Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Janalyqtar 5445 0 pikir 29 Qazan, 2012 saghat 14:11

Túrsyn Júrtbay. Aymauytov - adaldyq pen әdildikti «ar isine baghalaghan» (jalghasy)

2.

Adaldyq pen әdildikti «ar isine baghalaghan» (Abay) ataqty jazushy búl joly da aqiqattyng jolyn kespegen. Zady, D.Ádilevting Goloshekinge qastandyq jasau niyeti bolghangha úqsaydy. Búl ózi Álihan Bókeyhanov: «Qazaqta terror jasaytyn erjýrek jigit joq»,- dep aitty-mys degen sózge namystanghan ójet jigitting jauap әreketi me? Álde Qara - Noghay ýshin týbinde bir týrmege týsetinin bilip, ne de bolsa tәuekelge bel bughany ma? Álde qyzba jigitting et pen terining arasyndaghy jeligi me? Ol ózin teatrdyng diyrektorlyghyn ótkizip bergennen keyingi ashynudan-ýreyden tughan, jay ghana aita salghan sóz be, әlde naqty is-әreket pe, ony anyqtau endi mýmkin emes. Jiyrma jeti jasar jas jigitting aptyghyn basu ýshin aytylghan basu sózi ýshin, ózining atu jazasyna búiyrylatynyn Jýsipbek bilgen joq. Bilse, Ádilevke aitqan aghalyq aqylynan bas tartyp, moyyndamas pa edi, kim bilsin.

2.

Adaldyq pen әdildikti «ar isine baghalaghan» (Abay) ataqty jazushy búl joly da aqiqattyng jolyn kespegen. Zady, D.Ádilevting Goloshekinge qastandyq jasau niyeti bolghangha úqsaydy. Búl ózi Álihan Bókeyhanov: «Qazaqta terror jasaytyn erjýrek jigit joq»,- dep aitty-mys degen sózge namystanghan ójet jigitting jauap әreketi me? Álde Qara - Noghay ýshin týbinde bir týrmege týsetinin bilip, ne de bolsa tәuekelge bel bughany ma? Álde qyzba jigitting et pen terining arasyndaghy jeligi me? Ol ózin teatrdyng diyrektorlyghyn ótkizip bergennen keyingi ashynudan-ýreyden tughan, jay ghana aita salghan sóz be, әlde naqty is-әreket pe, ony anyqtau endi mýmkin emes. Jiyrma jeti jasar jas jigitting aptyghyn basu ýshin aytylghan basu sózi ýshin, ózining atu jazasyna búiyrylatynyn Jýsipbek bilgen joq. Bilse, Ádilevke aitqan aghalyq aqylynan bas tartyp, moyyndamas pa edi, kim bilsin.

Álqissa, osy arada bir oqshau týsinik bere ketuding orayy kelip túr. Biz ekinshi ret, yaghni, 1990 jyldary Qazaqstan Jazushylar odaghynyng janyndaghy Pravolyq komissiyanyng tóraghasy retinde Qauipsizdik komiytetindegi qúpiya qújattarmen tanysqanymyzda  jazushy Dýkenbay Dosjan da rúqsat aldy. Qújattardy qatar qaraghan kezimiz de boldy. Sonyng nәtiyjesinde tezdetilip «Abaqty» atty kitaby jaryq kórdi. Jýrdek qalam iyesining maqalalary da 10-15 kýnnen keyin baspasózde jariyalanyp jatty. Al bizding Múhtar Áuezovke qatysty «Talqy» atty zertteuimiz 1997 jyly ghana basylym kórdi. Biz kóshirip alghan qújattar osy «Úranym - Alash!..» atty әfsanada barynsha tolyq qamtylyp otyr. Qújattardyng audarmasyn salystyra otyryp, keybir mәtinderdi D.Dosjannyng jariyalanymy boyynsha dep úsynudy maqúl kórdik. Týpnúsqa bireu bolghandyqtan da salystyru barysynda bayqalghan derektik auytqulardy ózimizding qolymyzdaghy kóshirmege sýienip jýiege týsirdik. Sonday-aq ol derekter avtordyng stiyli men shygharmanyng yrghaghyna qaray jinaqtala bayandaldy.

Sonymen, D.Dosjannyng jariyalanymynda: «Qyzylorda qalasy, Karl Marks kóshesi 54-ýide túratyn Jýsipbek Aymauytovtyng ýiine 1929 jyl 14 mamyr kýni jýrgizilgen tintude tәrgilengen zattar: 1. Hattar, barlyghy - 88 dana. 2. Eki fotosuret. 3. Jeke basynyng qújattary - 20 dana. 4. Aymauytovtyng qoljazbalary jәne gazet qiyndylary - 34 buma. 5. Qalyng dәpterdegi qoljazbalar - 33 dana. 6. Kitapta - 6 dana. Kuә retinde azamat Ysqaqov qatysqan. Tútqyndaghan - Dinshe Ádilevti Betpaqdalada qughyndap jýrip, atys ýstinde qolgha týsirgen OGPU-ding ókiletti ókili I. A. Shumilov»,- dep kórsetilgen.

Jýsipbek Aymauytovtyng tergeu isining ózge alash qayratkerlerinen oqshau jýrgizilip, keyin olardan bólek tizimge ilinip, atylyp ketuine әskery tergeushining aiyptauy boyynsha tútqyndalghany sebepkerlik etse kerek. Al Evgeniya Aymauytovanyng hatynda A.Saenko tintu jýrgizgen - delinedi. Búl oqighanyng mazmúny D.Ádilevke qatysty tarauda tolyq qamtylghandyqtan da, hattamamen qysqarta tanystyramyz. «Tergeu hattamasy. 29 jyl, 16 mamyrda toltyrylaghn. Tergeudi OGPU-ding ókili Saenko jýrgizgen.

Anketalyq anyqtama: Jýsipbek Aymauytov - 40 jasta, qazaq. Semey guberniyasyna qarasty Pavlodar uezi Qyzyltal bolysynyng 1 auylynda tughan. Áke-sheshesi orta sharua. Áyeli, 3 balasy bar. Semeydegi múghalimder seminariyasyn bitirgen. Arnayy ortasha bilimi bar. Qazir partiyada joq. 1920-22 jyldary BK(b)P mýshesi boldy, basqa partiyagha mýshe bolghan emes. Óz enbegining tabysymen kýn kóredi. Mamandyghy - múghalim. Halyq komissarlary avtonomiyalyq Ortalyq Komiytetinde qyzmet istedi. 1926 jyly Qylmystyq kodeksting 113 statiyasy boyynsha isti bolghan, keyin aqtalghan. Áke-sheshesi kedey sharua. Ol kisiler qaytys bolghan. 16 jasqa deyin tuysqandarynyng qolynda ósken.

Hattamanyng mәtini aldynghy jәne keyingi bólimderde dәlel retinde keltirilgendikten de tóleu sóz retinde qysqartyp beremiz:

Semey seminariyasynda oqyp jýrgen kezinen shygharmashylyqpen ainalysqan. 1918 jyldan bastap negizinen Semeydegi seminariyada oqityn qazaq jastarynyng «Janar» atty mәdeni-aghartu qoghamynyng úsaq qaryz seriktestigining qarjysyna basylghan «Abay» jurnalynyng shygharushysy boldy. Búghan Túrghanbaev jetekshilik etti. Alghashqy kezde «Abay» jurnalyn qoljazba kýiinde shygharu úigharylsa da, keyin úsaq qaryz seriktestigining mәdeni, oqu-aghartu isine arnalghan qarjysy paydalanyldy. Jurnal ózining 12-shi sany shyqqannan keyin qarjy tapshylyghynan jabylyp qaldy. Onyng ýstine «Saryarqa» gazeti jurnalgha qyryn qarady. «Saryarqa» gazetining ekinshi sanyna «Túr búqara, jinal kedey, úmtyl jastar» degen úzaq maqalasy jariyalandy. 19-jyly seminariyany jaqsy bitirdi. Kolchak ýkimeti qúlaghannan keyin Semeydegi tónkerisshil guberniyalyq komiytette istedi әri «Kedey tany» atty jana gazetting redaktory boldy. Osy kezde BK(b)P mýsheligine ótti. 1920 jyldyng qazan aiynda Qazaq Atqaru komiytetining mýshesi jәne oqu-aghartu narkomynyng orynbasary bolyp saylanghan.

J.Aymauytov (jalghasy): «21-jyldyng qys aiynda Ysqaqov pen Sәrsenovting ýiinde, kimning úsynysy boyynsha jinalghanymyz esimde joq, partiyada bary jәne joghy aralas, ishinde alashorda kósemderi de bar, Semeydegi qazaq qyzmetkerleri bas qosqanymyz bar. Alashordashylardan Dulatov, Ghabbasov, Túrghanbaev qatynasty, ózgesi jadymda qalmapty. Ángimening eshqanday qorytyndysy bolmady, bir sheshimge kele almay tarqastyq. Osy basqosuda bolar-bolmasy belgisiz, әli naqty belgilenbegen qyzmetke keybir kisilerdi auyzsha taghayyndap jatqany maghan týsiniksiz kórindi. Sizding súraghynyzgha oray aitarym, jinalysta BK(b)P mýsheligine qabyldau mәselesi qaraldy ma, joq pa, ol arasy anyq esimde qalmapty».

Al 1929 jyl 23-mamyr kýngi tergeude Dinshe Ádilev turaly kórsetindi beredi. «Dala qaraqshysy» atty tarauda bayandalghanynday J.Aymauytov (D.Dosjannyng jariyalanymy negizinde):

«Ádilovpen 1921 jyly, Orynborda oqu-aghartu narkomynyng orynbasary kezimde tanystym. Ol kezde onyng ne istep jýrgeninen habarym joq, әitse de, Qazaq Atqaru komiytetining mýshesi ekenin biletinmin. Keyin Ádilev janghalaq jigit degendi estidim: joldastarynan qaryzgha aqsha alady eken de, ony qaytarmay ketedi eken. Tashkentte túrghan kezimde ýiime bir mәrte keldi, keyin oghan: «Jazghy demalysta ýi-ishimdi jaylaugha jibersem qaytedi?»,- dep hat jazghanym bar. Búl sharuany keyin Tashkentte ózimen kelistim»,- dep jauap bergen.

Osy kórsetindiden-aq olardyng arasyndaghy tanystyqtyng ornyqty ekendigi angharylady. Shyndyghynda da, D.Ádilevting kórsetui boyynsha, ekeui sol jyly Semey qalasynda tanysqan. Zady J.Aymauytov tanystyq merzimin úzartyp kórsetkisi kelmegen siyaqty.

«Alash isinin» bastaluyna sebepker bolghan kuәlәrding ishindegi eng týiindi «túlghasy» da Dinshe Ádilev bolghandyqtan da búl túzaqtan Jýsipbekting jazasyz qútyluy mýmkin emes edi. Egerde jeke túrghanda onyng arnauly keshirimge iligip, taghy da jeti-segiz jyl ómir sýruine mýmkindik tuatyn edi. Jýsipbek Aymauytovqa taghylghan «basty qylmystyn» astaryn ashu ýshin osy arada «Dala qaraqshysy» atty taraudaghy Dinshe Ádilevting tómendegi kórsetindisin qaytalap úsynugha mәjbýr ekenimizdi qaperge ile ketemiz. Jýsipbekti oqtyng úshyna baylaghan aiyp mynau:

«Dinmúhamed Ádilevting jauabynyng hattamasy. 3 aqpan. 1929 jyl.

(Jauaptyng basynda terror turaly úzaq-úzaq tolghaular aitady. Ózin kekshil - terrorshy retinde kórsetedi - T.J.). ... Aytpaqshy, Espolovtyng ýiinde Goloshekin turaly әngime boldy. Onda Goloshekinning ómirine tikeley qauip tóndiru jóninde mәsele qozghalghan joq. Tek Goloshekin qaqynda ghana boldy. Onda qatysyp otyrghandardyng barlyghy da: egerde reti kelse oghan qastandyq jasaghan artyq bolmas edi. Biraq ta búl óte qiyn dýniye, búl birinshiden, halyqqa qatty kýizelis әkeledi degen qorytyndygha keldi. Sóitip, biz ýsheumiz osy taqyryp tónireginde әngimelestik, alayda búl mәjiliste naqty sheshim qabyldaghanymyz joq. Mening aghayym tútqyndalghannan keyin (onyng «Alash isine» eshqanday qatysy joq - T.J.) Qyzylordagha ekinshi ret kelgenimde ol әngimege qaytyp oralghamyz joq.

1928 jyly jaz aiynda men Shymkent qalasyna kelip Aymauytovpen jolyqtym. Ángime arasynda Goloshekin jóninde sóz qozghaldy. Oghan deyin men odan: Shymkent guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy kim dep súraghanymda Aymauytov: «Makiyn. Ol jerge onbaghan bir búzyqty qoydy»,- dep jauap berdi. Sodan keyin: Jetisu guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy kim?,- dep súradym, búryn ol orynda Álibekovting otyrghanyn biletinmin. «Oghan da bir búzyqty qoydy»,- dedi Aymauytov. Tashkentke baru, barmauym turaly Aymauytovpen aqyldasqanym turaly búryn da aitqanmyn. Ol sol joly qatty mazasyzdanyp: «Áyteuir bir qara týnek tónip keledi, dýniyening astan-kesteni shyghyp, asty-ýstine tónkerilip barady. Aynalang tolghan tynshylar men «ýndemester», tynysyndy taryltyp, algha bastyrmaydy, barlyq jerde de tynyshtyq ketken, qayda barsang da andudan qútylmaysyn. Qazaqstandy shynyraugha tastap, qatty kýizeltti, sonyng barlyghyna Goloshekin kinәli. Sol kelgennen bastap dýnie asty-ýstine tónkerildi»,- dep múnyn shaqty.

Sóitip, bizding әngimemiz Goloshekin jóninde boldy. Ángime arasynda ne ol ekeni, ne men ekenim esimde joq, әiteuir bireuimiz oghan qastandyq jasaugha bolmas pa eken dedik, Aymauytov ózining múny - qastandyqty qoldamaytynyn bildirdi. Ol maghan: «Ol qoldan kele me, joq pa bilmeymin. Sen ózinning auylyna qayta ber, men jolay Tashkentke soghamyn, odan Qyzylordagha baramyn, sonda Qojanovpen, Dulatovpen aqyldasamyn, sen ózinning adamyndy jiber, barlyq súraghyna jauapty sol arqyly beremin»,- dedi».

Mine, Dinmúhamed Ádilevting osy sózi Jýsipbekti «sayasy qastandyq jasady» degen aiyppen kinәlaugha sebepker boldy. Dinmúhamed (Dinshe) Ádilev óte kýrdeli ómirbayannyng iyesi. Osy arada birinshi kitapta bayandalghan onyng ómir jolyn qysqasha eske týsire ketemiz.

Ony on tórt jasynda kósheden kórip qalghan Mirjaqyp Dulatov bauyryna tartyp, Ombygha oqugha týsiredi. Odan qyzyldardyng әskerining qataryna kiredi, Kolchaktyng týrmesine týsedi, Qiyr Shyghystaghy partizan jasaghynda soghysady, odan Qojanovtyng kómegimen qyzmetke alynady, qazaq drama teatrynyng túnghysh diyrektory mindetin atqarady. Minezi tez, tentek, oqigha qúmar Dinshe auylyna barghanda Betbaqdalany shulatyp jýrgen, auyldyng qyz-kelinshekterin Sarysudyng boyynda jinap alyp, beybastaq әreketke erkindik bergen Qara Noghay degendi ústap, oghan ózinshe sot qúryp, atyp tastaydy da denesin múzdyng oiyndysyna batyryp jiberedi. Sodan bastap qughyngha týsedi.

1928 jyly jeltoqsan aiynyng 28-i kýni ústalady. Ol ózin birden últtyng joqshysy retinde jariyalap: «Alashordanyn» tapsyrmasyn oryndadym»,- dep mәlimdeydi de býkil ómirbayanyn hatqa týsirip, «Alash» ýkimetining barlyq kósemderining qayratkerlik әreketterin ózinshe bayandap beredi. Sóitip, әueli Mirjaqyp Dulatov pen Jýsipbek Aymauytov, sodan keyin Ahmet Baytúrsynov týrmege qamalyp, tergeuge alynady. Sonyng nәtiyjesinde aldynghy topta 42, keyingi topta 30 adam jazagha tartylady. Tergeu barysynda Jýsipbek Aymauytov ózine Dinmúhamed Ádilevting bir ret jasyrynyp kelgenin, Goloshekinge qastandyq jasaymyn dep qoqilanghanyn, biraq ta oghan: «Tentektikpen is bitpeydi, sen bar jaghdaydy aityp, Qara Noghaydyng qylmysyn dәleldep, ókimetke jaz. Al qastandyq jasaymyn degendi úmyt. Halyqqa kesiring tiyedi»,- dep shygharyp salghanyn aitady.

Sonday-aq, Jýsipbekting ýstinen ózining shәkirtterining de aryzdary jinalypty. Shymkent pedagogikalyq tehnikumynyng studenti Qalabay Bekdullaev bastatqan ýsh shәkirtten jauap alynypty. Onyng ishinde keyinnen aty qazaqqa tanymal bolghan bir adamnyng aty da úshyrasady. Onyng barlyghyn tәptishtep aitudyng pәlendey qajeti shamaly. Goloshekin men «Ýndeu» turaly derek dәleldenbese de Jýsipbekting moynyna aiyp retinde taghyldy. Negizgi sebep osy ghana...

Ózge tútqyndargha qaraghanda búl ekeuining bettesui tezdetilip úiymdastyrylypty (D.Dosjannyng jariyalanymy boyynsha):

«1929 jyly 29-mamyr kýngi J.Aymauytov pen D.Ádilevting bettesuining hattamasy.

Aymauytovqa súraq: Ádilevpen songhy ret qay uaqytta kezdestiniz?

Jauap: 27-jyldyng jazynda. Ony kezdeysoq kóshede úshyrattym, úmytpasam, qasynda eshkim bolghan joq. Guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy Sәduaqasov Janaydargha auyldyng әldebir sharuasymen kelgenin aitty. IYә, dәl solay aitty.

Ádilevke súraq: Kezdeskeninizdi moyyndaysyz ba?

Jauap: 1927 jyly Shymkent qalasynda bolghan emespin. Sondyqtan da Aymauytov mәlimdegen әlgi kezdesuding boluy qisyngha kelmeydi.

Aymauytov: Dәl merzimi jadymnan shyghyp qalypty, әitse de Janaydar Sәduaqasov Syrdariya Guberniyalyq atqaru komiytetining tóraghasy bolyp túrghan kezde kezdeskenimiz ras. Sodan keyin Ádilevpen betpe-bet jýzdesip otyrghanym osy.

Ádilevke súraq: Aymauytovpen songhy ret qashan kezdestiniz?

Jauap: Songhy ret 28-jyldyng mausymynyng basynda Tashkentke bara jatqan jolymda Shymkentte jolyqtym. Baydullaev Aghabekti bosatyp alu oqighasyna keletin bolsaq, Aymauytov búl oiymdy qúptaytynyn aitqan edi.

Aymauytovqa súraq: Ol kezdesu esinizde me?

Jauap: Múnday kezdesu bolghan emes. Sizding kózinizshe Ádilevke mynanday saual qoyghym keledi: Ádilevke ýnemi aqyl-kenes berip jýrippin be?

Ádilev: Bireuding aqyl-kenesine sýiendim be, joq pa, ol óz aldyna jeke әngime, al aityp otyrghan jaghdaygha baylanysty Aymauytov maghan eshqashanday kenes bergen emes, kómektesken de joq.

Aymauytovqa súraq: Sayasy oqighalargha oray Ádilevke qanday da bir tapsyrma bergen keziniz boldy ma?

Ádilev: Jogharydaghy aitylghannan basqa maghan tapsyrma bergen emes.

Aymauytov: Eger Ádilev mening aqyl-kenesime múqtaj bolsa, sol aqyl-kenesting qanday da bir nәtiyjesi boldy ma?

Ádilev: Shymkent qalasynda túrghanda Aymauytov Dulatovtyng aitqan sәlemdemesin mening habarshy jigitim Núrlan arqyly maghan jetkizdi».

Jauapqa tartylushylardyng týbine jetken songhy sózding mәnisi tergeude qaytalana tәptishtelip, naqtylana týsedi. Tergeuding qayyrmasy siyaqty qaytalana beretin búl oqighagha jauap retinde Joghary sot anyqtamasynyn:

«BK(b)P Qazaq Ólkelik Komiytetining sekretary Goloshekinge qarsy terrorlyq qastandyqty úiymdastyrghany jónindegi aiyptau da qyzyl sózge qúrylghan. Tergeuding osy saladaghy qorytyndylarynda Ádilevting ózining oiyn jýzege asyrugha tyrysqan is-әreketin jәne oghan Aymauytovtyng qatysqandyghyn dәleldeytin aighaqtar joq»,- degen qorytyndysyn nazargha úsynumen shektelemiz.

Búdan keyin tergeushiler Jýsipbek Aymauytovqa astyrtyn úiymnyng mýshesi retinde aiyp taghu jәne onyng isin ózge alashordashylarmen, Sozaq kóterilisimen baylanystyru maqsatynda kuәlerding auqymyn keneytuge úmtylghan. Tergeuding ýshinshi tomyna Jýsipbek Aymauytovtyng ýstinen ózining shәkirti Q.Bekdullaevtyn: «Jýsipbek Aymauytov shәkirtterdi kóteriliske shyghugha shaqyryp ýndeu jazghan»,- degen maghynadaghy kórsetindisi tigilgen. Onda kenes ókimetining "bolashaq ústazy" ózining ústazy Jýsipbek Aymauytovty "halyq jauy" retinde әshkerelegen. Ol ózining kórsetindisinde qyza-qyza kele Abaydy da "halyq jauynyn" qataryna qosyp jiberipti. Soghan qaraghanda Q.Bekdullaevting kәdimgi kóp mojantopaydyng biri ekeni bayqalady.

«1929 jyl, 26-mausym. Qalabay Bekdullaev, 22 jasta, Qyzylorda qalasyndaghy Atbasar kóshesining 2-ýiinde túrady, 1921 jyldan komsomol, qazaq, batyraq, mektep múghalimi, ýilengen.

Aymauytov Jýsipbekti 1921 jyldan (-?- mýmkin 1927-jyldan shyghar, jazu bederi óshinkirep qalghan - T.J.) bilemin, ózining aituy boyynsha onyng әkesi Aqmola (- ?- Semey guberniyasy, Pavlodar uezi boluy kerek - T.J.) guberniyasyndaghy asa ýlken dinshil-molla eken. Ol 1926-jyl men 28-jyldyng aralyghynda Shymkenttegi pedagogikalyq tehnikumnyng oqytushysy boldy. Atalghan oqu orynynda sabaq bergen kezinde ol ózin baryp túrghan últshyl - alashordashy retinde kórsetti, barlyq jerde jәne ýnemi studentterding miyna últshyldyq sanany eguge tyrysty. Mysaly, arnayy әdeby baqylau oryndary (senzura - T.J.) basyp-shygharugha rúqsat bermey qaytaryp jibergen әdeby shygharmalaryn, kitaptaryn shәkirtterge oqugha berdi. Ásirese, joghary klass oqushylaryna oqu ýshin taratyp bergen kitaptarynyng ishinde "Ýrbek" («Aqbilek» - ? - T.J.) atty shygharmasy erekshe kózge týsetin. Búl kitap "alashordashylardyn" ruhynda jazylghan, onda eski qazaq ziyalylaryn biriguge shaqyrghan. «Kenes ókimetining olarmen kýresuge shamasy kelmeydi»,- delingen.

Sonday-aq, ol studentterge "Aq jol" gazetining eski tigindisin (1923-jylghy ghoy deymin) әkelip, ondaghy ózining "Qily, qily zaman boldy, qaraghay basyn shortan shaldy" - degen maqalasyn oqytty. Ol búl maqalasynda qazirgi qoghamgha degen ókpesi men senimsizdigin bildirgen.

Jogharydaghy atalyp ótken әdeby shygharmalardan basqa pedtehnikumnyng studentterining arasyna ózining "Sylang qyz", "Mansapqorlar" t.b. kitaptaryn oqugha taratyp berdi. Búlar studentterge qosymsha qúral retinde qoldanugha úsynyldy, biraq ta mazmúny jaghynan alghanda (últshyldyq ruhta - T.J.) jazylghandyqtan da, onday kәdege jaramaytyn. Ol turaly "Enbekshi qazaq" gazetinde syn maqala jariyalandy, al onda: «Búl kitaptar kenes ókimetine qarsy baghyttalghandyqtan da, qazaq әdebiyetine eshqanday qajeti joq»,- delingen.

Pedtehnikumda әdebiyet pәninen sabaq berip jýrgen kezinde sol pәnning múghalimi retinde studentterding nazaryn әr týrli qajetsiz nәrselerge audaryp, týkke de paydasy joq Maghjan Júmabaev pen Abaydyng ólenderi men poeziyasynan mysal keltirip, ýzindi oqityn. Jalpy alghanda onyng oqyghan dәrisinen studentter eshqanday da payda aldy dep aita almaymyn".

Deydi sabazyn! Búdan keyin Qalabay myrzagha kinә taghugha da bolmas.

«1928 jyly kóktemde pedtehnikumnyng studentteri oqu bitirgeli jatqanda belgisiz bireu Shymkent qalasynyng kóshelerine alashordashylardyng Ýndeuin jelimdep japsyryp ketti. Mening payymdauymsha jәne onyng yqpalyndaghy (Aymauytovtyng - T.J.) studentterding jәne Guberniyalyq sottyng qyzmetkeri Dosovtyng (SO OO GPU tútqyngha alghan) qolymen istelgen is (Belgili kenes qayratkeri Á.Dosov emes ekeni anyq. Soghan qaraghanda Dosov degen J.Aymauytovtyng búrynghy  shәkirtterining ne tanystarynyng biri boluy mýmkin - T.J.). Búl ýndeu shyqqangha deyin Aymauytov Erbazarov Álimbek (qazir shet elde jýrgen qazaq últshyly Mústafa Shoqaevting bauyry) jәne Hamitov Áliaydar (Onyng da Shoqaevpen tuysqandyq baylanysy bar) siyaqty studenttermen erekshe dos bolyp jýrdi. Búl studentterdi Aymauytov jiyi-jii ýiine qonaqqa shaqyratyn. Ýiine tek moldalar men baydyng balasyn ghana qonaqqa shaqyrady. Leninge arnalghan qaraly jiynda ony mazaqqa ainaldyrghan (kýlip qoyghan - T.J.) studentterdi oqudan shygharghan son, olardy Jýsipbek Aymauytov qaytadan oqugha aldyrdy. Egerde ishinara keybir studentter oghan: «Nege siz bizben sayasy taqyryp jóninde әngimelespeysiz»,- dep súraq qoya qalsa, ol ýnemi: «Biz sayasatqa aralaspaymyz, ol jónindegi bizding qúqyghymyz shekteuli»,- dep jauap beretin»,- deydi.

Búdan keyin shәkirt Bekdullaev ózimen birge oqityn shәkirtterding ainalasynan shyghyp, «últshyldardyn» auqymyn keneyte týsedi. Ózining ústazy jónindegi Qalabaydyng jinaghan maghlúmattarynyng tiyanaqtylyghyna qarap, sol oqyp jýrgen kezining ózinde: «Ýndemesting tynshysy bolmady ma eken?»,- degen kýdik úyalaydy.

«Aymauytov, әsirese, qazaqtyng últtyq teatrynyng artisterimen tyghyz baylanysta boldy jәne olardyng arasynda bedeli zor edi, onyng ishinde memlekettik últtyq teatrdyng diyrektory Shaninmen, Jandarbekov Qúrmanbekpen (Aymauytov kezinde sabaq bergen Tashkenttegi Qazaq institutynyng búrynghy studenti), Bayzaqov Isamen jәne Ámiremen (ekeui de últtyq aqyndar) erekshe jaqyn edi. Búl artister jaqyn dostary retinde Shymkent qalasyna kelgen bette-aq Aymauytovtyng ýiining tórin bermeytin».

Teatrdyng dramaturgsiz óli úghym ekeninen habarsyz degenge senu de, myna sózine qarap, senbeu de qiyn. J.Aymauytovtyng teatrgha auysuy turaly D.Ádilevpen aradaghy hattary aldynghy bólimde jariyalanghan bolatyn, al Isa men Ámire, Júmat - Jýsipbekting bozbala kezinen beri kele jatqan dostary. Onyng ýstine ózi de әnshi, seri adam. Ústazy jasaghan skripka men dombyranyng ýnin, ol shertken kýidi «shәkirti» estimedi deysiz be? Sol kezde Shymkentte bastauysh baspaldaqta oqyghan Bauyrjan Momyshúly marqúm múny bizge sonau kezding ózinde erekshe iltipatpen aitqan edi.

1977 jyly qarasha aiynda qyzyl әskerding qúrylghanyna alpys jyl toluyna oray redaksiya tapsyrmasymen Baukenning ýiining tabaldyryghyn tanghy saghat onda attadym. Ár sózin aityp otyryp qaghazgha týsirtti, sonynan Maghjan Júmabaev pen Jýsipbek Aymauytov turaly súradym. Búl derekti ózi jaqsy erkeletetin qalamger Mamytbek Qaldybaydan estigenimdi, al ózim segiz jyldan beri ústazym, professor Hayyrjan Bekhojinning tapsyrmasymen alash tarihyna qatysty jartylay jabyq zertteu jýrgizip jýrgenimdi aittym. Sonda úzaq oilanyp otyryp:

« - Múny jazba. Maghan emes ózine sóz keledi. Alash kósemderining bәrine de aiyp taghugha bolady. Óitkeni olardyng kenes ókimetin moyyndamaghany shyndyq. Onday kendik - demokratiyalyq elde ghana keshirimdi. Al bizde proletariat diktaturasy. Týsinding be, diktatura, proletariat diktaturasy. Al kez-kelgen diktatura eshqashan ózining dúshpanyn keshirmeydi. Solardyng ishinde diktaturanyng ózi de kinә tagha almaytyn adamnyng biri - Jýsipbek Aymauytov. Mening úly ústazym. Men ol kisining aqtyghyna ant bere alamyn. 1927-1928 jyldary Shymenttegi tehnikumda bizge qazaq әdebiyetinen sabaq berdi. Kәdimgi qarapayym qara shapan kiygen oshaqtan shyqqan. Onday adamdardy qazaq: «Segiz qyrly, bir syrly» dep ataydy. Qoly bos kezde, keshke jaqyn shәkirtterding arasyna kelip әdebiyet turaly әngime aitatyn, әndi sonday naqyshyna keltirip oryndaytyn. «Eki jiyren» әnin Torghaygha atpen bara jatqanda shyghardym dep aitqany esimde. Muzykalyq aspaptarda, әsirese mandolindi óte sheber oryndaytyn. Dombyrany ózi jasaytyn. Etikshiligi de keremet edi: «Jigitke jeti óner de kóptik etpeydi. Paydasy tiyedi»,- dep otyratyn. Qazirgi qazaqqa belgili adamdardyng ishinde Ábdildә Tәjibaev, Qúrmanbek Saghyndyqov ýsheumiz dәris aldyq»,- dep maghlúmat berip edi Bauken.

Tergeu isi boyynsha Tәjibaev degen student te kuәgha tartylghan. Alayda onyng kórsetindilerining "izi óshken", yaghni, keyin joyylghan. Aybaq-saybaq jazuynyng taby is qaghazdan bayqalyp qalady:

«Sonymen qatar Aymauytov Qyzylorda qalasynda túratyn belgili últshyldar Baytúrsynovpen, Dulatovpen jәne basqa da ólkelik oqu oryndarynyn  oqytushylarymen tyghyz baylanys jasap, sol qalagha baryp túratyn. 1926-1927 jyldardyng arasynda Shymkentte túrghan kezinde ol 4 ret Qyzylordagha baryp keldi»,- degen maghlúmat tynshynyng tiyanaqtylyghyn bildiredi.

Áytpese, oqytushysynyng basqan izin sanap jýretin zerektik kez-kelgen shәkirtke tәn emes bolsa kerek. Múhtar Áuezov turaly siyrek te qúpiya derekterdi jariyalay bastaghan kezim, yaghni, 1987 jyldyng kýzi men 1988 jyldyng kóktemining biri edi. Kýndeligimiz sol tústa qoldy bolyp ketkendikten de naqty merzimin anyqtay almadym. Áyteuir, «qayta qúrudyn» ekpinimen Qauipsizdik komiyteti men Memlekettik arhivting sórelerindegi osynday shetin qújattardyng birine keshki beste jolyghyp, erteng qaraugha ysyryp qoyghan týni tanghy saghat jetide Ábdilda Tәjibaev telefon shalyp, tura saghat segizde kýtetinin búiyra aitty. Kýdigimizding ýstinen týskenin ishimiz sezdi, biraq sekemge qimadym. Salqyn qarsy alyp, shahmat taqtasyn núsqap, oiyngha shaqyrdy. Birinshi kezekti jenuge mýmkindigimiz bola túra jenildik. Ekinshisinde qapy qaldyrdy. Qarqyldap úzaq әri rahattana kýldi de: «Múnyng barlyghyn nege sýienip, kimge senip jinap jýrsin?»,- dedi. Kimge senemin dersin? Tek Qayym Múhamedhanovtyng atyn atap, ózining Múhtar Áuezovpen birigip jazghan «Aqqayyn» piesasyn, «kómilgen mysyq» tarihyn emeuirin etkenimde ornynan atyp túryp, sózding bitkenin bildirip maghan jonarqasyn berdi. Qapymdy shahmattan emes, arhivten qaldyrypty. Keshegi qújattar qaytyp mening qolyma týspey ketti. Demek, keshki saghat bes pen tanghy saghat altynyng aralyghynda «abyz aqynymyz» tynysh jatpay, «ólilerding arhiyvin» әldekimning qolymen aqtarghan bolyp shyqty ghoy! Qara jer habar bermesin, «Besigindi týze!..» atty roman-essemizding jalghasy (1988) jariyalanghanda tura osy mazmúndas pikirimizdi bildirip, qarsy habar kýtip edik. Dauysy estilmedi. Sodan keyin de biraz jyl ómir sýrdi. Maghjannyng әieli Zeyneppen sottasqanday bolyp aitysyp, shygharmalarynyng alghysózin jazdy. Sonda da kónili tynysh taba qoydy ma eken. Qaydam.

Al Jýsipbek Aymauytovtyng ózgelerden búryn atylyp ketuine sebepshi bolghan Qalabaydyng kórsetindisi mynaday:

«1928 jyly Shymkent qalasynyng kóshelerine ilingen Ýndeu turaly pedtehnikumnyng studentterine eshkimge aitpau turaly eskertilgen bolatyn, sonda da olardyng arasynda bir-jar auyz әngime aitylyp qalyp jýrdi, ol ýndeuding avtory kim ekeni maghan belgisiz, alayda jazu ýlgisine qarap múny jazghan Aymauytovtyng jaqyn aralasatyn adamdary - Syrdariya Guberniyalyq sotynyng qyzmetkeri Dosov pen student Ernazarov Álimbek degen toqtam jasady».

Búl ýndeudi tabugha úmtylyp, barynsha zer salsaq ta, tergeu isinen ony kezdestire almadyq. Al tehnikum studentterining astyrtyn úiymy turaly maghlúmat qazir de tym mardymsyz.

Múnday ýndeudi Jýsipbek Aymauytovtyng jazuy mýmkin be? Goloshekin qara biyshigin susyldatyp «últshyldardyn» basyna ýiirip túrghan kezde Jýsipbekting onday arandatugha bara qoyy ekitalay.

Bauyrjan Momyshúly: «Ol týsinispestik jaghdaydaghy jalamen ústaldy. Búl pikirimdi Qonaevqa da aitqanmyn. Jazuy óte әdemi bolatyn. Myna Ghabit Mýsirepov jazushylyqta sonyng jolyn ústanady. Aqtaugha úmtylyp jýrgen de sol. «Sozaqtaghy kóteriliske shaqyryp ýndeu jazypty. Hatty men óz kózimmen oqydym. Sondyqtan aqtaluy qiyn»,- depti Diymeken. Ghabit te alyp kórip: «Úqsaydy. Biraq ol emes. Men de sol kisining jazu ýlgisimen jazamyn. Sonda da aiyrmasy bar. Myna jazu ýlgisi onyki emes. Soghan eliktegen shәkirtterining biriniki boluy mýmkin»,- depti. Al oghan kimdi sendiresin? Týbinde qayrylyp bir oralatyn kez tuady. Sondyqtan da sening olardyng múralaryn jinaqtap, derek terip jýrgening dúrys ta shyghar. Jýsipbek múghalim turaly aitarym osy, qaraghym. Al Maghjandy men kórdim...»,- dep әngimesin odan әri jalghastyryp edi.

Ol estelik Maghjan turaly bólimde bayandalatyndyqtan da keyinge qaldyra túramyz.

Endi J.Aymauytovqa: - «Kontrrevolusiyalyq ýgit-nasihatty taratyp, iydeologiyalyq sabotaj jasaytyn «Alqa» astyrtyn úiymyna qatysqandyghy әshkerelendi»,- degen ýshinshi aiyp taghyldy.

Soghan oray «Alqa» әdeby baghdarlamasy men Tashkenttegi astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiymgha qatysty qayyra jauap aldy. «Alqa» әdeby ýiirmesi turaly arnayy bólimde derbes taldau jasalatyndyqtan da D.Dosjannyng jariyalanymyndaghy tómendegi hattamadan ýzindi keltirumen oiymyzdy tiyanaqtaymyz:

«Súraq: astyrtyn úiymgha mýshe bolghanynyzdy rastaysyz ba?

Jauap: Eshqanday astyrtyn úiymgha mýshe bolghan emespin.

Súraq: «Aq jol» gazetinde últshyldyq saryndaghy maqalalarynyz basyldy ma?

Jauap: qanday sarynda jazylghanyn aita almaymyn, әiteuir әdebiyet turaly jәne sol kezdegi kazaq kedeyining hali turaly maqalalarym basyldy.

Súraq: Júmabaev turaly ne bilesiz?

Jauap: Ol qazaqtyng kórnekti aqyny, onyng ólenderin synaushylar da kóp, men ony taza aqyndyq pafostyng iyesi dep bilemin.

Súraq: Júmabaevting úiymyna endiniz be?

Jauap: «Júmabaevting úiymy» degen úiym bolghan emes, onday úiymdy estigen joqpyn.

Súraq: Dulatov jayly ne aitasyz?

Jauap: Dulatovtyng «Oyan, qazaq» degen jinaghyn oqyghanym bar, ol «Aq joldy» shygharyp túrdy, sayasy isteri jaghynan eshqanday bagha bere almaymyn, al, әdebiyetshiligi kópke payda beretin dәrejede degim keledi.

Súraq: Astyrtyn úiymnyng jospary boldy ma?

Jauap: Eshqanday astyrtyn úiymnyng bolmaghanyn bile túryp, onyng jasalmaghan jospary turaly ne aitugha bolady».

IYә, búl jauaptargha ne aitugha jәne ony qalay taldaugha bolady? Jýsipbek Aymauytovtyng auyzynan tergeushining súraghyna oray qaytalanyp aitylghan sózder men moyyndaudan bas tartqan oqighalardyng barlyghy oghan qylmys retinde tanylyp:

1. Kenes ókimetin qúlatu ýshin 1921-1922 jyldary Orynbor men Tashkentte astyrtyn kontrrevolusiyalyq úiym qúrghan.

2. Orta Aziyadaghy basmashylardyng qozghalysyna qatysqan, әskery jasaq qúrugha úmtylghan, sóitip, qaruly kóterilis arqyly Qazaqstandy Reseyding qúramynan bólip әketpek bolghan.

3. Ashtargha kómek komissiyasyn kenes ókimetin qúlatu turaly ýgit jýrgizuge paydalanghan.

4. Baylardy tәrkileuge qarsy ýgit jýrgizip, olardy qaruly kóterilis jasaugha baghyttaghan.

5. Angliyamen astyrtyn baylanysyp, aghylshyn әskeri Qazaqstangha basyp kire qalghan jaghdayda, qyrda kóterilis úiymdastyrudy josparlaghan.

6. Qazaq Ólkelik komiytetining hatshysy Goloshekin joldasqa qastandyq jasap, atyp óltirmek bolghan - degen aiyp taghyldy.

1929 jyly 29 -shilde kýni segiz adamnyng aldyn-ala jýrgizilgen tergeui ayaqtalyp, Mәskeuge aidauylmen jóneltildi. Ol turaly OGPU-ding әskery kýzet bóliminin:

«17/VII - 29 j. № 1675 Butyrka týrmesining bastyghyna. Tómendegi 8 tútqyn aidauylmen jiberilip otyr. 1. Tashekenov Qaby Kentaevich 2. Baytúrsynov Ahmet Baytúrsynovich 3. Dulatov Mirjaqyp Dulatovich 4. Aymauytov Jýsipbek Aymauytovich 5. Ispolov Myrzaghazy Ispolovich 6. Birimjanov Ghazymbek Qorghanbekovich 7. Bolghanbaev Hayretdin Ábdirahmanovich 8. Ghabbasov Halel Ahmetjanovich. Búlar aidauylmen aparylsyn jәne bir-birinen onasha ústalsyn. OGPU-ding әskery bólimi»,- degen ilespe haty saqtalghan.

Búdan keyingi "Ádilevti jәne basqa da 41 adamdy aiyptau jónindegi qylmysty istin" tergeu hattamalary Mәskeu qalasynda jýrgizildi.

Ol búl sapardan aman qaytpaytynyn bildi. Olardyng Barsakelmeske ketip bara jatqanynan ýi-ishi habardar bolghan. Oghan Gýlnar Mirjaqypqyzy Dulatovanyn:

"Tútqyndardy Moskvagha alyp ketedi eken»,- degen habardy estidik. Ertemen, kýn shyghar-shyqpasta qasymda ýsh birdey qatar qúrbylarym bar, olar - Jýsipbekting balasy - Bektúr, Abay tuystary Ómirtaydyng qyzy - Ázen, Yusupov Ahmetsafanyng qyzy - Farida bolatyn. Eki ókpemizdi qolymyzgha alyp vokzalgha jettik. Jýk tasityn vagondardyng qataryndaghy shetki bir vagonnyng temir torly terezesinen әkem men Jýsipbek qarap túr eken. Kýzetshiler vagongha jolatpay: "Qayt, atamyn!",- dep jekip, jasqay berdi. Bektúr qorqyp, kidirip qaldy. Jýsipbek agha anadaydan aiqay saldy: "Bektúr! Jaqynda, qoryqpa!..»,- dep. Aytatyn bir sózi boluy kerek. Kýzetshiler balany әkesine jolatpady, jylap-enirep jýrip poezdy kózben shygharyp saldyq. Búl 1929 jylghy 24 mausym kýni bolatyn",- dep (R.Saghymbekúly. Jýsipbek. A. 1997. 209-bet) eske alady.

Al sol kezde esin endi-endi bilip kele jatqan, alayda sheshesi Evgeniyanyng qasynda әkesi turaly estip ósken Muza (Mәruә) Jýsipbekqyzy Sahno:

«Ákemdi 1929 jyldyng kýzinde aidap әketti. Ákem de, sheshem de: «Endi kórisuimiz neghaybyl»,- dep jylapty. Ákem meni qolyna alyp, iyiskeyin degen eken, oghan kýzetshiler jibermepti. Bektúr men Jayyq  qandaryn ishine tartyp, kózderinen ot shashyp, júdyryqtaryn týiip túryp qalypty. Múnyng bәrin mamam aityp otyratyn. Sheshem әr jerge aryz aityp, quynghan eken, eshteme shyqpady. 1931 jyldyng ayaghynda Nadejda Konstantinovna Krupskayadan hat kelipti. Onda ol kisi: «Siz endi bosqa әure bola bermeniz, júbayynyz jer betinde joq. Men ony әbden tekserip bildim»,- dep habarlapty»,- dep (Z.Aqyshev.Qayran Jýken..., «Shalqar» 1990, qazan) eske alady.

Últtyng ruhany ómirin tizerletip ketken búl zaualdyng betin qayyru mýmkin emes-tin. Oghan Qujaqtyng - Goloshekinning ózi de arasha týse salmaytyn. Degenmen de, adamnyng ýmiti ýzilgen be? On tórt tomnan asatyn tergeu hattamalarynyng ishinen jogharydaghy Muza (Mәruә) Jýsipbekqyzynyng sózin rastaytyn, júbayyna arasha týsip, ony aqtap alugha tyrysqan jalghyz-aq әielding haty shyqty. Ol Jýsipbek Aymauytovtyng qosaghy - Evgeniya Aymauytova edi. Shoqynghan qazaq ýiining sauatty qyzy ózining aryz-armanyn Goloshekinge joldap, odan qayyrymdylyq pen adamgershilik tanytudy ótinipti. Armanda ketken asyl jarynyng sol tilegimen oqyrmandy tanystyra ketudi paryz sanadyq. Hattyng mazmúny mynanday:

«2 / VII - 29.

Goloshekin joldasqa!

Maghan kómek kórsetetin birden-bir adam retinde Sizge hat jazyp otyrmyn. Mening tauqymetti isime siz ghana kómektese alady dep kóp adamnan estidim.

Mәsele mynada. Biylghy jyldyng 14-mamyry kýni OGPU-ding agentteri mening kýieuim Jýsipbek Aymauytovty tútqyndap әketti, oghan taghylghan aiyptyng babyna qaraghanda onyng qylmysynyng sayasy astary bar eken (Mening kýieuimdi ústaghan OGPU-ding Shyghys bólimining ókili, tergeushi Saenko solay dep aitty). Múnyng әlde qalay bir janylysu ekenin men óte jaqsy bilemin. Óitkeni, mening kýieuim sayasatpen eshqashanda ainalysyp kórgen emes. Ol tek qana әdeby júmyspen ghana shúghyldandy, oqu-aghartu salasyna arnap oqulyqtar men taza kórkem shygharmalar jazyp, kitap shyghardy. Ol qazaqtyng jana qarpine baylanysty Ortalyq Komiytette júmys istedi, latyn qarpin etene kirgizuge belsene aralasty, gazet betteri arqyly europalyqtargha qazaq tilinen dәris jýrgizdi. Búdan basqa ol qazaq aghartu institutynda sabaq berdi, demek, onyng sayasatpen ainalysugha eshqanday da uaqyty bolghan joq.

Men sizden osy iske aralasyp, tergeudi tezdetuge jәne eger mýmkin bolsa tergeu bitkenshe kepildik arqyly bosatugha rúqsat etuge kómektesuinizdi qatty ótinemin, óitkeni ol eshqayda eshqashanda jasyrynyp әlek bolmaydy, sebebi ol ózining kinәsiz ekenin biledi, ózgesin bylay qoyghanda, jazyqsyz adamnyng kәdimgi qylmysker siyaqty týrmede otyruynyng ózi kýiinishti ghoy. Egerde onyng densaulyghy maghan senimsizdik tudyrmaghanda, onda men sottyng әdildigine senip, ýndemey otyra beruime shydamym jeter edi. Alayda ol biyl qysta ghana auyrghan sýzekting zardabynan qos ókpesi qabynyp ketip edi, sol ýshin ony ókpe auruynyng emhanasyna esepke alghan bolatyn. Mening ózimning de ókpem auyrady, sondyqtanda saghat sayyn onyng ómirin qysqartyp bara jatqanyn jaqsy bilemin, ol ózining jastyghymen, bilimimen jәne qabiletimenen qazaq proletariatyna óte zor payda keltirgen bolar edi ghoy.

Mening jan aiqayyma qúlaq týrip, bir jaghynan - Qazaqstandaghy eng yqpaldy adam retinde, ekinshi jaghynan - ózge adamnyng qayghysyn týsine biletin adam retinde osy iske aralasyp, mening kýieuimdi bosatugha kómektesuinizdi taghy da ótinip súraymyn әri qatty ýmittenemin. Mening ózim sizge jolyghyp bar múnymdy ashyp aitsam ba dep edim, oiyndaghynnyng barlyghyn qaghazgha tolyq týsire almaysyng ghoy, biraq ta oghan densaulyghym mýmkindik bermedi, mening ókpem auyrady әri mening qolymda ýsh bala bar.

Onyng ózine de, býkil ýi-ishine de ne ýshin ekeni belgisiz, osynshama qasiret әkelgen osynau ýlken qatelikting betin qaytarudy sizden taghy da qiyla ótinemin.

Sizding kishipeyildi qayyrymdylyghynyzgha degen senimimde qalamyn.

Evgeniya Aymauytova. 15 / VI - 29 jyl.

Shymkent, Pushkin kóshesi, 5 ýi. Aymauytova».

Qarapayym adamnyn, onyng ishinde erin ayalaghan әielding ýmiti men seniminen asqan qymbat eshtene joq. Evgeniya Aymauytovanyng da sezimi sonday qasiyetti mahabbattan tuyp edi. Týrmening tar terezesinen bir nәzik sәule bop týsip, Jýsipbekting jýregine jaryq qúighysy keldi. Búl úyasyna tandayynyng astyna tamshy túndyryp, su tasyghan ana qarlyghashtyng meyirimimen para-par edi. Biraq, oghan «kómek kórsete alatyn birden-bir», «Qazaqstandaghy eng yqpaldy adam» - «ózge adamnyng qayghysyn týsine bilmeytin», týsingisi de kelmeytin. Ol - «kishipeyil de emes, qayrymdy da» emes, Jýsipbekke ghana emes, býkil qazaq últyna «qasiret әkelgen ýlken qatelikti» tudyryp otyrghan, «kishi oktyabri ýshin» býkil eldi jappay qúrbandyqqa shalyp otyrghan naghyz qatygez, qara jýrektining ózi sol Goloshekin edi. Múny Evgeniya Kirillovna biletin. Biraq ózge amaly da qalmap edi.

Ekinshiden, birden Goloshekinge arnap hat jazuynyng sebebi, Jýsipbekke taghylghan aiyptyng biri - Goloshekinge qastandyq jasaudy josparlady degen jala. Múnly mahabbat iyesi tikeley Goloshekinning ózine habarlasu arqyly onyng jýregindegi qatqan berishti erituge tyrysqan. Ólkelik basshynyng keshirimin alugha úmtylghan. Ókinishke oray, «úly qúrbandyqqa» degen tәbeti endi ashylyp kele jatqan Qujaq búl hatty tergeushilerge joldap, qosymsha aighaq retinde iske tirkettirdi. Sóitip:

«OGPU kollegiyasynyng 1930 jylghy 4 kókek kýngi kenesining sheshimi boyynsha №78754 is boyynsha aiyptalghan Baytúrsynov pen Mirjaqyp Dulatovty qylmysty ister kodeksining 58/2, 58/4, 58/11, 58/10 - baptary boyynsha, Espolov Myrzaghazyny 58/2, 58/10 baptary boyynsha, Ghabbasav Haleldi 58/2 baby boyynsha, Ádilev Dinmúhamed pen Aymauytov Jýsipbekti 58/2, 58/8, 58/11 jәne 58/10 baptary...» boyynsha aiyp taghyp, atu jazasyna búiyrdy.

Onyng artynda sabaqtasy Omar Imanbaev dosyna týrmeden joldaghan:

«Shyqpasa janyng denennen,

Ne salsa taghdyr kórem men.

Bir ózim ýshin ólmeymin,

Bir ghana soghan senem men.

Keudede әzir jýrek bar,

Tilek bar, soghan senem men.

Artymda qyruar elim bar,

Ólse de denem - men ólmen!»,-

degen ósiyet sózi ghana qaldy.

IYә, ózi ólse de Jýsipbekting sózi ólgen joq. Sózimen qosa múqym qazaqtyng jandýniyesin egiltetin «Eki jiyren» әni qaldy.

Onyn, Jýsipbekting asa sheber muzykant bolghanyn, alty-jeti әni bar ekenin Baukenning - Bauyrjan Momyshúlynyng esteligi de, Bektúr Jýsipbekúly Aymauytovtyng bizge bergen maghlúmaty da, Semeydegi kóz kórgenderding kuәligi de rastaydy. Oghan 1914 jyly Abaydy eske alu keshinde Jýsipbekting «Birjan men Saranyn» aitysyndaghy Birjan beynesinde sahnada óner kórsetui soghan dәlel. Sonday-aq Jýsipbek Elebekov marqúm da «Eki jiyrendi» aitqanda, onyng ekinshi núsqasyn ýirengen auyl әnshisi Tolybaydyng taghdyryn sóz etkende Jýsipbekting әn shygharu qabiletin eske ala otyratyn. Sonyng ishinde dәleli anyghy «Eki jiyrennin»:

Kóshkende jylqy aidaymyn, ahau, dalamenen,

Saghynyp, sarghayamyn-au, sanamenen,-

dep bastalatyn núsqasy.

Búl әndi Jýsipbek Aymauytov Torghaygha mal aidap bara jatyp, Terisaqqan ózenining boyynda tabyndy jusatyp jatqanda jolyqqan bir kelinshekke arnap shygharghany turaly estelikti bizge Baukeng - Bauyrjan Momyshúly ghana emes, jetpisinshi jyldardyng ayaghynda Qaliybek Quanyshbaev turaly kitap jazu barysynda әngimelesken Serke Qojamqúlov marqúm da aityp edi. Búl derekti júmbaq jymiysymen Ghabit Mýsirepov degdar da maqúldaghan bolatyn. Búdan ózge de onshaqty әni, sonyng ishinde osy tergeu isinde aty kezdesetin әiel zaty - Shәkitaygha (Shyn aty - Shәmshiy-Hamar), arnalghan «Shәmshiy-Hamar» (arabsha Kýn men Ay, yaghni, Kýnsúlu degen sóz) әni de halyq әnining qatarynda jýr. «Shamshiy-Hamar» әnining shyghu tarihyna baylanysty kezinde gazetke felieton da jariyalanghan. Biz ony әdeyi nazargha almadyq. Ol basylym turaly Muza - Mәruә Jýsipbekqyzy da maghlúmdar eken, oghan sheshesi Evgeniya aityp beripti.

Áriyne, búl serilikting hikayasy derbes әngime. Degenmen de endi qaytyp jaryq dýniyeni kórmeytin sapargha attanghan óner iyesining tirshiliktegi serilik qasiyetterin eske sala ketkimiz keldi.

(Jalghasy bar)

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2243
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2597
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2562
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687