Dýisenbi, 6 Jeltoqsan 2021
Janalyqtar 2704 0 pikir 29 Qazan, 2012 saghat 06:58

Dos Kóshim. Qazaqtyng bes paryzy

Qazaq mәselesining sheshilmey jatqandyghynyng bir sebebi, mýmkin, basty sebebi – bizding qazaqtyqtan alshaqtap ketkendigimiz bolar dep oilaymyn. Ózimiz qazaq bolmay jatyp, qazaqtyng últtyq mәselelerin qalay sheshpekpiz?

Bәrimiz de sausaghymyzdyng úshyn qimyldatpay, qazaq bolghymyz keledi. Mening bayqauymsha, búl – aqymaqtyng isi. Otarshyldyq ta, totalitarlyq iydeologiya da, birinshiden, últsyzdandyrugha baghyttaldy jәne ol ózining nәtiyjesin bergen de siyaqty. Sondyqtan QAZAQTYQQA qaytyp kelmeyinshe, búl qúrsaudy búzyp shyghu mýmkin emes. Búl, sóz joq, ózin qazaqpyn deytin әrbir adamgha ýlken mindet jýkteydi jәne ol mindetti bos sózben (nemese Abay. Kz. saytyna komment jazumen jýzege asyra almaysyn. Qysqasy, qazirgi kezende qazaqqa qazaq bolu da onay sharua emes, qazaq bolmayynsha últtyq memleket qúru da bos sóz. Endi qazaq bolu degenimizge keleyik. Meninshe, músylmandyqtyng bes paryzy siyaqty, qazaq boludyng da birneshe naqty sharttary boluy qajet. Áriyne, búl sharttardyng beseuden kóp te, az da boluy mýmkin, mening maqsatym Sizderge oy salu ghana. Ózimning payymdauymsha, ol sharttar mynalar:

Qazaq mәselesining sheshilmey jatqandyghynyng bir sebebi, mýmkin, basty sebebi – bizding qazaqtyqtan alshaqtap ketkendigimiz bolar dep oilaymyn. Ózimiz qazaq bolmay jatyp, qazaqtyng últtyq mәselelerin qalay sheshpekpiz?

Bәrimiz de sausaghymyzdyng úshyn qimyldatpay, qazaq bolghymyz keledi. Mening bayqauymsha, búl – aqymaqtyng isi. Otarshyldyq ta, totalitarlyq iydeologiya da, birinshiden, últsyzdandyrugha baghyttaldy jәne ol ózining nәtiyjesin bergen de siyaqty. Sondyqtan QAZAQTYQQA qaytyp kelmeyinshe, búl qúrsaudy búzyp shyghu mýmkin emes. Búl, sóz joq, ózin qazaqpyn deytin әrbir adamgha ýlken mindet jýkteydi jәne ol mindetti bos sózben (nemese Abay. Kz. saytyna komment jazumen jýzege asyra almaysyn. Qysqasy, qazirgi kezende qazaqqa qazaq bolu da onay sharua emes, qazaq bolmayynsha últtyq memleket qúru da bos sóz. Endi qazaq bolu degenimizge keleyik. Meninshe, músylmandyqtyng bes paryzy siyaqty, qazaq boludyng da birneshe naqty sharttary boluy qajet. Áriyne, búl sharttardyng beseuden kóp te, az da boluy mýmkin, mening maqsatym Sizderge oy salu ghana. Ózimning payymdauymsha, ol sharttar mynalar:

1-shart
Aylap jýgiresing be, jyldap jýgiresing be, әiteuir talay kensening tabaldyryghyn tozdyryp jýrip, sottasyp, alysyp, júlysa otyryp qújattardaghy ata-tegindegi orystandyru maqsatyndaghy jasandy týrde engizilgen «-ov» pen «-ovalardan» qútylu. «-ov» pen «ovalardy» mandayyna basqan qúldyqtyng belgisi retinde qabyldau! Búl iske tek ózindi ghana emes, otbasyndy, jora-joldastaryndy da tartu. «-ov» pen jýrgen adamnyng «men qazaqpyn» dep keudesin qaghuy aqiqatqa qarsy qúbylys ekenin sezinu. Ózining ata-tegine oralugha shamasy kelmey jýrgen adamdardyng últtyng mәseleni kóteruining ózi ynghaysyzdyq tudyratynyn úghynu. Eng bastysy, búl sharttyng talabyna «Onda túrghan ne bar» dep aita kórme, qazaqty qúrtyp jýrgen sóz osy!

2-shart
Balalaryndy, nemerelerindi qazaq balabaqshasyna, qazaq mektebine beru. Búl jerde de kelinmen yryldasyp, balanmen aiqaylasyp, kerek deseng tósektegi әielinning de teris qarap jatatynday jaghdaylargha qalarsyn. Biraq, bir qadam keri sheginbey, búl sharttyng qazaqtyng bolashaghyna beretin paydasyn ústamdylyqpen týsindire bil. Qazaq mektebin bitirmegen qazaq – bolshaqta naghyz qazaq bola almaydy. Balalaryn orys tilinde oqytqan adamdardyng qazaq tilining bolashaghy, últtyng mәselesi turaly «jýregi auyra» sóileui – naghyz ekijýzdilik bolyp tabylady. (Birde Qazaq tiline qatysty kezekti bir komissiya qúrylatyn bolghanda, qarap otyrmay: «balalary, nemereleri qazaq mektebinde oqymaytyn jandar búl komissiyagha mýshe bolmauy kerek» degenim bar. Komissiyagha kireyin dep otyrghan aghalarymyzdyng basym kópshiligi maghan dýrdie qarady...). Kez kelgen ortada balalardy qazaqtildi mektepke beruding qajettigin nasihatau, talap etu – azamattyq mindet bolyp sanaluy kerek. Balalaryn ne nemerelerin әli kýnge deyin orys mektebine berip jýrgenderdi masqaralap, synap otyrghannyng da artyqshylyghy joq. Búl baghytty da ústanamyn desen, Qazaqty qúrtyp jýrgen «Onda túrghan ne bar» degen sózdi aitpa!

3-shart
Barlyq jerde, barlyq jaghdayda tek qana qazaq tilin qoldan. Bastyghynnan úrys estirsin, keybir joldastaryng teris qarap keter, alghashqy kezende tipti balalaryng da sening búl «qyrsyqtyghyndy» týsinbes, biraq últtyq erekshelik tolyq saqtalmaghan jerde últ ta, qazaq ta bolmaydy. Bireulerding jaghasynan alyp, «qazaqsha sóile» deuge bolmaydy, biraq ózing de da jan adamgha «orys tilinde jaz, sóile» degen sózdi aitqyzba! Ana tilinde jazu, sóileu – bizding Konstitusiyalyq qúqyghymyz. Eger búl qúqyqty ózimiz ústanbasaq, memlekettik tilimizdi eshkim de moyyndamaydy. Baltyq jaghalauy elderi osy ústanymmen orys tilining ýstemdigin jene bildi. Basqalardyng auzyna jarmasyp, olardan qazaq tilinde sóileudi talap etpey-aq qoyalyq. Biraq ózimiz olargha tek qana ana tilimizde (memlekettik tilimizde) jauap berelik. Búl sharttyng adam qúqyghy men erkinidigine negizdelgenin esten shygharmayyq. Barlyq qazaqtildi azamattar osy shartty oryndaugha kóshkende ghana memleketting tilimiz ózining kýshine enedi.

4-shart
Ózinning ata-babalarynnyng dinin – islam dining ústan. Áriyne, dinning jolyna bireuler erte, endi bireuler kesh keledi. Biraq dindi tolyq ústanugha әli kelmeseng de, músylman ekenindi úmytpaugha tyrys. Qúran oqudy ýirenu men júma namazgha barudan basta. Din últtyng birligining ózegi ghana emes, imandylyqtyng kózi jәne últtyq qaysarlyqtyn, ruhtyng da kózi ekendigin úmytpalyq

5-shart
Qazaq mәselesi kóterilgende, sóz..

0 pikir