu jayly jarlyqqa Nazarbaev sol jyldyng 28 shildesinde qol qoyghan bolatyn. Atalmysh referendumda bir ghana súraq boldy, ol «Siz 1995 jyldyng birinshi tamyzynda baspa betterinde jariyalanghan jana konstitusiyany qoldaysyz ba» degen súraq edi. Osylaysha tәuelsizdikti qalpyna keltirgen Qazaqstan tórt jyldan keyin eki mәrte Konstitusiyasyn ózgertip, referendum jasady.

Osylaysha eki mәrte referendum ótkizgen Qazaqstan aragha 27 jyl salyp, taghy bir referendum jasamaq. Konstitusiyalyq ózgeriske 30-dan astam úsynystardy qoldau nemese qarsy bolu úsynylady.

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2753
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2127
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1799
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2893