Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Janalyqtar 3145 0 pikir 9 Qazan, 2012 saghat 07:35

Dahan Shókshir. Han Abylaydyng asyna «Aqqayyn» alqaby súranyp túr

Kelesi jyly Abylay hannyng 300 jyldyq merey toyy toylanady. Elimiz tәuelsizdik alghan tústa Úly hanymyzdy ardaqtap 280 jyldyq merey toyyn Aqmola obylysy, Burabay audany, Mәdeniyet auylynyng «Aqqayyn» degen әsem tabighatty alqabynda toylaghan edi.  Osy tarihy orynnyng manyzdylyghyn saralay kelip, Úly hannyng 300 jyldyq toyyn osy alqapta ótkizudi auyl bolyp úsynady. Búl alqaptyng aumaghy keng jazyq, orman toghaymen qorshalghan. Kóptegen tarihy kino týsirilgen. «Aqqayyn» alqaby aspan asty ashyq múrajayyna súranyp túr. Burabay tabighy últtyq parkining janynda.  Turisterding yntasyn tartary anyq. Toy qarsanynda Abylaydyng qonysy bolghan qazaqtyng qaymaghy búzylmaghan Mәdeniyet, Qyzylaghash auyldaryn HHI ghasyr auylynyng talabyna say kórkeytip, basqalargha ýlgi, tәjiriybe  kórsetken jón. Qyzyl aghash auyly - Abylay han ordasyn qondyrghan eldi-meken.

Kelesi jyly Abylay hannyng 300 jyldyq merey toyy toylanady. Elimiz tәuelsizdik alghan tústa Úly hanymyzdy ardaqtap 280 jyldyq merey toyyn Aqmola obylysy, Burabay audany, Mәdeniyet auylynyng «Aqqayyn» degen әsem tabighatty alqabynda toylaghan edi.  Osy tarihy orynnyng manyzdylyghyn saralay kelip, Úly hannyng 300 jyldyq toyyn osy alqapta ótkizudi auyl bolyp úsynady. Búl alqaptyng aumaghy keng jazyq, orman toghaymen qorshalghan. Kóptegen tarihy kino týsirilgen. «Aqqayyn» alqaby aspan asty ashyq múrajayyna súranyp túr. Burabay tabighy últtyq parkining janynda.  Turisterding yntasyn tartary anyq. Toy qarsanynda Abylaydyng qonysy bolghan qazaqtyng qaymaghy búzylmaghan Mәdeniyet, Qyzylaghash auyldaryn HHI ghasyr auylynyng talabyna say kórkeytip, basqalargha ýlgi, tәjiriybe  kórsetken jón. Qyzyl aghash auyly - Abylay han ordasyn qondyrghan eldi-meken.

Aqqayyng alqaby kógildir Kókshe ólkesining tabighaty túnghan әsem Burabay tau silemderining shyghys baurayynda qanat jayghan ormandy alqaptyng shetine ortagha qaray súghyna ornalasqan ainalasy at shaptyrymday keng alqap.  Qaraghayly   ormannyng jiyegi ay qoralas keng alqap, әr túsynda myng búralghan shoq qayyndar óskendikten, bayyrghy júrt «Aq qayyn» alqaby atapty. Qazir búl alqapty Burabay manyndaghy әsirese sol mangha tayau ornalasqan Mәdeniyet, Janatalap, Qymyzyn-ay auylynyng túrghyndary «Abylay alqaby» dep te aitady. Sebebi, Qazaq elining tәuelsizdik jylnamasynyng bastauy bolghan 1991 jyly Alashtyng basyn qosyp, osy ónirde Aq ordasyn tigip 48 jyl handyq qúrghan Qazaq memleketining úly hany Abylaydyng 280 jyldyq toyy dýrkirep ótken tarihy oryn. Aq qayyng alqaby Mәdeniyet auylyna 3  shaqyrym. Eki orta jadaghay jazyq bolghanmen, kishigirim tómpeshikter shoghyry kózge úshyrasady. Alqaptyng soltýstik shyghys betinde biyiktigi 50 metrge juyq, ainalasy 100 sharshy metrdey qoldan jasaghanday tóbeshik ornalasypty. Osy tóbeshikting ýstin arnayy tegistep, toydyn, yaghni, Abylay hannyng bas ordasyn tigipti. Tóbeshikting tóbesin kóp tegisteu qajet etpegen deydi, kórgender. Sebebi, joryq jyldary han Abylay osy tóbede túryp, alqapta sap qúrghan sarbazdaryna keleli kenesipen, búiryghyn bergen desedi. Rasynda tóbeni  óz kózinizben kórseniz, tóbe ýstinde aq boz arghymaqtyng ýstindegi Abylay handy, tóbeshikting etegin ainala sap týzep, Abylaylaghan qalyng sarbaz, sardarlaryn eriksiz kóz aldynyzgha elestetesiz. Abylay hannyng 280 jyldyq mereytoyyna Kókshetau oblysynyng audandarynan barlyghy 100  astam ýy tigilipti. Bas orda ornalasqan tóbeshikting aldynda at jarysqan ainalmanyng / ippodrom/ sopaq izi әlide sayrap jatyr.  Elimizde alghash ret Bógenbay batyrdyng 300 jyldyq mereytoyynan son, osy alqapta ashyq aspan astynda Abylay han turaly tarihy drama  qoyylghan. Dramany  sәtti sahnalaghan, sol kezdegi Aqmola oblystyq muzykalyq-drama teatrynyng rejiyseri, Mәdeniyet auylynyng tumasy Jaqyp Omarov «Dala rejiyseri» degen ataqqa ie bolady.Tóbening dәl qarsy jatqan ormandy tau bókterinde «Batyr Bayan» kinosy týsirilipti. Qazbalay berse alqaptyng tarihy mәni zor.

«Abai.kz»

0 pikir