Senbi, 20 Tamyz 2022
Bilgenge marjan 2671 4 pikir 29 Nauryz, 2022 saghat 13:07

Kenes ókimeti kezenindegi Qazaqstandaghy últ sayasaty

Basy: Qorday oqighasy - últ sayasatynyng kórsetkishi me?

Patshaly Resey memleketi, bodauyndaghy halyqtardyng últtyq memlekettigi degen ústanymdy moyyndamaytyn birtútas unitarlyq qúrylymdy, ekonomikasy artta qalghan el bolsada imperiyalyq ambisiyasy joghary memleket bolatyn.

1917 jylghy qazang tónkerisinen keyin biylikting basyna bolishevikterding kelui, odan song búrynghy patshaly Resey memleketi aumaghyndaghy azamat soghysy bolishevikterding biyligin nyghaytyp, Kenes ókimetining ornauyna alyp keldi.

Biylik ýshin talasta bolishevikterding bәsining joghary boluynyng syry, últ mәselesine qatysty jalang úrandy sheber paydalana biluinde boldy. Bolishevikter búl kýreste búrynghy Resey imperiyasy qúramyndaghy últtardyng óz taghdyrlaryn ózderi aiqyndau qúqyghyn moyyndaytyndyqtaryn jariyalay otyryp, etnoterritoriyalyq belgilerine qarap vertikaldy integrasiyalanghan, ortalyqsyzdandyrylghan sayasy memlekettik qúrylym qúramyz dep jar saldy. Otarlyq bodaudan qajyghan, derbes el boludan ýmiti bar búrynghy Resey imperiyasynyng otar elderi jer-jerlerde bolishevikter ústanymyn qoldady. Búl bolishevikterding birtútas bólinbeytin Reseydi ghana tanityn aq gvardiyashylarmen kýresinde jenulerine septigin tiygizegen basty faktorlardyng biri bolyp tabylady. Nәtiyjesinde 1922 jyly 30 jeltoqsanda sesessiya qúqyghy bar teng halyqtardyng memlekettik odaghy retinde – Kenes Sosialistik Respublikalar Odaghy (әri qaray mәtinde - KSRO) dýniyege keldi.

Búl uaqytta Qazaq jerinde de sayasy jәne tarihy oqighalar qyzu jýrip jatty. Alash Orda partiyasynyng alqauymen federativtik respublika qúramyndaghy últtyq avtonomiyalyq memleket qúru әreketi, әskeri, ekonomikalyq  hәm sayasy kýshteri teng emes bolisheviktermen kýreste sәtsizdikke úshyrady. Qazaq jerinde de biylikke kelgen bolishevikter, búrynghy Alash Orda partiyasy ókilderining kenes biyligi qataryna kirip janqiyarlyq kýres jýrgizip, talap qoiy negizinde 1920 jyly 26 tamyzda Resey Kenestik Federasiyalyq Sosialistik Respublikasy (әri qaray mәtinde - RKFSR) qúramyndaghy Qyrghyz Avtonomiyalyq Kenestik Sosialistik Respublikasyn qúrdy. Búl sayasy memlekettik qúrylymnyng atauy 1925 jylydyng sәuir aiynda Qazaq Avtonomiyalyq Kenestik Sosialistik Respublikasy (әri qaray - QazAKSR) bolyp ózgertildi, respublika atauyna qatysty tarihy әdilettilik ornady. 1936 jyly 5 jeltoqsanda QazAKSR RKFSR qúramynan bólinip, Qazaq Kenestik Sosialistik Respublikasy (әri qaray mәtinde - QazKSR) mәrtebesinde, formalidy týrde tolyqqandy derbes memlekettik qúrylymgha ainaldy.

Býgingi tanda qoghamda Kenesi ókimeti men QazKSR-da jýrgizilgen últ sayasatyna qatysty eki údayy qarama-qayshy pikirler bar. Talassyz shyndyq Kenes ókimeti kezinde respublika boyynsha jappay sauatsyzdyqty joy, ekonomikany industriyalandyryp әrtaraptandyru, auylsharuashylyghyn damytu, otyryqshylyq túrmysqa ótip tútastay eldi-mekenderdi, qalalardy salu, mәdeniyet oshaqtaryn kóbeytip, bastauysh, orta, joghary oqu oryndarynyn, medisinalyq mekemelerding sanyng arttyru boyynsha nәtiyjeli júmystar jýrgizildi. QazKSR órkendep damydy.

Deytúrghanmende jogharyda atalghan jetistikter men jaqsylyqtardy tarazynyng bir basyna qoyyp, ekinshi basyna últ mәselesine tiygizgen zalalyn qoyatyn bolsaq, kóp ziyan shekkenimizdi angharamyz.

Mәselen Qazaq jerine Kenestik bolisheviktik biylik ornaghan kezden bastap, osy jerding iyesi, avtohtondy túrghyny – qazaq últynyng sany kýr kemip, respublikadaghy orys etnosy ókilderining sany artyp,  qazaq óz jerinde sany orys jәne ózge etnos ókilderinen kem az etnostyq topqa ainaldy.

Tarihy statistikalyq mәlimetter kelesini kórsetedi:

Kestedegi mәlimetterden kórip otyrghanymyzday Patshaly Resey memleketti jýrgizgen 1897 jylghy sanaq qortyndysyna sәikes sol uaqyttaghy Qazaqstandaghy etnostar arasyndaghy qazaq halqynyng ýles salmaghy 84%, al jalpy 3 mln. 392 mynnan  astam adamdy qúraghan. Osy kezdegi qazaq jerindegi orys etnosy ókilderining sany 454 mynnan astam adamdy, ýles salmaghy 11%, ózge etnos ókilderining ýles salmaghy 5%  qúraghan.

Kenes ókimeti ornaghannan keyin halyq sanaghy 1926 jyly jýrgizilip, qorytyndysyna sәikes qazaq jerindegi jalpy halyqtyng sany 53,5%-gha artyp, 6 mln. 151 mynnnan asqan. Alayda qazaq últynyng ýles salmaghy 84%-dan 58,5%-gha deyin tómendep, 1897 jylghy kórsetkishpen alghanda ósimi 6,9%, jan basy 3 mln. 627 mynnan astam qazaqty qúraghan. Yaghny 30 jylgha juyq uaqyt aralyghyndaghy qazaq últynyng jan basynyng ósimi bar joghy 234 mynnan astam adamdy qúrady. Dәl osy kezdegi qazaq jerindegi orys etnosynyng ósimi 1897 jylghy kórsetkishpen alghanda 180,6% qúrap, ýles salmaghy 20,6% - gha, al ózge últ ókilderining ósimi 582,7%, al ýles salmaghy 20,9 % artty. Osy uaqyt aralyghyndaghy qazaq jerinde mekendeytin etnostardyng arasynda qazaq últynyng ýles salmaghynyng azangyna 1918-1920 jyldarda oryn alghan azamat soghysyndaghy jәne de 1921-1922 jyldardaghy asharshylyqtyng boluyna baylanysty ólim-jitim, sonday-aq shetelderge qazaqtardyng kóshui әser etti dep esepteymiz.

1939 jylghy sanaq Qazaqstannyng etnostyq qúramy men kelbeti qatty ózgeriske úshyraghanyng kórsetedi. Jalpy halyqtyng sany 47 367 adamgha azayyp 6 mln. 151 mynnan astam adamdy, ósim 1926 jylghy kórsetkishpen alghanda – 0,8% (minus nól býtin onnan segiz payyz) qúrady. Alayda osy jerding bayyrghy túrghyndary - qazaqtardyng sany kýrt kemip, 3 mln. 627 myng adamnan 2 mln. 327 myng adamgha deyin tómendep 1 mln. 299 mynnan astam jan basyn joghaltty. Tabighy ósim 1926 jylghy kórsetkishpen alghanda – 35,8%-gha (minus otyz bes býtin onnan segiz payyzgha) deyin tómendep, shyn mәninde qazaq últynyng 3/1-i 1931-1933 jyldardaghy asharshylyqtan (resmy jariyalanghan derekterde 3/1-i dep tanylghanymen jekelengen zertteushilerding zertteu enbekterinde 3/2-ne juyq adam qyrylghan degen tújyrym bar), 1936-1937 jyldardaghy stalindik repressiyadan joyyldy. Qazaqtar óz jerinde etnostyq azshylyqty qúrady. Osynday óte ýlken masshtabta qazaq últynyng shyghyny oryn alghanda kezende respublika aumaghyndaghy orys etnosy ósimi 92,8%, jan basynyng sany 2 mln. 458 mynnan astam adamdy qúrady, etnostar arasyndaghy ýles salmaghy 39,9% kórsetip, 1926 jylghy kórsetkishpen salystyrghanda 20 % juyq artty. Búl uaqyttaghy respublikadaghy ózge etnostardyng da tabighy ósimi 5,32 % kórsetip 68 mynnan astam adamdy kórsetti, ýles almaghy 22,19% qúrady. Statistikalyq mәlimetter QazKSR halqynyng sany 1926 jylghy kórsetkishpen salystyrghanda aitarlyqtay tómendemgenin, yaghny bar bolghany 47 367 adamgha azayghanyn kórsetkenimen, 1939 jylghy sanaq kórsetkishterin etnostyq qúramyna qaray taldaytyn bolsaq, osy jerding bayyrghy túrghyndary – qazaq últy 3/1 –nen astam jan basyn joghaltyp, tabighy ósimi - 35,8%-gha (minus otyz bes býtin onnan kegiz payyzgha) deyin tómendep ketti. Búl «Qazaq» - dep atalatyn últtyng genofondyn kýiretip jiberuge shaq qalghan adamzat tarihyndaghy jasalghan ýlken qylmystardyng biri bolatyn. Búl - KSRO dep atalatyn  alyp memlekettik jýiede últ mәselesining ayaqqa taptalghandyghyn aighaqtaydy. Búl resmy týrde asharshylyq dep moyyndalghan, qazaq últynyng 3/1-in joyylghan geonosid bolatyn.

Stalindik kenes biyligining osy genosidtik sayasatyn býginde qazaqstandyq orys tildi jәne reseylik zertteushiler, 1931-1933 jyldardaghy Qazaqstanda bolghan asharshylyq genosid emes, búl stalindik kenes basshylyghynyng KSRO-da qarqyndy industrializasiya ýderisin jýzege asyrugha qajetti qarajatqa qol jetkizetin eksporttyq ónim – astyqty molynan óndiru ýshin, eshqanday ghylymy zertteulersiz elep-ekshenbey jýrgizilgen agrarlyq sayasaty dep aqtaugha tyrysady. Olay bolsa osy ústanymdaghy zertteushiler stalindik újymdastyru sayasaty tikeley sol kezdegi qazaqtyng dәstýrli ekonomikasy bolyp tabylatyn – malsharuashylyghy jәne de sharuashylyq ynghayyna qaray qalyptasqan dәstýrli ómir saltyn joygha baghyttalghanyna nelikten nazar audarmaydy? Stalindik agarlyq sayasatynyng saldary qazaqtyng dәstýrli ýy sharuashylyghy men qazaq jerindegi 80% mal basyn joyyp jibergendigin, tipti újymsharlargha (kolhozdar) birikken qazaqtardyng astyq óndirip, sodan qoldaryna tiygen songhy astyghyna deyin syryp alghanyn nege aitpaydy?

Ras kýshtep újymdastyru sayasaty men repressiya Mәskeude josparlanyp, shynayy ómirde últtyq belgilerine qaramastan barlyq enostargha qatysty jergilikti kadrlarmen jýzege asyryldy. Alayda dәl osy kezende Qazaqstan jerindegi qazaq últynyng 3/1 joyylyp, tabighy ósimi  1926 jylghy kórsetkishpen alghanda – 35,8%-gha (minus otyz bes býtin onnan segiz payyzgha) deyin tómendep ketti. Osy kezendegi Qazaqstan jerindegi ómir sýrip jatqan ózge etnostar osynday dengeyde joyylyp, tabighy ósimi minustyq shekke ótip ketken emes, kersinshe ózge etnostardyng barlyghynyng jan basy qarqyndy ósken.

Osyghan oray stalindik kenes biyligining jýrgizgen agrarlyq sayasaty shyng mәninde qazaq últyn jongha baghyttalghan genosiydik sayasat dep aitugha tolyq negiz bar. Sonday-aq kýshtep újymdastyru sayasaty jergilikti kadrlarmen jýzege asyrylghanymende, búl sayasattyng saldaryn aldyn-ala biluge mýddeli bolmaghan, jәne de osy sayasattyng «asyra silteu» tәsilderimen jergilikti kadrlarmen jýzege asyryluyna mýmkindik bergen Stalin jәne kenes biyligining joghary basshylyghy eng birinshi kezekte kinәli bolyp tabylady. Sodan keyin ghana osy qandy sayasattyng jýzege asyryluyna ózderining ólsheusiz ýlesterin qosqan – jergilikti kadrlar kinәli.

XX ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy Qazaqstandaghy qazaq últynyng  últtyq azshylyqta boluyna tikeley әser etken oqigha - búl 1954-1965 jyldary jýrgizilgen «Tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeru» dep atalatyn KSRO-nyng agrarlyq sayasaty boldy. Osy sayasatty nәtiyjesinde Qazaqstangha milliondaghyn slavyan tekti halyqtar men basqa da etnos ókilderi kóshirilip әkelindi.

KSRO-da 1959 jyly jýrgizilgen sanaqtyng nәtiyjesi kórsetip otyrghanday, osy kezendegi Qazaqstandaghy halyqtyng sany 9 mln. 309 mynnan astam bolghan, 1939 jylghy kórsetkishpen salystyrghanda tabighy ósim 51% qúraghan. Etnostyq qúramyna qaray taldaytyn bolsaq, qazaq últynyng tabighy ósimi 1939 jylghy kórsetkishpen alghanda týzelip 20% shyqqan, jan basy sany 2 mln. 794 mynnan astam adamdy qúrap, 467 909 adamgha ósti, etnostar arasyndaghy ýles salmaghy 30% qúrady. Sәikesinshe osy kezendegi orys etnosynyng ósimi 1939 jylghy kórsekishpen alghanda 62% qúrap, jan basynyng sany 3 mln. 974 mynnan astam adamdy qúrap, 1 515 542 adamgha ósken, etnostar arasyndaghy ýles salmaghy 43% qúrady, respublikadaghy sany kóp negizgi etnosqa ainaldy. Sonday-aq ózge etnos ókilderining jiyntyq kórsetkishteri de olardyng da respublikada qarqyndy óskening kórsetedi. Mәselen, 1939 jylghy kórsetkishpen alghanda ózge etnostardyng tabighy ósimi 86% shyghyp, adam sany 2 mln. 540 mynnan asqan, jan basy 1 175 862 adamgha ósken, ýles salmaghy 27% qúrady. Jogharydaghy aqparattan kórip otyrghanymyzday búl kezende de bayyrghy últ  - qazaq últynyng tabighy ósimi óte tómen bolghan, KSRO-nyng tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeru degen jeleumen KSRO-nyng basqa aumaqtarynan slavyan tekti halyqtar men ózge etnostardy kóptep әkelui saldarynan  etnikalyq az topqa ainaluy aiqyn kórindi. N. Hrushevting osy kezde jýrgizgen sayasatyna qatysty: «Patshaly Resey ýkimeti qanshama ghasyr boyyna jýzege asyrylmaghan isti men bar bolghany ainalasy 2-3 jylada jýzege asyrdym» degen aforizmge ainalghan danghaza maqtanysh sózi tekke aitylmaghan tәrizdi.

Qazaqstandaghy qazaq últynyng sany 1926 jylghy mejege jetip, odan asuy tek jarty ghasyrdan astam uaqyt ótkennen keyin ghana jýzege asyp, «qazaq óz jerinde etnikalyq az top» degen kórsetkishten aryluy XX ghasyrdyng 80 jyldarymen túspa-tús keldi. 1989 jylghy jýrgizilgen sanaqqa sәikes respublikadaghy jalpy halyqtyng sany 16 mln. 464 mynnan astam adamdy, al tabighy ósui 1959 jylghy kórsetkishpen salystyrghanda 77% qúrady. Qazaq últy ókilderining sany 6 mln. 534 myndy qúrap, 1959 jylghy kórsetkishpen salystyrghanda tabighy ósim 134 % shyghyp, jan basy 3 739 650 adamgha ósti. Etnostar arasyndaghy ýles salmaghy da artyp, búghan deyin etnostyq basym top bolyp esepteletin orys etnosymen tenesip 2%-gha asty, jalpy 40% qúrady. Osy kezendegi respublikadaghy orys etnosynyng sany 6 mln. 227 mynnan asyp jyghyldy, tabighy ósimi 57% qúrap, jan basy 2 253 320 adamgha ósti, ýles salmaghy 38% qúrady. Ózge etnostardyng tabighy ósimi 1959 jylghy kórsetkishpen alghanda 46% bolyp, adam sany 3 mln. 702 mynnan astam adamdy qúrady, jan basy 1 161 647 adamgha artty. Jalpy alghanda búl kezeng Qazaqstandy mekendegen barlyq etnostar ýshin jaymashuaq qolayly bolghanyn kóremiz.

Osy rette jalpy KSRO-daghy últ mәselesine qatysty jýrgizilgen sayasattyna toqtalatyn bolsaq, últ sayasatyn bolishevikter partiyasy sosializm qúrlysynyng qúramdas bóligi retinde qarady. Últtyq mәsele odaqtaghy újymdastyru, industriyalandyru, mәdeny ózgerister, qarqyndy moderinizasiya ayasynda qarastyrylyp, búl atqarylyp jatqan júmystar birin-biri tolyqtyratyn, ajyramaytyn tútas bir mәsele dep qabyldanady.

Últ mәselesinde kenester biyligi formalidy týrde kenestik últtyq respublikalardy qúra otyryp, keyinen olardyng barlyghyn tapsyz, últsyzdandyrylghan qoghamgha ainaldyrudy kózdedi.

Bolishevikterding kommunistik partiyasy últtyq kimdikti (iydentichnosti) moyyndamaytyn ortodokasaldy marksistik ilimge taban tirey otyryp, últ mәselesine ýlken zalal keltiretin úly orystyq shovinizm jolyn tandady. Maqsattary últtyq kimdikten (iydentichnosti) joghary túratyn «kenes adamy» degen kimdikti (iydentichnosti) búqara halyqtyng sanasyna tanu boldy.

Asa múqiyat oilastyrylghan sayasy sheshimderdi talap etetin, óte nәzik últ mәselesi taqyryby әmirshil-әkimshil tәrtippen qaralyp, kommunistik partiya basshylyghyndaghy adamdardyng voluntaristik - jeke ambisiyalyq, jәne de últtyq tólumalyq pen erekeshelik mәselelerin nazargha almaytyn sosialistik mazmúnda iydealogiyalandyrylghan avanturalyq  tәsildermen sheshildi.

V.I. Lenin dýniyeden óter aldyndaghy kommuinistik partiyanyng XII sezinen bastap KSRO qúlaghangha deyingi barlyq sezderde Kenes Odaghynda últ mәselesi joq, barlyq týiitkildi mәseleler sheshildi dep mәlimdelip keldi.

Jalpy KSRO-da bolishevikterding kommunistik partiyasy últ mәselesinde etnostardyng últtyq memlekettik qúrylym retinde ózin aiqyndaudan bastap últtyq mәdeniyetti damytugha deyingi súraqtarda qiytúrqy qos standartty gibridtik sayasat ústandy.

XX ghasyrdyng 80 jyldarynda KSRO-da 53 últtyq-memlekettik jәne últtyq-әkimshilik qúrylymdar bolady. Olardyng 15-i respublika, 20-sy avtonomiyalyq respublika, 8-i avtonomiyalyq oblystar, 10-y okrugtar boldy. Búlardyng ishinde RKFSR qúramyna 16 avtonomiyalyq respublika, 5 avtonomiyalyq oblys, 10 okrug kirdi.

Jogharyda kórsetkenimizdey etnostardyng últtyq memlekettik qúrylymdy aiqyndau mәselesinde, respublika statusynda formalidy týrde sesessiya, yaghny bólinip shyghu qúqyghy berilgen últtyq-memlekettik qúrylymdardy qúrugha mýmkindik berildi. Alayda shyn mәninde 15 odaqtas respublika Mәskeuge tikeley baghynyshty bolatyn, olardyng odaqtan bólinip shyghu - sesessiya qúqyghy qaghaz betine týsirilgen jay ghana deklarasiya boldy. Mәskeu 70 jylgha juyq osy 15 respublikany ashsa alqanynda, júmsa júdyryghynda ústady, últtyq mýdellerin eskermey ozbyr sayasat ústandy. Múnyng jarqyn mysalyn biz N.S. Hrushevting XX ghasyrdyng 60 jyldary Qazaqstannyng soltýgindegi 5 oblysty RKFSR qúramyna qosyp almaqqa niyettengen әreketinen kóremiz.

Respublikalardaghy últtyq mәdeniyet sosialistik mazmúnnyng ayasynda damytylyp, sosialistik mazmún ayasynan shyqqan últtyq mәdeniyet qúbylystary feodaldyq zamanda qalyptasqan eskilikting sarqynshaqtary, últshylydyq dep baghalanyp, qatang shekteldi.

Kenestik iydealogiya sosialistik qúrlystyng mindeti - KSRO dep ataltyn alyp memlekettik qúrylym aumaghynda qoghamdyq damu formasiyasy әrkelki rulyq-taypalyq qúrlystan bastap, feodaldyq qúrlys, sonday-aq kapitalistik qatynasqa ótken halyqtardyng damu dengeyin tengeru dep nasihattady. KSRO aumaghyndaghy barlyq últtar men etnostar teng dep jariyalady. Búl shynymende aldynghy qatarly progressivti iydeya bolatyn. Alayda, osy iydeya qalay jәne qanaday tәsildermen jýzege asyryldy?

Búl iydeya KSRO qúramyndaghy halyqtardyng últtyq tóltumalyghy men erekshelikteri, últtyq mәdeniyeti men tarihy qúndylyqtaryn joya, auyr núsqan keltire otyryp  jýzege asyryldy. Patshaly Resey biyligi túsynda óz aldyna bólek últ retinde ómiri sýrip jatqan kóptegen etnostar ana tilderinen airylyp joyylyp ketti.

1938 jyly Halyq Komissarlary Kenesi jәne bolishevikterding Býkilodaqtyq komunistik partiyasy Ortalyq Komiytening «Últtyq respublikalar men oblystardaghy mektepterde orys tilin mindetti týrde oqytu turaly» birlesken qaulysy shyqty. Atalghan qauly KSRO boyynsha bilim oshaqtaryndaghy tәrbie jәne oqytu ýderisin úiymdastyruda  orys tilinde basymdyq berdi. Orys tili últaralyq qarym-qatynas tili dep tanyldy. Resey memleketi tarihyn oqytu jolgha qoyylyp, orys últynyng iydealogiyalyq róli kýsheytildi, orys últy – «Agha últ» degen týsinik qalyptastyryldy. Odaqtyq dengeyde orystandyru sayasaty qarqyndy jýrgizildi.

QazKSR-gi jaghdaygha keletin bolsaq Qazaqstan is jýzinde kenes әdeby ainalymynda jii qoldanatyn «Halyqtar dostyghy laboratoriyasyna» ainaldy. Búghan jogharyda bayandap ótkenimizdey Patshaly Resey zamanynan bastap slavyan tekti halyqtar men ózge de últ ókilderi Qazaq jerine jappay qonys audaruy, halyqtardyng Stalindik deportasiyasy, Hrushevting tyng jәne tynayghan jerlerdi iygeru nauqany kezinde syrttan kóptegen últtardyng qonys audaryp kelui әser etti. Búl kezende qazaq últy óz jerinde túryp, últtyq azshylyqqa ainaldy. Qoghamdyq qatynas, is-qaghazdaryn jýrgizude orys tili resmy qarym-qatynas tiline ainaldy. Osyghan baylanysty qoghamdyq jәne últaralyq qatynasta orys tildilerding mereyi ýstem boldy. Qazaq últynyng ókili óz jerinde túryp, ózinin  ana tilinde ózin túlgha retinde jýzege asyra almaytyn, qúqyghyn qorghay almaytyn jaghdaygha jetti. Últaralyq qatynasta týiitkildi mәseleler internasionaldyq prinspter negizinde bayyrghy avtohtondy últ – Qazaq últynyng últtyq mýdesine núsqan keltire otyryp sheshildi.

Respublika aumaghynda qazaq tilindegi mektepterding sany orys tildi jәne aralas mektepterding sanynan az boldy. Mәselen tәuelsizdigimizdi alatyn jyldyng qarsanyndaghy mәlimetter boyynsha respublikadaghy jalpy orta bilim beretin mektepterding sany 8230 bolghan. Olardyng ishinde 2798 qazaq tilinde, 3570 orys tilinde, qalghan 87 mektep tәjik, ózbek, úighyr tilinde tәrbie jәne bilim bergen. Zer salyp qarasanyzdar 1991 jyldary respublikadaghy qazaq últy ókilderining sany búghan deyin basym bolyp kelgen orys etnosy sanymen tenesip, basymdyq alyp asa bastaghan tús. Osy kezding ózinde qazaq mektepterining sany qysqaryp, orys tildi mektepterden az boldy. Shyntauytynda qazaq tildi mektepterding sany jalpy respublika aumaghyndaghy mektepterding 3/1-in de qúraghan joq. Sebebi, aralas tildi mektepter degenimiz is jýzinde orys tili basymdyq berilgen bilim oshaqtary bolatyn, yaghny shapanyng teris ainalyryp kiygizgen orys tildi mektepter edi. Aralas mektepter ruhany otarlaudyng qúraly bolghandyghyn ghalym Mekemtas Myrzahmetov aghamyz ózining enbekterinde zerttep, ziyandy qyr-syryn ashyp, últtyghymyzgha qaterli ekenin tarihy dәlelmen ghylymy negizdep jazdy. «Týzemdikterding mektebi» dep atalatyn aralas mektepterding bastauynda Patshaly Resey memleketi túsyndaghy missionerler Iliminskiy, Alektorov, Ostroumovtar túrdy. Olar qazaqty orystandyrudyng kilti – aralas mektepte dep qaraghan.

Sonday-aq 1991 jylghy mektepke deyingi úiymdardyng statistikasyna nazar audaratyn bolsaq, respublika aumaghynda 8743 bala-baqshalar júmys istegen. Olardyng 6995 orys tildi, al 1748 qazaq tildi bala-baqshalar bolghan, yaghny 75%-dan astamy orys tildi mektepke deyingi úiymdar boldy.

Óner men bilim mәdeniyet oshaqtary bolyp tabylatyn ýlken qalalarda internasionaldyq prinspen halyqtardyng etnostyq belgilerine qaray jasyryn limitter belgilendi. Qalagha qonys audarudy qalaghan qazaq últy ókilderin qalagha tirkeuge almay, qonys audarugha mýmkindik bermedi. Mәdeniyet pen órkeniyetting oshaghy dep tanylghan Almaty qalasynyng ózinde jalghyz bir ghana qazaq tildi mektep boldy. Qalardaghy qazaq últy ókilderining sany az boldy, qazaqtar negizinen auyldy jerlerde ómir sýrdi. Auyldy jerlerde mektep bitirgen týlekterge birden joghary oqu orynyna týsuine mýmkindik bermey, kommunistik qúrlysty qúrugha at salysulary ýshin bir-eki jyl shopandargha kómekshi qylyp jiberildi. Bir jylgha auylda qalghan qyz balalar kóbinese túrmys qúryp sol jerde qalatyn. Er balalar jarqyn kommunizmdi qúrugha óz ýlesterin qosqannan keyin әskery boryshtaryn óteuge Kenes armiyasyna baratyn. Armiyadan keyin kóbinese jogharghy oqu orynyna týsu mәselesining ózektiligi kómeski tartyp, әri qaray auyl tirshiligine aralasyp kete beretin. Túrmystyq shovinizm órkendep, qoghamdyq oryndar men kóshelerde qazaq tilinde sóilesken adamdargha slavyan tekti halyqtardyng taratypan týsiniksiz tilde sóilesulerin dogharyp, orys tilinde sóilesulerin talap etken eskertuler jasaldy.

KSRO qúramynda bolghan QazKSR-daghy últ mәselesining jalpy jaghdayy osynday boldy. Beynelep aitsaq, orys tili joghary arbitr qyzmetinde bolyp, etnos aralyq qarym-qatynastyng qúraly sanaldy. Orys tiling tútynushalardyng qúqyghy airyqsha qorghalyp, qoghamnyng tolyqqandy mýshesi retinde qabyldandy. Soghan oray barlyq artyqshylyqtardy paydalanuyna jol ashyldy. Osy jerding týpkilipti bayyrghy túrghyndary – qazaqtar demografiyalyq es jiyp, etnostyq basymdyqqa shygha bastauyna qaramastan ana tili túrmystyq dengeyden aspaytyn etnos ishindegi qarym-qatynas qúralyna ainaldy. Últtyq mýdde internasionaldyq prinsp degen jeleumen shektelip, orys shovinizmi keng etek jaydy. Etnostardyng últtyq kimdigin (iydentifikasiya) aiqyndaugha jol berilmey, «Sovet adamy» degen týsinik syrttan iydealogiyamen tanyldy. Etnostar arasyndaghy kez kelgen mәsele qazaq últynyng mýddesin shekteu esebinen sheshildi. Qazaq últy ókilderi sanasynda internasionaldyq prinsptermen taptalghan boykýiezdik, kónbistik stereotiypi qalyptasty. Búl halyqtar dostyghynyn, yntymaqtastyghynyn, tatulyghynyng jarqyn kórinisi, etalony dep nasihattaldy.

Jalghasy bar...

Amankeldi Saduaqas

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2954
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2160
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1819
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2920