Seysenbi, 21 Mamyr 2024
Janalyqtar 5417 0 pikir 29 Qazan, 2012 saghat 13:35

Aytaqyn Búlghaqov: Ómirding kýngeyin de, kólenkesin de kórdim

Aytaqyn Búlghaqov - Almaty oblystyq «Alatau» qoghamdyq-sayasy gazetining bas redaktory. Aty alty alashqa aityskerligimen shyqqan. Júrt jurnalistiginen búryn, «haylaylimin» qattyraq qúrmetteydi. Búghan qosymsha, Mongholiya Demokratiyalyq partiyasynyng «Mongholiya tәuelsizdiginin, azamattarynyng qúqyghyn qorghaudaghy isine qosqan ýlesi ýshin» ordenimen, Mongholiyadaghy Qazaq jastary odaghynyng «Kóshbasshy» altyn júldyz medalimen marapattalghan.«Aqyndar jyry - Aq orda», «Tәuelsizdik - taghdyrym», «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasyna - 10 jyl», «Qazaqstan til turaly zanynyng qabyldanghanyna - 20 jyl» jyr sayystarynyng jenimpazy. Biz býgin «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» filimindegi róli ýshin «baqsy» atanyp ketken jurnalist, bas redaktor Aytaqyn Búlghaqovty 
sóiletsek deymiz.

Qyzdyng «qarghysy»

Aytaqyn Búlghaqov - Almaty oblystyq «Alatau» qoghamdyq-sayasy gazetining bas redaktory. Aty alty alashqa aityskerligimen shyqqan. Júrt jurnalistiginen búryn, «haylaylimin» qattyraq qúrmetteydi. Búghan qosymsha, Mongholiya Demokratiyalyq partiyasynyng «Mongholiya tәuelsizdiginin, azamattarynyng qúqyghyn qorghaudaghy isine qosqan ýlesi ýshin» ordenimen, Mongholiyadaghy Qazaq jastary odaghynyng «Kóshbasshy» altyn júldyz medalimen marapattalghan.«Aqyndar jyry - Aq orda», «Tәuelsizdik - taghdyrym», «Núr Otan» halyqtyq demokratiyalyq partiyasyna - 10 jyl», «Qazaqstan til turaly zanynyng qabyldanghanyna - 20 jyl» jyr sayystarynyng jenimpazy. Biz býgin «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» filimindegi róli ýshin «baqsy» atanyp ketken jurnalist, bas redaktor Aytaqyn Búlghaqovty 
sóiletsek deymiz.

Qyzdyng «qarghysy»
- Men búrynghy Taldyqorghan oblysy, Panfilov audany, Ýsharal auylynda dý­niyege kelippin. Qazir oilap otyrsam, ba­lalyq bal shaghym óte qysqa bolghan siyaqty. Óitkeni ekinshi synypqa barghan jyly әkem dýnie saldy. Ol kisi meni bes balasynyng ishinde erekshe jaqsy kóripti. Tizesine otyrghyzyp erkeletip otyratyny býginge deyin esimnen ketpeydi. Janúyada tórt úl, eki qyz edik. Ákem kóz júmghanda bir jyl búryn әsker qataryna shaqyrylyp túnghysh úly, yaghny ýlken aghamyz Jaqyp teniz flo­tynda azamattyq boryshyn ótep jýrgen edi. Auylgha kelip topyraq sala almady, odan qaraly habardy jasyryp qaldyq. Aman-esen tughan jerge taban tiregennen keyin bir-aq estidi. Ókinishtisi, әskerden oralghan song ýsh aidan keyin ýilenip, jana qosyl­-ghan jarymen nebary alty ay ghana ómir sýrdi. Kolhozda traktor aidaushy edi, jol apatynan qaytys boldy. Bir jyl búryn Qúday qosqan qosaghynan aiyrylyp, qara jamylyp jýrgen shesheme balasynyng ólimi jyghylghan ýstine júdyryq bop tiydi. Basyn taugha da, tasqa da soqqan sheshemdi taghdyr taghy da synaqqa aldy. Balasynyng topyraghy keppey jatyp, bir jyl ótkende tughan bauy­ry ómirden ozdy. Osylaysha bes balamen jesir qalghan anamnyng kóz jasyn kórip ósken biz erte eseydik. Kolhozdyng siyryn sauatyn sheshemizben birge tanda túryp, qolghabys jasaytynbyz. Qansha qinalsa da anam bizge jamau kiyim kiygizbedi. Oqytty, toqytty, el qatarynan qaldyrmady. 
Anamyzdyng qas-qabaghyna qarap, bala kezding qyzyghyna kóp bata qoyghanymyz joq. Áytse de ol kezenderde kýzgi jýgeri jinau nauqanynda oqushylar sabaqty syryp qoyyp, egistik alanynan tabylatynbyz. Jýgeri sorttau kezinde Ásiya degen synyp­tasym mening úshqalaq minezimdi paydala­nyp «Sen jýiriksing ghoy, myna kózildirikti ana bettegi qúrbyma aparyp bere salshy» degen son, tanauym deldiyip jýgirip bara jatyp sýrinip-qúlap, syndyryp alghanmyn. Synyptasym jylap, meni qarghap-silegeni bar-dy. Osy oqigha esimde qalyp qoyypty.


«Arpa ishinde bir biday»
- Bizding auyl - ýlken auyl, ýsh myng túr­ghyny bar. Qazir odan da kóp shyghar. Ja­syratyn nesi bar, mektepte sabaqty man­dytyp oqymadym. Matematika, fizika degen pәnder miyma kirip-shyqpaytyn. Ádebiyetke óte jaqyn edim. Týrli ýiirmeler­ge qatysyp, kórkemónerpazdardyng qata­ryn­da jýrdim. «Sen adam bolsan, múrnymdy ke­sip bereyin» deytin keybir múghalimder. Biraq ta synypta er balalar arasynan joghary bi­lim alghan men ghanamyn. Ákem Mú­hamadi, anam Kýlshariya ekeui de qara ólenge jorgha bolghan adamdar. Sheshem jiyn-toylarda kórshimiz Kýlәsh apamen qosylyp, qarsylastarymen aitysyp otyratyn edi. Ata-anamnan daryghan shyghar, mektep qa­byrghasynda jýrgen kezimde men de әzil-ospaqtar jazyp jýretinmin. Alayda ony eshkimge oqytpaytynmyn. Maqala týrtken emespin. Mektep bitirgen son, el qatarly oqugha barghym keldi. Sarqan audanynda kórkemóner uchiliyshesine Áset Kerimbaev degen aitysqa alghash baulyghan ústazym jetektep әkelip, múghalimderge tabystady. «Emtihan bolatyn uaqytta kelesin» dedi. Anamnyng qasynan úzap shyghyp kórme­­gen basym oqugha barghym kel­mey qaldy. Shy­­nyn aitqanda, oqugha baratyn jaghday da joq edi. Sodan song auylda halyq teatry bar bo­la­tyn, sonda júmys istedim. Eng alghash «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» dra­masynda Qozy­-nyng rólin somdadym. Róldi oinay almay, rejisser «Nemenene jetise­sin, sen de ja­rymaghan jetimsin» dep silki­legende bir 
kýn jylap, «endi artist bol­maymyn» dep, júmysqa barmay jatyp alghanmyn. Alayda ertesi kýni sahnagha qayta oraldym. Búl mening óner baspaldaghyndaghy sәtti qada­mym boldy. Birneshe basty rólderdi som­dap, respublikalyq halyq teatrlary bay­qauynyng laureaty atandym. Teatrda jýrgende 1979 jyly audandyq gazetke alghash ret «Arman» degen ólenim ba­syldy. Qat­ty tolqydym. Tipti birde au­dan­dyq ga­zetting tilshisi arnayy teatrgha ke­­lip «ólendi ózing jazdyng ba?» dep súra­gha-­­ny bar. Sodan song ile-shala mal qyrqu nau­qa­ny turaly aqparatym jaryq kórdi. Ne kerek, jiyi-jii jazyp túrdym. Óleng jazghan adam­gha maqala jazu asa qiyn emes. Oblys or­talyghyna qazaq tili qoghamyna qyzmetke kelgende de «Jetisu», aitys aqyn­dary tu­raly sol kez­degi «Jerúiyq» oblystyq gazetine maqa­lalarym shyghyp túrdy. Keyinnen oblys­tyq teleradioda reporter qyzmetterin atqar­dym. Halyq emshileri turaly josparly habarlar jasadym. Qys­qasy, jurnalistiy­ka salasyn arnayy bi­tirmesem de jurnaliys­tikagha kezdeysoq kelgem joq. Kýni býginge deyin Jurnalister odaghyna mýshelikke de ót­peppin. Mening alghan joghary bilimim bas­tauysh synyp múghalimi. Onyng ózin syrt­tay bitirdim. 1996 jyly Taldy­qor­ghandaghy jalghyz oqu orny I.Jansýgirov atyndaghy institutta otyz qyzdyng ishinde jalghyz oqydym. Sessiyagha kelgen qyzdardyng zachet­kalaryna aqyn atymdy paydalanyp bagha qoyghyzyp be­retinmin. Oqugha týskenim tipti qyzyq boldy. Men tughan auylda ózen joq. Biologiya pәninen «balyqtyng qanday týrlerin bi­lesin?» degen súraq keldi. «Fa­reli, it ba­lyq» dedim kýmiljip. Bar bile­tinim sol. Emtihan alushy «Ary qaray» dedi, basym­dy tómen salyp ýndemedim. «Kit ba­lyqqa jata ma?» dep súrady. Sasqanym­nan «Oy­bay, ol kemeni tónkeredi ghoy, alyp qoy, ol balyqqa jata ma?» deppin. «Biz senen súrap túrmyz ba desem, sen bizden emtihan alyp túrsyng ghoy» degen synaq alushy «Jaraydy, elding namysyn qorghap jýrsing ghoy» dep oqugha týsirip jibergen.


Esenqúlmen «ereges»
- Sosializm dәuirinde aitys kóp bolmaytyn. Biraq bizding auylda kórkem­ónerpazdar ýiirmesi jaqsy júmys istedi. Osy ýiirmege jetekshilik etetin Áset Ke­rimbaev eng alghash qyz ben jigitting aitysyn ózi jazyp, ony Jaylauhan degen qyz ekeu­miz oryndadyq. Sodan bastap aitysqa an­sa­rym audy. Ásekeng kýnde ýiine ertip apa­ryp, jaz­ghan ólenderimdi taldaytyn. Birde dom­byra ústap otyryp, qaljyndaryna ólen­men jauap berdim. Ol ornynan atyp túryp, «sen suyryp salady ekensing ghoy» degeni bar. Kóp úzamay audandyq aitysqa qatysyp jýlde aldym. Aragha bir jyl salyp Qalqa Jap­sar­baevtyng 100 jyldyghyna arnalghan oblystyq aitysta bas jýldeni iyelendim. 1990 jyly respublikalyq nauryz aitysynda ýshinshi oryn aldym. Odan ke­yingi ómirim ózderi­nizding kóz aldarynyzda. «Haylaylim» aty­men aitys tarihynda qoltanbam qaldy.
«Qaysy birin aitayyn, ónsheng ghana aq súnqar-ay» demekshi, yqylas-qoshemetting arqasynda biz de seri boldyq, sergeldenge týstik. Qyzdy auyldyng manayynda qaran­ghyda jortqan qarsaqtay jýgirdik. Qazirgi Qúday qosqan qosaghymmen mektep qabyr­ghasynda jýrgende bala mahabbattan bastal­ghan ghúmyr, dana mahabbatqa úlasyp barady. Qazaq «Kimmen agharsan, sonymen qaray» demey me? Al arulargha óleng arnau jaghynan Esenqúldan kem soqqan joqpyn.


«Kóp kórdim...»
- Sýiikti isim kóbine kitap oqimyn. Songhy oqyghan kitabym, jazushy Janat Ahmadiyding «Aytúmary». Dinmúhamed Qonaev turaly «Elu jyl el aghasy» atty estelik ki­tapty qayta bir sholyp shyqtym. Qolym qalt etse, kóbine terme-tolghaulardy janym sýiip tyndaymyn. Kógildir ekrannan, ne bolmasa radiodan qobyzdyng saryny estilse et-jýregim eljirep túryp qalamyn. Qa­zaqtyng qayghy-qasiretining barlyghyn osy qobyz aspaby arqalap jýrgendey bolady da túrady maghan. Ózim de terme jazamyn. Jaqynda: 
- Kónilding kórdim kóktemin.
Ómirding keshtim ótkelin.
Armanym asqaq, kórgennen,
Kórmegenim kóp menin. 
Botasy ólip bozdaghan,
Ingenning kórdim shókkenin.
Ákesin tarqan saqaldan,
Balanyng kórdim óskenin.
Halyqty qoyday iyirip,
Ákimning kórdim bóskenin, - degen «Kóp kórdim» degen tolghau jazdym. Sazger Halyq Rizabek degen únatyp, әn shygharmaq oiy bar.
Al otbasyma kelsem, eki balam bar. Ýl­keni - Arman. Áli ýilengen joq, joghary bi­limdi. Jarkent qalasyndaghy shekara otryadynda kelisimshart boyynsha qyzmet atqarghan. Qazir basqa júmysqa auysyp jatyr. Kishi balam - Jandarbek, ony óz­deriniz jaqsy bilesizder. Ýilengen, qazir Astana qalasyna túrady. Qúday búiyrtsa, jaqynda nemereli bolamyz. Zayybymnyng esimi -Jәmila, ýy sharuasyndaghy premier-ministr.

Týiin:
- « Oiyn da oilantady oinay bilsen, 
Oy týbine jetpeysin, boylay bersen» demekshi, әsili men qiyalshylmyn. Oigha kóp shomamyn. Qam-qaraket tirshilik, bala-sha­ghanyng bolashaghyn oilaghanda, týn úi­­qym tórtke bólinedi. Shygharmashylyq, poeziya ókili bolghan son, údayy oigha shomyp jý­remin. Qazir «Aqyndar aitqan» eken degen kitap dayyndap jatyrmyn. Endi osyny «baspagha qalay berem, kim demeushi bola­dy» dep bas qatyryp jýrmin. 
Jalpy, búl pәniyden úqqanym kóp. Halal men haramdy, jaqsy men jamandy, dos pen dúshpandy tany biludi myna ómir ózi týsindirdi. Atam qazaq búl dýniyeni «bes kýn jalghan» degen ghoy. Sol jalghan ómirding jaryghynda bireuden keyin, bireuden ilgeri degendey, qonyr tirshilik keship kelemin. «Bes kýn jalghan» demekshi, aqyn, sazger Elena Ábdiqalyqova Kókshetaugha shyghar­ma­shylyq saparmen baryp, halyqpen jýz­desipti. Ózining әnderin oryndap, kórermen saualdaryna jauap berip túryp, «Ómirding jalghan ekenin bәrimiz de bilemiz, biraq bú­rynghylardyng bes kýn jalghan degenine men týsinbedim» dese, kórermender arasynda otyr­ghan aitysker Qúdayberli Myrzabe­­kov «Áy, Elena, qazaq, senbi-jeksenbini qos­paghan ghoy» degen eken. Sol aitpaqshy, bes­kýn­dik ómirding kýngeyin de, kólenkesin de kórip, kónilge kóp nәrse týiip jýrgen jayy­myz bar.

Ángimelesken 
Qanshayym BAYDÁULET

"Ayqyn" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2244
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2600
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2568
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1687