Júma, 3 Aqpan 2023
Janalyqtar 5875 0 pikir 25 Qazan, 2012 saghat 10:45

Duman Anash. Almaty, Medeu bay hәm onyng úrpaqtary

«It ýredi, keruen kóshedi» deydi qazeken. Aynalasy bir ghasyrdan astam uaqyttyng ózinde Almatyda da tarih tegershigi talay ainaldy ghoy, nesin aitasyz. Uaqyt tas ekesh tasty da tozdyrady. Áytpese, bir zamanda osy shahardyng tórinde payymy bólek, parasaty biyik nebir jaysandar, iygi jaqsylar da jýrdi emes pe?! Keler kýndi jaryq qylghysy kelgender de, týnek etkisi kelgender de keshegi dauyl soqqan qym-quyt kezenderding kuәsi-dýr. Uaqyt uatyp, qúmgha singen tamshyday joghalghany qanshama?.. HH ghasyrdyng qyzyl terrorynan japa shekken әuletterding taghdyry qazaqtyng taghdyry ghoy. Sonyng biri, biregeyi - býginde esimimen Alataudyng ýlken shatqaly, әigili múz aidyny hәm Almatynyng damyghan, ýlken bir audany atalatyn Medeu Púsyrmanúly әuletining taghdyry.

«It ýredi, keruen kóshedi» deydi qazeken. Aynalasy bir ghasyrdan astam uaqyttyng ózinde Almatyda da tarih tegershigi talay ainaldy ghoy, nesin aitasyz. Uaqyt tas ekesh tasty da tozdyrady. Áytpese, bir zamanda osy shahardyng tórinde payymy bólek, parasaty biyik nebir jaysandar, iygi jaqsylar da jýrdi emes pe?! Keler kýndi jaryq qylghysy kelgender de, týnek etkisi kelgender de keshegi dauyl soqqan qym-quyt kezenderding kuәsi-dýr. Uaqyt uatyp, qúmgha singen tamshyday joghalghany qanshama?.. HH ghasyrdyng qyzyl terrorynan japa shekken әuletterding taghdyry qazaqtyng taghdyry ghoy. Sonyng biri, biregeyi - býginde esimimen Alataudyng ýlken shatqaly, әigili múz aidyny hәm Almatynyng damyghan, ýlken bir audany atalatyn Medeu Púsyrmanúly әuletining taghdyry.

Auylda jýrgenimizde ýlkenderding qolynan «Medeo» jazuy bar temeki qorabyn ileude bir kórip qalushy edik. Osydan 20 shaqty jyl búryn ekining birining qoly jete bermeytin temeki qorabynyng atauy biz ýshin mýlde beymәlim bolatyn. Últtyq ataular túrmaq, últtyng ózi joyylyp kete jazdaghan qogham bolghanyn osy qoraptaghy jazu andatqanday eken-au degen oigha qalamyz osy kýni. «Medeo» shylymynyng qoraby arqyly Almatyda túmsa, súlu shatqaldyng baryn bilgen edik. Mine, Alataudyng sol nu bóktergisi Abaymen zamandas qazaq bayynyn, bay bolghanda shyq bermes Shyghaybayday emes, el-júrtyna qalqan, shahar júrtynyng shyrayyn oilaghan sharapatty, shyn qayratker bolghan túlghanyng en jaylaghan jaylauy bolghanyn bilip jatqanymyz da tәuelsizdikpen jetken ong ózgeristerimiz emes pe!..

Medeu Púsyrmanúlynyng ziraty - Almaty irgesindegi Ashybúlaq auylynda

Juyrda ataqty Medeu bay jerlengen qorymdy kóruge arnayy bardyq. Gazetimizding avtorlarynyng biri, jer-su attary men tarihyna jetik, ardager kartograf Moldiyar Serikbaev, Medeuding tikeley úrpaghy Baqytjan Nýsipbekov jәne eki jaqty jiyeni bolyp keletin Núrsúltan Seyitjanov, fototilshimiz Sәrsenbek Qyzaybekúly jәne osy joldardyng avtory bar, ertengilik qala ortalyghyna asyqqan nópir kólikke qarsy, shahardyng soltýstik-batysyna bet aldyq. Osy uaqytqa deyin taudaghy shatqaldy jaylaghan Medeu baydyng qalanyng tómengi jaghyna jerlengenin týsinbey jýrgenmin. Biz mingen kólikter túmsyghyn tirey toqtaghan Almaty oblysynyng Ile audanyndaghy Ashybúlaq auyly bir kezderi Medeu baydyng qys qystaytyn qystauy bolghan eken. Áygili mesenat osyndaghy ózining qystauynda jerlengen. Soghan qaraghanda, qys mausymynda dýniyeden ótse kerek.

Jolbasshymyz Baqytjan Múqanúly Nýsipbekov Medeuding jatqan jerin kórsetkeninde, bir kezderi dýniyeni dýbirge toltyryp, myndap jylqy aidaghan baydyng ziraty eleusizdeu, tipti, qorash kóringenin de jasyrmaymyz. Degenmen, Medeu Púsyrmanúlynyng 1908 jyly 58 jasynda qaytys bolghanyn eske alsaq, bir ghasyrdan astam uaqyt búryn múnda sol zamangha say sәuletti qorym bolghanyn boljaugha bolady. Onyng izi de joq emes. Qorymnyng dualmen qorshalghanyn býginde mýjilip, tóbe bolyp qalghan ýiindi súlbasynan angharasyz.

Medeu Púsyrmanúlynyng halyqqa, qalanyng damuyna istegen qyzmetine oray, onyng ziratyn qayta kóteru jәili súraghanbyz. Búl baghytta «Medeu Púsyrmanúly» qoghamdyq birlestigi jýieli júmys jasap jatyr eken. Jalpy, Medeu Púsyrmanúlynyng úrpaqtary 2005 jyly jinalyp, bas qosqan jiynda qoghamdyq birlestik qúrylyp, onyng tóralqalyghyna 10 adam mýshe bolyp saylanghan. Atalghan birlestik aldymen «Medeu» múz aidyny kesheninde Medeu Púsyrmanúly turaly qysqasha mәlimet jazylghan memorialdy aqparattyq taqta qoidy josparlap otyr. Onyng mәtinin jazushy Naghashybek Qapalbekúly dayyndapty. Sonday-aq, Medeuding beynesi bederlenip salynbaq. Úrpaqtary sonan keyin baryp, Ashybúlaqtaghy ziratty restavrasiyalau júmystaryn jýrgizgendi qúp kóredi.

«Biz búl rette Mәdeniyet jәne aqparat ministrligine saual joldaghanbyz. Osy saualgha berilgen jauap negizinde «Medeu» múz aidynyna, qala әkimdigine, Medeu audanynyng әkimdigine, Ile Alatauy memlekettik últtyq sayabaghyna ótinishimizdi joldaymyz. Atalghan múz aidynynyng tarihy atauy anyq boluy ýshin búl jerding bir kezde Medeu Púsyrmanúly әuletining jaylauy bolghandyghy, onyng qalany gýldendiruge, kórkeytuge qosqan ýlesi, mesenattyghy taygha tanba basqanday jazylyp túruy qajet. Memorialdy taqtagha úzyndyghy men eni 3 metr kóleminde jer telimi bólinse boldy. Al, memorialdy taqtagha qajet qarjyny úrpaqtary jinamaq. Sonday-aq, Medeu úrpaqtarynyng ishinde elimizde jәne shet elde bilim aludy qalaghandary bolsa, ony da qarjylandyru kózdelip otyr. Taghdyr bizdi әr tarapqa taryday shashyp jibermeui ýshin, biz bir-birimizdi tanyp, bilip otyruymyz qajet. Búl birlestik Medeu Púsyrmanúlynyng qoghamdyq qayratkerligin pash etu maqsatynda qyzmet atqarady», - dedi Baqytjan Nýsipbekov.

Ázirge Medeuding ziraty balasy Shayahmet ornatqan temir qorshaumen qorshalyp túr. Al, mәrmәrdan jasalghan belgitas 1983 jyly Medeuding nemereleri men jiyensharlary Qanat Medeuov, Qadyrjan Aydarbekov, Sabyrjan Aydarbekov, Múhit Aydarbekov jәne Baqytjan Nýsipbekovting tikeley múryndyq boluymen qoyylghan.

Baqytjan aghamyz Medeu Púsyrmanúly әuletining qorymy negizinen eki jerde, taudaghy jaylauda jәne Ashybúlaqtaghy qystauda bar ekendigin aitty. Ashybúlaqta Medeu otbasynyng beyiti, yaghni, Medeuding ýsh әieli (Qyrmyzy, Tәtik(Tәtijan), Ádisha) jәne olardan taraghan úrpaqtary jatyr. Tórtinshi әielining beyiti qay jerde ekenin eshkim bilmeydi. Sonday-aq, búl qorymda Medeuding inisi Batyrbek te jerlengen. Jalpy, Medeu - ýsh aghayyndy. Aghasynyng aty - Kýrtibay, inisining aty - Batyrbek. Al, shejirege kelsek, Shapyrashtydan Emil, odan Esqoja, Esqojadan Sary, Sarydan Bolay tuady. Bolaydan Boranghazy jәne Shaqa taraydy. Boranghazy әuletinen taraghan úrpaq qazirgi Almaty oblysy Jambyl audanynyng Qaraqastek auylynda túrady. Al, Shaqadan Qúl, Qúldan Púsyrman men Kýzembay (Kýzembaydyng Bedelbay, Toqtamys esimdi balalary bolghan) tuady. Púsyrmannan tughan Medeuden 12 úl, 8 qyz, 34 nemere taraghan eken. Múnda Batyrbekting úly Mýshtaydyng ziraty da bar. Medeuding atyn úlyqtap, úrpaqtarynyng bereke-birlikte boluyna Mýshtay Batyrbekúly kózi tirisinde kóp ýles qosqan eken. Ol Q.Sәtpaev atyndaghy Qazaq últtyq tehnikalyq uniyversiytetining prorektory qyzmetin atqarghan. Atalghan uniyversiytetting professory bolyp, ghylymgha da eleuli enbek etken.

Medeuding býgingi úrpaqtary әigili atalarynyng qorymynyng qazirgi ahualyna alandaushylyq bildirip otyr. Óitkeni, múnda songhy jyldary kýrdter de marqúm bolghan aghayyndaryn jerley bastaghan.

«Áriyne, olar da músylmandar. Biraq, olardyng jerleu rәsimi tipti basqasha. Sondyqtan, biz Ashybúlaq auyldyq okrugining әkimine shaghymdanghanbyz. Degenmen, auyl әkimdigi tarapynan búghan esh toqtam salynghan joq. Al, Medeu óz zamanynda qogham qayratkeri, mesenat bolghan tanymal túlgha. Sol sebepti, onyng qorymyn ózgelerding mazalauy dúrys emes», - deydi Baqytjan Nýsipbekúly.

Kiye

Jolbasshymyzdyng taghy biri - Núrsúltan Seyitjanov Medeu Púsyrmanúlynyng eki jaqty jiyeni bolyp keledi. Medeuding ýshinshi әieli Ádishadan Sәpiya degen qyz tuady. Ol osy qyzdan tughan Ilimbaydyng balasy. Al, Medeuding bәibishesi Qyrmyzydan Ahmetbek degen kenje balasy tuady. Kenje úldan Núrsúltannyng sheshesi Ajar tughan eken. Yaghni, әkesi de, ózi de Medeu atasyna jiyen bolyp kelmek. Jiyen әigili naghashysy turaly biraz әngime tiyegin aghytty.

Medeu baydyng bizge beymәlim kiyesi bolghandyghy anyq. Sebebi, bir jyldary qorymnyng qorshalghan dualy qúlamay túrghan kezinde әldebir basshylyq ókilderi osy aumaqty egistikke ainaldyrmaq bolypty. Sonda beyitti búzbaq bolghan traktor búzylyp, isten shyghyp qalghanynda bir kýrd әieli kelip: «Búl jerge tiymender. Múnda Mekkege ýsh mәrte qajylyq sapar jasaghan, qalyng elge sharapaty tiygen adam jatyr» depti. Sóitip, Medeu bay jerlengen qorym egistikke ainaludan bir aman qalghan eken. Osyghan úqsas anyzgha bergisiz oqigha Medeu óz qolymen otyrghyzghan aghashtargha da qatysty oryn alghan. Búl turaly keyinirek toqtalamyz.

Núrsúltan Seyitjanov Medeu baydyng kenje úly Ahmetbekting qolynda óskendigin jetkizdi. «Ahmetbek atamyz qorymdy betaldy qozghaugha bolmaytynyn, onyng músylmanshylyqqa jat ekenin, eger shyn niyet bolsa, mal soyyp, Qúran oqytyp baryp janghyrtqan lәzim ekenin aitqan edi», - deydi Súlteken.

Kóshege tas tósetkizip, mektep saldyrghan

Ol zamanda Almaty shәrining «Vernyi» atanghany belgili. Medeu Púsyrmanúly Jetisudyng aghayyndy Kuznesovtar, IY.Ghabduluәliyev, N. Pugasov, A. Yusupov syndy kópesterimen ózara qarym-qatynas ornatqan. N.Selivanov ózining «Qazaqstandaghy orystar» atty kitabynyng 103-betinde «...Kópesting tughan ýii sudaghy ótkelden alys emes edi. Qazir búl orynda jýz jasaghan emen men ýlken әdemi ýy túr» dep jazady. Búl ýidi birinshi dәrejeli kópes N.Ya.Pugasov 1887 jyly saldyrghan eken. Múnda onyng ýi-jayy (usadibasy) bolghan. Qazir búl orynda «Pugasov» meyramhanasy túr. Áriyne, otar elding kedey otbasynan shyqsa da, Jetisudaghy osynday iri burjuaziyamen bәsekelesip, qalanyng gýldenuine ýles qosqan Medeuding ózgeshe túrpatty túlgha bolghandyghyna tanghalugha bolady.

Ajar Ahmetbekqyzy óz balalaryna Medeu Púsyrmanúlynyng Peterborgha barghanyn aitqan bolatyn. Taghy bir derekterde, Medeu bay Mekkege jasaghan qajylyq saparyna Peterbor arqyly barghan desedi. Qalay desek te, onyng Peterbor barghany ras.

Medeu Púsyrmanúly Peterborgha tekke baryp-kelmey, ol jaqtan qyshtan qúiylghan tastardy alyp keledi. Áriyne, Peterborda búl óndiris damyghan bolatyn. Medeu ózi salghyzghan ýilerdegi peshting syrtyn osy tastarmen qaptatqyzghan kórinedi. Sonday-aq, qyshtan qúiylatyn tósenishterdi kóshege tóseu arqyly lay-batpaqtan qorghaugha bolatynyn aityp, ony is jýzine de asyrghan eken. Onyng «Kamenskoe platada» tas tósenishterden salghyzghan jolynyng júrnaqtary saqtalghan.

Sonday-aq, ol «Medeu» múz aidynyna barar joldaghy ekologiyalyq beketting qasynda mektep salghyzghan. 1896 jyly Vernyy erler gimnaziyasynda 226 adam oqysa, sonyng ishinde 22 qazaq bolghan eken. Qazaqtargha ar­na­lghan gimnaziya janynan pansionat ashqan da osy Medeu bolys bolyp tabylady.

Qazirgi múz aidynynyng ornynda ol kezde Medeuding on eki qanat aq ýii tigilip túrady eken. Onyng týpki ataqonysy qazirgi Almaty oblysynyng Jambyl audanyndaghy Qaraqastek auyly bolatyn. Ashybúlaqqa qonys audaryp, kedey bolsa da óz isin bastap, bayyghan Medeu ýiine orystyng qara lәpkesin ilip qoyady eken. Búl - qaydan shyqqanymdy úmytpayyn degeni. Keybir jandar jaghdayyn aityp, aldyna kelse, ýiinen shyghyp, irgesinde kósile jatqan malynyng ortasyna aparyp, «kózine týskenin al da, isindi basta» deydi. Úrlyqqa, masyldyqqa jany qas adam bolghan. Eger әlgi jan ekinshi mәrte kelse, betin qaytaryp tastaydy. Ár júmada el-júrtqa qúdayy tamaq taratyp otyrghan. Medeuding jalshylary otyratyn auyldy «Qara auyl» dep ataytyn. Búl jer qazir «Qarauyl» atalyp ketti.

Dinmúhamed Qonaevtyng әkesi Ahmet pen Medeu Púsyrmanúly jaqsy qarym-qatynasta bolghan. Óitkeni, ekeui de óz enbekterimen el qataryna qosylyp, auqatty bolghan adamdar.  Diymekenning әkesi belgili «Qyzyl tan» dýkeninde is basqarushy bolyp enbek etken. Ahmet aqsaqaldyng balalarymen Shayahmet, Ahmetbek, Nýsipbek bastaghan Medeuding balalary da jaqsy aralasatyn. «Degenmen, kenes ókimeti bolghandyqtan, biz atalarymyzdyng dostyghyn syltauratyp, әr nәrsege jýgire bergen joqpyz. Ol zaman men qazirgi zamandy salystyrugha bolmaydy. Ol zamanda bizge baydyng túqymdary retinde shyntaq batyratyn. Biraq, D.Qonaevtyng arqasynda Medeuding esimi audangha, múz aidynyna berildi. Medeuding esimin úlyqtaugha alghash ret enbek sinirgen túlgha - D.Qonaev. Sonymen qatar, Medeuding atyn audangha bergizuge ýles qosqandardyng biri - Serik Qúrmanghaliyev. Sekeng sol kezende Frunze audany әkimining orynbasary bolyp enbek etken bolatyn», - dedi Núrsúltan Seyitjanov.

Medeu otyrghyzghan baqtar

«Medeu» múz aidyny salynghangha deyin, búl jerde aghashtan qiyp salynghan qarapayym múz aidyny bolypty. Óitkeni, su mol bolatyn. Bóget qúrylysyna baylanysty su tartylyp qaldy. Kenes Odaghy kezinde múz aidynyn salugha qolayly oryn izdegen eken. Sonda, mamandar odaqtyng týkpir-týkpirinen izdegen mekenin Alataudan tauypty.

Kolpakovskiyding kezinde Medeu Púsyrmanúly Almatyny kógaldandyrugha auqymdy qarjy qúighan. Ol zamanda da kópester, týrli baylar kóp bolghan. Biraq, ortalarynda boy kórsetken jas myrza bolsa-daghy kópshilik baylargha qaraghanda, ol kógaldandyru maqsatyna artyq aqsha berip otyrypty. Búl onyng Kolpakovskiymen jaqyndyghyna baylanysty boluy da mýmkin.

HH ghasyr bastalghan al­ghash­qy jyldarda Vernyida 27 myng adam túrypty. 1893 jyly jýrgizilgen sanaq boyynsha Vernyida 1935 týtin bolghan eken. Jәne shahardyng eng basty kóshesi - qazirgi Dostyq kóshe­sining izimen bolghan, ol kezde Kol­pa­kovskiy kóshesi atalghan. Osy kóshedegi baqtar men Tyani-shani shyrshalary jә­ne qala­­nyng birshama bóligi tike­ley Púsyrmanúlynyng iye­liginde bol­ghan. Ózine qara­ghan aumaqta ol aghash­tan qiyp salyn­ghan birneshe ýi­ler túrghyzghan. Onyng bastamasymen qalada kóptegen bau-baqtar egilgen. Mәselen, Medeuge barar jolda qayyng toghayy, Terisbútaq, Bedelbay ózeni jәne Baghanashyl aumaghyndaghy baqtar, búrynghy «Týrksib» sanatoriyining ayaq jaghyndaghy emen toghayy, t.b. jerlerge toghaylar men baqtar ósirildi. Yaki, Medeu Púsyrmanúly kóshpeli ómir saltymen birge baghbandyqty, bau-baqsha egudi, qúrylysty, sauda-sattyqty úshtastyra bilgen óz zamanynyng aishyqty túlghasy. Vernyy uezining №3 auylynda túrghan Medeu­ding tuysqan aghasy Bedelbay 15 gektargha juyq jerge alma baghyn otyrghyzyp, ósirse, Medeuding úly Aydarbek týrli aghash túqymdarynan ýlken toghaylardy ósiruge atsalysqan eken. Onyng kóbi býginge deyin saqtalghan, birazy 30-jyl­dary otalyp ketken.

1972 jyly Medeuding úly Nýsipbek Medeu shatqalyna baryp qalady. Dәl osy uaqytta búl jerdegi ghimarattyng aty «Qazaqstannyng on jyldyghy» atalyp túrghan bolatyn (keyin búl ghimarat «Medeu» demalys ýii atandy). Nýsipbek barghan kezde barlyq ghimaratty búzyp, sol oryngha «Medeu» qonaq ýiin salmaq bolyp jatady. Nýsipbek sol mezette qúrylysshylardyng әkesi men aghalary otyrghyzyp ketken әdemi Tyani-shani shyrsha­laryn qyrqyp jatqanyna narazylyq tanytyp, qúry­lysty basqaryp túrghan V.Z.Kasev esimdi basshygha barady. Oghan shyrshalardy týp-tamyrymen jonggha bolmaytynyn, onyng kiyesi bar ekenin aitady. Biraq, Kasev qúlaq aspay, júmysty jalghastyra beredi. Bir kezde shyrshany baltalap jatqan júmysshynyng baltasy úshyp ketip, ony ólimshi etip jaralaydy. Kasev osy sәtte janynda túrghan traktordy paydalanbaq bolady. Alayda, quatty tehnika da sol sәtte isten shyghady. Kelesi kelgeninde Kasev Medeuding úlyna jerding kiyesi bar dep eskertkeni ýshin eriksiz alghys aityp, keshirim súraghan eken.

Jalpy, Medeuding әuliyeligi erekshe bolghan deydi, ol joldyng eki shetine aghashtardy bólip otyrghyzghan eken. Bir shetine otyrghyzghan aghashtardy - úldarym, onyng qataryna otyrghyzghan aghashtardy - qyzdarym dep atap, taghy bir shetine - kelinderim dep otyrghyzypty. Múny kórgen el-júrt aghashtardy nege bólip otyrghyzdynyz dese, kelinderim mening úrpaghymdy jalghastyrady ghoy, úzaq bolyp, óz jolymen kete bersin depti. Mine, osy aghashtardy shabamyz degen ózge últtyng sózi jýregine shanshuday qadalghan Nýsipbek qarttyng ertesine qan qysymy kóterilip, auruhanagha týsip, dýnie salady.

Vernyy uezi Kishi Almaty bolystyghynyng bolysy Medeu Púsyrmanúlynyng Jetisu gubernatoryna jazghan haty múraghatta saqtalghan. Búl ótinish-hatta Medeu Púsyrmanúly Vernyy uezining әkimshiliginen «Kim asar» sayyndaghy general Kolpakovskiyding sayajayy janynan aghashtan qiyp ýy salu turaly rúqsat súraghan eken. Oghan jauap retinde bolys pen onyng tughan-tuystaryna rúqsat berilgeni aitylady. Yaghni, óz uaqytynda Medeu bolys Vernyy qalasy әkimshiligining aldynda óte abyroyly bolghan.

Medeuding balasy Jayshybek toghan salumen de ainalysqan. Quanshylyq jyldary egin suaryp, ashtyq bolmaudyng aldyn alghan. Ol úzyndyghy 20 shaqyrym bolatyn «Qaratoghan» kanalyn qazdyrghan eken. Búl turaly belgili zertteushi Rumyansev «Vernyy uezi» kitabynda jazady. Jayshybek óz qolymen ekken nu toghay qazir otalyp bitti. Al, jasyl beldeudi qalpyna keltiru kóptegen jyldardy qajet etetini anyq.

«Sol zamandarda suarmaly egistikti damytumen Ashybúlaqta Jayshybek, Týrgende Ájibek shúghyldansa, Shudyng boyynda Binazar batyr 60 shaqyrymdyq kanal qazdyrghan. Bayzaq datqa 100 shaqyrymdyq kanal qazdyrsa, Týlkibasta Jiyenbay tau ishimen 20 shaqyrymdyq kanal jasaghan. Múnyng barlyghy halyqtyng keleshegin oilaghan adamdar», - deydi Moldiyar aqsaqal.

Ardager geologtyng Almaty irgesindegi tarihy ataulardy, bayyrghy jer-su attaryn qaytaru turaly kótergen mәselelerin búryn da jazghan bolatynbyz. Mәselen, ol qazirgi «Kókjaylaudy» Shaqa әuletining jaylauy, «Mohnatkany» Bolay tauy, «Try brata» tauyn Bedelbay jotasy, «Kamenskoe platany» Terisbútaq dep ataluy kerektigin aitady. «Biraq, salghyrttyghymyz әmbege ayan ghoy. Tipti, 1997 jyly Ýkimet qaulysymen ózgertilgen Jarbúlaq atauynyng núsqaulyq belgisi әli qoyylmaghan», - deydi qart. Medeuding kenje balasy Ahmetbek qart shejire kisi bolatyn. Qazirgi «Shirokiy shel» dep jýrgenimiz Botpay sayy eken. Múny Ahmetbek qart úrpaqtaryna aityp ketipti. Alayda, búrynghy atau adyra qalyp, orysshadan Kensay dep tikeley audarma jasay salghan kýii qoldanylyp jýr.

«Songhy altynyndy bir kese tarygha aiyrbastaysyn»

«Kóppen kórgen úly toy». Medeu әuleti de HH ghasyr basyndaghy alaqúiyn kezennen aman-esen ótken joq. Ahmetbek atanyng esteligi boyynsha sóilesek, asharshylyq jyldarynda Medeuding bir qaryndasy tughandaryna jan saughalap kelipti. Alayda, ózimiz aman qalamyz ba, qalmaymyz ba dep otyrmyz degen son, esh renish bildirmey, tiride kezdessek kezdestik, kezdespesek, ne shara dep jylap ketipti. Tughandary Medeuding qaryndasyn asharshylyqtan keyingi jyldary kórgen joq. Odan taraghan úrpaq bar ma, joq pa, belgisiz.

Al, Ahmetbek ózining Sara, Ajar, Shekar esimdi ýsh qyzyn ashtan aman alyp qalu ýshin balalar ýiine ótkizgen. Ajar esimdi ortanshy qyzy shiraqtau bolyp, balalar ýii beretin ólsheuli nandy jemey, tyghyp qalady eken de, qyzdarynyng esendigin biluge keletin sheshesine beredi eken. Múnday jaghday eki-ýsh mәrte qaytalanghan song sheshesi shydamay, ólsek birge óleyik dep, balalar ýiinen qyzdaryn alyp ketedi. Ahmetbekting otbasy asharshylyqtan aman-esen shyghady.

Súltekeng anasy Ajar Ahmetbekqyzynyng asharshylyq jyldaryndaghy Almaty turaly esteligin aityp berdi.

«Kamenskoe platadan» qúldilap bazargha týsemiz. Ol kezde qazirgi Dostyq kóshesi tar bolatyn. Joldyng jaghasynda adamdar otyrady. Ash. Olardyng arasynan at arbamen, shanamen ótemiz. Bazardan qaytar jolda әlgi ash adamdardyng endigi ólip jatqanyn kóremiz. Ólikterdi at arbagha, shanagha tiyep, «Týrksib» shipajayynyng ar jaghyndaghy ýlken saygha aparyp tóge salady eken. (Qazir búl jerde zәulim kottedj ýiler salynuda. Qúrylys barysynda adamdardyng sýiekteri shyghyp jatyr). Ashtan ólgenderding arasynda ózbekter de bolghan. Ala shapanynyng ishi tolghan aqsha. Biraq, ashtan ólgen», - dep eske alady eken Ahmetbekting ortanshy qyzy Ajar.

«Sheshemnen әzildep súraytynmyn: «Siz baydyng qyzy boldynyz ghoy, tyghyp qoyghan altyn-kýmisiniz qalghan joq pa?» dep. Sonda sheshem: «Songhy altyngha bir kese tary alugha kelisetinbiz» dep jauap beretin», - dedi Núrsúltan Seyitjanov.

Medeu baydyng Rahym atty balasy boldy. Osy Rahym kәmpeskeleuden qútylu ýshin asyl túqymdy qara jylqylaryn aidap, taugha qashady. Esesine, qyzyldar Medeuding kenje úly Ahmetbekti tútqyndaydy. Sonda aragha adamdar týsip, Ahmetbekti shygharyp almaqshy bolady. Alayda, qyzyldar bay dep kýpsinbeuin, әitpese, atyp tastaytyndyqtaryn aityp, Rahymnyng asyl túqymdy jylqylaryn әkelip ótkizuin talap etedi. Inisin arashalau ýshin Rahym jylqylaryn taudan týsirip, kenes ókimetine ótkizip, ózderi ómirining sonyna deyin jalshy bolyp, óz jylqysyn baghady. Medeu jylqysynyng qymyzyn sol kezdegi Oraz Isaev, Oraz Jandosov, Nyghmet Núrmaqov syndy kenestik basshylar da kelip iship túrghan. Bir kezderi «Medeo» atalyp ketken Medeu Púsyrmanov esimining búrmalanuyna әser etken komissar-jazushy D.A.Furmanov bolatyn. Ol 1920 jyly Medeudegi búrynghy Orman mektebining ghimaratynda qymyzben emdeytin demalys aimaghyn ashu turaly búiryqqa qol qoyghanda qújattaghy «Medeu» degen jazudy orysshalap «Medeo» dep sýikey salsa kerek. Búl kenestik sayasattyng saldarynan ash-qúrsaq, auru atanghan jandardy da Medeu jylqysynyng qymyzymen emdegenin kórsetedi.

«Kәpirsaydaghy» qúrbandar

«Balqash» demalys ýiining qasynda «Kәpirsay» degen say bolatyn. Mәjit degen ormanshynyng Shora atty balasy Aqqayynda túrady. Bir qúdalyqta Shora aqsaqal әngime ýstinde «Kәpirsayda» túratyndyghyn aityp qaldy. Oghan qyzyghushylyq tanytqan júrt saydyng nelikten «Kәpirsay» atalynghandyghyn súramay ma?! Ákesi ormanshy bolghan song biledi eken dep, qúlaghymyzdy týrdik. Qariya әlgi say qiya, shóbin shabu qiyn bolghandyqtan solay atalghan dedi. Shydamay, «agha, qazaqtyng shóp shapqanyn qashan kórdiniz? Qazaqta jer jetedi ghoy» dedim. Shyndyghynda, búl jer kenestik qughyndau kezinde ólsheusiz tógilgen naqaq qangha kuә bolghan. Bolishevikter tútqyndy atarynda: «Ýiine hat jaz, otbasyna tyqqan dýniyelering bolsa aityp qal, biz jetkizip beremiz» deydi eken. Sonda amaly tausylghan tútqyn ýiine qay jerde qanday dýniyesi túrghanyn aityp, sony bersek, janymyz qalady dep hat jazady. Osylaysha, mýlik-mýkәmaldyng qay jerge tyghylghanyn bilgen chekister tútqyndy atyp tastap, әlgi dýniyeni de tәrkileydi. Qúla jarda atylghan kinәsiz tútqyndardyng qany sasyghan jәne bolishevikterding qanqúily isi bolghan song búl jer «Kәpir say» atalypty», - dedi Núrsúltan Seyitjanov.

Biz әngimelesken Súltekenning әkesi Ilimbay Seyitjanovtyng Medeuge jiyen bolyp keletinin jogharyda aittyq. Osy Ilimbaydyng sheshesi birde týs kórgen eken. Týsinde: Medeu ata aq týielerge jýk tiyep alyp, Medeuden Butakovkagha asatyn jolda kele jatqan kórinedi, jolay kórgen adamdar: «O-o-o, bayeke, ýige týsiniz» dese, «Joq, kirmeymin, myna taudyng ar jaghynda Ilimbay degen nemerem bar. Soghan bara jatyrmyn» depti.

- Sóitip, әkemizge kelip, «Balam, myna dýniyege ie bol» dep týiedegi buylghan tenderdi shashyp jiberipti. Ájemizding osy týsi әkemizge ong boldy. Ilimbaydy da asharshylyq kezinde balalar ýiine ótkizgen eken. Ony balalar ýiinen Medeuding balalary qyzdaryn alyp qaytugha barghanynda, birge úrlap alyp kelgen. Ilimbay Úly Otan soghysynda «Kenes Odaghynyng Batyry» ataghyna úsynylady. Alayda, shtabtaghylar oghan ataqty bermedi. Joghary shendi ofiyserler batyr ataghynan bas tarstan, eline qaytaramyz dep aldaydy. Aman-esen tughan eline qaytudy oilap, ataqtan bas tartqan Ilimbaydy shtrafbatqa aidap jibergen. Osylaysha, ol Berlinnen bir-aq shyghady. 1960 jyldary «Gornyy Giganttyn» almasyn Mәskeuge aparyp, aporttyng danqyn shygharyp, medali alady. Ilimbay da naghashysy Medeu әuleti ispetti taudan qaraghaylar qidyryp, Qaraqastekke at shanamen jetkizip, tughan-tuystaryna aghashtan ýy salyp bergen eken, - deydi Ilekenning úly. Ilimbaydy balalar ýiinen úrlap әketken Ahmetbek aqsaqal Almatyda Medeu saldyrghan ýilerdi bertinge deyin súrap otyrypty. Sonyng biri, «Selinnyi» kinoteatrynyng qasynda Qabanbay batyr men Masanshy kóshelerining qiylysynda ornalasqan aghash ýy bolghan. Keyin búl ýy de búzylyp ketken.

Medeuding otbasy Almatyda bir ghasyr búryn bolghan selden de japa shekken. Taudan qúlaghan orasan sel birneshe otbasyny kiyiz ýiimen birge alyp ketken. Mәselen, Medeuding balasy Nýsipbekting әielin ýsh qyzymen birge sel alyp ketken. Búl - Qazan tónkerisine deyin bolghan oqigha. 1921 jyly bolghan selding de orasan bolghany sonshalyq, onyng ekpinimen taudan qúlaghan qoytastar qazir Respublika sarayy aumaghynda әli jatyr. Osy selge Medeuding kelini Kókman týsken eken. Ol ózining qazaqy kóilegining arqasynda, yaghni, sudyng ekpinimen ýrlengen etegi qayyng bútaghyna ilinip, «Balqash» demalys ýiining qasynda sel tasqynynan qútylyp, aman qalghan. Búl kisi bertinge deyin jasap, 1982 jyly qaytys boldy.

«Mening bar-baylyghym mal-mýlkim emes, bala-shagham bolmaq» depti

Jalpy, Medeuding Jayshybek, Omarbek, Aydarbek, Ahmetbek, Raqym, Mamytbek, Shaymerden, Shayahmet, Nәdirbek, Seydahmet, Nýsipbek, Shaykamal atty úldary bolghan. Ýlken úly Jayshybek bar-joghy 40 jyl ómir sýrse de, óte daryndy әri belsendi jan bolghan desedi. Ol Vernyy erler gimnaziyasynda Toqash Bokinmen birge oqyghan eken. Almatyda erterekte Jayshybek túrghan ýiden bastap Qyrghyz kóshesi atalghanyn da qala tarihynan bilemiz. Ony kenesterden jenilgen aqgvardiyashylar atyp óltirgen. Taghy kóptegen tuystary men ýrim-bútaghy Úly Otan soghysynan oralmaghan.

Medeuding tughan nemeresi Áshimbek Ahmetbekúlynyng qazir kózi tiri, tyn. Tau jaqta túrady, toqsannan assa da shóp shabady. Sәl erterek Aqqayynnan Ashybúlaqqa ata-babalarynyng ruhyna Qúran baghyshtau ýshin bir kýnning ishinde jayau kelip, jayau qaytady eken.

«Ornynda bar onalar» degen. Ahmetbek aqsaqal «Medeu» múz aidyny ashylghanda Medeu Púsyrmanúly úrpaqtarynyng sanyna jete almay qoyghany bar. Ol kisi ózine deyingilerding barlyghyn biledi. Dese de, Medeuden tughan 20 balanyng úrpaqtary ósip-órkendedi emes pe!», - deydi Baqytjan Nýsipbekov.

Sharapatyn Jambyl jәkenning ózi jyrgha qosqan Medeudin: «Mening bar-baylyghym mal-mýlkim emes, bala-shagham bolmaq» degen bir sózi bar eken. Jogharyda aghashtardy úldary men qyzdaryna, kelinderine arnaghanyn, bau-baqshany da keleshek úrpaghynyng iygiligi ýshin bilip ekkendey bolghanyna eriksiz bas shayqaysyn. Osyghan qarap, әulie adam ghoy demeske әdding joq!

1 - curette - Medeu Púsyrmanov

«Almaty aqshamy», №129, 25-qazan, 2012 jyl

0 pikir