Senbi, 13 Sәuir 2024
Janalyqtar 4593 0 pikir 8 Qazan, 2012 saghat 10:29

«Ústazym- mening jan dosym» bәigesi

 

Respublikalyq 45minut.kz basylymy Ústazdar qauymynyng tól merekesi qúrmetine «Ústazym- mening jan dosym» taqyrybynda shygharmashylyq maqalalargha bәige jariyalaydy.

Múghalim mamandyghy - barlyq mamandyqtyng anasy. Ústaz aldynan tәrbie almaytyn jan joq. Ústaz bergen tәrbiye- әrbir jannyng ómirine jol silter shamshyraghy.

«Qyran týlegine qaytpas qanat syilaydy, ústaz shәkirtine talmas talap syilaydy» demekshi, ústaz- qay kezde de mektepting jýregi, qoghamnyng tiregi. Qogham túlghany qanshalyqty jetildirse, jetilgen túlgha qoghamdy sonshalyqty dәrejede damytady. Sondyqtan qogham damuynda bilim beru eng manyzdy mәsele bolyp tabylady.

«Keler úrpaq aldynda zor jauapkershilik jýgin arqalap kelemiz» degen Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev býginde múghalimder aldyna ýlken jauapkershilik jýktedi. Árbir túlgha ómirinde ýlken tәrbie men tausylmas bilim oshaghyn sanasyna úyalatqan ústazyn mәngilik esinde saqtaydy. Naghyz múghalim, mine, osy. Óitkeni, әrbir memleketting ósip- órkendeuinin, bәsekege qabiletti boluynyng eng basty oshaghy  ústaz bergen bilimde. Sondyqtan da damudyng eng biyik kókjiyeginen kóringisi kelgen kez kelgen memleket eng aldymen, bilim beru salasyn dúrys jolgha qoyyp, sapasyn kóterudi maqsat etedi. Endeshe, osynday bәsekege qabiletti, ruhy biyik úrpaq tәrbiyeleu- jana formasiya múghalimining enshisine tiyeri anyq.

 

Respublikalyq 45minut.kz basylymy Ústazdar qauymynyng tól merekesi qúrmetine «Ústazym- mening jan dosym» taqyrybynda shygharmashylyq maqalalargha bәige jariyalaydy.

Múghalim mamandyghy - barlyq mamandyqtyng anasy. Ústaz aldynan tәrbie almaytyn jan joq. Ústaz bergen tәrbiye- әrbir jannyng ómirine jol silter shamshyraghy.

«Qyran týlegine qaytpas qanat syilaydy, ústaz shәkirtine talmas talap syilaydy» demekshi, ústaz- qay kezde de mektepting jýregi, qoghamnyng tiregi. Qogham túlghany qanshalyqty jetildirse, jetilgen túlgha qoghamdy sonshalyqty dәrejede damytady. Sondyqtan qogham damuynda bilim beru eng manyzdy mәsele bolyp tabylady.

«Keler úrpaq aldynda zor jauapkershilik jýgin arqalap kelemiz» degen Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev býginde múghalimder aldyna ýlken jauapkershilik jýktedi. Árbir túlgha ómirinde ýlken tәrbie men tausylmas bilim oshaghyn sanasyna úyalatqan ústazyn mәngilik esinde saqtaydy. Naghyz múghalim, mine, osy. Óitkeni, әrbir memleketting ósip- órkendeuinin, bәsekege qabiletti boluynyng eng basty oshaghy  ústaz bergen bilimde. Sondyqtan da damudyng eng biyik kókjiyeginen kóringisi kelgen kez kelgen memleket eng aldymen, bilim beru salasyn dúrys jolgha qoyyp, sapasyn kóterudi maqsat etedi. Endeshe, osynday bәsekege qabiletti, ruhy biyik úrpaq tәrbiyeleu- jana formasiya múghalimining enshisine tiyeri anyq.

Elbasy N. Á. Nazarbaevtyng «Bolashaqta enbek etip, ómir sýretinder - býgingi mektep oqushylary, múghalim olardy qalay tәrbiyelese, Qazaqstan sol dengeyde bolady. Sondyqtan ústazgha jýkteletin mindet auyr» - degenindey ústaz bedelin arttyru jәne Ústaz-Shәkirt-Ata-Ana arasyndaghy baylanysty nyghaytu maqsatynda ústazdar, shәkirtter, ata-analar arasynda shygharmashylyq maqalalargha bәige jariyalandy.

Úsynylatyn taqyryptar:

1) Ústazym, mening ústazym

2) Ústazdyq etken jalyqpas

3) Ústaz jәne ata-ananyng bala tәrbiyesindegi manyzy

4) Mening ústazymnyng bir kýni

5) Ústazdar kýni ústazymdy qalay qúrmetteymin?

6) Shәkirtting jaghdayyn kim oilaydy?

7) Ústazdyng ýlgili shәkirti

Bәige talaptary:

Bәigege ústazdar, shәkirtter, ata-analar tarapynan jazylghan maqalalar qabyldanady. Maqalalar sanyna shekteu joq. Qatysushy qalauy boyynsha birneshe jýldelik sanattargha qatysa alady. Shygharmalar www.45minut.kz saytyndaghy arnayy bólimge jariyalanuy kerek.

Arnayy talap: Shygharmada bәige úiymdastyrushysy jәne demeushileri turaly virustyq jarnama mindetti týrde boluy shart.

Shygharmalar 2012 jyldyng 21 qyrkýieginen 20 qazangha deyin qabyldanady. Bәige qorytyndysy 21 qazanda jariyalanady.

Bәige qorytyndysyn Respublikalyq basylymdaghy «BAQ ókili-Tilshiler» shygharmashylyq toby jәne bәige demeushileri ókilderinen qúralghan qazylar alqasy saraptaydy. Ondyq baghalau jýiesimen baghalanghan maqalalar turaly óz baghamdaryn qazylar alqasynyng mýsheleri úiymdastyrushylargha belgili uaqytta tapsyrady. Baghamdar negizinde bәige qorytyndysy jariyalanady. Barlyq qatysushylargha sertifikat pen jenimpazdargha syilyqtar tapsyrylady.

Bәigening jýldelik oryndary:

Bas jýlde - 1 qatysushy

Birinshi oryn - 1 qatysushy

Ekinshi oryn - 2 qatysushy

Ýshinshi oryn - 3 qatysushy

Yntalandyru syilyqtary - 3 qatysushy

«Ýzdik Ústaz» baghamy - 1 adam (Maqala keyipkeri)

«Ýzdik ata-ana» baghamy - 1 adam (Maqala keyipkeri)

«Ýzdik shәkirt» baghamy - 1 adam (Maqala keyipkeri)

0 pikir