Dýisenbi, 4 Jeltoqsan 2023
Janalyqtar 6901 0 pikir 30 Qazan, 2012 saghat 10:09

Dos Kóshim. Qazaqstandaghy orys tildi úiymdardyng Birikken Últtar Úiymyna jazghan haty

(Sayasy pamflet)


Qúrmetti BÚÚ-nyng Tóraghasy,

Qúrmetti BÚÚ-nyng mýsheleri!

Bizder, Qazaqstan respublikasynda túratyn san týrli últ ókilderi, orys tildi azamattar,  memlekettik til mәselesine  qatysty bolyp jatqan kelensiz mәselelerdi Sizderge jetkizip, qazaqtar men Qazaqstannyng biylik oryndarynyng bizderge (orys tildi azamattargha) kórsetip jatqan adam aitqysyz qysymdary  men bizding qúqyqtarymyzdy búzugha baghyttalghan is-әreketterine arasha týsudi súraymyz. Áriyne,  ózimiz ómir sýrip otyrghan memleketimizding bet beynesi, halyqaralyq arendaghy bedeli qazaq halqymen birge bizdi de qatty alandatady, biraq búdan artyq shydau mýmkin emes. Sizder aralaspasanyzdar, birinshiden, orys tildi túrghyndardy topas, aqyl-esi tómen etip kórsetu, ekinshiden, bizderge qazaq tilin ýirenuge mýmkindik tudyrmaugha baghyttalghan júmystar toqtausyz jýrgizile beredi. Sózimiz dәleledi bolu ýshin tómendegidey naqty mysaldardy aldarynyzgha tartamyz jәne osy qalyptasyp qalghan jaghdaylardy tez arada ózgertu ýshin Sizderding taraptarynydan kómek kýtemiz!

(Sayasy pamflet)


Qúrmetti BÚÚ-nyng Tóraghasy,

Qúrmetti BÚÚ-nyng mýsheleri!

Bizder, Qazaqstan respublikasynda túratyn san týrli últ ókilderi, orys tildi azamattar,  memlekettik til mәselesine  qatysty bolyp jatqan kelensiz mәselelerdi Sizderge jetkizip, qazaqtar men Qazaqstannyng biylik oryndarynyng bizderge (orys tildi azamattargha) kórsetip jatqan adam aitqysyz qysymdary  men bizding qúqyqtarymyzdy búzugha baghyttalghan is-әreketterine arasha týsudi súraymyz. Áriyne,  ózimiz ómir sýrip otyrghan memleketimizding bet beynesi, halyqaralyq arendaghy bedeli qazaq halqymen birge bizdi de qatty alandatady, biraq búdan artyq shydau mýmkin emes. Sizder aralaspasanyzdar, birinshiden, orys tildi túrghyndardy topas, aqyl-esi tómen etip kórsetu, ekinshiden, bizderge qazaq tilin ýirenuge mýmkindik tudyrmaugha baghyttalghan júmystar toqtausyz jýrgizile beredi. Sózimiz dәleledi bolu ýshin tómendegidey naqty mysaldardy aldarynyzgha tartamyz jәne osy qalyptasyp qalghan jaghdaylardy tez arada ózgertu ýshin Sizderding taraptarynydan kómek kýtemiz!

Birinshiden, qazaqtyng barlyq eldi mekenderinde qala, auyl, kóshe attaryn eki tilde jazudy toqtatu kerek. Búl - birinshiden, bizdi shettetuding naqty kórinisi bolsa (Memleket ýshin - «Óskemen qalasy», al orystar ýshin «Usti-Kamenogorsk» degen siyaqty), ekinshiden, bizding aqyl esimizdin, qabiletimiz ben bilimimizding tómendigin kórsetu ýshin jasalghany anyq. «Bayzaqov kóshesinin» ekinshi jaghyna «ulisa Bayzakova» nemese «Jandosovtyn» janyna «Jandosova» dep jazu da, әdeyi bizderdi aqymaq etuding joly. Sonda  Qazaq elinde qansha jyl ómir sýrip, «q» әrpin oqy almaytyn topas emespiz ghoy. Álde «kóshenin» «ulisa» ekenin bilmeydi dep oilaydy ma eken?  Bizding oiymyzsha, әlemning eshbir elinde joq búl qorlyqtyng astarynda mazaqtan basqa eshtene joq. (Eng qyzyghy, Astana qalasynyng kóshelerining ataulary ýsh tilde beriledi. Meninshe, bir ghana memlekettik tili bar Qazaq eli búl jaghynan tórt memelkettik tili bar Shveysariyadan da asyp ketken siyaqty. Olarda kóshe ataulary tek qana bir tilde jazylady...)

Ekinshiden, ghimarattardyng mandayshasyndaghy  «dýken», «nan», «shashtaraz»,  t.b. sózderding janyna onyng orys tilindegi audarmasyn berip, «magaziyn», «hleb», «parikmaherskaya»,  dep jazu - bizderdi, basqa últ ókilderin «mektepte on jyl boyy qazaq tilin oqyp, osy sózderdi de bilmeysinder» dep qorlaghanmen birdey. Qúdaygha shýkir, jylyna bes-alty sóz ýirensek te 50-60 sózdi biletin aqylymyz bar! Mýmkin sol sózderding maghynasyn osy erejelerdi shygharghan, qabyldaghan Qazaq elining Parlament mýsheleri ne olardyng balalary týsinbeytin bolar, olay bolsa әngime basqa, biraq zang shygharushy organnyng topas balalaryna bola bizdi de topas etip kórsetu jәne barlyq mandayshalargha eki tilde jazu - bizdi ghana emes, jalghyz ghana memlekettik tili bar unitarlyq eldi masqaralaumen birdey.

Ýshinshiden, Qazaqstannyng aqshalary -tengening ishine qazaq tilimen birge orys tilinde nominalyn kórsetu - bizdi qorlaudyn, tómendetuding taghy bir naqty dәleli. Eger bankining bastyghy orys últynan bolsa, onday aqymaqtyqty eshqashan istemes edi. Bizder, orys tildi azamattar, tengening ishindegi orys tilindegi jazudy - «sender sandy da aiyra almaytyn miyghúlasyndar, sondyqtan sanmen qatar orys tilindegi nominal jazugha tura keldi» degen mazaq retinde qabyldadyq. (Ony orys tilinde jazbasa orys tildi azamattar bes mynnyng ornyna on myng tenge berip qoyady dep oilaghan bolar). Búl ne degen qorlyq!

Tórtinshiden, jinalystar men konferensiyalarda bayandamanyng basyn qazaqsha bastap, negizgi mәtinin orys tilinde aituda da ýlken qulyq, bizge degen qarsylyq jatyr. Olar qazaq tilinde sóiley bastaghanda, әiteuir bir-eki sóz ýirenip alayyq dep, qúlaghamyz eleng etedi de, keyin orys tiline kóshkende kónilimiz pәs bolyp qalady. Búny bireuler orys tildilerge degen qúrmet dep te qabyldaydy, biraq bizding oiymyzsha, búl ekijýzdilikting artynda bizderdi qazaqsha ýirenbesin degen pasyq maqsat jatyr. Biz ýshin orys tilinde sóileytinderding barlyghy  - orys tildilerding ata jauy. Olardyng týpki maqsaty - orys tildilerdi ómir boyy qazaq tilin týsinbeytin, beyshara kýide qaldyru. Eger tәuelsizdikti alghan kezennen bastap qazirge deyin barlyq jiyndarda qazaqtar qazaq tilinde sóilese, alghashqyda shala týsinsek te keyin taza týsinip keter edik. Biraq qazaqtar qyrsyghyp, orys tilinde sóileuin qoyar emes. Olar Preziydentting «bes orys otyrghan jerde jýz qazaq otyrsa da qazaqtar oryssha sóileydi eken. Biz sorly halyqpyz ghoy!» degen janayqayyn da tyndamay otyr. Mýmkin Sizder qazaqtardy barlyq jiyndarda qazaq tilinde sóileuge mәjbýrleytin halyqaralyq zang qabyldarsyzdar... Búl - qazaqtardan búryn, bizderge kerek.

Besinshiden, bizding balalarymyzdyng bolashaghy - qazaq tilinde. Búl - Preziydentimizding auzynan shyqqan sóz. Songhy uaqytta, eshqanday zang qabyldanbasa da, (Konstitusiyadaghy oqu tilin ata-ananyng ózderi tandap alady degen bapty belden basa otyryp)  Qazaqstanda ýsh tildi engizu bastaldy. Bizding býldirshinderi qazaq tilin endi ghana ýirenuge bet búryp, seng qozghala bastap edi, qazaqtar aghylshyn tilin de ýirenudi mindettep otyr. Áriyne, búl qazaqtar ýshin onsha qiyn emes. Olardyng basym kópshiligi qazaq jәne orys tilin biledi, demek, olar ýshin ýshinshi tildi mengeru onsha qiyndyq tudyrmaydy. Al orys tilinen basqa tildi bilmeytin bizding balalarymyzgha 6 jasynan bastap bóten eki tildi ýirenu - aqylgha simaydy. Demek, búnyng barlyghy keleshekte orys tildiler qazaq tilin mengermesin, ekinshi sortty bolyp qalsyn degen oimen jasalyp jatqan súrqiya әdis. Biz jiyrma jyldan song esimizdi jiyp, qazaq tilin ýirenip, qazaqtardy quyp jetemiz be dep oilana bastaghanda taghy bir tildi talap etip, shetke ysyryp tastaugha kirisken siyaqty. Demek búl bastama - orys tildilerge qarsy jasalghan sayasy qadam.

Altynshydan, Qazaq ýkimeti bizderdi qazaq tildi mekteptermen qamtamasyz etpey otyr.  Memlekettik qyzmetke qazaq tilin biletin adamdardy alu turaly talap jyldan jylgha kýsheyip keledi, al qazaq biyligi ózbek, tәjik, orys, úighyr tilindegi mektepterdi shashau shygharmay ústap otyr. Búl, sóz joq, ózderining balalarynyng qyzmette ósu ýshin jasalynyp jatqan taghy bir jymysqy tәsil... Basqa elderdegi (onyng ishinde federativti elder de bar) mektepterding barlyghy memlekettik tilde.  Nelikten Qazaqstanda da Germaniya, Italiya, Angliya, Japoniya siyaqty barlyq mektepter tek qana memlekettik tilde bolmaydy? Orys mektebin bitirgen balalar, qorjyndaryn arqalap Mәskeu, Tomsk, Novosibir qalalaryn kezip ketedi, búl da bizderdi  shettetuding naqty dәleli emes pe? Tәjikter ghana kóp jylghy kýresting nәtiyjesinde, tәjik tilindegi mektepterdi jabugha jaqynda ghana mýmkindik aldy.  Eng qyzyghy, qazaq tildi mektepterding mandayshasyna «Qos til - qos qanatyn» degen sóz kóp jazylady  al orys mektepterinde onday sózdi jazbaydy. Búl da qazaqtardyng bizding balalarymyzdy bir qanatty etu tәsili dep bilemiz.

Áriyne, qazaq tildi mektepte oqudyng aldynda bizderding balalarymyzdyng qazaq tilindegi bala baqshadan ótkeni dúrys bolar edi. Orys tildi úiymdar, deputattar osy mәseleni birneshe ret kóterdi, biraq orys tilindegi bala baqshalardyng ashyluy toqtalar emes.

Jetinshiden, memlekettik tildi qoghamnyng barlyq salasynda qoldanu mәselesin týbegeyli sheshu ýshin - bәrimiz de bir birimizben tek qazaqsha sóileuge tyrysuymyz kerek. 90-jyldardyng basynda, dәl biz siyaqty demografiyalyq jaghdaydaghy Pribaltika elderi orys tilin qoldanudan bas tartyp, tek memlekettik tilde sóileuge kóshti. Sol uaqytta Pribaltikagha barghan adamdar «orys tilinde sóilegen adamdargha ne latysh (eston, litva) tilinde jauap berip, ne mylqau adam siyaqty mýldem jauap ta bermeydi eken», dep riza bolyp keletin. Búnyng barlyghy sol jerdegi orys tildilerdi memlekettik tilge ýiretu ýshin jasalghan naqty tәsil bolatyn. Osy tәsilding arqasynda Pribaltikadaghy orys tildi azamattardyng basym kópshilgi memlekettik tildi bir-eki jyldyng ishinde tolyq mengerip aldy.  Orys tildilerding tez arada qazaq tilin mengerip, ózderimen teng dәrejege jetetinin bilgen qazaqtar biz ýshin asa tiyimdi osy tәsildi qoldanbay otyr. Kerek deseniz, Preziydentting ózi «Qazaq qazaqpen qazaqsha sóilessin» dep, bizderdi miyghúla etip, keudemizden iyterip otyr. Bizding jaghdayymyzdy oilaytyn Preziydent «qazaqstandyqtar bir birimen qazaqsha sóilessin» degen úran kóterer edi ghoy.

Segizinshiden, Parlamentke Qazaqstan halqy Assambleyasynan toghyz deputatttyng baruy - adam qúqyghynyn, tendigining búzyluy ghana emes, orys tildi azamattardy kemsituding taghy bir belgisi. Bizder, qazaq jerinde túratyn basqa últ ókilderi, ózderimizding biliktiligimizben, bilimimizben, aqyl-oyymyzben kez kelgen okrugten deputat bola alamyz. Toghyz deputatqa kvota beru arqyly memleket qazaqtardy da qorlady (әlemde «qazaqtar ózderinen basqa últ ókilderin deputattyqqa ótkizbeydi, olargha dauystaryn bermeydi eken», degen oy tughyzdy), bizderdi, barlyq etnikalyq toptardyng ókilderin de jer qyldy («Eger kvota bermese, eshqashan Parlamenke bara almaytyn sorlysyndar» dep).

Eng qorqynyshtysy, memlekettik tildi bilmeytin jәne bilgisi de kelmeytin biylik basyndaghy qazaqtar osy jaghdaylardyng barlyghyn «orys tildi azamattargha kómek» degen úranmen  jýzege asyryp keledi. Olardyng bizderdi, qazaq jerinde san jyldar boyy tirshilik etip kele jatqan basqa últ ókilderin ózderine qalqan qyludy toqtatatyn uaqyttary jetti dep bilemiz

Qúrmetti tóragha myrza! Osy aitylghandardyng barlyghy  sizge ertegi siyaqty bolar, biraq qazaqstandyqtar ýshin kýndelikti bolmys, qarapayym shyndyq. Bizderdi kemsitushilikti toqtatyp, qazaqtarmen birdey qúqyq pen mindetti qamtamasyz etudi ótinip súraymyz.

 

Qol qoyghandar:

1.      Qazaqstandaghy orystardyng últtyq Kongresi;

2.      Ukraina diasporasynyng Últtyq jiyny;

3.      Qazaq jerindegi Evrey Birligi úiymy;

4.      Qazaqstandaghy Úighyr Assosiasiyasy;

5.      Ózbek mәdeny birlestigi;

6.      Korey últtyq mәdeny Ortalyghy;

7.      Qazaqstandaghy Tatar -Bashqúrt últy ókilderining qúryltayy;

8.      Kazak atamandarynyng Assosiasiyasy;

9.      Slavyan halyqtarynyng Assambleyasy;

Jәne taghy 121 úiymnyng ókilderi

"Abai.kz"

0 pikir

Ýzdik materialdar

Súhbat

«Qytayda jeri bar sharualar ózin bay sanaydy»

Álimjan Áshimúly 1246
Abay múrasy

Kenes Odaghynyng ydyrauy Abay ilimi ayasynda...

Dosym Omarov 1065