Seysenbi, 29 Qarasha 2022
Bilgenge marjan 2844 8 pikir 18 Sәuir, 2022 saghat 12:32

Abylay han - kópqyrly túlgha...

HHI ghasyrdyng alghashqy shiyregi iri oqighalar men jahandyq ózgeristerge toly, jekelegen halyqtar men elderding taghdyrynda betbúrys boluda. Qazaqstanda memlekettik tәuelsizdikting qalyptasuyna 30 jyldan assada  kýn tәrtibine qazaq halqy tarihynyng kóptegen ózekti mәseleleri sheshilgen joq. Onyng ýstine 2022 jyldyng basyndaghy ótken qantar oqighasy qarapayym halyq sanasyna janasha oy salghanday boldy. Qazaqstan tarihyndaghy osynday problemalardyng biri ótkenning kórnekti qayratkerleri turaly, onyng ishinde halyq jadynda tereng iz qaldyrghan ataqty handar, belgili biyler men batyrlar turaly ghylymy zertteuler әli de bolsa bir izdilikke kele qoyghan joq. Býgingi mәselege arqau bolatyn ol Abylay hannyng qoghamdyq sayasy qyzmetining san qyrlylyghy turaly.

Abylay han ómir keshken kezeng qazaq dalasy ýshin asa kýrdeli sayasy prosessti bastan keshirip jatty. XVIII ghasyrdyng 30-40-shy jyldary Qazaq memlekettiligining jana jandanuy Súltan, keyinirek Abylay hannyng esimimen baylanysty. Qazaq memlekettiligi tarihyndaghy asa kórnekti qayratkerlerding biri Abylay han aqyldy sayasatker, sauatty diplomat, daryndy qolbasshy bolghan. Onyng negizgi mindeti Qazaq handyghyn saqtap qana qoymay  ony nyghaytu boldy.

Abylay han - 1771 – 1781 jyldar aralyghynda biylik qúrghan Qazaq handyghynyn 18-shi hany. Qazaq Ordasynyng tarihyndaghy eng úly handardyng biri. Arghy tegi Aq Ordanyn negizin qalaghan Orda Ejen hannan bastau alady. Abylay onymen qosa Úrys han, Baraq han, Áz-Jәnibek han siyaqty biyleushilerding tikeley úrpaghy. Abylay han qazaq tarihyndaghy biregey túlgha Kenesary hannyn atasy[1].  Abylay hannyng shyn esimi-Ábilmansúr. Ol-Kórkem Uәly súltannyng úly, Abylay han Qanysherding nemeresi, Baraq hannyng 9-shy úrpaghy. Abylay hannyng arghy atasy Qazaq ordasynyng ataqty negizin qalaushy Áz-Jәnibekten shyqqan, ol óz kezeginde Shynghyshannyng ýlken úly Joshy hannyng úrpaghy. Ábilmansúrdyng әkesi Jonghariya biyleushisi Sevan Rabdannyng shapqynshylyghy kezinde jaulardyng qolynan úrysta qaza tapqan. Kóptegen qayghy-qasiretter men qiyndyqtardy bastan keshirgen bolashaq han 12 jasynan bastap qarapayym ortada ósti, búl oghan keyinirek shynymen býkilhalyqtyq kóshbasshy bolugha kómektesti.

Abylay turaly jazbasha tarihy derekter bizderge týsinikti orys tilinde jii kezdesedi. Oghan dәlel Reseyde revolusiyagha deyingi uaqytta shygharylghan barlyq ensiklopediyalyq sózdikterding bәrine derlik Abylay han turaly mәlimetter bar. Búl taqyrypty zertteude qazaqtyng úly aghartushy ghalymy Sh.Uәlihanovtyng «Abylay»-atty maqalasy ýlken manyzgha iye. XIX ghasyrdyng 60-shy jyldarynyng basynda jazylghan ol Abylay hangha arnalghan alghashqy ghylymy júmys bolyp tabylady. Ol turaly kóptegen qyzyqty mәlimetter, atap aitqanda, 50-shi jyldary jinalghan XVIII ghasyrdaghy batyrlar turaly tarihy materialdarda kezdesedi. Qazaq handary men súltandarynyng shejiresi turaly ózi qúrastyrghan kesteler de asa qúndy. Shoqan Uәlihanov Abylayday sheksiz biylikke ie bolghan bir de bir qazaq hanynyng bolmaghanyn, onyng memleket biyligin ortalyqtandyryp, nyghaytu baghytyndaghy әreketterin, «hannyng biyligin alqaly kenes arqyly shektep otyratyn rubasylar men súltandardyng órkókirek ýstemdigin» shektegendigin jazdy[2].

Sonymen qatar, kórshiles aspan asty elinin, yaghny Qytay derekterinde de  kóptep materialdardy kezdestiruge bolady. Abylay han turaly qazaqstannyng ózinde jәne odan tys jerlerde til biletin zertteushiler kóptep kóterip jýr, biraq ol әriyne, basqa mәsele.

Abylay turaly aitqanda onyng kóqyrly qyzmetin mýmkindiginshe tolyqtay ashu ýshin qazaqstandyq tipti týrki tildes әdebiyetterge sholu qazirgi tanda әlem moyyndaghan «auyzsha» tarihty taldausyz bolmas edi. Al Abylay han turaly halyq auyz poeziyasynyng orasan zor massiyvin  de esten shygharmaghan jón. Abylaydyng túlghalyq qasiyetin Mәshhýr Jýsip Kópeevting Abylay han turaly jyrlarynyng negizinde de qarastyrugha bolady. M.Jýsip(1858-1931) shygharmalarynda hangha qatysty mәselelerge tereng toqtalghan. Aqynnyng «Abylaydyng tútqyn boluyna» qatysty mәlimetter, «Abylaydyng bir joryghy», «Jәnibek batyrdyng týsin Abylaydyng joruy» syndy dәiektermen milimetter óte qyzyqty. Aqyn ózi ómir sýrgen kezenning uaqyt shyndyghyn, dәstýr jalghastyghyn jinaqtap, saralap qana qoymay, ony kórkemdik túrghydan tolyqtyryp, tarihy derektermen tolyqtyryp otyrghan[3]. Sauatyn erte ashyp, arab, parsy, shaghatay tilderin jetik bilgen, Shyghys tarihynan, filosofiyasynan, ədebiyetinen mol maghlúmaty bolghan, shygharmalarynyng kópshiligin shyghys taqyrybyna arnap, nəziralyq ədispen jazghan aqyn Shədi Jəngirúlynyn  (1865-1931j.j.) «Tarihat», «Tarihnama» dep ərtýrli atalyp jýrgen dastany HH ghasyrdyng 70-jyldary tabylghan qoljazba kýiinde-aq ghalymdar nazaryna ilikti. Biraq, handargha degen kenestik teris kózqaras zertteushilerdi, əsirese Abylaygha baylanysty túsyn ainalyp ótuge məjbýr etkeni bayqalady. Onyng bergi jaghynda, tipti təuelsizdik alghan jyldary shyqqan oqulyqtar men zertteulerde de dastannyng búl Abylay han jyrlanghan túsy jay atalyp ótumen ghana shektelip keledi[4].

Elimizde keng taraghan tarihy әnderden, anyzdar men poemalardan bostandyq pen tәuelsizdik, beybitshilik pen bereke turaly jarqyn ýmitti halyq úly hannyng esimimen baylanystyrghany kórinip túr. Auyzsha halyq poeziyasynda Abylay әdil de dana biyleushi, batyl jauynger jәne qolbasshy retinde kórinedi. Ne bir tar jol, tayghaq keshudi bastan keshken últtyng úly perzentining taghdyrynyng targhyl joly men danghyl joly  qatar surettele otyryp, qarasha halqynyng qamyn jegen nar túlghanyng iygilikti isteri, qarymdy qadamy, parasat pen baghamy tereng ashylghan. Shoqan Shynghysúly: «Qazaqtardyng anyz-әngimelerinde Abylay airyqsha qasiyeti bar kiyeli, keremet qúdiret iyesi bolyp sanalady. Abylay dәuiri, qazaqtardyng erligi men seriligining ghasyry. Onyng joryqtary jәne batyrlarynyng kózsiz erligi men qaharmandyghy jyr-dastandardyng arqauyna ainalghan», - dep atap kórsetti[5].

HH ghasyrdyng ayaghynda qazaq tarihyndaghy sayasy kezender men kýresker túlghalardyng portretteri onyng ishinde Abylay han beynesi poeziya tilinde  de jaqsy jasaldy. Ol turaly birde:

«Aspannan qúlatqanday qaghyp Aydy,
Qansyrap Kenesary baghy taydy.
Isatay, Mahambetti anyz etip,
Saghyndy qalyng qazaq Abylaydy», - dese ekinshi birde:

«Abylay hannyng «Aq ýii» –
Tarihtyng tarlan belesi.
Aytylyp jýrdi tym jiyi,
Saghyntyp eldi tóbesi», -deydi Kәkimbek Salyqov.

Odan keyingi elding qiyn-qystau tarih kezenderin otarshylyqty  bylaysha suretteydi:

«Shyqpady týzu týtin týndikten de,
Bereke taydy handyq biylikten de.
Orystyng bekinisteri qaptap ketti,
Qúrsaulap qily zaman kiylikkende», - dep jazady aqyn [6].

Sonday-aq, qazirgi auyz eki tildegi maqal-mətelerde, naqyl sózderde Abylay han turaly, naqty aitylghandary kezdesedi. Solardyng ishinde asa qúrmetpen jəne jii aitylatyny Abylay han turaly. «Hannyng bəri Abylay emes, batyrdyng bəri Aghybay emes», – deydi halyq naqyly. Sóz joq, Aghybay batyr – Kenesary zamanynda aty shyqqan er. Biraq maqaldaghy basty aitylmaghy – Abylaydyng qazaq tarihyndaghy erekshe orny, al Aghybay esimi Abylaygha úiqastyryp aitu ýshin alynghan boluy kerek. Óitkeni Aghybaydan da basqa ataqty batyrlar bolghany ras. Búl maqalda Abylaydyng handyq dəuirin jəne onyng sol kezdegi biyligin, jeke basynyng qasiyetterin basqa handardan biyik qoyady. Yaghni, Abylaydy qadirlep-qúrmetteu sezimi jatyr. Al kelesi bir «Abylaydyng asynda shappaghanda, atannyng basyna shabasyng ba?», - degen bir qaraghanda ashumen aitylghan, dórekileu kórinetin qanatty sózding tereng maghynasy bar, sondyqtan bolar el auzynda əli kýnge deyin aitylyp jýr. Býgingi kedegi bata sózderdegi Abylay han beynesining kórinisteri әli de kóptep kezdesedi. Mysaly: «Abylaydyng aruaghy qoldasyn», - degen jii aitylady.

Abyla han túsyndaghy Úly dalany mekendegen barlyq ýsh jýz qazaqtarynyng bytyranqy kýy keshui syrtqy jaulary ýshin tiyimsiz edi. Qazaqtardyng bir memleketke birigui Reseydegi patsha ýkimetining josparyna kirmegen bolatyn. «Bólu jәne jenu», - qaghidatyna sýiene otyryp, ol handardy bir-birimen kýresuge iytermelep, azamattyq qaqtyghysty qozdyrugha tyrysty. Sondyqtan Ekaterina II Abylaydy barlyq ýsh jýzding hany dep tanudan bas tartty.  Sh.Uәlihanovtyng kuәligi boyynsha, Abylay han bolyp saylanghannan keyin «ant qabyldau» ýshin orys shekarasyna barghysy kelmedi, ol ózining qadir-qasiyetimen «aspan úlynyn» halyq saylauy men gramotasymen búrynnan bekitilgenin aitty. Abylay hannyng yqpalyn týpkilikti joghaltady dep alandaghan patsha ýkimeti ony Orta jýzding hany retinde ant qabyldaugha kóndiru ýshin barlyq sharalardy qoldanady. Sezimtal sayasatker retinde Abylay han óz halqy ýshin Resey imperiyasymen qarama-qayshylyqtyng yqtimal saldaryn týsindi. Ásirese Qazaqstan ýshin soltýstik kórshimen sauda-ekonomikalyq qatynastardy damytu ýlken manyzgha ie boldy. Gramotany saltanatty týrde tapsyru ýshin Abylay handy patshayymdar Orynborgha nemese Petropavlgha shaqyrylady, biraq ol týrli syltaularmen búl qalalargha keluden bas tartady. Sodan keyin Resey ýkimeti Gramotany tapsyru jәne Abylay hangha handyq qadir-qasiyet belgilerin (qylyshtar, tondar jәne altynmen tigilgen bas kiyimder) qoiy ýshin han ordasyna arnayy elshilik jiberedi. Orys biyligining múnday tabandylyghy «patsha ýkimetining erkinen tys han bolu mýmkindigi turaly oilardy qozdyrmau» arqyly týsindirildi.

Onyng jeke túlghalyq qasiyetining ereksheligi biylikke keluine әseri boldy dep aitugha negiz bar. 1771 jyly Ábilmәmbet han qaytys bolyp hannyng tikeley múragerleri bolghanyna qaramastan, jalpyúlttyq Qazaq hany retinde halyq birauyzdan Abylaydy saylaydy. Búl úly hannyng kórnekti enbegin jalpygha birdey moyyndaudyng kórinisi boldy. Resey patshayymy Ekaterina II-ge ózining qazaq hany bolyp saylanghany turaly habarlay otyryp, ol: «Olardyng (Ábilhayyr jәne Ábilmәmbet handary) qaytys boluymen barlyq ordalardyn, yaghny ýlken, orta jәne kishi handar men súltandar ótken 1771 jyly túsynda Týrkistanda qasiyetti Qoja Ahmet Yasauiyde Tashkentting ýlken jәne kishi qalalary men birge Ahmet bizding dәstýrimiz boyynsha, dúgha oqyp, meni ýsh ordanyng hany dep atady, oghan ataq berildi», - dep jazdy.

Abylay kórshiles ýlken eki el Resey de, Qytay da moyyndaghan han boldy. Ol qazaq halqyn bir memleketke biriktirude manyzdy ról atqardy, onyng eldi jonghar jәne Sin jaulap alushylarynan azat etu ýshin kýresin basqardy. Onyng jeke batyldyghy men batyryghy, jauyngerlik sheberligi jәne qarsylastarynyng aiqyn joghary kýshterin jenui oghan jenilmeytin danqqa ie boldy jәne óz dәuirining eng ataqty qolbasshylarymen teng qoyyldy. Onyng qajyrly enbegining arqasynda Qazaq handyghy ózining derbestigi men aumaqtyq tútastyghyn saqtap qaldy. Onyng esimi kózi tirisinde anyzgha ainalghan «Alashpen» teng dәrejede jauyngerlik úrangha ainalghany kezdeysoq emes.

Abylay han últtyq tariyhqa eng aldymen ýsh jýzding qazaqtaryn birtútas memleketke biriktirgen dana memleket qayratkeri retinde endi. Abylaydyng jeke basynyng ereksheligi onyng múragerlik jәne basyp alu boyynsha emes, ózining jeke  basynyng qarymdy qabiletterining arqasynda han boluynda. Tabighy aqyl, әskery batyldyq, úiymdastyrushylyq talant, sheshendik óner jәne basqa da jeke qasiyetter oghan tek qana algha jyljugha mýmkindik berdi. Ol jeti tilde, onyng ishinde qytay tilinde de biletin jәne sóiley alatyn bolghan. Biraq Abylay, eger ol sonshalyqty asyl bolsa da, eng bastysy, Búqar jyrau, Tóle bi, Qazbek, Áyteke, Qanay, Bógenbay, Qabanbay, Malaysary, Oljabay, Jәnibek jәne basqa da ataqty jәne yqpaldy biyleushiler men dana kenesshilerding qoldauynsyz  han titulyna sene almas edi. Ol onyng aqyldylyghynyng belgisi edi. Sonymen qatar, Orta jýzding eng myqty rulary-Atyghay men qarauyldyng súltany bolghany da manyzdy ról atqardy.

Abylay ózining negizgi mindeti retinde qazaq memlekettiligin saqtau jәne nyghaytudy aldyna qoya bildi. Onyng dana basshylyghymen qazaq halqynyng jonghar basqynshylarymen eki jýz jylgha juyq soghysy qazaqtardyng tolyq jenisimen ayaqtaldy. Quatty jәne әskery Jonghar memleketi jer betinen joyyldy. Abylay ontýstiktegi qazaq qalalaryn qaytaryp ala aldy.

Abylaydyng memleket ishindegi isteri de óte sәtti әri tabysty boldy. Abylay hannyng biyligin kenespen shektey otyrghan ata-babalar men súltandardyng myqty erik-jigerin, biylerding bedelin tolyghymen memleketti nyghaytugha júmyldyra aldy. Ol óz erkimen olarmen esepteuge mәjbýr boldy. Han ainalasynyng eng yqpaldy sayasy qayratkerleri Qazbek by men Búqar jyrau boldy. Abylaydyng memleket qayratkeri, әri basshysy retindegi strategiyalyq mindeti Qazaq handyghyn nyghaytu jәne odan әri tәuelsiz týrde damytu boldy. Jaghdaydyng kýrdeliligin sezine otyryp, ol osy mәseleni tolyqtay sheshuge tyrysty. Onyng halyq birikkennen keyingi kelesi qadamy kórshi memlekettermen ózara tiyimdi, qauipsiz diplomatiya qúrudy kýn tәrtibine qoiy boldy.

Abylay algha qoyghan maqsatyna jetu ýshin qolbasshy-jauyngerlik diplomatiyalyq qasiyetteri men batyldyghyn kórsete aldy. Abylay hannyng kezinde úzaq uaqyt ishinde alghash ret qazaqtar men qalmaqtar arasynda beybitshilik turaly kelisimge qol jetkizildi. Abylay han beybitshilikti saqtau jәne qazaq halqynyng tәuelsiz damuy ýshin «arystan men aidahar arasynda» әigili sayasat jýrgizip, Resey men Qytaymen beybitshilik turaly diplomatiyalyq kelisimder jasasty. Sharttar jasay otyryp, búl myqty memleketter qazaq halqynyng  jәne hanynyng kýshimen tikeley eseptesuge mәjbýr boldy.

Ortalyq Aziyanyng tarihyn zertteushi belgili japon ghalymy Sakush Toru: «Sin patshalyghy ýkimeti shekara ónirining sayasy túraqtylyghyn saqtau ýshin, qazaq handaryn ózine sәlemge kelip túratyn sayasat qoldandy. Abylaydyng qoyghan talaptarynyng barlyghyn qabyldady», - [7] degen tújyrymy onyng asa bilgir sayasatker ekeninin  negizsiz emestigining dәleli.

Úly strateg retinde orys jәne qytay biyleushilerining aila-amaldaryn naqty kórsetti. Olardyng qoldauyna sýiene otyryp, Abylay separatistik pighyldaghy súltandar men qarsylastaryna da tótep bere aldy. Eldi basqaru óz ókilderi arqyly jýzege asyryldy jәne salyq jinau, syrtqy qatynastar, әskery qol basshylar, jeke kýzet jәne basqalar siyaqty memlekettik biylik qúrylymdaryn qúrdy. Alayda osy óktem qúrylymnyng bәri de Abylay hannyng ýlken bedelinde, halyqtyng jonghar jәne Sin basqynshylyghynyng qauiptiligin úghynuynda saqtaldy. Abylay hannyng Qytay Sin impriyasyna qoldanghan diplomatiyalyq sayasaty óte tabysty boldy.

Syrtqy sayasatta Abylay Qazaq handyghynyng tәuelsizdigin saqtaugha úmtyldy, barlyq shektes memleketter - Resey, Qytay, Búhar jәne Hiua handyqtarymen jii jәne túraqty sayasy jәne ekonomikalyq baylanystar ornatty. Búl qarym-qatynastardyng damuynda Abylaydyng sheber  sayasatker jәne bilikti diplomat retindegi airyqsha daryny aiqyn kórindi. Abylaydyng syrtqy sayasy qyzmetining basty qorytyndysy Qazaq handyghynyng barlyq shektes memleketterding halyqaralyq qatynastardyng tolyqqandy subektisi retinde tanyluy boldy.

Abylay elding qorghanys qabiletin nyghaytyp, túraqty әsker ústady. Búl az boldy, biraq ta jasaqtar esebinen tolyqtyryludy oilastyrdy. Abylaydyng әskeri manevrlik jәne qatang tәrtiptiligimen erekshelendi. Onyng negizin jauyngerlik atty әsker qúrady.

Osylaysha, Abylay han Úly dala tósindegi emin erkin jýrgen últymyzdyng alghashqy memlekettiligining irgetasyn  qalaugha tabighy darynymen kýsh jigerin ayamady.

Abylay hannyng jeke túlgha retinde negizgi ýsh armany bolghan desedi. Úly dala tósinde qala salu, tughan últyn jermen júmys jasaugha, yaghny otyryqshylyqqa ýiretu jәne eng bastysy bar qazaqtyng basyn qosu. Sonyng eng bastysyn oryndady, qalghany úrpaghyna amanat bolyp qaldy.

Býgingi tanda Abylay hannan bastalatyn memleketshil úly túlghalargha qúrmet kórsete otyryp, biz ótkennen sabaq alamyz. Tarihy prosessterdi analiz jasau arqyly taldau qazirgi zamanghy jaghdaydyng sipatyn týsinuge kómektesedi. Ári bizderdi ruhany jәne adamgershilik turaly, bolashaghymyz turaly oilaugha mәjbýr etedi.

Osyghan oray,  biylik qúrghan kezeni el auzynda «Abylaydyng altyn dәuiri» atanyp ketken Abylay hannyng eldik múrat jolyndaghy is-әreketterining ilkimdiligi turaly derekter anyz әngimeler men arhiv qújattarynda ghana emes, tarihy taqyryptaghy әdebiy-kórkem tuyndylarda da kóp kezdesetinin jogharyda aityp mysaldar keltirdik. Endi onyng qoldanbaly jaghyna keler bolsaq, Kókshetau men Burabay ónirinde ýsh jýzding basyn qosyp, «júdyryqtay júmyldyrghan» qayratker túlghanyng esimimen tikeley baylanysty eki jer alqaby bar ekenin aitqymyz keledi. Olardy halyq erteden-aq «Abylaydyng ýlken alany» jәne «Abylaydyng kishi alany» dep ataydy.

Tarihy mәlimetterge sýiensek atalghan alandarda úly hannyng ordasy ornalasqan. Keyinnen Abylaydyng qúrmetine ornatylghan stelladan 120 metr alshaqtaghy Kókshe tauynyng eteginde qazaqtar ýshin qasiyetti oryn – aruaqty hannyng tabighy tas taghy bar. Granitten arnayy qashap jasaghanday tabighy taqty el býgingi tanda «Han taghy» dep ataydy. Dәl osy jerde últ taghdyryn sheshken biregey sheshimder qabyldanghany belgili.

Álgi taqtyng túsynan tútas alang alaqandaghyday kórinip, adamnyng dauysy aiqyn estiledi eken. Demek, hannyng búl jerdi taghylymy tereng tarihy sheshimderin jariya etu ýshin arnayy tandap alghany aidan anyq.

Dәl osy tabighaty asa tartymdy tau baurayynda HH ghasyrdyng basynda Sәken Seyfullin «Kókshetau» poemasyn jazghan. Qazaq poeziyasynyng klassiygi sanatyndaghy súnqar aqyn kerbez Kókshening kelisti kelbetine sýisine otyryp, el auzyndaghy anyzdargha ózek bolghan jayttardy kórkem tuyndysyna erekshe bitimde engize bilgeni belgili. Ókinishke oray búl enbek sol kezdegi iydeologiyanyng súranysyna tolyq jauap berdi. Tarihy mazmúndaghy búl poemanyng basty keyipkerlerining biri – Abylay han edi[8].

Kókshetau tónireginde Abylay han dәuirinen kýni býginge deyin jetken jerler men ózen-kólder ataulary da jetkilikti. «Hannyng qyzyl aghashy», «Hankól», «Tóre qyzyl aghashy», «Qymyzynay», «Orazbúlaq», «Atalyqtyng auyly», «Qara qystaq», «Júmaqay qystau», «Tekekól», «Jaynaqkól» jәne basqalary – osynau tújyrymnyng búltartpas aighaghy.

Sonymen qatar, XVIII ghasyrdaghy qazaq tarihynyng úly túlghasynyng qúrmetine jasaqtalghan, arnayy ekspozisiya zaly bar «Abylay han ordasy» arhiytekturalyq tarihy kesheni qazirgi tanda myndaghan adamdardyng ziyarat etu ornyna ainalghan. Olardyng arasynan alys jәne jaqyn shetelderden kelgen turisterdi de jii kezdestiruge bolatyny turaly- jazylyp ta jýr[9].  

Búghan bizderding tarihy sabaqtastyqty saqtay otyryp, elining erkindigin ansaghan tarihy dara túlghagha degen qúrmet pen qoshemetting belgisi dep qarau kerek. Abylay babamyz aiqanday: «Bilekke sengen zamanda dúshpangha jerdi bermedik» - demekshi, býgin «Bilimge sengen zamanda kóshten qalyp qoymayyq» aghayyn. Abylay han úrpaghyna qaldyrghan eki amanatty oryndau qazaq balasynyng qasiyetti boryshy bolmaq.

Paydalanylghan әdebiyetter tizimi:

1. Aybyn. Ensiklopediya. / Bas red. B.Ó.Jaqyp. - Almaty: «Qazaq ensiklopediyasy», 2011. - 880 bet.ISBN 9965-893-73-H
2. https://massaget.kz/blogs/13854/
3. «Qazaqta Abylayday han bolypty…» //Qazaq әdebiyeti 30.10.2015
4. Shədi Jəngirúly «Tarihat», «Tarihnama»
5. https://massaget.kz/blogs/13854/
6. Salyqov K.Tandamaly, Almaty, 2002
7. Sakush Toru. XVIII-HIH ghasyrdaghy Shyghys Týrkistan qoghamdyq tarihyn zertteu. - Kioto. -1963. Zhangying qytaysha audarmasy. -Ýrimji: Shynjang halyq baspasy. – 1994. 345-b. - 408 b.
8. Sәken Seyfullin «Kókshetau» Almaty 1929
9. Ahat Qúrmanseyit Abylay han alany //Ortalyq Qazaqstan gazeti 01.08.2019

Simtikov Jomart Qúdaybergenúly,

Sayasy ghylymdarynyng doktory, Abay atyndaghy QazÚPU-ning kafedra mengeruishisi

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1529
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1620
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1781