Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Janalyqtar 4259 0 pikir 25 Qazan, 2012 saghat 10:28

Duman Ramazan. QÚSA

(әngime)

 

Ishim tolghan u men dert.

Abay

 

Ataghy shyghyp, abyroyy asqaqtay bastaghan Maghauiyany úzaq uaqyt ainaldyrghan auruy әbden mendetip, aqyry tósekke tanyp tyndy. Kýn ótken sayyn әl-quaty kemip, hal-jaghdayy nasharlap barady.

Ólim saghatynyng qashan soghatynyn kýtip, qol qusyryp qarap otyrugha dәti shydamaghan Abay soqyr ýmitpen Semeyden bilgir emger aldyrghan. Tamyryn ústap-aq syrqattyng aujayyn ainytpay anyqtaytyn tәjiriybeli dәriger Maghauiyanyng janynda kóp ayalday qoyghan joq. Etinen taqa arylyp, quday quarghan keskin-keypine qarap-aq, aurudyng beti beri qaramasyn birden bayqady. Biraq bar shyndyqty jayyp salugha batyly jetpey, qaghazgha oralghan bir uystay aq dәri qaldyrdy da, qoshtasyp kete bardy. Kesip-piship eshtene demese de, Abay onyng kirjiygen qas-qabaghynan-aq bәrin aitqyzbay týsindi.

Maghauiyanyng qasyna baryp, taghy biraz otyrghysy kelgen. Bir-eki attap baryp toqtady. Qayta-qayta mazasyn alyp, tynyshyn qashyra bergisi kelmedi.  Onyng ýstine barghan sayyn aurudyng azabyn tartyp jatqan balasynyng qinalysyn kózimen kórip, jany kýizelip, jýregi syzdaydy.

(әngime)

 

Ishim tolghan u men dert.

Abay

 

Ataghy shyghyp, abyroyy asqaqtay bastaghan Maghauiyany úzaq uaqyt ainaldyrghan auruy әbden mendetip, aqyry tósekke tanyp tyndy. Kýn ótken sayyn әl-quaty kemip, hal-jaghdayy nasharlap barady.

Ólim saghatynyng qashan soghatynyn kýtip, qol qusyryp qarap otyrugha dәti shydamaghan Abay soqyr ýmitpen Semeyden bilgir emger aldyrghan. Tamyryn ústap-aq syrqattyng aujayyn ainytpay anyqtaytyn tәjiriybeli dәriger Maghauiyanyng janynda kóp ayalday qoyghan joq. Etinen taqa arylyp, quday quarghan keskin-keypine qarap-aq, aurudyng beti beri qaramasyn birden bayqady. Biraq bar shyndyqty jayyp salugha batyly jetpey, qaghazgha oralghan bir uystay aq dәri qaldyrdy da, qoshtasyp kete bardy. Kesip-piship eshtene demese de, Abay onyng kirjiygen qas-qabaghynan-aq bәrin aitqyzbay týsindi.

Maghauiyanyng qasyna baryp, taghy biraz otyrghysy kelgen. Bir-eki attap baryp toqtady. Qayta-qayta mazasyn alyp, tynyshyn qashyra bergisi kelmedi.  Onyng ýstine barghan sayyn aurudyng azabyn tartyp jatqan balasynyng qinalysyn kózimen kórip, jany kýizelip, jýregi syzdaydy.

Dala tymyq. Kýn shoqtay qyzaryp, úyasyna batyp barady. Tónirek kýrenite bastaghan. Ayandap ýiine keldi de, ýstine jelbegey jamylghan jenil shapany men basyndaghy syryp tikken taqiyasyn sheship qoyyp, sýiekti kereuetting aldynghy jaghyna tóselgen qús jastyqqa jantaya ketti. Ile-shala Erkejan da kirip, ortada túrghan dóngelek ýstelge dastarhan jaya bastady. Abay oghan jaymen kózin audaryp:

- Tamaqqa tәbetim joq... - dedi bәseng ýnmen.

- Tang atqannan beri nәr syzbadynyz ghoy!..

Qayyra til qatpady. Ýy ishin ýnsizdik jaylady. Erkejan ne aitaryn bilmey tosylyp túryp qaldy da, keri búrylyp ketti.

Abay týni boyy kóz ilmey shyqty. Sanasy sangha jýgirip, oiy ongha bólinip, mazasyzdana berdi. Kóz aldynan ayauly úlynyng solynqy jýzi ketpey qoydy. Jany tynshy alar emes. Qayta-qayta Jaratqangha jalbarynady: «Maghashym -  kózimning núry,  ómirimning gýli ghoy, qyrshynynan qiya kórme! Zar etse pendesi, bermey me Allasy, qabyl ghyp kóz jasty, denine shipa ber!»

Tang sibirlep atyp keledi. Týruli túrghan týndikten sebezgilep jaryq sәule shashyrady. Janynda jatqan Erkejan da kózin ashyp aldy.  Onyng da úiqysy qashyp ketken siyaqty.

Abay ýnsiz. Qabaghyna kirbin, jýzine múng ýiirilgen. Kireukelengen janaryn tas tóbege qaday, qybyr etpesten jatyr. Tipti tynystaghany da biliner emes. Tek tirimin degendey kirpigin qaghyp-qaghyp qoyady.

Birte-birte qaranghylyq seyilip, ýiding ishi jaryqtana bastady. Ekeui oryndarynan túryp, juynyp-shayynyp, dastarhan basyna otyrdy. Til qatysqan joq. Keyingi kezderi Abay sózdi azaytyp, kýlkini tas tyidy. Qas-qabaghy da bir ashylmay, týndey týnerip, túnjyraydy da otyrady.

Abay ýiden attap shyqqysy kelmedi. Kýndegidey bir uaq Maghauiyanyng qasyna baryp otyrugha da jýregi daualamady. Bauyr eti - balasynyng hal ýstinde jatqany janyn jabyrqatyp, ensesin ezedi de túrady. «Qúlynym-ay, әbden qinaldyn-au! - dedi ishtey kýbirlep. - Kóreyin degenim osy ma edi?! Qúdayym-au, qayghynyng uyn qanyp ishsin deding be?! Ábishimdi alyp bir sorlatyp edin, endi Maghashymnan aiyryp, taghy da jýregime jýk artayyn dep jatyrsyn-au!.. O, Tәnirim, nege sonsha qyryna aldyn, nege osynsha kәrindi tóktin?!. Jazyghym ne?!. Jazyghym...»

Erkejan tysqa shyghyp ketken, kóp úzamay qayta kirdi.

- Hat keldi! - dedi tabaldyryqtan attay bere.

- Kimnen?

- Shaymerden Qosshyghúldan.

- Ne bop qaldy eken taghy?!

Abay hatty ashyp oqy bastady. Bir jamandyqty sezgendey jýregi dýrsildep qoya berdi. «Ibrahim myrza, mal-janynyz aman ba? Jaybaraqat hal súrasar jaghday joq, basymyzgha qara búlt ýiirilip keledi. Orystar bar qazyna-baylyghymen jerimizdi basy býtin iyemdenip aldy, endi tilimiz ben dinimizdi qúrdymgha jibermek. Qazaqtyng qanshama qarasiraq balasy shoqyndygha ainaldy. Osyny kórip-bile otyryp qalaysha typ-tynysh jata beremiz?!. Bas qosyp bir әreket jasayyq! Býkil qazaq qúryltayyna jinalyp, keng otyryp aqyldasayyq! Áytpese myna uly tilin jalandatqan eki basty samúryqtyng júmyryna jútylyp keter týrimiz bar. Patshanyng myna jarlyghyn oqysanyz, oghan ózinizding de kóziniz anyq jetedi. Sizge әdeyi salyp otyrmyn!..»

Sary qaghazdaghy jazulargha shúqshiya týsedi. Bir sәt Shaymerdenning hatyn qoya salyp, asyghys-ýsigis patshanyng móri basylyp, qoly qoyylghan jarlyghyna kóz jýgirtti: «Qazaqtardy tez arada orystandyryp, shoqyndyru kerek. Kónbese, jer betinen joyyp jiberinder!»       Jazyq mandayy qyrystanyp, qalyng qabaghy týiilip ketti. Bas almay oqyp shyqty da, oy qarmap otyryp qaldy. Tereng tynystap, auyr kýrsinip qoyady.

Osy kýide Abay úzaq otyrdy. Erkejan iymene basyp kelip, qasyna tize býkti:

- Ne boldy? - dedi súrauly jýzben.

Abay birden jauap qata qoyghan joq, tek sәlden song moynyn búryp:

- Elding jay-kýii belgili ghoy, shanyraghymyz shayqalyp, irgemiz sógile bastady. Osyghan alandap, bolashaghymyz ýshin kýsh biriktirip kýresuge shaqyrady. Shyrmaudan shyghar jol izdemek, aqyl-kenes súraydy. Mende qaybir es qaldy deysin?! Niyet-peyil jaqsy-aq, әi, biraq, yryq qoldan ketip qaldy ghoy, týzeler dey almaymyn!.. - dedi de, taghy da ýn-týnsiz otyryp qaldy.

Erkejan otaghasynyng kýiinishin jaqsy týsinedi. Onsyz da kónili qúlazyp otyrghanda mazasyn ala bergisi kelmey, ornynan sylbyr kóterilip, syrtqa shyghyp ketti.

Abay ózine-ózi senbey túrghanday, qayta-qayta jarlyqqa kóz qadaydy. «Patshanyng bodanyndaghy barlyq baghynyshtylar bir dinge kóshui kerek, biraq ta olardy baghyndyru jәne shoqyndyru Erejege baylanysty qúpiya, yn-shynsyz, birte-birte, asqan eptilikpen, ailamen jýrgizilui tiyis» degen jazulardy ishtey bir qaytalady da, keudesin kere auyr kýrsindi. Jýregi shanshyp-shanshyp ótti.

Patshanyng otarlau sayasatyn týsinbeydi emes, týsinedi. Jýregin syzdatyp, janyna jay taptyrmaytyn da sol. Halqynyng taghdyr-talayy qyl ýstinde túrghanyn da jaqsy biledi. Biraq ýmit oty mýlde sóne qoymaghan. Myna hat-habar sol syghyraya bastaghan senim shyraghyn ýrlep óshirgendey boldy. Jarlyqqa taghy bir mәrte kóz saldy. «Pravoslavie dinine óz erikterimen kiredi, ózderi ótuge ótinish bildirdi» degen ailaly amaldy jýzege asyru ýshin arnayy jospar jasau kerek!»

Shoshyna selk ete týsti. Túla boyy týrshigip ketti. Ystyq qany oinap basyna shapty. Búl hatqa ne dep jauap qataryn da, últynyng kýre tamyryn qiyp tastaugha qúlshyna kirisken alyp imperiyagha qalay qarsy túraryn da bile alar emes. Jas kýndegidey jalyndap túrghan joq, qayraty qaytqan, jigeri jasyghan, jýregi shaylyqqan. «Endi ómir sýruding eshqanday mәni qalghan joq!Ghúmyrym osylay túiyqqa tireledi dep oilappyn ba?! Bir qayghyny oilasan, jýz qayghyny qozghaydy... Bәrinen de búryn...  -  Kónili búzyldy, kózine jas irkildi. - Maghashym... Maghashym... Sen otyrghan pyraqtan men de qala qoymaspyn!..» Alyp denesi auyr qozghalyp, erinderi jybyr-jybyr etti.

Bolashaghynan ýlken ýmit kýtken Ábishi búl fәniyden baqy dýniyege kóshkende Abay alghash ret dәl osylay tirshilikti tәrk etip, jaryq jalghanmen qosh aitysqysy kelgen.  Sýiikti úlynyng qazasy janyn jazylmastay jaralap, jýregine auyr salmaq artyp ketken.  «Ábishtey balamnan aiyrylyp, jer basyp tiri jýrgenim qúrysyn!» dep teris qarap jatyp alghan. Sonda bir qauym eli jiylyp kelip janynan tabylyp, qayghysyn bólisken. Kóp ishinen kópti kórgen Kóptileu aqsaqal suyrylyp shyghyp: «Abayjan, myna eline nege kónil aitpaysyn? Ábish degen balasy qaytys bop, qayghydan qanjylap, esengirep túr ghoy» degende Abay: «A, solay ma edi?!. Ábish jalghyz mening ghana úlym eken dep jýrsem, elding balasy eken ghoy. Múnym aghattyq bolghan eken, barayyn, barayyn...» dep basyn kóterip alghan. «Ómirin bergen Qúdayym, ajalyn da beripti. Tirlik arty ólmek-ti, sabyrlyq qylsaq kerek-ti», - dep taghdyrdyng isine amalsyz moyynsúnyp, qayghysyn aqylyna jendirip, janyna uaqyttyq júbanysh tapqan.

Abay tereng oigha batqan. Kózin tas júmyp alyp, qimyl-qozghalyssyz otyr. Ýige kirip-shyghyp jýrgen Erkejan qayta-qayta kóz qyryn salyp qoyady. Ayaq dybysyn bildirmeuge tyrysyp, eppen basady.

Týs әletinde «As ishiniz!» dep edi, Abay oghan qaraghan da joq, ýnsiz ghana basyn shayqady da qoydy.

Keshqúrym tysqa shyghyp, azyraq taza aua jútty da, kóp ayaldamastan qaytadan ishke kirdi. Erkejan keshki asty dayyndap qoyghan eken. Sary samauryn eki iyininen dem alyp túr. Ortagha marqa qozynyng etinen jasalghan bir tabaq quyrdaq qoyyldy. Buy búrqyrap, iyisi múryn jarady. Amalsyzdan, ózin ózi zorlaghanday bolyp, dastarhan basyna kelip maldas qúrdy. Biraq as iship jarytpady.  Jana pisirilgen ýlken bauyrsaqtyng bireuin alyp bir tistedi de, qong kýreng shaydan jaylap úrttap qoydy.

- Tamaqtan alsanyzshy, - dedi Erkejan janashyrlyq tanytyp, - әlsirep qalasyz ghoy.

- Endigining bәri artyq! - Qatty kýrsindi.

Erkejan tilin tistey aldy. Dýniyening ystyq-suyghyn birdey kórgen kemengerge júbanysh aityp, dilmarsudy artyq sanady. Qúday qosqan qosaghy Ospan dýnie salyp, jalghyz qalghanda da Abaydy es tútyp, aqyl-parasatyna bola tandap tiygen ózi emes pe?! Aytqanyn jýregine jaqyn qabyldasa da, bosansugha boy aldyrmay, etek-jenin tez jiyp aldy.

Abay da basqasha tis jaryp, til qatpady. Ýn-týnsiz tósegine qisaydy. Taghy da týni boyy antalaghan auyr oilarmen alysyp, әrli-berli aunaqshyp shyqty. «Qazaqtardy tez arada orystandyryp, shoqyndyru kerek. Kónbese, jer betinen joyyp jiberinder!» dep ishtey kýbirlep jatty. Qaytalaghan sayyn boyyn ashu buyp, keudesin yza kerneydi.

Tangha jaqyn talmausyrap jatyp kózi ilinip ketipti. Auyzdyghymen alysqan aqboz arghymaqpen әkesi Qúnanbay keldi. Ábishti mingestirip alghan. Qabaghy qatynqy, súsy basym. Ony kórgen Maghauiya jýgirip kelip, әi-shәy joq, atasynyng artyna qarghyp mindi. Jer tarpyghan sәigýligining tizginin tartynqyraghan qajy:

- Neghyp túrsyn? - dedi juan dauysymen. - Otyr!

Abay ýzengige ayaghyn sala berip edi, әkesi qolynan tartyp otyrghyzdy. Kópten kórmegen Ábishke qaray beredi. Saghynyp qalypty. Dәl osy kezde «men qalyp qoydym ghoy» degendey Aqylbay da ýiden jýgire shyghyp, artyna mingesip aldy. Esebim endi týgendeldi degendey, Qúnanbay qajy qolyndaghy dyrau qamshysyn joghary kótere berdi, sol-aq eken, ózi de typyrshyp túrghan arghymaq shaba jóneldi. Birte-birte shabysyn kýsheytip, qúiynday qúighytty dersin. Kenet sәigýlikke qanat bitip, joghary qaray kóterile berdi. Kók jýzinde qalyqtap, qústay úshyp barady. Barghan sayyn omyraulap, zymyranday zymyrady. Qas pen kózding arasynda aq búira búlttardyng arasyna sinip, kózden ghayyp boldy.

Shoshyp oyandy. Bastyrylyp qalypty. Ýsti-basy qara terge malshynghan. Abyr-dýbir kóbeyip ketti. Tang atpay shuyldatyp jýrgen kim boldy eken degenshe bolghan joq, ýige enteley basyp Erkejan kirdi.  Kózi baqyrayyp, súry qashyp ketken:

- Semeyden tergeushiler kelipti. Ýige «tintu jýrgizemiz» deydi. Eshtenege qúlaq asar týrleri joq, - dedi jópeldete. Eleng etip, boyynan sәl qobalju bayqalsa da, sezdirmeuge tyrysyp:

- Oghan nesine shoshynasyn?! - dedi sabyrmen sóz sabaqtap. - Kórip jýrgen qúqayymyz bir búl emes qoy!

Sonyng arasynsha әskery kiyim kiygen bes-alty adam basa-kóktep kirip keldi. Qabaqtary qatuly, jýzderi suyq.

- Sәlemetsiz, Ibrahim myrza?! Ýiinizge tintu jýrgizemiz, rúqsat etersiz! - dedi tabaldyryqtan alghashqy bolyp attaghan múrtty ofiyser salghan jerden oiyn ashyq aityp.

- Tinte berinder! - dedi Abay onyng sәlemin de almastan.

Sol sózdi kýtip túrghan jandarmdar úry itshe timiskilenip, tinte bastady. Qaramaghan jerleri joq, ýiding astan-kestenin shyghardy. Kiyim-keshek salynghan qos sandyq pen әbdireni de aqtaryp-tónkerdi. Tósek oryn men jiily túrghan jýkti de tegis qoparyp shyqty.

Erkejan shyj-byj bolyp jýr. Abay shapanyn jelbegey jamylghan kýii til qatpastan ýn-týnsiz otyra berdi. Poliyseyler kózderine kóringen kitaptardy, gazet-jurnaldar men qoljazbalardy ortagha ýiip tastady. Ofiyser olardy ózi qarap, bir-birlep tizimdep, ýlken sandyqqa sala bastady.

- Ibrahim myrza, biz búlardy Semeyge alyp ketemiz! Múqiyat tekserip,   ózinizge qaytaryp beremiz! - dedi múrtyn shiyryp. Jalynyp eshtene óndire almasyn jaqsy biletin Abay:

- Ne isteymin desender de qoldarynnan eshkim qaqpaytynyn bilip túrsyndar ghoy! Tek ananyng ishinde ólenderim bar. Tym bolmasa solardy tastap ketinder! - dedi qatqyldau til qatyp. Ofiyserding múrty tikireyip ketti:

- Ibrahim myrza, búiryq solay! - dedi nygharlap. - Esh alang bolmanyz, jarym bet qaghazynyz joghalmaydy!

- Boldyndar ma ózi? - Abay olardan tezirek qútylghysy keldi.

- Boldyq!

Ofiyser kitap, gazet-jurnal, qoljazbalardyng bәrin tizimdep, birin qaldyrmay sandyqqa salyp aldy da, jan-jaghyna jaltaqtay, alaq-júlaq etti.

- Ibrahim myrza, hat qayda? - dedi ol jymysqylana.

- Qaydaghy hat?

- Ibrahim myrza, adamdy aqymaq qylmanyz! Óziniz beriniz, әitpese, ýsti-basynyzdy tintuge tura keledi! - Ýninde óktemdik bar.

- Tapsanyz sizdiki!..

Ofiyser kózin tike qadady. Syr andaghany kórinip túr. Sony sezgen Abay da ses kórsete yzbarlana qarady.

Abaydyng ýsti-basyn tintuge batyly barmady ma, izdegenin taba almay masqara bolamyn dedi me, әiteuir ofiyser jaqynday qoyghan joq. Kózin oinaqshytyp biraz túrdy da, janyndaghy jendetterine qarap:

- Kettik! - dedi búiyryp. Dauysy sonday zildi shyqty.

Olar ýlken sandyqty ala ketti. Abay ózining dәrmensizdigine kýiinip, qatty qapalandy. «Búl patshalyqtyng bizdi ayaytyn týri joq eken!.. Týbimizge jetpey tynbas!.. Algha qaray jetelegen bir ýmit bar edi, ýzildi. Senim bar edi, sóndi. Endi ne qaldy? Eshtene de qalghan joq!» Tereng tynystap, auyr kýrsindi.

Erkejan patsha jendetterining qalay qaray bet týzegenderin baqylap qaytu ýshin  syrtqa shyghyp ketti de, keshikpey qayta kirdi.

- Aqylbaydyng ýiine qaray ketti, - dedi ýreylene.

- Qorqatyn dәnene joq. Tek Maghashymdy mazalamasa eken! - Kenet baghanaghy kórgen týsi oiyna oralyp, jýregi su ete týsti. «Tәtem tegin kelgen joq qoy!.. - dedi jamanshylyqqa joryp. - Áyteuir, Qúday aqyryn bersin!..»

***

Semeyden kelgen tergeushiler qúpiya hatty qoldaryna týsire almay, kelgen izderimen keri qaytty. Biraq Abaydyng әr qadamyn andyp, tergeu oryndaryna kýn qúrghatpay habarlap túru ýshin eki jansyzdy arnayy qaldyryp ketti.

Sol kýni keshqúrym Abay kýndegi әdetinshe әrneni bir oilap, qoi múnnyng qúshaghynda otyrghan. Kýtushi әiel jýgirip kelip:

- Maghash nasharlady, - dedi entigin әreng basyp, - sizdi shaqyryp jatyr!

Tóbesinen jay týskendey boldy. Jýregi atsha tulap, dýrsildep qoya berdi. Ornynan shiraq kóterilip, empendep jýgire jóneldi. Sol betimen ekpindep kelip kire bergende esikting mandayshasyna basyn soghyp, keregening kógine shekesin jyryp aldy. Qan sau etip, betin juyp ketti. Ishtegiler jalt qarasty.

Maghauiyanyng qasynda kózine jas, kómeyine óksik tyghylghan Dilda otyr. Qolyndaghy aq oramal qyzylala qan. Abay tura solay qaray bettedi. Úly da aqyryn kózin audardy. Kýrk-kýrk jóteledi. Janyna taqap kelip, sylq etip otyra ketti. Dәl osy mezetti kýtip jatqanday Maghauiya qan qúsyp jiberdi. Aua jetpey jatqanday ishegin soza qiqyldap-shiqyldap, qaqalyp-shashaldy da qaldy. Qyp-qyzyl bop bulyghyp,  janarynan jas ta shyghyp ketti. «Myna azaptan qútqarsandarshy» degendey jalynyshty keyippen jan-jaghyna jәutendey qaraydy. Endi bir sәt talyqsyp baryp, kózi júmyla berdi. Tanauy pys-pys etedi.

- Qalghyp ketti-au deymin! - dedi Dilda úlynyng auzyndaghy qandy sýrtip jatyp. - Janym-au, әbden qinaldyn-au!..

Bir sәt tynyshtyq ornady. Bәri de demderin ishterine tartyp, tyna qalghan.  Maghauiya sәlden song qaytadan kózin ashyp alyp, kinәli adamday әkesine mólie qarady.

- Agha, - dedi Maghauiya әkesine qayyra kóz salyp, - әure... le... dim be? Áb... den shar... shat... tym-au!..

- Joq, qaraghym. Sen ornynnan túrghan kýni býgingimiz bir kýngidey bolmay úmytylyp ketedi.

- Agha, men endi túrmaymyn ghoy! - Kókjótel taghy qysty.

- Túrasyn! - dedi Abay qansha sezdirgisi kelmese de, dauysy dirildep. - Túrasyn, qargham!

Dilda kózindegi jasty kórsetkisi kelmedi me, jýzin teris búra berdi. Abay ne isterin bilmey, sharasyzdyqtyng shyrmauyna shyrmalyp, qabaghy salbyrap otyryp qaldy. «Ábden qinaldyn-au, jaryghym!» degennen basqa qolynan eshtene keler emes. Degbiri qashyp, taghatsyzdana bastady.

Maghauiyanyng kózi taghy ilinip ketti. Tanauynan dem alyp, aqyryn pysyldaghany ap-ayqyn estilip túr. Biraq kóp ótpey qaytadan kózin ashyp aldy. Birdene aitugha oqtala berip edi, jótel qysyp, auzyn ashtyrmay qoydy. Toqtausyz kýrkildep, jany qysylyp, jantalasyp jatyr. Kózi sharasynan shygharday alayyp ketti, qolymen jan-jaghyn tyrnalap, kórpesin umajday berdi.

Abay qarap otyra almay, úlynyng ýstine tóne týsti. Dildanyng jandauysy shyqty:

- Qysylyp jatyr ghoy, dem salsanshy!

Úlynyng jan tapsyrghaly jatqanyn sezip-bilip túr. Boyyna bar kýshin jiyp, dem salmaqqa oqtala berdi de:

- Qúday-ay!.. - Dauysy qattyraq shyqty. Kónili sendey búzylyp, teris búrylyp ketti. - Qúlynym-ay sol!..

- Oi, sen de, ózi qinalyp jatqanda... - Dildanyng dauysy zildi shyqty.

Maghauiya qysylyp jatyr. Abay qayyrylyp keldi, biraq taghy da dem salugha erik-jigeri jetpedi. Tónip kelip, sostiyp túryp qaldy. Osy sәtti kýtip jatqanday Maghauiya әkesine songhy ret janaryn tiktep, qimastyqpen bir qarady da, «Ketip baramyn, qosh bolynyz!» dep iyek qaqqanday boldy. Sodan song «Uh» dep songhy demin shygharyp, basy sol jaghyna qaray jaylap qisaya berdi de, súlyq qaldy.

Abay úlynyng keudesinen jan shyghyp ketkenin birden sezdi. Buyn-buyny bosap, óli deneni qúshaqtap otyra ketti. Kózining aldy túmandanyp, ystyq jas yrshyp týsse de, ýn shygharghan joq. Abay dauys sala jylamaghan son, túrghandardyng bәri de erinderin tistelep, ýnsiz egildi.

Jamanat habar jerde jatsyn ba, Maghauiyanyng qazasy auyl-aymaqqa lezde tarady. Et pisirimdey uaqyt óter-ótpeste tórt-bes aqsaqaldy ertip Tәnirberdi keldi «Bauyrymdap». Qayghy qúshyp, qan jútyp qalghan et jaqyndarymen kórisip, basu aityp, sabyrgha shaqyrdy.

Abay olardyng aitqanyna qúlaq qoya qoyghan joq. Kóz aldynda o dýniyege attanghan úlynyng janynda janaryn jasqa shylap, qayghynyng qara shekpenin jamylyp otyryp qalghan. Eshkimge til qatpady, eshtenege nazar salmady. Tek aghasy Tәnirberdi janyna jaqyndap:

- Abayjan, túr, mәiitti ong jaqqa alsyn! - degende ghana esin jighanday, ornynan jaymen kóterildi. Sol kezde qystyghyp túrghan Dilda birer attap baryp, dauys sala bas saldy. Jýregi qatty qysyp, boyyn biyley almaghan Abay sylq etip otyra ketti.

Zarly dauystar jamyray shyqty. Ýy ishi azan-qazan, u da shu boldy da ketti.

***

Adaldyghymen aty jayylyp, halyqtyng sýiiktisine ainalghan Maghauiyanyng qazasyna qalyng elding qabyrghasy qayysyp, qatty qayghyrdy. Kónilderi qarayyp,  jýzderi jabyrqau tartqan aghayyn-jekjat, tuma-tuys, tamyr-tanystyng ýlken-kishisi qalmay Kishi Aqshoqygha qaray aghylyp, Qúnanbay qajy әuletine kónil aityp, qayghylaryna ortaqtasyp jatty.

Ýshinshi kýni ólikting janazasy shygharylyp, mәngilik mekenine attandyryp saludyng jora-joralghylary jasaldy. Jinalghan qauym mәiitti tirәshmónke arbagha salyp, Ýlken Aqshoqydaghy Qúnanbay qajy men Ábish qoyylghan qabirstangha qaray jol tartty.

Abay jas baladay tompang qaghyp arbanyng aldyna týsti. «Maghashymnyng sýiegin auyrtady» dep jol boyyn irili-úsaqty tastardan tazalap otyrdy. Al beyit basyna jetip, el jas qabirge jaqynday bergen kezde kilt toqtap:

- Aynalayyn, halqym! Maghashymnyng betin ash, qoshtasamyn. Aytatyn sózim bar! - dedi. Jinalghan qauym irkile berdi. Aytqany oryndalghan Abay tabytqa taqap keldi de, - Maghashtyng ólimi erlik pen ezdikting synaghy ghoy!.. Ez bolmasa, er eki sóilemeydi. Keshikpey artynnan men de baram, Maghash, qosh, qosh! - dedi dauysy dirildep.

Sodan keyin ghana baryp Maghauiyanyng mәiiti suyq jerding qoynyna tapsyrylyp, jýzi jasyryldy. Qúran oqylyp, el tarap ketse de, Abay beyit basynda ózine ózi kele almay, qayghylanyp úzaq otyrdy.

***

El-júrtqa bas ie bolar degen sýiikti úlynan aiyrylu Abaydyng qabyrghasyn qayystyryp-aq ketti. Ortasynan oza shapqan Ábishining mezgilsiz qazasynan song dýnie qyzyghynan kónilin suyta bastaghan Abay Maghauiyanyng óliminen keyin jaryq jalghannan mýlde syrt ainalyp, ómirden týnilip ketti. Jyghylghannyng ýstine júdyryq bolyp, patshanyng qúpiya jarlyghy da ishtegi dertti ýrlegen shoqtay qozdatyp, auruyn asqyndyryp jiberdi.

Qayghynyng qara suyghy qos ókpeden qatar qysyp, kýndiz-týni múngha batyp, ishtey mýjile berdi. Eshkimmen sheshilip sóilespeydi. Kónil aityp, sabyrgha shaqyrghan janashyr aghayyn-tuystarynyng sózderin de qúlaghyna qystyra qoymady. Tek Jigitek Baydalynyng balasy Tastanbek kelip:

- Áy, Abay, Maghauiya - Maghauiya-aq edi; biraq sen Abay eding ghoy! - dep qayghysyn aqylgha jendiruge shaqyrghanda sәl de bolsa serpilgendey synay tanytyp:

- Yapyrmay, júrt «artynyng qayyryn bersin» deushi edi. Mynau bir kónilge qonarlyq sóz boldy-au! - degen  de qoyghan.

Ókinishke oray syrttaghy dertting kýiigi ishke týsip, qayghynyng uyty boyyna dendey jayylyp ketken Abaygha Tastanbekting sózi de toqtau bola almady. Qasiret búltyn silkip tastaytynday kýsh-quaty bola túra, soghan ózi moyynsaldyq tanyta qoymady. Sergip, serpiludi artyq sanady. Sanasyn sansyratqan sansyz oy men kermek múng janyn jegidey jep, keudesin kemire berdi.

Jeke basynyng zaryna últynyng taghdyr-tauqymeti qosylghan Abay tirshilikten baz keship, betin tәrki dýniyege qaratyp әketti. Jan men tәn kýiigi qatar qysyp, ózegin órt shalghanday kýidirip-jandyryp jatty. Ensesin ezgen osynday auyr azaptan tezirek qútylghysy keldi. Jaryq jalghannan tappaghan jan tynyshtyghyn o dýniyeden izdep, Allanyng aldyna barugha asyqty. Jay-kýiin shamalaghandyqtan da kóp ómiri qalmaghanyn ishtey sezdi. Sol sebepti de et jaqyn aghayyndaryn shaqyryp alyp:

- Meni dert mendep barady. Maghauiyanyng qyrqyn merziminen ýsh kýn búryn berinder. Úzamaspyn!.. - dedi de, janyna jaghalay jayghasqandargha kezegimen kóz jýgirtti. - Býginnen bastap qam jasandar. Endi menen aqyl súramandar, eshtenege aralasa almaymyn, ózdering ótkizinder!..

Abaydyng sózi jerde qalmay, Maghauiyanyng qyrqy uaqytynan ýsh kýn búryn berildi. Halyq kóp jinaldy. Qatym týsirildi, qúran oqyldy.

Sol týni Abay qatty qysylyp, auyryp shyqty. Tang atsa da, ornynan túrugha asyqpady. Sәske kezinde basyn kóterse de, kónili jaylana almady. As-sudan mýlde tyiyldy. Eshkimge tis jaryp, jaq ashpady. Hal-jaghdayyn súraghandargha ýn-týnsiz basyn shayqay berdi. Búl jay qúlaghyna tiyisimen aghasy Tәnirberdi jetti alyp-úshyp. Ýige kire bere inisining jýdeu jýzin kórip, shoshyp ketti.

- Abayjan, ne boldy saghan?! Tilden qalghanyng qalay?! Bir anadan tórteu edik, eki iniden aiyrylyp edim, endi sening de artynda qalatyn boldym ba? - dedi dauysy dirildep. Abay sýlesoq kýide:

- Ez kýnde, al er bir-aq ret óledi. Ábishim men Maghauiyamnan janym artyq emes. Eki ólmek joq, eki ahiyret joq, eki júbanysh joq. Ishim tolghan u men dert. Aytshy, Tәkejan, men ishpegen u bar ma? Eger mening ishimdi jaryp kórsen, jylauyndy úmytyp, shoshyr edin! Kónilding kýni óshken son, jalghanda júbanysh bolmaydy eken, - dedi mandayy qyrystanyp. - Itshilegen tirlikten, kósilip jatar kór artyq!

-  Abayjan-au, búnyng qalay? Myna eling men júrtyndy qalay qiyp, tastap ketesin? - dep Tәnirberdi iyegi kemsendep.

- Qayratty kýnimde qazaqty qiyp bóten jaqqa ketpek týgil, ózin jaqsy kórip, ýmit etip jýrippin. Teginde oilaymyn: bú da jaqsy: «Átten-ay, sonday-sonday qyzyqtarym qaldy-au!» dep qayghyly bolmay, aldaghy tileu bolmasa - artqa alang bolmay óluge. Biraq, ýmitti sәule etip kózdi kóp qadasang da, aldyndaghy keler zaman kók túmangha ainalyp barady ghoy! Aldy ýmit, arty ókinish aldamshy ómir-ay!..

Osyny aitty da, bedireyip otyryp qaldy. Sózin ótkize almasyn sezip, amaly qúryp, ailasy tausylghan aghasy qalyng qabaghy jazylmaghan kýii shyghyp ketti.

Abaydyng auyr dertke úshyraghanyn estip, jan-jaqtan kónilin súrap kelushiler kóbeydi. Biraq olarmen jýzdesuge qúlqy bola qoymady. Kózi jasaurap, japadan-jalghyz oigha shomyp otyratyn әdet tapty.

Alysyp-júlysyp ómir ótkizgen Orazbay bay da kónilin súray keldi. Ekeuara әngime úzaqqa sozylmady. Óitkeni Abay sheshilip sóilesuge ynghay tanyta qoyghan joq. Orazbay sony seze qoydy da, týtige ornynan atyp túrdy:

- Abay, sen óledi ekensin! Kel, keshu aitysayyq! - dedi qamshymen bastan salyp jibergendey. Abay sabyrly qalpyn saqtap:

- Dúrys aitasyn, bay. Men ólemin. Keshtik, qiyamet-qayymda jolyghysayyq! - dedi aqyryn kóterile berip.

Syralghy dostarday qúshaqtasyp qoshtasty. Ýiden shyghyp, attaryna qona bere Orazbaydyng qasyna erip kelgen serikterining biri Qystaubay myrza:

- Oipyrmay, bay-ay, tiridey óltirding ghoy. Osynday qastyq bola ma?! Ózi qan jútyp otyrghan qamkónil adamgha «óledi ekensin» degening qalay?! Múnyng adamshylyqqa jatpady, tileuing netken jaman! Halyqtyng qadir tútar Abayy emes pe?! Jer qyldyn-au, bayeke! - dep qatty qynjylys bildirdi. Oghan Orazbay aiylyn da jimastan:

- Áy, Qystaubay, kórmedinder me, sezbedinder me, Abaydyng denesine ajal enip alypty. Bir sózin eki qaytalaghanyn qashan kórip edinder?! «El qayghysy - er qayghysy edi. Er qayghysy - el qayghysy nege bolmasyn?! Elime rahmet!» degen sózdi eki qaytalady emes pe, angharmadyndar ma?! Onymen de qoymay, selk etip shoshyp, manayyna jaltaqtap qaray berdi. Kózi qydyrystaydy. Bәrimiz jabylyp ýstinen aryz týsirip jýrgende shybyn shaqqan qúrly kórmegen Abay edi ghoy! Et jýregi ezilip, selt etip pe edi?! Endi býgin balasha shoshynyp, selkildep otyr. Abay joq endi bizge... Joq... joq... - dedi yzbarlana.

Eng alghash Abaydy dýniyeden týnildirgen de osy Orazbay bay siltetken qamshynyng úshy bolatyn. Basy jarylyp, kózi shygha qoymasa da, óz aghayyndarynyng tәnine salghan jarasyn qorlyq sanap, elinen bezip ketkisi kelgen. Ol joly aqyndy nayman Serikbay men kerey Begesh: «Ey, Abay, sen tobyqtynyng ghana emes, múqym qazaqtyng Abayysyn! Tobyqtygha syimasang da, alashqa syyasyn! Elindi tastap er atanbassyn!» degen jýieli sózben rayynan qaytaryp, jolynan toqtatqan.

Er kezegi ýshke deyin. Búl joly Abay eshkimning sózine qúlaq asa qoymady. Tipti arnayy at arytyp kelgen tanys dәrigeri Bójey Mynghatúlyna:

- Ótti ómirim, qaytty kónilim, búl dýniyening isine. Ishim dertke toldy, ajal uaqyty jetti. Meniki tәnning emes, jannyng derti. Em qonbas, - dep emdeluden ýzildi-kesildi bas tartty.

Bójey myrza qansha tyrysqanymen sózin ótkizip, aitqanyna kóndire almady. Dese de dәrigerlik paryzyn ótep,  qajetti dәrisin berip ketti. Biraq óz tandauyn әldeqashan jasap qoyghan Abay dәrini ishpedi.

Isting nasyrgha shauyp bara jatqanyn bayqaghan Tәnirberdi el ishindegi ataqty Shoqbatyr baqsyny aldyrdy. Oghan da Abay ystyq yqylas tanyta qoymady. Aurudyng betalysyn birden bayqaghan baqsy Tәnirberdini onasha shaqyryp alyp:

- Mening jyndarymnyng әmiri jýrmeytin ózgeshe dert eken! Kóp úzamas. Dayyndalghannan basqa shara joq! - dep shyndyqty jasyrmay betine aityp saldy.

Tәkejan «uh» dep auyr kýrsindi de, ne derin bilmey, ernin tistelep túryp qaldy.

***

Maghauiyanyng qyrqyn bergennen keyin júrt jaylaugha kóshuge qamdana bastady. Ómirining ayaqtalyp kele jatqanyn qapysyz sezgen Abay eldi asyqtyryp, jedel kóshuge búiyrghan. Ózining jayly jaz jaylauyna tezirek jetip, ajaldy sol qasiyetti qonysynda qarsy alugha bekingen. Sóitip, aqboz ýiler jyghylyp, el bir-aq kýnde dýrk kóterilip, jaylaugha bet týzedi. Jolshybay Kókýiirimge az kýn ayaldap, at shaldyryp, ayaq suytyp almaq.

At pen arbagha mingen halyq jýkterin týielerge artyp alyp, jaylap jyljy berdi. Qos at parlay jegilgen jenil pәueskesine kelip otyrghan Abay qasyna Maghauiyanyng balalaryn alyp, jýrip ketti. At aidaushysy Baymaghambetke:

- Aldymen Qajy atalarynyng basyna tart! - dedi auyldan shygha bere.

- Maqúl!

Abay oy tenizining túnghiyghyna batyp, terenine shomyp keledi. Nemerelerine kózining qiyghyn salyp qoyady, olardyng da jýzderi túnjyranqy. Bala bolsa da bastaryna týsken auyrtpalyqty sezinetin siyaqty. Ong qaptalynda otyrghan ýlken nemeresi Qútayba men sol jaghyna jayghasqan Babyrdy qapsyra qúshaqtap, qysyp-qysyp qoyady. Biraq tis jaryp, til qatqan joq. «Bolashaq taghdyrlaryng qalay qalyptasar eken?! Tumay jatyp, qayghynyng kermek dәmin tattyndar-au, qúlynshaqtarym!»  - dedi ishtey kýbirlep.

Qatarlasa jelgen eki jiyren eski jolmen shaghyn pәueskeni búiym qúrly kórmey, zyryldatyp keledi. Shoqalaq jerlerde tarsyldatyp-selkildetip, ishinde otyrghandardyng ish-bauyryn solqyldatyp jiberedi.

Abay syrtqa kóz tastady. Dala kýngirt. Aspanda qazbauyr búlttar jónkile kóship barady. Sol jaghynda shiy-seleuli sayyn dala, jasyl jazyq. Ong jaghynda tau-tóbeler úzynnan-úzaq sozylyp jatyr. «Myna ýn-týnsiz mýlgigen qara taulardyng tilderi bolsa osynau júmbaghy mol shejireli ólkening ishine býkken talay syryn aqtarar edi-au, shirkin!.. Talay tariyhqa kuә boldy ghoy myna qart taular!.. Sóileter me edi, shirkin!..»

Oylaghandiki me, kim bilsin, jaqpar-jaqpar jartastar kóship bara jatqan eldi kóz aldyna elestetti. Jartastardy synalay ósken arshalar qatar-qatar sap týzep, tau basyna órmelep bara jatqan sarbazdargha kóbirek úqsaydy.  Etekte   qalyng qaraghan men tobylghy qarauytady.

- Toqtashy! - Abaydyng dauysy qatty shyqty.

Baymaghambet attardyng basyn tarta berdi. Aqyn pәueskeden týsip, taugha qaray jýrdi. Ayaghyn eppen basyp, joghary qaray órlep barady.

Buryl tóbege shyqqan kezde entigin basyp, sәl ayaldady. Jan-jaghyna baghdarlay kóz tastady. Teristikten soqqan salqyn samal san aluan shópterding hosh iyisin múryngha әkelip, erekshe bir kýige bóleydi. Enkeyip, bir týp jusandy júlyp aldy da, qúshyrlana iyiskedi. Qúshyry qanbay túrghanday, qayta-qayta iyiskeydi. «Shirkin, jaryqtyqtyng iyisi-ay! - dedi ishtey kýbirlep. - Tughan jerding tabighatyna eshtene jetpeydi-au!..»

Osynday oilardyng jetegimen tóbeden tómen týsip, qaytadan pәueskege kelip otyrdy. Syrttan kóz aiyrar emes.

Abay jan-jaghyna tesilip úzaq qarady. Tughan jerding tamasha tabighatyn songhy ret tamashalap kele jatqanyn sorly jýrek sezip keledi. Keudesin tesip shygharday atsha tulaydy. «Qosh, qosh, tughan ólke, ata qonysym! Sayanda óstim, jetildim. Sende tudym, sende ólemin! Jalghyz júbanysh ta sol». Taghy da kózine jas irkildi.

Biri kirip, biri shyqqan sansyz oilarmen arpalysa otyryp, әkesi men balalary qatar jatqan beyit basyna qalay jetip kelgenderin ózi de bayqamay qaldy. Tek Baymaghambet attyng bojysyn tartyp, pәueskeni toqtatqanda ghana baryp esin jighanday boldy.

Abay at aidaushysynyng sýiemeldeuimen pәueskeden týsti. Nemerelerin de qosa alyp shyghyp, tizerley otyryp, qúran oqydy. Kónili búzylyp, iyegi kemsendep, dauysy dirildep shyqty. «Topyraqtaryng torqa, jatqan jerlering jayly, jandaryng jәnnatta bolsyn!» dep betin sipady da, Baymaghambetke:

- Balalargha ie bol! - dedi búiyra sóilep.

- Jaqsy!

Abay aqyryn basyp kelip, zirattyng esigin ashyp, ishine kirdi. Aldymen topyraghy qata qoymaghan Maghauiyanyng jas qabirining janyna kelip, tize býkti. Tómengi jaghynan ýsh mәrte topyraq alyp, joghary qaray tastady. Osy kezde baryp enkildep jylap jiberdi. Dauysy qatty shyqty. Kópten beri kýiinishin syrtqa shyghara almay, ishtey bulyghyp kelip edi, onashalyqty paydalanyp kóz jasyna erik  berdi.

Ábdirahmannyng qabirine taqay bere buyn-buyny bosap, qolyn jerge tirey sylq etip otyra ketti. Kóz aldyna ayauly úlynyng sýikimdi beynesi eles berdi. Eki iyghy selk-selk etip, enkildegen kýii tómpeshikke mandayyn tiygizip, topyraghyn emirene iyiskedi. «Qayran, Ábishim-ay! Qarashy maghan, bir uaq kóz salshy maghan, qúlaghyndy tosshy, jaryghym. Ákeng kelip túr saghan, sar sýiegin saudyratyp.  Qaraghym-ay, senen keyin de jer basyp jýrdim ghoy! Keudemnen janym shyqpaghan son, qauqiyp tiri jýrgenim bolmasa, ómir sýrgenim joq! IYә, ómir sýrgenim joq!.. Qúr kýn ótkizdim!.. Syrtym tiri bolghanmen, ishim senimen birge ólgen.  Endi kóp keshikpey baramyn qasyna, jatamyn janyna!»

Sabyrgha shaqyryp, basu aitatyn eshkim joq. Jan-jýregi osynday onashalyqty qalaghan. Eresek adam ertpegeni de sol. Kózden ketse de,  kónilden ketpegen sýiikti balalarymen japadan-jalghyz kezdesip, sherin tarqatyp, mauqyn baspaq bolghan.

Kenet oiyna әldene týskendey jaymen ornynan kóterilip, әkesi Qúnanbaydyng qabirine qaray jýrdi.  Tiri kezinde el biylep, keudesin eshkimge bastyra qoymasa da, ajal qúryghynan qútyla almaghan aibatty әke suyq jerding qoynynan mәngilik túraq tauyp, kishkene ghana tómpeshikting astynda jatyr.

Abaydyng oiyna ata-anasymen birge ótkizgen qimas kýnderi oraldy. Tereng dem alyp, auyr kýrsindi. Kóz aldyna әkesining keskin-keypi eles berdi.

- Tәte... - dep sәl-pәl kidirdi de, sózin qayta jalghastyrdy, - óziniz de bәrin bilip-sezip jatqan shygharsyz. Ómirding aldy - ystyq, arty suyq eken.   Myna óziniz sýigen, sengen elinizden qút-bereke qashyp barady. Sizding qauipiniz shyndyqqa ainaldy,  ózim imanday sengen orys eli túqymymyzdy túzday qúrtpaq!..

Ey, tәte, aruaqty er eding ghoy, meni Maghashymnyng artyna qoyma, últymnyn   qasiretin kórsete kórme, al qasyna! Tynyshtyq әper janyma! Shyrqyray bermey, jay tapsyn!

Osylay әke ruhymen syrlasyp úzaq túrdy. Taramdanyp aqqan ystyq jas betin aighyzdap, saqalyn juyp ketti.

Basy ainalyp, kózi qarauytty. Auyr oy ensesin ezip, boyy auyrlay berdi.  Bir kezde oiyna kóshting jayy oralyp, syrtqa qaray bettedi.

Abay beyitten qúr sýlderin sýiretip әreng shyqty. Saqal-múrty tútastay agharyp, óni qap-qara bop qabaryp ketken. Baymaghambetting kózi atyzday bolyp ketti. Tanymay túrghan adamday tesireye qarady. «Sizge ne bolghan?» dep súraghysy keldi, biraq batyly jetpedi. Qojayyny pәueskege kelip otyrysymen, bojyny qaghyp-qaghyp qaldy da, jaylap qozghala berdi. Artyna jaltaqtap qarap qoyady: «Astafyralla! Ne bolghan? Qas qaghym sәtte qalay ózgerip shygha kelgen? Oi, Alla-ay, ózing jar bola gór!..»

Abay qaumalaghan qalyng oidan aryla almady. Nemerelerining ulap-shulaghandaryna da kónil bóle qoyghan joq. Japanda jalghyz qalghanday, ózimen ózi boldy.

Búlar kelgende kósh te jetip, aldynghylar týielerin shógere bastaghan eken. Baymaghambet jyldaghy әdetimen ýlken ýy tigiletin jerge jaqyndap kelip, attyng basyn tartty. Oisoqty bop otyrghan Abay:

- Kósh búl jerge nege toqtady? - dep súrady. At aidaushy týkke týsinbese de, shyn kónilimen:

- Abay agha, keldik qoy! - dedi.

- Qayda?

- Kókýiirimge.

- Áy, sen ne tantyp túrsyng ózi, qaydaghy Kókýiirim?! - dedi dauysyn kóterip. - Kókýiirimge jetip bir-aq toqta!

Osy kezde pәueske manyna adamdar da jinalyp qaldy. Abay eriksiz jerge týsti. Bәri de onyng bózdey bozarghan týrinen shoshynyp, ishterin tartysa qalghan.

- Áy, nemenege topyrlap túrsyndar?! Kókýiirimge jetip bir-aq jyghylmaymyz ba? - dedi aldynghy sózin qaytalap. Sol kezde ýlken úly Aqylbay jetip kelip:

- Agha, Kókýiirim osy ghoy! Áne, anau jylqy su ishkende óziniz qarap otyratyn túghyr tas emes pe? - dep kól jaghasyndaghy sandyqtasty kórsetti. Sonda ghana baryp ózining shatasqanyn bilgen Abay amalsyzdan bas barmaghan tisteley berdi.

***

Sol kýni Abay ózin tym jaysyz sezindi. Qayta-qayta tili kýrmelip qala berdi. Asty-ýstine týse bәiek bolghan Erkejan qansha ótinse de, tamaqqa da moynyn búra qoymady. Qas-qabaghyn múng torlap, oigha qúrsalyp otyryp aldy. Eshkimmen jolyqqysy kelmedi. Jany onashalyqty qalay berdi. Kónilin súraugha kelgen aghayyn-tuystardyng barlyghy derlik esik aldynan qaytyp jatty. Bir tilge kelgende Erkejandy ózine shaqyryp:

- Endi men búl dýniyening adamy emespin! - dedi dauysy qyryldap. - Dayyndala berinder!

Eng songhy sóz osy boldy. Taghy da birdeneler aitpaq bolyp edi, qaytadan tili baylanyp qaldy. Sodan qaytyp sózge kelmedi. Aqyrghy aryz-armanyn aita almady.

Jaylaudaghy ekinshi kýni keshke jaqyn, yaghny Maghauiyanyng qayghyly qazasyna túp-tura qyryq kýn tolghanda baqigha attandy. Esh qinalghan joq. «Uh» dep songhy demin shyghardy da, Allanyng amanatqa bergen janyn ózine tapsyrdy.

Abaydyng ajalyna asyqqany da tegin emes edi. Qyrqyn bergen kýnning erteninde túla boyy túnghyshy Aqylbay da myna jaryq jalghanmen qosh aitysty.

Kórgen týsi dәl keldi.

"Abai.kz"

0 pikir