Beysenbi, 4 Nauryz 2021
Janalyqtar 1866 0 pikir 29 Qazan, 2012 saghat 13:15

Arqankergen, №11 belgisiz mәiit jәne Qytay armiyasy әskerining oghy...

Seysenbi kýni "Guljan.org" sayty Arqankergenge qatysty eki manyzdy qújatty jariya etti. Biri - QR Sot-medisina ortalyghynyng №107/33 saraptama qorytyndysy. Ekinshisi - Ber­liyn­degi "Shariyte" qúqyqtyq medisina ortalyghynyng saraptamasy. Ekeui de Arqankergendegi qandy qasap ornynan alynghan dәlel-dәiekterge qatysty. Adamnyng әlde maldyng sýiegining órtengen qaldyqtary, oqtyng gilizalary...

Seysenbi kýni "Guljan.org" sayty Arqankergenge qatysty eki manyzdy qújatty jariya etti. Biri - QR Sot-medisina ortalyghynyng №107/33 saraptama qorytyndysy. Ekinshisi - Ber­liyn­degi "Shariyte" qúqyqtyq medisina ortalyghynyng saraptamasy. Ekeui de Arqankergendegi qandy qasap ornynan alynghan dәlel-dәiekterge qatysty. Adamnyng әlde maldyng sýiegining órtengen qaldyqtary, oqtyng gilizalary...

Búl qújattardyng shekesine "qúpiya" degen mór basylmaghan. Sondyqtan saraptamalardyng sayt qyzmetkerlerining qolyna qalay týskeni, kim әkep bergeni asa manyzdy emes. Mәsele basqada...Aldymen ózimizding sarapshylardyng qorytyndysy jóninde. Saraptama bastalghan kýni - 01.06.2012, ayaqtalghan kýni - 08.06.2012. Arnayy komissiyagha QR Sot-medisina ortalyghy diyrektorynyng orynbasary, 1-kategoriyaly maman R.K Satybaldiyeva jetekshilik etken. Assistentteri әri komissiya mýsheleri - A.A.Ahanbekova, J.A.Bazarbaev jәne K.B.Imanәliyev. Búlar №11 "beymәlim jannyn" qazasynyng sebebin anyqtaugha tyrysqan. Dәlire­ginde, "№11 beymәlim" degen belgi soghylghan pakettegi órtengen sýiek synyghynyng aq-qarasy. Tergeushiler dәl osy "beymәlim jandy" jauynger Denis Rey deuge beyim-aq. Biraq saraptama oghan mýmkindik bermepti.Sonymen, komissiya neni anyqtady, neni anyqtay almady? "№11 mýrdening qaldyghy adamdiki me, әlde maldiki me?", "Ólimning sebebi ne, uaqyty qay shama?", "Kózi tirisinde qanday jaraqat alghan?", "Spirttik ishimdik ishken be, esirtki qoldanghan ba?"... Osynday on jeti súraqqa komissiya jauap beruge tiyis bolghan.Qújattyng sot-medisinalyq zertteu­ler bóliminde jazylghan jaytqa nazar audarayyq. Onda bylay deydi: "Mәiit qara poliymer paketke salynghan. Ashyp qaraghanda, sýiekting kóptegen synyqtary boldy. Bas sýiektin, jiliktin, omyrtqanyn, qabyrghanyn, jambastyng synyqtaryn bayqaugha bolady jәne búdan basqa da belgisiz sýiekter anyqtaldy. Molekulyarlyq-genomdyq zertteuge jilik sýiegining synyghy alyndy".Ne sebepti jilik sýiegining synyghy tandaldy? Ózge sýiek synyqtaryna qaraghanda az kýigen be, әlde jilik sýiegin zertteu onayyraq pa? Búl turaly aitylmaydy.Sot-kriminalistik zertteuden song býy depti: "...Sýiek qaldyqtary súr jәne aq týske engen. Kýiip ketken­dikten ýgitilip túr. Sýiek qaldyqtarynyng ishinen jilik sýieginin, tisi joq ýstingi jaq sýiektin, kýigen tistin, týbiri bar astynghy jaq sýiekting synyghy anyqtaldy.Sýiek synyqtarynyng ishinen sary-súr týsti, kapsulsiz, formasy bótelkege úqsaghan atylghan oqtyng eki gilizasy tabyldy. Gilizalar tergeushige tapsyryldy".Qansha uaqyt otta jatqanyn kim bilsin, sýiekterding kýlge ainalghany týsinikti jayt. Al endi "tisi joq ýstingi jaq sýiek" kimdiki? Komandirler jauyngerding tisin sanaugha tiyisti emes, degenmen de búl da kózge kórinip túratyn nәrse emes pe?Sonymen, kommissiya qanday qorytyndy shyghardy? Jogharyda aitylghan on jeti súraqtyng nesheuine jauap tapty?"Molekulyarlyq-genomdyq tekseru qorytyndysy boyynsha kýigen sýiek qaldyghymen adamnyng jeke basyn anyqtau mýmkin bolmady", "...ólimning sebebi, uaqyty anyqtalmady", "...spirt­tik ishimdik ishken-ishpegeni nemese esirtki qoldanghan-qoldanbaghany belgisiz". Anyqtalmaghan jayttar osylay jalghasa beredi.Komissiyanyng anyqtaghany bir-aq nәrse. Ol - "mәiitting ashyq otta 1,5-2 tәulik boyy janghany"."Guljan.org" tilshisi komissiyanyng "shekara beketi 1,5-2 tәulik janghan" degenine kýmәn keltiripti. Tilshi әskery prokuror D.Sekenovting qaulysyna sýienip, bylay dep jazady: "Qazaqstandyq mamandardyng aituynsha, 36 saghatta nemese bir jarym tәulikte mәiitter kýlge ainalypty. Alayda әskery prokuror Sekenov qaulysynda bylay deydi: "2012 jyldyng 29 mamyrynan 30-yna qaraghan týni saghat ekide posttaghylar songhy ret jaghdaydy bayandaghan. Kelesi baylanys 30 mamyrda tanghy altyda boluy tiyis edi".Eng bastysy, jeke aviasiya eskadriliya komandiyri, podpolkovnik Erbolat Smaghúlov 30 mamyrda oqigha ornyna tikúshaqpen jetkenin bizding әriptes­terimizge bergen súhbatynda bylay dep mәlimdegen: "15:02 saghatta búiryq jetisimen 40 minuttan song sol jerde boldyq. Tikúshaq bortynda Ýsharal shekara otryadynyng ókilderi men әskery polisiya bar edi. Alghashqy minuttarda ne bolghanyn týk týsinbedik. Lapyldaghan ot, shatyr-shútyr, budaqtaghan týtin... Osy jerde jana ghana soghys bitken siyaqty әserde boldyq".Podpolkovnik Smaghúlov qazir qayda eken? Ózge bólimshege auystyryp jiberdi me? Chelahtyng sotynda onyng sózin eskere me?". Bizding sarapshylar "sýiek synyghy kýiip ketkendikten DNK saraptamasyn jýrgizu mýmkin bolmady" dedi. Al kópti kórgen nemister ne istedi? "Kópti kórgen" dep qyjyrtyp otyrghan joqpyz. Aziyanyng birneshe elin sunamy soqqanda, Japoniyada jer silkinip, atom elektr stansasy jarylghanda mәiitterdi anyqtaugha osy "Shariyte" ortalyghy kómektesipti.Nemisterden kómek alu ýshin "qaza boldy" degen jauyngerlerding tughan-tuystarynan qan alghan. Dәlireginde, Reydin, Aqylbaevtyng jәne IYmenovting sheshesinen. Maqtauly nemisterding ózi júmbaq "№11 mәiitti" anyqtay almapty. Al "№13 mәiitti" "Aqylbaevtiki boluy mýmkin" deydi. Kesip-piship aitpaghan, "mýmkin" dep qana qoyghan. "№14 mәiitten" tipti "bóten" nәrseler tabylghangha úqsaydy. Óitkeni әlgi "bóten" nәrsening qany alynghan analardyng eshqaysysyna sәikes kelmeytinin anyqtapty. Jәne de onyng zerthana qyzmetkerlerinen júghuy mýmkin emes ekenin aitty. Sonda ol ne qylghan nәrse? Búl da kýdik-kýmәndi oilargha jeteleydi.Endi synghan sýiekter arasynan tabylghan giliza turaly. "Biyiktigi - 4,2 sm., kapsuli diametri - 1,1 sm., moyyny - 0,6 sm. Gilizanyng syrty qara-súr týske engen..." depti sapartama qorytyndysynda."Guljan.org" tәuelsiz sarapshylardyng kómegimen jeke zertteu jýrgizip, әlgi giliza NATO әskerleri paydalanatyn oqtyng gilizasy emes, Qytay әskeri qoldanatyn oqtyng gilizasy ekenin anyqtaghan.Jurnalister anyqtaghan nәrseni sarapshylardyng bilmeui mýmkin be? Mýmkin emes. Shekarashylardyng qolyndaghy Kalashnikov avtomaty oghynyng kalibri NATO әskeriylerining qaruynyng kalibrimen sәikes. Al endi Qytay әskeri qoldanatyn qarudyng kalibri mýldem bólek. Ghalamtordy erinbey aqtarghan adamnyng búghan kózi jetedi.Alghashqyda "Arqankergendegi qyr­ghyn - Qytay diyversanttarynyng isi" degen boljam aitylghan. Myna jaghday tarqay bastaghan kýdikti qoylatyp, әlgi boljamgha qaray qaytadan sýirep әkele jatqanday kórindi bizge...

Erik RAHYM

"Jas Alash" gazeti

 

0 pikir