Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
Janalyqtar 4127 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 09:34

MÚSTAFA ShOQAY. BIZ ONY QALAY ZERTTEP JÝRMIZ?

Mústafa Shoqay. Tәuel­siz­dik tany atqaly beri búl ary­symyz turaly kóptegen dý­niye­ler jaryq kórip keledi. Búl quanyshty nәrse. Biraq zert­teushilerimizding qaysy­birinen odan qanday da bir “kem­shi­likter” izdeuge әrekettenu­shilik te bayqalyp qalady.

“Internasionalistik ta­rihnama” ókilderi tarapynan alyp túlghanyng ózin kózge ilmeu­shiliktin, ony ainalyp ótuge synay tanytushylyqtyng mysal­dary qylang berip kele jatqan­dyghy qúpiya emes. Múnyng sebebi, bi­r­in­shi­den, últtyq intel­liy­gensiyanyng birazynyng әli de bolsa otarlyq sanadan aryla al­may kele jatqandyghyna, ekin­shiden, ózimizding jay sa­l­dyr-salaqtymyzgha baylanysty ma dep oilaymyn.

Mústafa Shoqay. Tәuel­siz­dik tany atqaly beri búl ary­symyz turaly kóptegen dý­niye­ler jaryq kórip keledi. Búl quanyshty nәrse. Biraq zert­teushilerimizding qaysy­birinen odan qanday da bir “kem­shi­likter” izdeuge әrekettenu­shilik te bayqalyp qalady.

“Internasionalistik ta­rihnama” ókilderi tarapynan alyp túlghanyng ózin kózge ilmeu­shiliktin, ony ainalyp ótuge synay tanytushylyqtyng mysal­dary qylang berip kele jatqan­dyghy qúpiya emes. Múnyng sebebi, bi­r­in­shi­den, últtyq intel­liy­gensiyanyng birazynyng әli de bolsa otarlyq sanadan aryla al­may kele jatqandyghyna, ekin­shiden, ózimizding jay sa­l­dyr-salaqtymyzgha baylanysty ma dep oilaymyn.

Osy jaghdaygha qatysty bir-eki mysal keltire keteyin. Ýsti­mizdegi jyldyng mamyr aiynda Qyzylor­da oblysynyng Shiyeli audanyn­daghy Narshoqy da ornalasqan Shoqay qystauynyng ornyna, Mústafanyng kindik qany tamghan topyraqqa taghzym etip qayttym. Búl saparda Alash arysyna jiyen­shar bolyp keletin Qalym­betov Oidan Ken­­jeghúlúly, Mústafa Shoqay qorynyng preziydenti Ata­baev Bazarbay jәne ózimiz sóz etip otyrghan túlgha úrpaqtarymen jaqsy tanys, sol ónirde olar­men júmystas bolghan taghy bir kónekóz qariya Tәjimov Júma­bek, Qyzyl­orda qalasyn­daghy “Bolashaq” uniyversiytetining dosenti Berdigho­jin Lesqaly birge bolyp, osy joldar avtorynyng izdenisterine qol úshtaryn berdi. Shiyeli auda­nynyng Súlu­tóbe auylynda Álish­tin  nemeresi Ghaniymen kezdestik. Álish –Mústafanyng tughan aghasy. Ghany 1934 jyly Álishting úly Bәkirden tughan, Mústafanyng tughan-tuystaryn qughyndaugha alghan kezde boy tasalap Ózbekstangha ketedi de, 60-jyldary ghana eline ora­lady. Sodan beri osy Súlutó­be­de qoy baqqan, “Qúrmet belgisi” or­denimen marapat­talghan. Oi­dan, Júmabek, Ghany aqsaqal­dar aq­jarq­yn, әli de bolsa boylary shiraq, Mústafa men onyng tuys­tary turaly talay maghlú­mat­tardy esterinde saqtaghan, zerek te sún­ghy­la adamdar eken. Bizder, bir әngi­meden keyin bir әngime tuyn­datyp, mәre-sәre kýide uaqyttyng qalay ótkenin de bilmey qaldyq.

Mústafa Shoqay. Tәuel­siz­dik tany atqaly beri búl ary­symyz turaly kóptegen dý­niye­ler jaryq kórip keledi. Búl quanyshty nәrse. Biraq zert­teushilerimizding qaysy­birinen odan qanday da bir “kem­shi­likter” izdeuge әrekettenu­shilik te bayqalyp qalady.

“Internasionalistik ta­rihnama” ókilderi tarapynan alyp túlghanyng ózin kózge ilmeu­shiliktin, ony ainalyp ótuge synay tanytushylyqtyng mysal­dary qylang berip kele jatqan­dyghy qúpiya emes. Múnyng sebebi, bi­r­in­shi­den, últtyq intel­liy­gensiyanyng birazynyng әli de bolsa otarlyq sanadan aryla al­may kele jatqandyghyna, ekin­shiden, ózimizding jay sa­l­dyr-salaqtymyzgha baylanysty ma dep oilaymyn.

Osy jaghdaygha qatysty bir-eki mysal keltire keteyin. Ýsti­mizdegi jyldyng mamyr aiynda Qyzylor­da oblysynyng Shiyeli audanyn­daghy Narshoqy da ornalasqan Shoqay qystauynyng ornyna, Mústafanyng kindik qany tamghan topyraqqa taghzym etip qayttym. Búl saparda Alash arysyna jiyen­shar bolyp keletin Qalym­betov Oidan Ken­­jeghúlúly, Mústafa Shoqay qorynyng preziydenti Ata­baev Bazarbay jәne ózimiz sóz etip otyrghan túlgha úrpaqtarymen jaqsy tanys, sol ónirde olar­men júmystas bolghan taghy bir kónekóz qariya Tәjimov Júma­bek, Qyzyl­orda qalasyn­daghy “Bolashaq” uniyversiytetining dosenti Berdigho­jin Lesqaly birge bolyp, osy joldar avtorynyng izdenisterine qol úshtaryn berdi. Shiyeli auda­nynyng Súlu­tóbe auylynda Álish­tin  nemeresi Ghaniymen kezdestik. Álish –Mústafanyng tughan aghasy. Ghany 1934 jyly Álishting úly Bәkirden tughan, Mústafanyng tughan-tuystaryn qughyndaugha alghan kezde boy tasalap Ózbekstangha ketedi de, 60-jyldary ghana eline ora­lady. Sodan beri osy Súlutó­be­de qoy baqqan, “Qúrmet belgisi” or­denimen marapat­talghan. Oi­dan, Júmabek, Ghany aqsaqal­dar aq­jarq­yn, әli de bolsa boylary shiraq, Mústafa men onyng tuys­tary turaly talay maghlú­mat­tardy esterinde saqtaghan, zerek te sún­ghy­la adamdar eken. Bizder, bir әngi­meden keyin bir әngime tuyn­datyp, mәre-sәre kýide uaqyttyng qalay ótkenin de bilmey qaldyq.

Narshoqy qúmyndaghy Sho­qay qystauynan 50-60 metr jerdegi Álish medresesining qúla­ghan ornyn kórdik. Ol jerdegi qúm tóbe asty­nan shy­ghyp jat­qan kýigen kir­pish­terdi qoly­myzgha alyp, Músta­fanyng bas­qan izining tabyn sezin­gen­dey kýy keshtik. Medre­sening bir ból­mesi shәkirtterding oquyna arnalypty da ekinshi bólme meshit retinde paydalanylypty.

Mústafa osy tórt jyldyq medre­seni eki jylda bitirgenge úq­saydy. Álishting ózi de múnda inisi­men birge oqypty. Onda Tash­kent­ten arnayy shaqyrylghan Erim tó­re sabaq beripti, ol oryssha oqy­ghan, bilimdi ústaz kórinedi. Álish keyin, zaman aghymyn eskerip, medre­se negizinde jeti jyldyq orys mektebin úiymdastyrdy deydi aq­saqal­dar. “Medreseni bitirgen song Mústafa Aqmeshittegi orys-qyrghyz (qazaq) mektebinde oqyghan joq pa edi?” – degen mening súra­ghyma: “Mús­tafa onda bir ay shamasynda dәris alghannan keyin auylyna ketip qalady. Sodan song ony әjesi “orys bolyp ketesin” dep qayta jibermey qoya­dy da, janaghy jeti jyldyq mektepte oqy­ta­dy”, degen jauap ald­ym.

Kónilderine kirbing tý­sir­mes ýshin aqsaqaldardyng búl sózine “olay, bylay” dep uәj aityp jatpadym. Jolgha shyqqangha deyin men Qyzyl­orda qalasyndaghy qa­zir­gi kezde dýken ornalasqan, ke­zinde Mústafa oqyghan “orys-qyrghyz mektebinin” ýiin tauyp, tipti suretke de týsirip alghanmyn. “Apyray, múnda Mústafa Shoqay oqyghan” degen bir auyz sóz jazyp, belgi qoya salmaghan eken” degen siyaqty oy da kelip qalghan. Músta­fa­nyng Fransiyadaghy jeke mú­ra­ghatynda Aqmeshittegi “orys-qyrghyz mektebin” bitirgeni jóninde ai­tylady ghoy.

Osy sapardan bir bayqap qayt­qa­nym, Shoqaydyng ózi de, Álish te Narshoqydaghy qystaudan jar­ty shaqyrymday jerdegi qo­rymda jer­le­nipti, biraq basta­rynda eshbir belgi joq. Ázirshe olardyng mәngi mekenderin Oidan, Júmabek, Ghany sekildi aqsaqaldar kórsete alady, erteng olar baqilyq bolghan kezde Nar­shoqydaghy tarihy oryndar turaly kimnen súraymyz?!

Jandy jabyrqatatyn kelesi jәit – Mústafa Shoqaydyng ómiri men qyzmeti jóninde ýstirtin pikir­lerding beleng alyp bara jat­qandyghy. Olar kóbine arysy­myz­dyng Fran­siya, Germaniya, Týrkiya, Úly­briy­taniya, Polisha, Resey Federasiyasy, Ózbekstan múraghat­tary men kitap­hanalaryndaghy orys, aghylshyn, fransuz, shaghatay, polyak, týrik, әzir­bay­­jan, qazaq, ózbek tilderinde jariya­langhan, keybiri qoljazba kýi­inde saqtalghan enbekterine terendep barmaudan, ýzip-júlyp alghan shy­ghar­malaryn ózinshe payymdaudan tu­yndaydy. Mústafa Shoqaydyng “týrik­shil-digi”, “jәdidshildigi” tu­raly pikirler jóninde búl jerde sóz qoz­ghamay-aq qoyalyq. Al, endi búl túlghanyng ómir jolyna qatysty aidan anyq faktilerdi kópe-kórneu búrmalaushylyqqa qalaysha kóz júmyp qararsyn?!

Baspasóz betinde jaryq kórgen bir maqalada: “Peterburg pen Mәs­keu, birneshe ret Leninning ózi bas­tap, Stalin qostap, Mústafagha úsynys jasady. “Týrkistan respub­liy­kasyn qúrghanyna qarsy emespiz, qoldaymyz. Biraq sen bizdi moyynda, Kenes ókimetin moyyn­da”, deydi. Bú­ghan Mústafa kón­beydi”, dep jazy­lypty.

Tym sypayylap aitqannyng ózinde de avtor “qyryq ótiriktin” birin maldanyp otyr. Týrkistan múhtariyatyn ortalyq әuel bastan moyyndaghan emes. “Mústafa men Álihan Bókeyhanovtyn, Mústafa men Túrar Rysqúlovtyng kelispey qaluy da osy arada bilingen” deuding ózi de osy taqylettes. Avtorgha Týrkistan respublikasy­nyng jariya­lanu tarihy da belgisiz. Onyng pikir­inshe, múhtariyat Tash­kentte dýniyege kel­gen, Qoqangha kóshken sekildi bolyp kórinedi: “Mústafa Shoqay Týrkistan re­s­pub­­likasynyng asta­nasyn Tash­kentten basqa jaqqa alyp ketudi oilastyra bastady. Aqyry toq­ta­gha­ny Qoqan qalasy boldy”, deydi.

Endi osy maqaladaghy “Eki Misha” mәselesine toqtalalyq. Onda Misha (Mihaiyl) Frunzening Misha (Múhamedjan) Tynysh­baevqa jazghan haty turaly aitylady. Orys Mishasy qazaq “Mishasyna” bylay degen sekildi: “Misha men Qoqandy qorshap túrmyn. Býgin týs qayta shabuyldy bastaymyn. Zenbirek kóp, oq ta kóp. Pulemet bar, әskerim jaqsy qarulanghan. Qoqan qalasy jermen jeksen bolady. Mening saghan aqylym, bәrin tasta da qash”. Osydan song Tynyshbaev hatty Mústafa Shoqaygha kórsetken kóri­nedi. Jazushynyng sheberligi boluy kerek, kózimen kórip, qolymen ústaghanday qylyp bayandaydy. Shyn­­­dyghyna kelsek, Qoqandy qor­shau kezinde M. Tynyshbaev ta, M. Frunze de ol jerde bolghan emes. “Shama-shama ghoy. Jayyqtyng suy-qyryq bóshke” dep dolbarlau­dyng siqy osynday. Aytarymyz qayratker túlghalarymyz turaly jazghanda naqty derekke sýiengen jón, “birin kókke úshyryp”, “birin jerge týsiruge” baghyttalghan salys-tyrmaly “әdisten” aulaq bol­ghan lәzim. Árqaysysynyng óz orny bar.

Desek te búl jәitterden Mús­tafa Shoqay esimi mýldem úmyt bolyp otyr, onyng shygharmashylyq múrasy zerttelmey keledi degen úghym tumaydy. Kerisinshe, úly túl­ghanyng ómiri men qyzmeti jóninde jaryq kórip jatqan basylym kóp, biraq solardyng ishinde naqtyly derekterge sýienip jazylghan oily enbekter sausaqpen sanarlyq.

Solardyng biri – D. Qydyra­liyevting 2007 jyly “Foliant” baspasynan jaryq kórgen “Mús­ta­fa Shoqay” degen zertteui. Avtor 1998 jyly Egey uniyver­siy­te­tinde profes­sor Ismail Akanyng jetek­shi­ligimen “Mústafa Shoqay. Ómiri, qyzmeti jәne dýniyetanymy” degen taqyryp boyynsha disser­tasiya qorghap, 2001 jyly onyng negizinde monografiya jariyalaydy (Hidi­ralyev D. Mustafa Gokay. Hayati, Faaliyetleri ve Fikirleri. 2001. Ankara). Ol kitaptyng biraz maghlú­mat­taryna “jiyen­dik” jasalyp ketkennen keyin, janadan jariya­lan­ghan enbek qosymsha tyng derek­termen tolyq­ty­rylyp, kórkem tilmen qaytadan jazylghan. Avtorgha týrik tilin jetik mengerui, kezinde Mústafa Shoqay­men taghdyrlas bolyp, birge júmys istegen Osman Qojanyng balasy, qazirgi kezde professor Timur Qoja­oghlymen, týrik halyq­tary ta­rihynyng bilgirleri Mehmet Saray, Baymyrza Hayt sekildi ghalym­darmen qoyan-qoltyq aralasyp, olar­dyng aqyl-kenesterin tyndauy zer­deli zertteu úsynugha mýmkindik bergen.

Kitapta Mústafanyng eseng jyl­dary, dýniyetanymynyng qalyp­tasuy, qoghamdyq-sayasy júmystargha ara­lasuy, elge oralyp, Týrkistan ólkesi músylmandarynyng ortalyq kenesine basshylyq etui, jergilikti túrghyn­dardyng sanasyna basqa halyqtarmen teng qúqyly ómir sýru iydeyasyn siniruge baghyttalghan qyz­meti keninen sóz bolady. Mú­sta­fa qoghamnyng beybit, evolusiyalyq jolmen damuyn jaqtaydy jәne ózining sayasy qyzmetinde osy qaghiy­dany bas­shylyq­qa alady. Sol maq­satta ol etnostyq, diny qaq­tyghys­targha jol bermeuge, shiye­le­nisti mәse­lelerding ózin kelissóz arqyly sheshuge, Týrkistandaghy barlyq sayasy partiya­lar jәne úiymdarmen qarym-qatynasta bolugha úmtylady.

Týrkistan múhtariyatyn jariya­lau­gha baylanysty jo­ghary­da kórsetilgen týrli jansaq pikirler men búrmalau­shy­lyqtargha nanymdy jauap­tar beriledi. Mysal retinde Tashkentte Kenes ókimetining ornauy­nan keyin qarashanyng biri kýni eki joldasymen Mústafanyng Samarqangha, keyin Ferghanagha kelui, Jana Margelan qalasynda Ólkelik músylmandar kenesi jiy­ynynda Býkiltýrkistandyq músylman­dardyng jalpy qúryltayyn shaqyru turaly sheshim qabyl­danghany, onyng Qoqan qala­synda ótkeni tyn­ghylyq­ty zerttelinipti.

Múhtariyatty bolishe­vikter qandy qyrghyngha úshyrat­qannan keyin biraz uaqyttan song әieli Mariya Gorinamen birge Mústafanyng Tashkentten Orynbor baghyt­yn­daghy poyyz­gha otyrghany búrynnan da mәlim bolatyn. Alayda D. Qydyraliyev Mús­ta­fanyng osy jolghy mar­shru­tyn anyqtauda tyng derekter keltirip, Halel Dosmúha­me­dovting auylynda qonaqta bolyp, odan әri Samara arqy­ly Ufa shaharyna bargha­nyn ja­zady.

Kitaptyng Orynbor men Samara qalalarynda Músta­fa­nyng Alashorda ýkimetining basshylary Á. Bókeyhanov, A. Baytúrsynov, M. Dulatov, M. Tynyshbaevpen, bashqúrt ýki­metining basshysy A. Z. Validiymen birge Týrkist­an­nyng atynan birneshe jina­lystargha qatysqany, onda ýsh ýkimet arasynda “Ontýstik-shyghys músylman ólkelerining fede­rasiyasyn” qúru turaly sheshi­mge qol jetkizilgendigi turaly maghlúmattary da otandyq tarihnamada shira­tyl­may kele jatqan taqy-ryptardyng biri deuge bolady.

Kitap kólemining jarty­syna juyghy Mústafanyng múghajyr­lyq kezenine arna­lyp, onyng birneshe baghytta júmys istegeni, últ-azattyq qozgha­lysy­nyng jana jaghday­daghy formasy men әdisterin, últtyq kýresting strategiyasy, taktiy­kasy men iydeologiyasyn, odaq­tastary men jaularyn anyq­tauy, “Týrkistan Últtyq Birligi” úiymyn, onyng baspa organdary –“Yeny Týrkis­tan” men “Yash Týrkistan” jurnal­daryn úiymdastyruy naq­tyly derekter negizinde órbi­tiledi, búl mәseleler jó­ninde avtor ózindik oy týiedi, sony payymdaularyn algha tartady.

Kitap jetistikterin tәp­tishtep jatu mýmkin bolmas, sonda da onyng M. Shoqaydyng “fashistik Germaniyagha qyzmet etui”, “Týrkistan legionyn qúrugha qatystylyghy” turaly syrttay ton piship, toghyshar týiin jasaytyndargha qaytar­ylghan jauap ispettes avtor­dyng dәleldi uәjderi nazar audara­dy, kónilge qonymdy.

M. Shoqay jalghyz qazaq halqynyng úly perzenti ghana emes, ol kezinde bodandyq jaghdayynda ómir sýrip jat­qan, bostandyqqa úmtyl­ghan barlyq týrki halyqtarynyn, kavkaz­dyqtar men ukraiyn­dardyng ortaq úly bola bildi. Ol últ­tardyng tarihy damu barysynda joq bolyp ketuin jaqtaytyn bolishevikterdi de, әsirese últshyl, nәsilshil Germaniyany da birdey jek kórdi. Kenes Odaghyn emes, ol jýrgizip otyr­ghan otarshyldyq sayasatqa qarsy túrdy, halyq­tar arasyn­daghy ynty­maq pen birlikti uaghyzdady. Onyng Ázirbayjan últtyq respub­likasynyng qúrylghan kýnine oray sóilegen jýrekjardy sózinde: “Kaspiy tenizi eki eldi bólmeydi, qayta olardy biriktiredi”, degen bolatyn. Músta­fanyng úrpaq aldynda atqarghan tolaghay isining de, onyng shygharmashy­lyghynyng da býgingi kýni de halqymyzdyng mýddesine júmys jasap kele jatqandyghyna osynyng ózi de dәlel emes pe?!

Halqyna qyzmet etudi ómir­lik múratyna ainaldyr­ghan túlgha turaly, shetel múraghat­tary men onyng kitap­hana­la­ryndaghy maghlú­mat­tardy, onyng aghylshyn, fran­suz, nemis, týrik, polyak, shved, t. b. tilder­degi qyruar maqa­la­lary men súhbattaryn, mem­leket qayrat­kerleri jәne diplomat­tarymen kezdesuleri jónindegi mate­rial­dardy jinastyru júmys­taryn algha qaray jalghastyru kerektigi –“Mәdeny múra” baghdarla­ma­synyng aldynda túrghan asa manyzdy, últtyq iydeologiya­myzdyng qalypta­suyna bereri mol is.

 

Kóshim ESMAGhANBETOV, tarih ghylymdarynyng doktory, professor.

Egemen Qazaqstan gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar