Sәrsenbi, 10 Tamyz 2022
Bilgenge marjan 2303 0 pikir 14 Nauryz, 2022 saghat 08:07

Ámir Temir jәne Mәmlýkter

Ámir Temir ózining ainalasyndaghy kórshi elderdi týgelimen jaulap alyp, bir ortalyqqa baghyndyrghan song (astanasy Samarqand), músylman elderi sanalatyn Osman týrikteri men mәmlýkter biylegen Mysyr súltandyghyna atbasyn búrady.

Ekeuining qaysysyna aldymen soghys asharyn biraz uaqyt bezbenge salyp, oy jýgirtedi. Sóitip, dalalyq qypshaq mәmlýkter biylegen Mysyr eline bet alady. Ony amerikalyq ghalym jәne jazushy Hilda Hukhem ózining Ámir Temirge arnalghan ghylymy enbekterinde bylay dep jazady. Naqtyraq bolsyn dep, orysshasyn keltirdik:

Mamluky – «oderjimye», byly rabami, pervonachalino kuplennymy dlya ohrany sultanov. Proishodily ony glavnym obrazom iz kipchakskih stepey y sostavlyaly znachiytelinuiy chasti torgovly mejdu voljskimy rayonamy y Levantom. Ety kachevniki, buduchy iskusnymy strelkamy iz lukov y lihimy naezdnikami, byly obrasheny v groznuy armii. Osvobojdennye pravivshim sultanom, ony sformirovalisi v voennui oligarhii y staly glavnoy oporoy pravleniya sultana. V konechnom schete, ony zamenily sultana iz dinastiy Salahatdin (Ayybidov) (búl dinastiya negizinen kýrdter bolghan) sultanamy iz svoih sobstvennyh ryadov. Kajdyy sultan nahodil podderjku so storony vernyh mamlukov, kotoryh on sam pokupal, obuchal, osvobojdal y nadelyal priviylegiyami.

K konsu tridsatogo stoletiya vydaishiysya mamluk, sultan Baybarys (kipchakskiy turok po proishojdenii) (tipti,búl ghylymy enbekterde bizdegiler jazatynday Beybarys dep te jazylmaghan) y ego nasledniky izgnaly nakones krestonossev iz Siriyi, - deydi.

Keyin, súltan Baybarys ómirden ótken son, onyng taghyna kelgen taghy bir qypshaq  Barkuk, Mysyr men Siriya súltany atalady. Mine, osy tústa Qayyr qalasyna ornalasqan Barkuk súltangha Bayazidting jibergen elshisi keledi. Olardyng negizgi maqsaty, Mysyr súltandyghy men Bayazid ekeui birigip, jer - jahandy jaulap alyp kele jatqan Ámir Temirge qarsy turu edi. Biraq, kóp úzamay baqilyqqa attanghan Barkuktyng ornyna onyng on jastaghy úly Faradj otyrady. Ol, Bayazidting aitqan búl  úsynysyna qarsylyq tanytyp, «Bayazid elimizge dos emes, sondyqtan óz jerin ózi qorghap alsyn», - degen sәlemdemesin joldaydy. Sóitip, útymdy úsynystan bas tartady. Búl әreket әriyne, Ámir Temirge qolayly jaghday tudyrady. Kóp bógelmey, joryqqa shyqqan Orta aziya biyleushisi, jolyndaghy qystaqtar men qalalardy óz qolastyna ala bastaydy. Qarsylyq kórsetken jergilikti túrghyndardyng kóterilisine  qaramay, (búl jappay qarsylasu qimylyna mәmlýkter aralaspaghan) Ámir Temir ekpinin bayaulatpay, Jer orta tenizine deyin jetip, Sidon men Beyrutti jaulap aldy. Óz uaqytynda bolat qorytumen jәne әinek jasau kәsibimen aty shyqqan Damshyq (Damask)  qalasy Jer orta tenizinen aitarlyqtay alys emes edi. Sonday-aq, erteden búl qalada toqyma óndirisi de joghary dengeyde damyghan bolatyn.  Degenmen, mәmlýkter basqarghan músylman imperiyasynyng ortalyghy sanalatyn Damshyq qalasyn, sol kezdegi  sany kóp emes qypshaq - mәmlýkter gvardiyasy  qorghap túrghan edi. Eger, naqtyraq aitar bolsaq, Mysyr súltandary erjýrek  mәmlýk sarbazdaryn, tek ózderin qorghap turu ýshin ghana ainalasyna toptastyrghan.

Osy arada biraz sheginis jasayyq: búl derekteri mol, tereng jazylghan ghylymy enbekti zerdelep oqyp otyrghanymyzda, bir aitarymyz, tanymal ghalym Hilda Hukhem ózining osy zertteu júmysynda, Ámir Temir armiyasyn ýnemi «kipchakskaya» nemese «tatarskaya» armiya dep jazyp, kórsetip otyrady (osyghan oray, Ámir Temir әskerining qúramy negizinen kóshpeli qypshaqtardan túrghanyng týsinuge bolady. Búghan qazirgi Qoqand, Búhar, Hiua jәne Ýrgensh manyn meken etken tәjik - sarttardy qosugha bolmaydy). Sonday-aq, tatar sózine keletin bolsaq, sol zamandarda ainaladaghy shartarap elderi «tatarlar», - dep Úly daladaghy kóshpeli qypshaq taypalaryn aitqan. Ásirese, ózimizben irgeles  slavyandar. Sondyqtan, olardy qazirgi Kama boyyndaghy tatarlarmen shatastyrmauymyz kerek. Búlar kóne zamannan «Bolgar» nemese «Bulgar» júrty bolyp esepteledi. Olardyn, «tatar» dep ataluy, mýlde basqa jaghdaylargha baylanysty. Bizdegi azamattardyng qaysybirining  bilimi jetpegendikten, (ayyp etpenizder) qazirgi tatarlarmen shatastyryp jýrgeni. Tipti, kezindegi orys jazbalaryndaghy monghol-tatar, - degen sózding ózi de, Úly dalany mekendegen qypshaq taypalaryna qaratyp aitylghan. Múny, búl kýnderi, qazirgi orys jәne europalyq ghalymdar ózderi jazyp, kezinde ketken qatelikti moyyndap otyr.  Al, «monghol» sózi «moghol» sózin qate paydalanudan tughan jәne әdeyi osylay istelingen de. Osy jayyndaghy maghlúmatty, kezindegi Kenes Odaghy Ortalyq Partiya Komiytetining iydeologiyalyq hatshysy Medvedev Vadim Andreevichte ózining  «Ispytanie istoriey» ghylymy kitabinda da naqty argumenttermen keltirgen eken.

Endi qaytadan, Damshyqqa keleyik. Kezinde osy mәmlýk súltandarynyng jetekshiligimen mәmlýkter armiyasy, kәri qúrlyqtan bastau alghan kres joryghyn toqtatyp jәne talqandaghan bolatyn. Sondyqtan olar, músylman elderine túmsyghyn súgha almay, kóp bógelmey, keri qaytqan edi. Sol siyaqty, 1260 jyly Qúbaghúldyng (Hulagu) biyligindegi Kishi aziya imperiyasynyng qalyng sarbazdary mәmlýkter biyligine shabuyl jasaydy. Qalay desekte, aziyanyng osy bóligin ózine  baghyndyrghan  Qúbaghúl әskeri de, sol sekildi arab elindegi mәmlýk sarbazdary da qypshaqtar emes pe! Jauyngershilikke joq otyryqshy elderding әskerinen, soghys jýrgizu tәsili alde qayda  basym týsip otyratyn dala jauyngerleri, alghash ret  osy mәmlýk atalghan qypshaq әskerinen jenilis tauyp, Evfrat ózenining shyghys jaghyn ghana  baghyndyrady. Ári qaray qadam basugha shamasy kelmeydi. Mine, sóitken mәmlýk sarbazdary, qarsy aldarynda túrghan, Ámir Temir armiyasymen qarama - qarsy keledi. Óstip, aziyanyng bir qiyrynda músylman elderining imperiyasyna basshylyq jasaghan qypshaq – mәmlýkter men Orta aziyalyq barystyng jetegindegi qypshaq armiyasy, qalayda  bolmay qoymaytyn qan-qasap soghysqa dayyndalady. Biraq, jergilikti mysyrlyq noyandar men mәmlýk súltandarynyng arasynda dәl soghys bastalardyng aldynda, kelispeushilik tuyndap, arazdyq payda bolady. Mýmkin osy sebep boldy ma eken, mәmlýk әskeri bir kýnde qalany tastap, Qayyrgha (Kaiyr) bet alady. Sóitip, mysyr әskeri osylay ishki taytalastan bólshektenedi. Arab  ghalymy jәne tanymal sayahatshy Ibn-Battutanyng sózimen aitqanda, orysshasyn keltirdik: «Egiptyane byly armiey bez generala y generalom bez armiiy». Ámir Temir әskeri kóp qiyndyqsyz Damshyq qalasyn basyp aldy. Mәmlýk súltandarynan qalghan orasan zor baylyq:  altyn jәne kýmis pen ambarda ústalynghan astyq, basqa da talay ghasyrlar boyy saqtalynghan jauhar tastar, sonday-aq, qaladaghy týrli salanyng sheber ústalary Ámirding iyeligine ótedi.

Kezindegi ýsh ghasyrgha sozylghan dalalyq qypshaqtardyng (Kaspiy aumaghyn mekendegen qypshaqtardyng ata-babalary) Mysyr aimaghyndaghy imperiyasy qatty әlsirep, birneshe ondaghan jyldardan keyin tarap ketti. Búghan Jalayyrlar negizin salghan Osman imperiyasy týrikterining de әseri bar.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  1789
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1748
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1652
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2674