Júma, 12 Tamyz 2022
Qúiylsyn kóshing 2173 22 pikir 2 Mamyr, 2022 saghat 12:13

Otyz jylda ozdyq pa, tozdyq pa?!

Ótken aptanyng ayaghynda kórnekti qogham qayratkeri, Alashtyng arda tughan azamaty Sabyr Qasymov aghamyzben kezdesip, «Nauryz reformasy» jóninde biraz әngimelestik.

Sabyr Ahmetjanqly Reseyge qarasty Týmen oblysynyng tumasy. Kәsiby zanger. Ózi óte úlshyl azamat.

Biz Sabyr Qasymov aghamyzdy 1990 jylghy 25 qazandaghy «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng Memlekettik egemendigi turaly» deklarasiyasynyng jobasyn jasaushylardyng biri retinde jaqsy bilemiz.
Ásirese, atalghan Deklarasiyasynyng 12-babyna «Qazaq SSR-i respublikadan tys jerlerde túratyn qazaqtardyng últtyq-mәdeni, ruhany jәne til jónindegi qajetin qanaghattandyrugha qamqorlyq jasaydy» degen normanyng enuine yqpal etken túlgha retinde tipti jaqsy kóremiz, qatty qúrmetteymiz.
Odan da keremeti, 1991 jyly Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdigin jariyalaghan kezde «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» Qazaqstan Respublikasynyng konstitusiyalyq zany qabyldandy ghoy. Egemendik turaly deklarasiyadaghy sol normanyng negizinde atalghan «Tәuelsizdik turaly» zannyng 8-babyna «Qazaqstan Respublikasy Respublika sheginen tys jerlerde túratyn qazaqtardyng últtyq-mәdeni, ruhany jәne tildik qajetterin qanaghattandyrugha qamqorlyq jasaydy, olar azamaty bolyp otyrghan memlekettermen jasalghan sharttar negizinde búl azamattardyng mýddelerin qorghaydy.» degen norma engilgen bolatyn.
Kórdiniz be, songhy norma «Egemendik turaly» deklarasiyadaghy normagha qaraghanda, tipti shiray týsken. Janadan tәuelsizdigin alyp jatqan, bolashaghy búlynyr bolyp túrghan jas memleket ózine «...olar azamaty bolyp otyrghan memlekettermen jasalghan sharttar negizinde búl azamattardyng mýddelerin qorghaydy.» degen mindetteme alghan.

Sol kezde Sabyr Ahmetjanúly túp-tura qyryq jasqa endi kelgen qylshyldaghan jas jigit eken. Soghan qaramastan, ataqtary Alatauday Salyq Zimanov, Súltan Sartaev, Ghayrat Saparghaliyev aghalaryna jogharydaghy norma turaly úsynys berip, ony jәne ótkize alghan.

Búl jerde, úsynys berushi jas jigit te, ol bergen úsynystyng tarihy mәni men strategiyalyq manyzyn birden týsinip, qabylday bilgen asyl tekti aghalar da naghyz Últtyq dengeydegi túlghalar ekenin aityp jatudyng ózi artyq. Olardyng kim bolghanyn osy istegen isterining ózi-aq әigilep túrghan joq pa?!
Mine, býgin sol tarih otyz jyl ótkende taghy qaytalanyp otyr.
Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaev 16 nauryzda halyqqa Joldau jariyalap, Konstitusiyalyq reformanyng basym baghyttaryn belgilep, dәl sol toqsanynshy jyldardaghyday Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly úsynystardy tújyrymdau jónindegi júmys tobyn qúrdy.

Sol kezdegi jas zanger Sabyr Qasymov aghasy qúsap, Auyt Múqiybek sol júmys tobyndaghy keshegi Salyq Zimanov, Súltan Sartaev, Ghayrat Saparghaliyev sekildi, býgingi ghalymdar Amanjol Núrmaghambetov, Erkin Ongharbaev, Marat Bәshimovke jeke-jeke shyghyp, Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna «Qazaqstan Respublikasynyng sheginen tys jerlerde túratyn qazaqtar basqa memleketting azamaty bolghandyghyna qaramastan jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha qúqyqty» degen norma engizip, shekara syrtynda qalyp bara jatqan alty-jeti million qandasymyzgha konstitusiyalyq qúqyq beru kerektigin aityp, saghattap týsindirip, qújattarmen qamdap, ol úsynysty ózderi dayyndap jatqan Konstitusiyanyng jana jobasyna engizudi ótinedi.

Masqara bolghanda, Amanjol Núrmaghambetov alghashqy kýnderi-aq «otkaz» beredi. Qalghan ekeui mingir-mingir etip, alty-jeti million qazaqtyng taghdyryna qatysty ol úsynysty Zang jobasyna úsynbaq týgili, «It qudy, qoyan qashtymen» jolda qaldyrady.

Sonynda, Auyt Múqiybekting telefonyn almay, qasha bastaydy.
Oljas Sýleymenov aghamyz osy Júmys tobyna baylanysty pikir bildirip, «Men Qazaqstannyng jana Konstitusiyasyn qúrap jatqan keneske qanday adamdardyng jinalghanyna tanghalamyn!»-depti.

Oljekeng óte dúrys aitady. Biz qazaqtyng taghdyryn kimderge senip tapsyrghamyz ózi?! Men olardan týnilip otyrmyn.

Ýsh opasyz ghalymnan týnilgen son, Auyt Múqiybek Memleket Basshysy Qasym-Jomart aghasynyng qabyldauyn súrap, Aqordagha hat jazady.
Ol hat Preziydentke jetpey, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrliginen bir-aq shyghady.

Ol az deseniz, tughan bauyrynday kóretin Memlekettik hatshy Erlan Qarin men Preziydent Ákimshiligining tóraghasy Múrat Núrtileuding atyna jazghan hattary da iyelerine jetpey, qoldan-qolgha ótip, tentirep ketken kórinedi.
Al, Mәjilis pen Senattyng qos tóraghasy Erlan Qoshanov pen Mәulen Áshimbaevqa jazghan hattan iz-derek joq...

Qysqasy, mening alty million qazaqtyng taghdyryn arqalaghan hattarym, ary ketkende, ataqty Aida Balaeva qaryndasymnan arygha ótpegen sekildi...
Men Preziydent Ákimshiligining basshysy Múrat Núrtileudi týsinemin, ol kisi jana keldi. Mýmkin, Qazaq kóshinen tolyq habarsyz shyghar. Oghan aiyp taghudan aulaqpyn. Al, onyng ber jaghynda otyrghandar bәrin biledi!

Kórdiniz be, bizding Preziydentting ainalasynda jýrgen azamattardyng ishinde Timur Qúlybaev pen Kәrim Mәsimovtyng qaghyp ketken shegeleri әli otyr. Olar tistey qatyp, Qasym-Jomart Toqaevtyng «Dýniyejýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz!» - degen jalghyz auyz sózine ghana ilinip túrghan Qazaq kóshin qúrdymgha jiberuding barlyq әdis-aylasyn istep baghuda. Onyng kimder ekenin de men óte jaqsy bilemin. Kerek bolsa, attaryn da atap beruge dayynmyn!

Qasekenning preziydenttik ókilettigi ayaqtalghan son, shetten keletin Qazaq kóshi toqtaydy.

Úlan-ghayyr jerdi alyp jatqan ýlken memleketpiz. Sol memleketti qúraushy últ – qazaqtyng jalpy sany 20 milliongha da jetpeydi eken. Bir-aq uys qazaq! Onyng 13 milliony ghana Qazaqstangha tiyesili, qalghan alty-jeti milliony – teng jarymyna juyghy syrtta jýr.

Al, sol qazaqtyng basyn bir shanyraq astynda qosayyq desek, sony qoldaudyng ornyna, kedergi jasaushylar kóp.

Konstitusiyanyng jana jobasyn jasaghan ghalymdardyng týri – anau, biylik tútqasynda otyrghan zamandastardyng týri – mynau!

«Ápekeme jezdem say, sasyghan etke borsyghan maydyn» kebi bolyp túr.
Suyrylyp shyghyp, sony ashyq kóteretin bir túlghanyng biylikte joq ekeni belgili bola bastady.

IYә, ózining aty aityp túrghanday, Sabyr agha Ahmetjanúly óte sabyrly kisi. «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng Memlekettik egemendigi turaly» deklarasiyasynyng jobasyna shettegi qazaqtar turaly norma engizemin dep jýrgende, ol kisi men qúsap aq qalpaghyn kiyip alyp, kýnde maqala men hattardy boratyp jazbaghan, Aqordanyng aldyna baryp tausyla zarlamaghan bolar.

Sebebi, ol kezdegi Zang jobasyn jasaushylar shetinen kóregen, auzy dualy, batyl, memleketshil, naghyz ghalymdar bolatyn.
Túnghysh Preziydentting qasynda da kileng danyshpan túlghalar men isker azamattar jýrdi.

Qay-qaysysy da aitayyn degenindi emeuirininnen biletin, ary qaray ilip әketip, iske asyrugha asyghatyn ayaulylar edi. Solardyng arqasynda, osy memleketting irgetasy berik qalanyp, bólinip-jarylghan halyqtyng az da bolsa bir bóligining basy Atajúrtta qosylyp qaldy. Tipti, keshege deyin, solardan qalghan sarqyt Mahmúd Qasymbekovtyng kezinde Aqordagha qalaghan uaqytta kirip-shyghyp jýrdik. Ótinishterimiz Túnghysh Preziydetke toqtausyz jetip túrdy...

Keyin bәrin qúrtqan «Súrsha qyzdar» men jetesiz kýieuler, odan qalaberdi mәsiler ghoy.

Osy jerde, «Sonda, bizding qazaqtyng ghylym salasyndaghy ghalymdary men biylik basyndaghy túlghalary otyz jylda ozdy ma, әlde tozdy ma?!»-degen súrau tuady.

Ózderiniz de bayqap otyrghan bolarsyzdar, jasyq, jelbuaz ghalymsymaqtar men Alash tonyn jamylghan aramza, jyltyr shenunikter qaptap ketken sekildi.

Qazir Aqordadaghy Preziydent Ákimshiligi basshylarynyng kómekshilerine nemese bir qatardaghy qyzmetkerine kiru túrmaq, telefon arqyly habarlasudyng ózi múng bolyp ketti.

Odan góri, kezinde Qyrghyz Respublikasynyng túrmede otyrghan Últtyq liyderi Ómýrbek Tekebaevqa jolyghu әldeqayda onay bolatyn.
Últ ýshin túlghadan toqyrau – auyr qasyret eken!

Demek, maghan qazir Preziydentting ainalasy qansorghysh Timur Qúlybaev pen opasyz Kәrim Mәsimovten da qauipti, ýreyli bolyp túr.
Múnyng týbi jaqsylyqqa aparmaydy. Últty úpayynan aiyryp, Preziydentti sazgha otyrghyzumen tynady sony.

Óitkeni, songhy on bes jyldaghy últ mýddesine qatysty mәseleden Túnghysh Preziydentti oqshaulau әreketi nemen ayaqtalghanyn keshe ghana óz kózimizben kórdik qoy!

Degenmen, «Ýmitsizdik – shaytannyng isi», Qasym-Jomart aghamnan ýmitimdi әli ýzgen joqpyn. Men Qasekeme senemin, Nazarbaev shaqyrghan qandastaryn Toqaev dalagha tastamaydy. Keshe «Jana Qazaqstan degenimiz – shyn mәninde Ádiletti Qazaqstan» depti ghoy Preziydent. Endeshe, Jana Qazaqstannyng jana konstitusiyasynda alysta qalghan alty million qazaq turaly alty auyz sóz túrmasa, ol – baryp túrghan әdiletsizdik bolmay ma?! Sondyqtan, Qasym-Jomart agha shetten keletin qandastaryna konstitusiyalyq qúqyq beru arqyly Ózining «Qasiyetti paryzyn» osy joly oryndaydy.

Eki-ýsh deputat qabarlasyp, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng XXXI sessiyasynda Preziydent Sizding úsynysynyz turaly aituy mýmkin degen son, saryla kýttik. Sessiya ótti, qandastar taghdyry turaly eshtene aitylmady.
Demek, mening úsynysym Memleket Basshysyna jete qoyghan joq.
Jetse de, tolyq emes, shalajansar kýide jetken boluy mýmkin.
Týbi jetedi degen senimdemin.
Alla qalasa, jetkizemiz!

Sebebi, taghy da qaytalap aitayyn, Qúday betin ary qylsyn, bolashaqta Qazaq kóshi qaterge úshyrap, qandastarymyz dalada qalyp jatsa, onda olardyng Últ aldyndaghy súraghy óte ýlken, jazasy da tym auyr bolady. Tarih Qazaqstandy eshqashan keshirmeydi. Men sonday bir «QARA DAQ»-tyng Qasym-Jomart agha biylik tizginin ústaghan jyldardyng enshisinde qalghanyn mýlde qalamaymyn!
Sol ýshin, boyymdaghy janym aman bolsa, qolymnan kelgen әreketting bәrin jasaugha beldi buyp, júdyryqty týiip otyrmyn.
Kerek bolsa, búl úsynysty RESPUBLIKA KÓLEMINDE JALPYÚLTTYQ DENGEYDE kóteremiz!
Sizder de soghan dayyn bolynyzdar, ardaqty aghayyn!

Qoy, endi әuelgi sózimizge qayta oralayyn, sonymen, Sabyr Qasymov aghamyzben kezdesip, sol keshegi ótken kýnderdi eske alyp, býgingi jaghdaydy ortagha salyp, aqyldasyp qayttyq.
Ángimening tiyegin aghyttyq.

Ishke shemen bolyp qatyp qalghan ashu men yzany biraz bosatqanday boldyq. Sabyr agha Ahmetjanúly birde myrs-myrs kýlip, birde jaghasyn ústap, basyn shayqaumen boldy.

Sonynda búl úsynysty qos qoldap qoldaytynyn bildirdi, óz mýmkindigin paydalanyp, әreket jasaytynyn da aitty...
Aytpaqshy, Sabyr agha Qasymov qazir Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyng jarlyghymen qúrylghan Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jónindegi memlekettik komissiyanyng júmys tobynyng jetekshisi bolyp qyzmet atqarady.

Aman bolsyn saf altyn Sabyr aghamyz!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

22 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2078
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2024
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1709
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2743