Beysenbi, 1 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Janalyqtar 2805 0 pikir 29 Qazan, 2012 saghat 13:12

Qajylyqqa birneshe mәrte baru paryz ba, әlde...

Jyl sanap elimizden qajylyqqa barghysy keletin qauymnyn sany artyp keledi. Músylman­nyn bes paryzynyn biri sanalatyn osy bir paryzdy óteu әrkimge búyyra bermeytin baq. Sol baqqa qoly jetken 5 500 otandasymyz Qaghbany betke alyp, bes paryzynyn birin ótemekke attanyp ketti. 2011 jyly búl iygi sapardyn dәm-túzy 4 000 jerlesimizge búyyrghan edi. Biylghy kórsetkish ótken jylmen salystyrghanda, 1500 adamgha artyq eken. Qosh delik! Sol 5 500 azamat­tyn arasynda qajylyqqa bir emes, әldeneshe ret barghan aghayyndar da bar. Múnday jaylar qoghamnyn keybir mýshelerine «Qajylyqqa bir­neshe mәrte baru paryz ba, әlde sәn be?» degen saual qoyghyzyp jýr. Biz de osy súraq aynala­synda oyymyzdy shiratyp kórip edik.

 

Jyl sanap elimizden qajylyqqa barghysy keletin qauymnyn sany artyp keledi. Músylman­nyn bes paryzynyn biri sanalatyn osy bir paryzdy óteu әrkimge búyyra bermeytin baq. Sol baqqa qoly jetken 5 500 otandasymyz Qaghbany betke alyp, bes paryzynyn birin ótemekke attanyp ketti. 2011 jyly búl iygi sapardyn dәm-túzy 4 000 jerlesimizge búyyrghan edi. Biylghy kórsetkish ótken jylmen salystyrghanda, 1500 adamgha artyq eken. Qosh delik! Sol 5 500 azamat­tyn arasynda qajylyqqa bir emes, әldeneshe ret barghan aghayyndar da bar. Múnday jaylar qoghamnyn keybir mýshelerine «Qajylyqqa bir­neshe mәrte baru paryz ba, әlde sәn be?» degen saual qoyghyzyp jýr. Biz de osy súraq aynala­synda oyymyzdy shiratyp kórip edik.

 

Qajylyqqa birneshe mәrte barghan babalarymyz bar ma?

«Baydyn asyn bayghús qyzghanypty» degendey bolmay, ótken ghasyrlarda әldeneshe ret qajylyqqa baryp, paryzyn ótegen bir-eki mysaldy ghana tilge tiyek etelik. Jyr jolbarysy Jambyl Jabaevtyn 1840 jyly dýniyege kelgen tughan aghasy Tәyti atamyz Mekke-Mәdiynege eki ret saparlapty-mys. Jambyl atamyzdyn qaldyrghan derek­terine qaraghanda, alghashqy qajylyq saparda Tәyti Orta jýzdin tobyqty ruynan Qúnanbay Óskenbayúlymen jәne Kishi jýz әlim ruynyn Tórtqara atasynan shyqqan Myrqy degen qajymen tanysyp, ýsheui dos bolugha uaghdalasady. Tәyti ekinshi ret shapyrashty ruynan Qúdaybergen bolys, Qisybay bolys, Asylbek bolys, Qayqy sary, Isabek Ke­uilbay, Shybyl Sәuirbay, Dәuletbaq degen kisilermen qajygha birge attanady. Búl - bir mysal. Ekinshi mysal, Qúnanbay qajylyqqa shygharda qasyna búrynda Mekke-Mәdiyneni kórgen Aqqozy Ótemisúlyn ertedi. Aqqozy qajy ýshinshi mәrte qajylyq saparynda kóz júmyp, Mekkege jerlenipti. Búl ótken ghasyrlargha tiyesili әngime. Endi býginge oralayyq. 

Qajylyq paryzyn kóp ótegender jayly

Búrynghy zamanda jol azabynyn qiyndyghynan qajy­lardyn birqauymy Mekkege jete almay, jolda sheyit bola­tyny jóninde mәlimetter jeterlik. Mysaly, aghyl­shyn sayahatshysy Djenkinson qajylyqqa baru Orta Aziya túrghyndary ýshin erlik bolyp sanalatynyn jaza kelip, Deshti Qypshaqtan «qassaq, dinderi músylman» birneshe adam jol azabyna tózip, Mekkege saparlap bara jatqanyn aytady. A.Vamberiydin derekterinen qazaq qajylarynyn ýshten biri tughan jerine tiri kelmeytinin kóremiz. Al qazir she? Qazir bәri ózgerdi. Bir jarym-eki jyl boyy sapar shegip, týyemen, atpen aryp-ashyp jolgha shyghu úmytyldy. Qaltanyz qalyn bolsa, «kók aspannyn kemesi» әp-sәtte mejelegen jerge jetkizip salady. Bәlkim, birneshe mәrte qajylyqqa barugha órkeniyet damuynyn әseri de bolyp jatqan shyghar. Dese de, qanshalyqty jol jayy onaylady degenimizben, «shaytangha tas laqtyru» ghibadaty kezinde jýzdegen músylmannyn jan tapsyratynyn bilemiz. Mysaly, 1990 jyly Mekkede qajylyq paryzyn óteu ke­zinde 1400 adam o dýniyege attanghan eken. Ótkende «Aytugha onay» tok-shouynda osynday qiyndyqqa moyymaytyn, sek­sennin sengirin baghyndyrghan Fatima Adaeva atty apamyz 34 ret qajylyq paryzyn ótegenin aytyp qaldy. Asta­na­daghy belgili bir sauda ortalyghynyn qúryltayshysy, 12 mýgedek asyrap otyrghan Fatima Adaevany sózge tartpaq bolyp, qonyrau shalghanymyzda әjemiz biyl da qajyly­ghyn óteuge ketkenin bildik. Yaghniy qasiyetti sapargha 35 mәrte jol tartty degen sóz. Al eks-mýftiyimiz Rәtbek qajy Ny­sanbayúly 15 ret paryzyn ótep qaytqan eken. Rәtbek qajy­gha jeti ret ýlken, segiz ret umra, yaghniy kishi qajylyqqa baru búyyrypty. «Qazaq degen qaysar últty 28 elge tanyt­tym» dep «attandaytyn» Amantay qajy qajylyq sapargha 10 ret shyghypty. Aytysker aqyn Aybek Qaliyev ýsh mәrte qajylyq saparda bolghan. Áriyne, múnday derekterdi tize beruge bolady.

Qyzyq derek!

Keybir beyresmi aqparat kózderi 140 jastaghy kavkazdyq azamattyn qajylyqqa barghanyn jazady.

2011 jyly ingush Madinat Zadaeva 110 jasynda qajylyq paryzyn ótepti. 

Reseylik Alipat qajy Shamhalova qajylyqqa 103 jasynda baryp qaytypty.

Biyl qazaqstandyq qajylar arasynda 106 jastaghy Jaqyp atty aqsaqal bar.

Ziyaly qauym ne deydi?

Belgili ghalym Mekemtas Myrzahmetov qajylyqqa kez kelgendi әldeneshe ret aparugha bolmaytynyn, «qajy kóbeyse de, qasiyet kóbeymeytinin aytady. «Qajylyqqa әr adam ishki ruhaniy әlemin tazalap alghannan keyin baruy kerek. Maghan qajylyqqa tegin aparu jóninde úsynys týsti. Biraq qasiyetti sapargha ruhaniy túrghydan dayyn bolmaghan­dyqtan bas tarttym. Óytkeni biz besikte jatqannan-aq ateiys­tik tәrbiyeni kórdik. Keybir kommunister siyaqty bir kýnde qajygha aynala salu qolymnan kelmeydi. Qajylyqqa әldeneshe ret barghyshtargha aytarym, olar besinshi pary­zyn oydaghyday ótegisi kelse, jayau, jalpylama jol azabyn tartyp kórsin» deydi. Tarih ghylymynyn doktory Talas Omarbekov bolsa, babalarymyz qajylyqqa birneshe ay boyy jýrip, Orta Aziya, Qara teniz arqyly baratynyn, qazir әp-sәtte úshaqpen jetuge bolatynyn ayta kelip: «Qajylyqqa qansha ret baram dese de, әr adamnyn qúqy. Meninshe, qajylyqqa baru Allanyn aldyndaghy paryzymyz bolghandyqtan da, ony jariyalaudyn, maqtan kórudin qajeti joq. Ángime qansha ret baruda emes, qalay baruda? Osy bir sapargha niyet etken qanshama ata-babalarymyzdyn armany oryndalmady. Daghystandaghy kóterilisti bastaghan imam Shәmil Patsha ýkimetinen tútqynnan bosatyp, qajylyqqa jiberudi súraydy. Aqyry niyeti qabyl bolyp, Qaghbany qúshaqtap túryp qaytys bolghan. Sol sebepti de múnday qasiyetti paryzdy sәnge aynaldyrugha bolmaydy jәne «qajylyq sәnge aynalyp bara jatyr» deudin ózi dúrys emes», - deydi.

Siz ne deysiz?

Kenje-Áli MYRZABAY, «Tastaq» meshitinin bas imamy:

- Dinde qajylyqqa qansha ret barsa da shekteu joq. Mal tauyp, dýniyesi jetip túrsa, oghan nege qajylyqqa bara beresin dep ayta almaymyz. Qazir 5-10 myn AQSh dollarymen birneshe mәrte qajylyqqa baryp qaytatyn auqatty adamdar jeterlik. Olardyn kórshilerinin ishetin tamaghy joq boluy mýmkin. Ya ózge de tuystary qajylyqqa barghysy keletin shyghar. Ash otyrghan kórshinin qarnyn toydyryp, kiyimin kók etseniz - en abzaly osy. Al ekinshi jaghynan qarasanyz, jighan-tergendi bala-shaghanyn auzynan jyryp alyp, birtughan aghayynyna kómektespey, qajylyq ataqqa bola jolgha shyqsa, ol sharighatqa jat amal. Mysaly, jamaghattar arasynda «Men qajylyqqa bes mәrte baryp kelgenmin. Tórde otyryp, bata beruim kerek» deytin músylman bauyrlarymyz kezdesedi. Olardy «qajeke» demesen, bәlege qalasyn. Meninshe, qajylyqqa ataq ýshin әldeneshe ret baratyn aghayyngha odan da ýlken sauap alatyn iygi amaldardyn bar ekenin týsindiruimiz kerek.

 

Qanat BIRLIKÚLY

"Alash aynasy" gazeti

 

0 pikir