Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Janalyqtar 11998 0 pikir 29 Qazan, 2012 saghat 13:40

Iliya Jaqanov. «Álemning jaryghyn syiladyng sen maghan»

(esse)

1959 jyl. Jeltoqsan aiynyng songhy kýnderi. Qara súr aspan janbyrsyz, qarsyz túnjyrap, qaltyratyp túryp aldy. Almatynyng syptay týzu zәulim terekteri japyraghynan aiyrylyp, úshar basynda qobyraghan eski úyalarda qújynaghan qara qarghalar men tynymsyz shyqylyqtaghan shymshyqtar ghana qalypty. Olardyng shuy tabighat ýilestire qoyghan ghajayyp bir simfoniyanyng qiyal terbeytin iyirimindey jýrip jatqan tirshilik tynysy, tylsym ghúmyr. Júrt júmysqa asyqqan tanghy sәt...

(esse)

1959 jyl. Jeltoqsan aiynyng songhy kýnderi. Qara súr aspan janbyrsyz, qarsyz túnjyrap, qaltyratyp túryp aldy. Almatynyng syptay týzu zәulim terekteri japyraghynan aiyrylyp, úshar basynda qobyraghan eski úyalarda qújynaghan qara qarghalar men tynymsyz shyqylyqtaghan shymshyqtar ghana qalypty. Olardyng shuy tabighat ýilestire qoyghan ghajayyp bir simfoniyanyng qiyal terbeytin iyirimindey jýrip jatqan tirshilik tynysy, tylsym ghúmyr. Júrt júmysqa asyqqan tanghy sәt...


Shәmshi ýstinde kónetoz qara palito, basynda milyqtyra kiygen júp-júqa súr kepka, qonyr shalbarynyng eki balaghy dalaq­tap, konservatoriyagha jýgire basyp, dirdektep jetti. Syrt kiyi­min tez-tez sheship, ózin dәiim erkelete sóileytin vahter Valya tә­teyge ústata salyp, ekinshi qa­batqa kó­terildi. Ústazy professor min­detin atqarushy Vasiliy Vasilievich Velika­nov­tyng klasyna kirdi (Velikanov 1937 jyly Leningrad kompozitorlary Odaghynyng tapsyrmasymen Al­ma­tygha kelgen óner iyesi. Abay atyndaghy opera balet teatrynda kórkemdik ja­ghy­nan jetekshi bop qyzmet etip jý­rip: «Tútqyn qyz» operasyn, «Qal­qaman-Ma­myr», «Qam­bar-Na­zym» balet­te­rin, «Qa­zaq simfoniyasyn», «Aman­­geldi» siym­fo­niya­lyq poemasyn, «Leniyn­grad­tyq óren­de­rim!» hor-poe­ma­syn, Abay men Jambyl sózde­rine әn-ro­mans­tar, Sadyq Kә­rim­baev әn­de­rining negizinde siym­foniyalyq suita jazghan ghajap jan. Ol әriptesi Evgeniy Brusilovskiy sekildi qa­zaqtyng muzykalyq folikloryn tereng zerttegen kompozitor edi.  - IY.J.).
-Va...a...Vasili...Va-a-siy­lie­vich, sәlemetsiz be? Ghapu e...ti-niz, tramvay... keshigip, - degen sóz­derdi kózi jypy­lyq­tap, ke­kesh­tene tútyghyp, zorgha aitty.
Velikanov zaty júmsaq, ýl­ken­di de, kishini de: «Siz», - dep sóileytin izetti jan. Aqsary jýzi kýlimsirep, ózining sypa qal­pymen:
- Otyrynyz. Esh oqasy joq. Býgin uaqytym kendeu. Basqa shә­kirtterim bir sebeptermen súra­nyp ketti. Jana jyldyng aldy. Bir shәkirtimning sheshesi nauqas eken. Auylynda biraz bógeletin týri bar. Al, siz ekeumiz osy kýn­deri emin-erkin dәris ótkizemiz. Qa­ne, ne jazyp әkeldiniz? - dedi.
Shәmshi elpektey izet bil­di­rip, terezening aldynda túrghan stolgha qompighan papkisinen biraz notalardy jayyp salyp, ishinen ýsheuin aldy da royaliding qaq­pa­ghyna qoya bastady. Velikanov no­talargha oilana ýnilip:
- Óziniz oinaysyz ba? - dedi.
Shәmshi ýnsiz bas iyzedi. Sóit­ti de:
- Piesa dlya fortepiyano, - de­di estiler-estilmes qana.
Shәmshining etsiz aryq, ji­nish­ke sausaqtary әr notany jep-jenil basty. Akkordtar maqpal ýnmen balbyrady. Velikanov bir lirikaly әn tyndap otyr­ghan­day syrly sezimge bólendi. Sansyz kókek súnqyldaghan toghay ishinde jylanday iyrelendegen jip-jinishke jyl­ghalardan erkeley jýgirgen búlaq ýnin estidi. Piesa әn bolyp tógildi. Shy­ghar­ma oinalyp bit­kende  ústaz sәl oi­lanyp otyryp, sóiley jó­neldi:
- Sizding jýreginiz qaynap jat­qan melodiya kәusary. Melodiya... Simfoniyanyng úly atasy Gaydn shәkirti Volifgang Amadey Mosarttyng fortepiyano oktavalaryna syimay asyp tó­gi­letin úshy-qiyry joq melodiyasyna tan-tamasha bop: «Vsya prelesti muzyky v melodiiy», - dey­di ghoy. Pende shirkin ne demeydi, bireuler sizdi «melodist» dep be­ker jazghyrady, onday oghash sózdi qaperinizge al­manyz. Jý­re­giniz ne deydi, sonyng degenin isteniz.
Men bergen tapsyrma osylaysha sauatty jazylyp, kór­kem­dik dengeyi joghary bolsa, birte-birte forma men janrdy mengere be­re­miz. Kompozisiyadan aqsamay­syz. Garmoniya men solifedjio... Osy pәnning keremet oqu­lyghyn jazyp, muzyka teo­re­tikterine tәnirdey kórinetin pro­fessor Ignatiy Dubovskiy sabaqta qatal bolghanmen, negizi jaqsy adam. Búl kisining sa­ba­ghy­na salghyrt qaramanyz. Óte qiyn pәn. Oghan erekshe kónil bóliniz. Mening sózim ústazdyq sóz ghana emes, әkelik tilek. Men sizding әkenizben jastymyn ghoy, ekeumiz de 1898 jyly tuyppyz.
Shәmshi jazyp әkelgen myna pie­sa Velikanovty qatty tol­qyt­ty. Bir jarym minutqa jeter-jetpes shap-shaghyn piesagha ústaz qalam tiygizgen joq. Júpar samalday jelpigen lirizmine sýi­sine be­rilip: «Jaqsy», - dedi.
Shәmshi endi preludiyagha kiris­kende sausaqtary klavish betinde shapshang jýgirdi. Sol qoly ak­kord­tardy ýiirip, oray basqanda ta­ghy da janaghy piesadaghyday shuaq­ty, sergek, sәuleli iyirimder móp-mól­dir kýmis ýn tókti. Velikanovty bir tәtti qiyal Leningrad konservatoriyasyna qaray tartty. Student kezi. Eki professorda eki ma­man­dyq boyynsha oqyp jýr. 1930 jyly ol V.Sherbachevtyng klasynda kom­pozisiyadan, al, 1931 jyly V. I. Miklashevskiyding klasynda for­tepiyanodan bitirip shyghyp edi. Studenttik jyldarda osy eki professordyng aldynda dәl osynday piesa, preludiya, nokturnge mashyqtanghany esinde әli kýnge deyin saqtalyp qalghan. Shәmshining býgingi kórsetken shy­ghar­malaryn tap ózi jazghanday bir sәuleli oimen tamyljydy. Shә­kir­ti songhy akkordty estiler-es­til­mes lýp et­kizip qana toq­ta­ghan­da, Velikanov taghy da: «Jaqsy», - dedi.
Shәmshining jýzi núrlana týsti. Ishtey shirap, serpilip otyrdy. Ve­likanov notalardan kóz almay:
- Siyrek talantty kompoziy­tor­dyng baghy - sol, onyng әr notasy, әr akkordynan óz últynyng muzyka ko­loriyti jarqyraghan gauhar­day, ne­mese, óz dalasynyng qyr­myzy gýlindey qúlpyrady. Mysaly, o, shirkin, anau armyan Aram Ha­cha­tu­ryannyn, әzerbayjan Kara Ka­raev­tyn, qazaq Múqan Tóle­baev­tyng shy­gharmalaryndaghy tú­ma­day tú­nyq melodiya adamdy eriksiz eleng etkizip, tilmen beynelep jetkizuge bolmaytyn qú­di­ret­ti әserding tylsym kýshimen bauraydy ghoy! Ja­naghy for­tepiya­no­lyq piesanyz ben myna prelu­diyanyz maghan osy sóz­di aitqyzyp otyr. Oiynyz sonday aiqyn, әri jinaqy. Múnday shaghyn forma saldyraghan, susyldaghan, ne bolmasa eshbir әsersiz dikildegen jadaghay taktylardyng әuezden jú­tan, rensiz jiyntyghy emes. Sizding dittegen sezim sharyq­tauy­nyz ben iydeyanyz maghan kórkem melodiyamen jarqyn týrde kórindi. Ózinizben birge oqugha týsip, Brusiy­lovskiyding klasynda dәris alyp jýrgen qyr­ghyz jigiti Altynbek Janybekov mún­day piesa, preludiya, variasiyalardy sol ózi oqyp bitirgen Múrat Kýrenkeev atyn­daghy muzyka uchiliyshesining qabyr­ghasynda-aq erkin iygerip kelip, dәl qazir asa kýrdeli janr - sonatagha batyl kiristi. Jaqsy. Tangha­lar­lyq qúby­lys. Professor Dubovskiy Jany­be­kovti óte jaqsy kóredi. Garmoniya men solifed­jiogha alghyr eken, - dep óz pikirin jangha jayly sózdermen qiyrdan qayyryp, oilandyra bitirdi.
Nege ekeni belgisiz, Shәmshi bir qyzaryp, bir súrlanyp, beymaza halde qozghalaqtay qobaljydy. Ve­likanovtyng baysaldy ýnin tyn­dap otyr, tyndamay otyr. Til úshynda maqpalday júmsaq әuez: «Kózinnen kýn kýlip, Jaynattyng әlemdi», - degen sóz.
Búl esh aqynnyng sózi emes, óz sózi. Birazdan beri dili men ditin biylep alghan sózi. Tebirenis otyna kýidire bastap, taghy bir әnning bas­tauy, qaynar kózindey sezilgen jýregine ystyq sóz. On eki tak­tygha týzile qalghan osy sóz, o, toba, so­nau Shәuildirge, «Temir» sov­ho­zyna qaray elendetip, anasy Sa­qyp­jamaldyng aq jýzine emi­ren­tedi. Velikanovtyng әlgi bir sózderi birte-birte bәsendep, bayaulap baryp bitken mayda qonyr akkordtay, endi mýlde estilmey qaldy. Shәmshi әp-sәtte qúlazyp, kózine múng túnyp, aldyndaghy nokturndi ýn-týnsiz oinay bastady. Janaghy fortepiyanolyq piesa men preludiyaday emes, nokturn jan týk­pirining túnghiyq tereninen shymyrlap, jýrek syzdatty. Nokturndy ýsh kýndey jazyp edi, ә dep bas­talghan sәtte biyl qaytys bolghan anasynyng qazasyna bara almay, esh uaqytta... esh uaqytta keshuge bolmaytyn yjdaghatsyz, bolymsyz qy­lyghy әbden qoryn­typ, ezilip, egilip jýrgen-di. Sol dәrmensizdigi janyn jegidey jedi. Kýlli qazaq dalasyna erkin ja­yylghan «Qara­kóz», «Jýrek syry», «Qayyqta» әnderining buyna mastanyp, restoran jaghalap, oqys otyrystar men daraqy, danghaza jiyndardyng maq­ta­nyna ainalyp bara jatqan әu­leki isi eriksiz ókindirdi. Jәne әr kez úmytylyp, almaghayyp qayta oralyp: «Qayran dýniye... esil apam!» degizip, ýhiletken әnning әlgi eki jolgha syighan on eki taktysy óksigi basylmaytyn ókinishti qay­ghy­synyng azabyn auyrlata berdi. Nokturn bayau akkordtarmen ayaq­ta­la bergende Velikanovtyng kýr­si­nisin sezdi. Oinap bitken song ústaz aldyndaghy notagha qadalghan kýii:
- Nokturndi jazbaghan kompozitor joq. Búl ózi adam sezimin tereng qozghaytyn әuezi auyr, tún­ghiyq syrgha bulyqqan óte te­bi­renisti, tolghanysty bitimi bar forma. Jaqsy mengeripsiz. Ayaq­talghan shygharma. Konservatoriyada әr kez ótip jatatyn konsertterde pia­niys­terge oinatuynyzgha әbden bolady. Osynday nokturn, piesa, preludiya, sonatalary ýshin ke­zin­de Frederik Shopendi: «Fortepiyano aqyny», - dep atady ghoy. Ózining óte shaghyn piesalary keyde shóp basyna ilinip túrghan tanghy shyq­tay móldireydi. Qaysybiri qúsaly jýrekting kóz jasynday klavishting betine byrt-byrt ýzi­lip týsip jatady. Shopenning qay suretine qa­rasanyz da qabaghynyng astyndaghy kólenkeli túnghiyq janarynan jylt etken ýmit sәulesin kóre almaysyz. Al, ol osy sherli keypimen «Jetinshi valisin» fortepiyanoda qalay shalqytty! Bir oidy bir oy jeteleydi. Myna nokturniniz jana әninizdi qozghap jýr eken. Sony sezdim, -dedi.
Ústazynyng osy sózi jelpintip jibergendey bolghan  Shәmshi:
- Va-Va-Vasilievich! Sizge sol jana әnimning bastapqy taktylaryn kórseteyinshi, - dedi qym­sy­na qyzaryp.
- Jaqsy, oinap kóriniz, - dedi Velikanov bas iyzey qoshtap.
Shәmshi lyp ete týregelip, stol ýstinde jatqan papkisinen jarty bet nota qaghazyn aldy da royali qaqpaghyna qoyyp, oghan úz-a-aq qa­rady. Birte-birte kózining jan-ja­ghy qonyrqay tartyp, qaba­ghy­nan kir­bing kólenkesi sezildi. Sausaghyn kla­viyshqa saluy mún. Áp-sәtte jan-dýniyesine ne bop ketti, qú­day-au? Shәmshi Velikanovtyng kóz aldynda oqys qúbyldy. Ústaz tau qozghalsa, qozghala qoymaytyn sabyrly jan. Ýndemedi. Shәmshi no­tagha qadalghan kýii:
- Vasili... Va-a-asilievich, - dedi ýni dirildep.
Velikanov Shәmshining iyghyna qo­lyn salyp:
- Ne... ne jaghday boldy? - dedi an-tang bop.
Shәmshi ishtey jylay-jylay sher kýiigin tartyp, dinkeletken ók­sik tamaghyn qyryldatyp, ýnin shy­gharmay qoyghan jan azabyn ús­tazynyng aldynda oida joqta sez­dirip aldy. Ystyq jas kil­kil­degen kózinen eki-ýsh tamshy tyrs-tyrs etip edenge ýzilip týsti. Velikanov:
- Aytynyzshy, ne jaghday?.. -dep kýmiljidi.
Shәmshi eki iyghy býrisip, múng qúrsaghan keudesi dir-dir etip:
- Búryn ózinizge aitqam, Vasili Vasilievich. Ákem qolynan balgha, baltasy týspegen ez bey­netting adamy. Ústa. Sheshem Sa­qyp­­jamal әkemizden segiz jas kishi. Ontýstik Qazaqstan oblysynda Sozaq audany bar. Sol jerde aghayyndy Shәdi, Búqarbay esimdi tóre túqymynyng belgili, be­deldi adamdary bolghan. Shәdi ke­zinde Búqara medreselerinde dә­ris alghan, diny sauaty teren, bolmysynda kól-kósir aqyndyq daryny bar jәne on sausaghynan óneri tógilgen zerger, shalqar sezimdi bir ghajayyp adam eken. Osy Shәdining tughan inisi Búqarbay - sheshemning tughan әkesi. Búl kisi de zerger, ústa. Dýr­be­lendi jiyrmasynshy jyldardyng ayaghy. Bú­qarbaydyng әieli qaytys bop, shý­pir­legen bes-alty balamen qala­dy. Taghdyrdyng myna búi­ry­ghyn qaranyz, әkem Qaldayaq oty sónip, qayghy jýgin arqalaghan Bú­qarbaygha tughan qaryndasyn qo­sa­dy. Bú­qar­baydyng sóngen oty qayta janady. Túrmysy, dastarqany tý­zeledi. Ýiding shyrayy kiredi. Ákem Shәdi men Búqarbaydyng zergerlik isine den qoyyp, qissa-jyrlaryna bir­de dombyrasyn, birde qobyzyn qo­syp, bir-birine yqylas-peyili ja­rasyp, әndetip, sauyq qúryp jýrip, әnshiligi jan-jýregin terbegen Saqypjamalgha qosylypty. Sheshem ajarly, aqyldy... jýregi móldiregen әnshi edi... Ánshi edi, - dedi de kemsendep. Sóitip zorgha aityp otyrghan sózi ýzilip ketti.
- Sabyr etiniz, - dedi Velikanov. - Bilem... biylghy jyl auyr, sizge. Sol tamasha ananyzdan ai­rylghanynyzdy aitqansyz... Qay­te­siz, jazmysh isi ghoy búl.
Shәmshi әli de sol solyqtaghan qalpy:
- Bir basymda kóp qatelik bar, Vasili Vasilievich... Sizding al­dynyz­da da kinәm jeterlik. Bi­rin­shi kurstan әli kóshe almay, bәr-bәrinizdi úyatqa qaldyryp, radiodan tynymsyz berilip jatqan әnderim әbden әueyi qylyp... Júrt meni sókse de, sókpese de jagh­dayym osylay bop túr, - dedi de taghy da kilt syndy.
Velikanov Shәmshining osy bir sózderi ne ýshin aitylyp, nege tireletinine ýn-týnsiz oilandy da otyrdy. Shәmshi kýizele tún­jy­rady. «Anamnyng aruaghy aldynda eshuaqytta ótelmeytin, orynday almaytyn qaryzym bar. Qazasyna baryp, topyraq sala almaghan dәr­mensiz basym... Endi osy óki­nish­pen ótetin shygharmyn», - dep aita be­retin kólgir sózin býgin de qay­ta­la­ghanday bop, royali qaq­pa­ghynda túr­ghan jarty bet nota qaghazyndaghy on eki takty qonyr әuez oida joq­ta ishki dýniyesin shay­qap-shayqap jiberdi.
Shәmshi endi osy sózderinen ynghaysyzdanyp, aldyndaghy notany jaylap oinay bastady. On eki takty oinalyp bitkende Shәmshi kýrsine toqtady:
- Ári qaray qolym jýrmeydi, Vasili Vasilievich... Biraq osy fraza esimnen shyghar emes, anam­nyng meyirli jýzin kórem, qonyr ýnin estiymin. Ánning bastaluy, osy, Vasili Vasilievich... Osy on eki taktydan әri asa alar emespin.
Velikanov: «Tereng tolghanys­tyng lebi seziledi, - dedi bayau ýn qatyp. - Múngha batyrsanyz auyrlap ketedi. «Orenburgskiy puhovyy platok» әninde anagha degen izgi oy adam janyn til jetpes nәzik lirizmmen keremet terbeydi ghoy, Ludmila Zykinanyng jan rahaty derlik ýninde. Tyndanyz:
V etot viujnyy nelaskovyy vecher,
Kogda snejnaya mgla vdoli dorog,
Ty nakini, dorogaya, na plechiy
Orenburgskiy puhovyy platok.
Ya ego vecheramy vyazala,
Dlya tebya, moya dobraya mati,
Ya gotova tebe, dorogaya,
Ne platok, daje serdse otdati...
Muzykada kýrdeli janrdyng qúr­sauynan shygha almaytyn biz siyaqty kompozitorlargha Ponama­ren­konyng búl әni arman ghoy... Arman... Myna on eki takty tol­gha­nysty sezimmen qonyrlap bastalypty, oghan «Orenburgskiy puhovyy platok» әnindegi sәuleli lirizm núryn qúisanyz... Sonda búl әniniz auyrlamaydy da, jenil­demeydi de. Anagha degen mahab­ba­ty­nyz әr jýrekti mamyrdyng qo­nyr keshindegi jibek samalday ayalaydy, óbekteydi, tebirentedi... Sói­­tip anagha degen inkәr jýrekting qúshtarlyghy ah degizedi. Qazaqtyng arghy, bergi әnderinde ana beynesin әlpeshtegen әnderdi kezdestire qoygham joq. Al, qazaq folik­loryn­da ananyng meyirli ýninen shyqqan «Besik jyrynyn» jýrek­ti eljireter tamasha núsqalary kóp-aq... Kóp. Onyng lebi de osy әninizge әser eter, dep oilaymyn. Ana jýregining lýpili, ol!
Velikanov Shәmshining әr jana әnin tyndaghanda dәiim osylay sheshilip, óz bolmysyna mýlde ke­reghar sergek oily lirik bop shygha keledi. Shәmshiden búrynghy shә­kirti Ábilahat Espaevtyng әn­de­rine yqylas bildirgende dәl osy sәt­tegidey tógiletini bolushy edi.
Shәmshining múndy jýregin jyly lebizben jelpy sóilegen Velikanov: «Bir tebirenisti әndi osylaysha bastaghan ekensiz, endigi gәp -muzykaly logikada. Ol esh­uaqyt­ta óz jýrisinen ainymaydy. Myna taktylardaghy tyng oidy әri qaray jeteley beredi», - dep oilana toq­tady.
Osy sәtte ne qúdiret biyledi, Shәmshi aldyndaghy notagha shýiile ýnildi de qyryldaghan ýnimen:
Kózinnen kýn kýlip,
Jaynatyp ómirdi.
Kózinnen ay kýlip,
Kórkeytip kónildi, - dep iym­pro­vizasiya jasap, auzyna qiy­syn­syz ilikken osy bir «rybany» (kom­pozitorlardyng bir daghdysy -jana jaza bastaghan әn, romans­tyn, tipti, kantata, oratoriya sóz­derin de buyn ólshemine oray «ryba» dey salady. Búghan әbden ýi­renip alghan aqyndar kompo­zitor­largha: «Qane, rybandy» kórset dep, qaghazyna týrtip alyp jatady - IY.J.) emin-erkin qaytalady. Esh kibirtiktemey móldirep tógildi. Osy qúbylysqa tanghalyp: «Bógep jýrgen oy qisy­nyn tapty»,- dedi ishinen ústaz.
- Vasili Vasilievich... - dedi Shәm­shi de osy kezde shabyt qy­zuyn anyq sezip.
- Bayqap otyrmyn. On eki taktyny damytyp jiberdiniz. Qyryq segiz takty bolyp týzildi.
- Siz aitqan muzykaly logika ma, búl, Vasili Vasilievich? - dep Shәmshi kýlimsirep, tútygha bu­lyq­ty.
- IYә... iyә. Qayyrmagha kep ti­rel­diniz. Mamyrlata qozghaghan oiynyz qayyrmada sharyqtauy tiyis. Logiy­kalyq oidyng jan-jýrekti tebi­ren­tetin týiini, ol! Mosarttyng aldynda on alty jasar Bethovenning qolma-qol improvizasiya jasagha­nyn elestettim. Improvizasiya shal­quy qazaqtyng óz jaratylysynda bar tangha­ja­yyp qúbylys qoy. Biz kýni keshe Isa Bayza­qov­tyng kez-kelgen ta­qyrypta aghylghan improvizasiyasyn kórdik. Sonyng siqyrly qú­direti bolar, Evgeniy Grigorievich Brusilovskiy Isa­nyng ataqty «Jeldirmesin» Qúr­man­ghazy atyn­daghy últ aspaptar orkestrine klas­sikalyq fantaziya ghyp týsirdi ghoy. Sizde de sonday impro­viy­za­siyanyng tausylmaytyn, esh suynbaytyn qyzuly lebi bar. Bu­lyqtyryp, sheshilmey jýrgen әninizding týiinin taptynyz - dep jymidy Velikanov. - Búl әndi ne dep ataysyz?
- Vasili Vasilievich, siz meni «Orenburgskiy puhovyy platok» әnimen qozghap jiberdiniz. Men bú... búl ә...әndi «Ana turaly jyr» dep ataymyn. Basqa birde bir sóz oigha oralar emes...
- Al, qayyrma... Ol әndegi oi­dyng - mәiegi.
- Qayyrmanyng súlbasy alys­tan búldyrap, әr kez eleng etkizedi. Qúbyla beredi. Ázir ústatar emes.
- Ánning bitimi qanday әnshige keledi, dep oilaysyz? - dedi Velikanov әr sózi synap otyrghanday sezilip.
- Rishad Abdullinning oily ýni ózine qaray tarta beredi. Ol kisige osy jyldyng basynda Abaydyn:
Buynsyz tilin,
Buuly sózin,
Áserli adam úghlyna.
Kisining sózin,
Úqqysh-aq ózin,
Qisyghyn týzep túghrygha, dep bas­talatyn bar bolghany on eki jol ólenin bylaysha tolghadym, - dedi de jaylap qana әndetti.
Velikanov óz oiyn ishke irikti de:
- Abdullin búl әndi qalay qa­byldady? - dedi.
Shәmshi basyn shayqap, sәl ýn­siz otyrda da:
- Men - Abaymyn, bala! Abaymyn! Abay sózine әn, romans jaz­ghan kompozitorlar sol dýniye­lerin maghan Abaysha tolghanyspen jazyp әkeledi. Olar kimder? Múqan Tó­le­baev, Sydyq Múhamedjanov, Núr­ghisa Tilendiyev, Ábilahat Es­paev! Osy tórteui ghana. Al, sen­derding qa­tarlaryng Abaygha jolay almay jýr. Shәmshi shyraghym, sen de so­lar­dyng ishinen tabylyp qa­lyp jýr­me. Myna әnindi yj­da­ghat­ty se­zimmen asyqpay qaraymyn. Ázirshe uaqytym tar dedi, -dedi.
- Áriyne, qalay dese de Abay­dyng әnin biyik professionaldyq dengeyge kóterip, Abdullindey tol­ghaghan әnshi joq. Búl - shyndyq. Jýsipbek Elebekov dala tabiygh­a­ty­nyng dәstýrli ýlgisimen shyr­qa­dy. Sondyqtan, Abay sózine ja­zylghan әn, romanstargha búl eki әnshining tәkappar kónilmen qa­rauy zandy da. Basqa ne deuge bolady, janaghy әniniz ben myna әninizding baghyn ashatyn Abdullin bolghany jaq­sy... óte jaqsy. Kókeyimde bir ha­lyq әni taqy­ry­byna variasiya jazyp kórseniz degen týitkil bar...
Velikanov Shәmshimen ótkizgen býgingi sabaghyn osylaysha oilandyra tәmamdady.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Shәmshi degbirsiz, taghatsyz jan. Esil-derti Rishad Abdulliyn! Ándi osy týrinde qalayda sol kisige kór­setui kerek. Osyny oilap, ishtey typyrshidy da: «Ou, Shәmshi shy­ra­ghym, búl әning әli bitpegen әn ghoy, a gde priypev?» dese, ne dey­di?» Jәne Abay sózine jazylghan «Buynsyz tilin» әni qozghausyz jatyr. Odan esh habar joq. Qansha mazasyzdansa da Abdullinge bata almay, amalsyz tosyldy.
... Óstip әri-sәri bop jýrgende biraz uaqyt ótti. Shәmshi kónilsiz. Bir kýni Jamal Omarovanyng ýiine keldi. Ekeui jaybaraqat shay iship otyrdy. Jamal jigitting jýdeu әl­pe­tine oilana qarap: «Shәmshi ainalayyn, «Qayyqtany» júrt­tan búryn men shyrqadym. Qan­day әn ekenin el tanyp-bildi. Mereying әue­lep barady. Qanaty talmaytyn әn ghoy «Qayyqta», úzaqqa... tym úzaqqa samghay beredi. Ony әlemning alys-alys týkpirine Biybish... ózi­miz­ding Biybigýl Tóle­ge­novaday búl­búl әuezdi әnshi ghana jetkizedi. «Qayyqtany» endi óz qolymmen Biybishke beremin», - dedi.
Ol kezde Shәmshining Biybigýl­men esh qarym-qatysy joq. Myna sózge eleng ete týsti. Sodan kóp úzaghan joq, Qúrmanghazy atyndaghy Memlekettik últ aspaptary or­-kes­tr­ining kezekti bir kon­ser­tinde Biybigýl Tólegenova «Qayyqtany» syzyltty. Búryn Jamal Oma­ro­vanyng oryndauynda birden el jýregine úyalay qalghan «Qayyqta» Biybigýlding kәusar ýnimen mýlde jana... bitimi ózgeshe shuaqty әn bop qúlpyrdy. Kýlli kolo­ro­tu­ralyq sopranolardy ishqústa   qyl­ghan armangha ainaldy.
Shәmshi sol kýnderde orkestr­ding bas diriyjeri Shamghon Qajy­ghaliyevpen tanysty. Búl kisi kez-kelgen janmen shýiirkelese ber­meytin kirpiyaz, tәkappar jan-tyn. «Menmin» degen kompo­zitorlar­dyng ózi qaymyghatyn maestro ji­bektey syzylghan júmsaq ýnimen: «Byltyr orkestrimizge konferansie etip, tamasha aktrisa Nýketay Myshbaevany aldym. Shashy jerge týsken, kórikti qyz. Konsert jýr­gizgende sahnagha erekshe sәn beredi. Dauysy әdemi. Osy Ný­ketay bir otyrysta «Qayyq­tany» aitty. Tol­qytyp oryndaghany son­day әser­li boldy. Men: «Búl kimning әni?» dedim. Nýketay: «Shәmshi Qal­dayaqovtyng әni» dedi. Búghan deyin men sen jayynda esh nәrse bilmeydi ekem, «Qayyqta» maghan qatty únady. Orkes­tri­miz­ding bi­lik­ti diriyjeri Gleb Safonsevke tapsyryp, orkestrovka jasattym. Mine, endi, Biybigýlding reper­tua­ryn­daghy konserttik әn­der­ding ishin­degi eng shyraylysy - osy «Qayyq­ta». Alghash ret ony repetisiya bastalghanda Biybigýlding tez ýi­ren­geni sonday, Gleb Sa­fon­sevting shalqyta diriyjerlik etuine shattanyp: «Bravo, Shәmshi Qal­dayaqov - valis koroli!» dep quana qol soq­tym. Orkestranttar mәz bolysyp, dýrildep qoya berdi. Qal­qam, esinde bolsyn, «Valis koro­li» degen sóz myna menen shyqty. Menen! Oghan orkestr újymy kuә! Biybigýl kuә! Al, qazaq muzykasyna valis janryn engizip, «Qazaq valisindey» shedevrdi jazghan Latif Hamidy naghyz - valis koroli! Aldynda son­day qúdiret bar, Shәmshi! Senen búryn «Mahabbat valisimen» terbetken Beken Jama­qaev­qa da aitar sózim osy, Shәm­shi. Búrynghy jaz­ghan­daryndy, ja­na әnderindi әke­lip, kórsetip túr», - dedi.
Shamghonnyng iltipatty sózi Shәmshini oy bir jadyratty dey­siz. Konservatoriyadaghy kýndelikti sa­ba­ghyna kelui súiylayyn dedi. Ol radio men «Qazaqkonsertte», «Qa­ra­kóz» әnin repertuaryna alyp, re­petisiya ótkize bastaghan hor-kapellasynyng buy edi. Kompozitor mine, osylardyng arasynda dedek qaghyp, jortaqtady da jýr­di.
* * *
Qysqy sessiya bastaldy. Professor Dubovskiy rektorattyng aldyna: «Qaldayaqov birinshi kurs­ta taghy neshe jyl otyruy kerek. Muzyka teoriyasynan noli. Búl qay konservatoriyanyng tarihynda bol­ghan is? Qaldayaqovty konservato­riya­dan shygharularynyzdy óti­ne­min», - dep mәsele qoydy. Du­bovskiyding búl pikirine rektor Qúdys Qo­ja­miyarov kelispedi. Ashu­ly ústazdyng u-shuyn eleusiz qaldyrdy.
Shәmshi ózi ýshin dýniyedegi eng ayausyz, qatal adam dep osy Du­bovskiydi kinәlaytynday. Biraq bәrine kinәli ózi ekenin bilmeydi emes, biledi de. Ózimen birge kompozisiya klasyna oqugha týsken qyz-jigitterding legine ilese almay, sol birinshi kursta otyrghan kýii óz qatarlarynan qalyp bara jatty. Jýris-túrysy olpy-solpy. Jeke basynyng qúnty joq. Túrmys-tir­shi­ligi berekesiz. Jatyn jeri de túraqsyz. Stiypendiya almaydy. Auyldan keler qayrany da bolymsyz. Ánning buy dedektetken kerbez kedey. Shygharmalaryn bәz bireu­ler qolpashtasa boldy, lepiredi. Almaghayyp jolygha ketken pendelerge esh oilanbay ilese jóneledi. Keu-keulep duyldaghan ortadan shygha almay, kez-kelgen ýige qona salady. Sanaly basyn sergeldenge salghan qanday ghana beyopa ómir, búl? Ózi qyzygha әndetetin: «Katitsya, katitsya goluboy vagon», - bop kete bere me? Áyteuir  biri esinde, biri esinde joq túrlausyz, dәieksiz kýnder?
Jamal Omarova anda-sanda ýiine shaqyryp alyp, birde: «Men gastrolige ketip bara jatyrmyn. Myna «papanyanyn» qasynda bol (Júpar esimdi kenje qyzyn erkeletip «papanya» dep ataytyn-dy -IY.J.) Búl kishkentay ghoy, әli. Sabaghyna qara, mektebine apar. Osy ýy - sening ýiin. Qarnyng ashpaydy. Syrghaqtap jýgire bermey, ana qara pianinoda әnderindi jaz», - dese, endi birde: «Oy, qúday-ay, ýsti-basyng ne bop ketken, a? Mә, alshy, myna aqshany! Bar da kiyim al... Bas kiyiming men bәtenkeng únamay-aq qoydy, maghan. Súlu әnderdi shygharghan sýikimdi jigit bop jýrshi, kóketay! Mening Núrghisam men Ábilahatymdy әueyi qylghan ana bir ishkish aqyn­dar seni de ondyrmaydy. Ol qúr­ghyrlarmen susyldaghan jýrisindi toqtat. Aynalyp keteyin Ahan... iyә... iyә, sol Júbanovty algha salyp, Qo­jamiyarovpen sen ýshin әli kýnge deyin qiyla sóilesumen kelemiz. Oquyndy týze! Qysqart bәrin!» dep zirk ete týsedi.
Búl sózderdi mýlәiimsip tyn­daghan Shәmshi etek-jenin jinap, kiyimin janartyp, múntazday taza bop, birazgha deyin Jamaldyng ýiinde jýredi, kelensiz tirlik­te­rinen arylghanday bop. «Ana turaly jyr», dep jaza bastaghan әnin auyq-auyq qaraydy, jýrekti balbyrata, oilandyra qozghaytyn «za­pevine» qayyrma jalghasatyn emes. Anasyna degen bar qúshtarlyq sezimi osy qayyrmada ahylaghan an­sauly kónilding emin-erkin tógil­gen tәtti lebizi bop, sharyqtap, kýlli әlemdi terbep, sharlap ketui tiyis. Sol keremet qúbylysty eles­tetedi, al klavishta sausaghy jýrmeydi. Sonda ghana... sonda ghana kózine jas kilkildep: «Apa, bir til qatshy, apa!» deydi qabyrghasy sógile dәrmen tilep. Anasy ýn­demeydi...

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

1960 jyl. Shәmshining syrdang tirligi onalmady. Búl kezderdi onyng jary Jәmila: «Mening sheshem - qarakesek ruynyng bir beldi, yqpaldy, bay әuletinen. Ózi jas kezinde Orynborda oqyghan. Ánshi kisi. Ákem - tólengit ruynan, Qos­tanay jaghynda voenkom bolghan. Ol kezde men ishte ekem. Ákem serileu bop, bir tatar kelin­shegimen jeligip, sheshemdi tastap ketipti. Keyin sandalyp, qaytyp kelipti, biraq, sheshem sonday arly kisi, әkemning opasyzdyghyn keshir­mey, qosylmay qoyypty. Ol kisini men «әke» dep eseptemeymin. Sheshem bayghús jylap-syqtap, eki jasar meni jetektep jýrip, Almatyda negizi Úzynaghashtan, qasqarau ruynyng bir imanjýzdi kisisine qosylyp, men sol ekinshi әkemning ayaly alaqanynda óstim. Zayyby qaytys bolyp, shýpirlegen bala-shaghamen qalghan sonday meyirban jan. Sheshem kele-kele ústamaly nauqasqa úshyrady. Qantbala degen sinlisi bar, sonyng ýiinde Shә­m­­shi ekeuimiz tanysyp, sol 1960 jyly qosyldyq qoy»,- dep eske alady.
* * *
1961 jyl. Almatyda kýzding le­bi sezildi. Qústar әli qayta qoyghan joq. Kók aspanda tyrnalardyng tyraulaghan ýni estilmeydi. Aghash basynan altyn japyraqtar sudyray tógilip, júpar salqyn jel­pigen, jangha rahat, tamyljyghan tylsym shaq. Levitannyng «Altyn kýzi» derlik typ-tynysh shuaq.
Shәmshi sol kýni Velikanovtyng sabaghyna bir saghat búryn erte keldi. Ústazynyng ótken dәris­ter­de: «Variasiyagha den qoyynyz», - degen sózi esine týsti de, әri oilanyp, beri oilanyp Sydyq Múha­med­janovtyng «Balqadisha» әni taqyrybyna jazghan variasiyasyn qayta-qayta oinap kórdi. Oinaghan sayyn «Aqan serinin» túnghiyq jýregine qalay-qalay sәule, shuaq bergen... ghajap», - dep emirendi. Sói­tip otyryp, oqys qalghyp ket­kenin sezdi. Eki-ýsh kýn qaydaghy bir shuly ortagha tap bolyp, әbden silikpesi shyghyp, Jәmilanyng re­nishti sózderin estip, ne isterin bil­mey, daghdaryp, sharshap jýr­gen-di. Qajypty, qaljyrapty. Úsqyny órt sóndirgen jannyng renindey súp-súr. Kózi kirtiyip, qúr sýldesi otyr. Solay mýjile mýl­gip, taghy da kirpigi kirpigine shalynysty. Ornynan sýiretile túryp bardy da, stolgha jata jabysyp, úiyqtap ketti. Ezilip jatyp, týs kórdi... Týs...
Anasy... aq shәli jamylyp túr, appaq jýzi ýlbirep. Qaraqat kó­zinen meyirnúry tógilip: «Shar­sha­dyn-au, qúlynym!» deydi. Shәmshi bulyghyp: «IYә... iyә... Jo-joq, apa, men búl dýniyeni tanghaldyrugha keldim ghoy, sol jolda sharshauym kerek pe?» deydi. «O, jarqanattay ghana bolghan qúlynym, esinde me, sen Almatygha kelip, oqugha týsken jyl... dәl osynday tamyzgha bergisiz maujyraghan qyrkýiek?»... «Esimde, apa, sol joly qara basyp, úmytyp ketip, kýtip ala almadym ghoy, apa!»... «E, qúlynym, onday-ondaydy elep qaytesin, odan beri de biraz jyl ótipti. Zy­myraghan uaqyt... qúlynym, saghyn­dym seni. Sen shyr etip dýnie esi­gin ashqanda, Syrdyng boyy, kindik qanyng tamghan Sarykól... Sol tó­ni­rekte jamyrasqan qalyng el Qal­dayaq pen Saqypjamalgha qúday ber­di... úldy boldy, ou, jarandar, kelinder, kelinder, týge... da­riya­nyng jaghasynda qauyn-qarbyz egip, sugha au salyp, qoyangha túzaq qúryp, ou, óstip qana janyn jaldap, kýn kórgen bir jaghalbaylyny jalghyz­syratpayyq, aghayyn, desken shuly dýbirdi estiding be, sen? Sen tua sala shyrqyrap jylay berdin, qú­ly­nym. Sonda qonyrattyng bir esti qariyasy: «Búl batyr jylap jat­qan joq, әn salyp jatyr... Án!» dep kónilimizdi kótere sóilep, júrt­tyng bәrin kýldirip edi.
Sening aldynda ainalyp ke­teyin, Túmargýl bar, túlymshaghy jel­kildegen. Syrdyng jaghasynda jerkepede «tanghy tamaq tәnirden» dep, sol tirligimizge mәz bolysyp otyrdyq. Qúdaydyng tany atady, altyn shapaq shashyp, kókjiyekten kóterilip kele jatqan Kýnge qol sozyp, «Alyp bereyin be, saghan, a?» deymin seni tal besikte emi­rene emizip. Sen terlep-tepship, ezu tartasyn.
Maqpal týnde tolyqsyp Ay qalqidy, dýn-dýniyeni jaryq qyp. Oghan da úmsynyp, saghan alyp bergim keledi. Sen tal besikke syi­may, búlqynasyn, qúlynym, ap­paq Aygha jautang qaghyp.
Tәi-tәy bastyn, talpynyp. Syr­dyng jaghasynda tang núrymen ashylghan qyrmyzy gýlding eng әdemisin ýzip berushi edim, sonda, a, qúlynym!..»
«Ayt, apa, aita ber...»
«Kóktemde Syr boyyna jyly jaqtan kók aspandy әnge bólep, qústar qaytady tizilip. Solargha qarap, qúshaghyndy jaya jyghyla-sýrinip úmtylushy edin, qúlynym! Sonda... sonda saghan sol qús­tar­dyng әnin... tipti qanatyn alyp ber­gim kelgen dәrmenimdi ne deuge bolady, a?»
«Apa, dýniyede ne dәmdi, ne tәtti, sonyng bәrin auzyma saldyn, silekeyimdi shúbyrtyp. Al, aq sýtin... o, apa, oghan ne jetedi, ne? Ony aqtau mýmkin be, apa, mýmkin emes! Apa... apa, qayda barasyn, ketpeshi... ketpeshi! Toqta-a-a, a-pa-a-a!»
Shәmshi bastyrylyghyp, shoshyp oyandy. Kózin, betin uqalap, bir nәrse shalyqtaghan janday eleu­rep, tәltirektey túrdy. Úiqyly-oyau shayqalaqtaghan kýii royalige kep otyrdy. Jan-jaghyna qarady. Bir ózi. Eptep sergip qapty. Júpar lebi jelpigen salqyn baqta úiyq­tap, sharshauy basylghan janday. O, toba! Endigi bir sәtte әlgi týs qaz-qalpynda kóz aldynda tan-tamasha ghyp, ózine eljirete tartyp, ishtey tamyljytty. Óni me, týsi me? Anasy... kýlimsireydi... osy sәt ne qúdiret biyledi, Shәm­shining sausaghy kól betindegi bala tolqynday diril qaghyp, «Ana turaly jyrdyn» zapevin mamyrlata jetelep, qayyrmagha jalghastyrdy. Qayyrma birden qanat jaya әuelep, anagha degen yntyzar kónilding qúshtar lebin kәusar sezimning túp-túnyq núry ghyp móldiretti. Jana ghana stoldy janshyla qúshyp, qúddy bir vokzalda jatqan sharshauly jolaushyday ezile tynym alghan Shәmshi, endi mine, jar­qyl­daghan jay otynday ystyq qúshtar­lyqpen qayyr­manyng әr jolyna bar meyirimin, jan lәzzatyn tókti. Qayyrmany qayta-qayta qualay shalqytyp, bar dýniyeni úmyt­qan­day bop serpip otyrghanda syqyr etip, esik ashyldy. Velikanov ki­rip keldi. Shәmshi sasqalaqtap, úshyp týregeldi.
- Otyrynyz... otyrynyz. Men esik aldynda oiynyzdy bólmey, tyndadym da túrdym. Jana әni­niz­di jerine jetkizdiniz. Keremet! Rishad Abdullinning terennen tolghap, әuelete kóterip, qiyrdan qayyra­tyn, iyә, ana jýregindey ken, әri biyazy, balbyraghan meyirli ýnin elestetip kóriniz. Búl әndi tek Abdullinge ghana bergeniniz jón. M­e­ning aqylym osy...
Shәmshining jýzi ón boyynda duyldaghan qyzuly qannyng núry­men alaulap, keudesin qúrsap jýr­gen qyrys-tyrysy jazyla týsip, birdeme deuge tili kýrmelip, ala­búrta tolqyp, kirpiginde quanysh­ty sezimning marjan tamshysy jylt-jylt etti.
* * *
Shәmshining kóp әni o basta osylaysha sózsiz tuady. Ony óz kó­nilindegi almaghayyp qiysa salatyn «rybasy» ishtey «sóilep» týrtpektep, shabyt otyna jel berip, ýrlep, jetelep otyrady. Búl - kompozitorlardyng bolmysynda bola beretin qúpiya qúby­lys. Shәmshi dәl osy әnge deyin qansha әn jazdy, sonyng biri -«Buynsyz tilindi» ghana Abay sózine barynsha ýnilip otyryp shygharghan edi. Odan keyin múnday daghdygha kóndikken joq. Aqyngha «tәueldi» bolmay, óz jýregi ne deydi, sonyng diti, sonyng әmirimen tolghandy. «Ana turaly jyr» da osynday tebirenispen dýniyege keldi. Endi, jan-jýregin birde syzdata úiy­typ, birde móldirey qalyp, auyr tolghanysqa salghan mahabbatyn oily da asqaq sezimmen beretin aqy­ny kim bolmaq?
Shәmshi osy oidyng ýstinde ish­tey mazasyzdanyp jýrgende «Ana turaly jyrdy» opera teatrynyng bir repetisiya bólmesinde janynday jaqsy kóretin, әr әnine qy­zy­gha qaraytyn aghasy Ábilahat Es­paev­qa aityp berdi. Ol kisi qatty tolqydy. Óte ústamdy, baysaldy jan botalaghan badana kózinde kil­kildegen ystyq tamshy... óz ana­sy­nyng didaryn kórgendey bir pәk sezimning shuaghyna bólendi. Bi­reu­ler sekildi qazymyrlana sóile­mey­tin Ábilahat:
- «Anama keremet mazar túrghy­za almaspyn, balalyq mahabbatymdy bildiretin bir әn jazsam», - deytin tileging oryndalypty, -dedi aqyryn ghana.
Shәmshi búl sózge ýnsiz bas iyzep, jenil kýrsinisin ishke tartyp:
- Sózin qay aqyngha jazdyram? - dedi kónili әli de alang kýide bi­raz aqyndy elestetip.
Ábilahat ýndemedi. Birden ne desin?
* * *
Sol kýni keshte Shәmshi Ábi­la­hat Espaev, aqyn Ghafu Qayyr­bekov ýsheui «Almaty» restoranynda otyrdy. Ábilahat aspay-sas­pay «Ana turaly jyrdyn» mәn-jayyn, anasy Saqypjamaldy kór­genin aitty. Ghafu sheshek daghy torlaghan qonyrqay jýzin qayta-qayta sipalap:
- E, Shәmshi, sening jýregindegi ol múng mening jýregimde de bar. Ana... ana... Ol - jaynaghan jaryq dýniye! - dedi qarlyghynqy ýni ký­tir-kýtir etip. - Myna Ábilahat osy restorangha kelgenshe, meni sol jana әninmen balasha óbektep keldi. Jay ghana әndetip kórshi.
Shәmshi birsydyrghy bayau ýn­men tebirene aitty. Ghafu shamyr­qana qozghalaqtap:
- Ábilahat aghang meni: «Pongshiy poet», - deydi. Sening әnderine sóz jazyp jýrgen aqyndarynnyng birde-biri men sekildi әndete almaydy. Men esh aqyngha des bere qoymaytyn Qasym Amanjolovtyng «Darigha, sol qyz» әnin óz auzynan ýirenip, óle-ólgenshe tәnti qylghan janmyn, - dedi. - Ol әndi, Ábil­ahat, sen mening aituymmen notagha týsirding ghoy. Án shirkinning ne ekenin bilem, men! Kez-kelgen әnge sóz jazbaymyn. Arqanyng klassiy­kalyq әnimen ósken jannyng sózi dep bil, Shәmshi búl sózimdi! Jana әning kónilime qondy. Ana... Dәl qazir jasymyz neshede? Ana aldynda әli de bolsa sәbiymiz, balamyz...
Ghafu osylay dey bergende Shәm­shi kózinde túnjyr oy búl­dyrap, ana joly kórgen týsin, anasymen «tildeskenin» qaz-qalpynda ezilip otyryp aitty. Ghafu men Ábilahat selt etpey tyndady.

<!--pagebreak--><!--pagebreak-->

Arada ýsh kýn ótti me, ótpedi me, Ghafu «Ana turaly jyrdyn» sózin jazyp bitirdi.
Álemning jaryghyn,
Syiladyng sen maghan.
Dalanyng әr gýlin,
Jinadyng sen maghan.
Sen berding qústardyn,
Qanatyn samghaghan.
Balalyq qúshtarym,
Ózine arnaghan.
Qayyrmasy:
Áldiylep ayalap,
Ósirgen jemisin.
Samal jel, saya baq,
Qúshaghyng men ýshin.
Eseyip ketsem de,
Men saghan sәbiymin,
Kónildi kóktemdey,
Kózinnen tanimyn.

Óteuge boryshym,
Anashym, jan syrym,
Izdedim sen ýshin,
Álemning asylyn.
Álemning baylyghyn,
Syilar em, kesh meni,
Syilar em ai, kýnin,
Qolyma týspedi.

Ete gór qanaghat,
Ázirge bererim -
Balalyq mahabbat,
Balalyq jýregim.
Bol riza, anashym,
Qoldaghy osy bar.
Ózine arnaghan,
Ánimdi qosyp al.
Osy sózdi qayta-qayta oqyghan Shәmshi bir sózine: «Myna jeri qalay?» dey almady. Royalida osy sózben әndete bastaghanda, kla­viysh­qa ystyq tamshy tyrs-tyrs etip tamyp túrdy.
* * *
Shәmshi ýshin tәnir iygen bir jaqsy kýnning qisyny opera teatrynda ýilese ketti. Ábilahat, Ghafu, Shәmshi ýsheui aldyn ala habarlaspay, Rishad Abdullinning repetisiya bólmesine keldi. Mezgil úly sәske edi. Rishad ýlbiregen aq kóilegining jaghasyn aiqara ashyp, tershigen mandayyn alaqanymen jelpip otyr eken. Qonyrqay jýzi qyzyl núrmen albyrap, eptep alqynghany seziledi. Búlar elpek qaghyp, sәlemdesip jatqanda:
- Á, serilerim kelinder, -dedi mayda qonyr maqpal ýni jyly sezimmen baurap.
Amandasyp, jón súrasyp bol­ghan son, Ábilahattyng ymdauymen Shәmshi «Ana turaly jyrdyn» notasy men sózin ýn-týnsiz royali qaqpaghyna qoya berdi. Rishad Shәm­shining myna tirligine tan­ghalyp:
- Álgi «Buynsyz tilin» deytin әninning taghdyryn bilmey jatyp, taghy bir әn әkelding be? Al... al... kóreyik, - dep myrs-myrs kýldi. -Ábilahat, men saghan ýirengen janmyn, búl әndi sen oina. Solay et... Konsertmeystr qyzym senderding aldarynda osy qazir ghana súranyp ketti.
Ábilahattyng barbighan júmsaq sausaghy «Ana turaly jyrdy» balbyrata bastaghanda, eki kózi qara búlaqtay túnyp, notagha qadala qaraghan Rishad qalay qosyla ketkenin sezbedi. Bir shumaghy bite bergende:
- Igray... igray... dalishe... dali­she! -dep ornynan tebirene, tolqyp týregele berdi.
«Ana turaly jyr» jarty saghat boyy opera teatryn sýttey úiytyp, terbedi de túrdy.
Shalqar sezimning núryna bó­lengen Rishad Abdulliyn:
- Bәrimizdi jaryq dýniyege әkel­gen qúdiret - Ana... Ana! Oghan degen mahabbatyn, Shәmshi, myna әnge qalay ghana qúiylyp týsken? Genialino! Basqa sóz tilime oralar emes! Al, «Buynsyz tilin» әninde Abaydyng jýrek kiltin taba almay, elpektegen týrine qarap: «Ústa­ra­nyng jýzindey lypylday berme, Abaygha tereng ýnil. Qúi­ryghyna bir pút kirding tasyn bayla da, Múqan Tólebaev, Sydyq Mú­hamedjanov, myna Ábilahat Espaev siyaqty Abay jýregining per­nesin terennen tartyp, oilana basyp kór. Sóitip, jazghan әn-romansyndy kóreyik. Al, my­nauyng jenil jelpi bir­de­me... bolmay túr. Abaygha manay­lay­tyn týring joq», - degen sózimdi kó­niline alma. «Ana turaly jyr» - Ana qúdiretin aspandatqan asqaq gimn! Genialino! -dep Shәmshini kókiregine basyp túryp, jenil kýr­singende, oy búldyraghan janarynan yp-ystyq jas syzylyp bara jatty.
Ana jýregindey ken, Ana se­zimindey shuaqty, Ana oiynday te­reng múnday tolghauly әn búryn-son­dy tughan emes. Ol Rishad Ab­dullinning eshbir әnshide joq qo­nyr ýnimen saghymday búldyraghan bolashaqqa qanat qaghyp, úzap barady... Úzap!
Iliya JAQANOV.
ATYRAU.

"Egemen Qazaqstan" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2244
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2600
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2568
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687