Júma, 12 Tamyz 2022
Janalyqtar 2407 0 pikir 8 Qazan, 2012 saghat 13:29

Qazaq elin tós qaltasynyng týbine salyp aldym dep sanasa, Resey biyligi qatty qatelesedi!

Aydos Sarym, sayasattanushy: Qazaqstanda Kedendik odaq, Euraziyalyq odaq siyaqty úghymdar aityla bastaghaly qoghamda týrli pikir qalyptasty. Biylik jaghy negizinen Reseyding jeteginde jýretin múnday úiymdar men odaqtardy tiyimdi dep sanasa da qogham olay dep eseptemeydi. Sebebi, mәselening týp tórkinin qoghamnan eshkim de jasyryp jaba almaydy.
Halyq últ mýddesin qorghauda júdyryqtay júmyla alatynyn uaqyt ótken sayyn dәleldep keledi. Sonyng biri - el azamattarynyng bastamasymen kóterilip jatqan referendum ótkizu mәselesi. Búl teginnen tegin kóterilip otyrmaghanyn dos ta, dúshpan da týsinui kerek. Nege deysiz ghoy. Sebebi tómendegidey... Qoghamdyq sana integrasiyanyng balama ssenariylerin qosh kórmeydi. Ras, Qazaqstan Reseymen arada úzaqmerzimdi qarym qatynas ornatatyn da shyghar. Biraq, meninshe, oghan jetu ýshin keminde 20-30 jyl uaqyt kerek. Ol ýshin Reseyding ózi ózgerip, mýlde basqa memleketke ainalugha tiyis. Reseylik sayasatkerler «júmsaq kýsh» jayly mәlimdemelerdi teginnen tegin aityp jatqan joq. Býginde Reseyding úly әdebiye¬tinen basqa eshqanday kýshi joq. Biraq әlemning eng ýzdik avtorlaryn oqu mýmkindigi tughan qazirgi kezende, orys әdebiyeti de kómes¬kilene bastady.

Aydos Sarym, sayasattanushy: Qazaqstanda Kedendik odaq, Euraziyalyq odaq siyaqty úghymdar aityla bastaghaly qoghamda týrli pikir qalyptasty. Biylik jaghy negizinen Reseyding jeteginde jýretin múnday úiymdar men odaqtardy tiyimdi dep sanasa da qogham olay dep eseptemeydi. Sebebi, mәselening týp tórkinin qoghamnan eshkim de jasyryp jaba almaydy.
Halyq últ mýddesin qorghauda júdyryqtay júmyla alatynyn uaqyt ótken sayyn dәleldep keledi. Sonyng biri - el azamattarynyng bastamasymen kóterilip jatqan referendum ótkizu mәselesi. Búl teginnen tegin kóterilip otyrmaghanyn dos ta, dúshpan da týsinui kerek. Nege deysiz ghoy. Sebebi tómendegidey... Qoghamdyq sana integrasiyanyng balama ssenariylerin qosh kórmeydi. Ras, Qazaqstan Reseymen arada úzaqmerzimdi qarym qatynas ornatatyn da shyghar. Biraq, meninshe, oghan jetu ýshin keminde 20-30 jyl uaqyt kerek. Ol ýshin Reseyding ózi ózgerip, mýlde basqa memleketke ainalugha tiyis. Reseylik sayasatkerler «júmsaq kýsh» jayly mәlimdemelerdi teginnen tegin aityp jatqan joq. Býginde Reseyding úly әdebiye¬tinen basqa eshqanday kýshi joq. Biraq әlemning eng ýzdik avtorlaryn oqu mýmkindigi tughan qazirgi kezende, orys әdebiyeti de kómes¬kilene bastady.
Reseyding kózi ashyq, kókiregi oyau, oily adamdary men sarapshylary bizben «ýlken kókemiz» bolyp sóilese bastady. Jiyrma jyl - ótken tarihty úmyttyru ýshin jetkilikti uaqyt dep oilau eng ýlken qatelik. Euraziyalyq integrasiya búl tútas últtyng jasaghan tandauy degendi estiymiz. Biraq, shyn mәninde, búl - últtyng az ghana tobynyng jasaghan tandauy ghana. Dәlirek aitqanda búl - eshteneni aiqyndamaytyn, týbegeyli sheshe almaytyn tandau. Osy túrghydan alghanda, Kedendik odaq, Újymdyq qauipsizdik kelisimsharty úiymy. Euraziyalyq integrasiya - múnyng bәri halyqty aldaudyng bir týri. Búl - әldeqashan kýiregen Kenes odaghynyng janghyryghy. 
Beybit týrde qosh aitysu ýshin myna nәrseni úghynghan jón. Biz ómir sýrip jatqan kenistikte burokrattar nemese jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq birige almaydy. Últtar men halyqtar ghana biriguge qaqyly. Búl jerde naghyz shynayy integrasiyagha birigu turaly sóz qozghalyp jatqan joq. Sondyqtan biz taghy bir mәrte ekinshi sortty últqa ainalghymyz kelmeydi. Biz óz taghdyrymyz ben aqyl oiymyzdy, ar namysymyzdy ózge elge qoldan bergimiz kelmeydi. Tipti, ol jaqyn, bauyrlas el bolsa da. Búghan eshuaqytta jol bermeymiz. Býginde referendum turaly bastama kóterilip jatqanda ony qos qolmen qoldau kerek! Qogham basqasha әreket ete almaytynyn kórsetuimiz qajet!
Ókinishke qaray, qazirgi kezde qoghamda el tәuelsizdigin joghaltyp alu turaly qauip basym. Ashy da bolsa shyndyghy osy. Biraq, búl qauipting aldyn alugha bizding mýmkindigimiz bar. Mýlde sharasyz emespiz. Memleketimiz syrtqy qaryzynan qútylyp, Kedendik odaq pen Euraziyalyq ekonomikalyq kenistikten de shyghamyz. Sondyqtan eng aldymen ne isteytini-miz turaly aqyldasyp, ortaq kelisim-pikirge keluimiz kerek. 
Mәselen, reseylik naryqqa Qazaqstandy shygharu arqyly Reseyding kóksegeni ne ekenin anyqtap aluymyz qajet. Sondyqtan, Qazaqstan men Resey arasyndaghy odaqtyng keleshegi turaly qogham bolyp kóterip, reseyliktermen búl jóninde pikir almasqan dúrys dep oilaymyn. Qazaq elin tós qaltasynyng týbine salyp aldym dep sanasa, Resey biyligi qatty qatelesedi! Óitkeni, qazir qogham da, ondaghy kózqaras, týsinik te búrynghyday emes. Týbegeyli ózgergen. Keshegi balalar býgin el tizginin ústaugha jarap qaldy. Búl degeniniz óz elining tәuelsiz¬digin Qazaq qoghamy onayshylyqpen bere qoymaytynyn kórsete¬di. Jana kózqarastaghy, janasha oilaytyn osynday úrpaqtyng buyny elining erteni ýshin jauapty ekenin biledi. Últtyn, memle¬ketting mәselesin Resey men Qazaqstan biylik ókilderining ózara kelissózderi emes, tek qana osy jana úrpaq buyny sheshuge tiyis. Qalay desek te, qoghamnyng aitqany men әrbir azamattyng tandauy eskerilip, biylikting múnymen sanasatynyna kýmәn joq. Sol sebepti songhy sózdi qogham bolyp ózimiz aituymyz kerek. Sol ýshin birlese, yntymaqta bolyp, biylikke qatang talap qonggha tiyispiz!

"Últ Times" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2060
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2010
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1705
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2735