Senbi, 3 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 2010 0 pikir 8 Qazan, 2012 saghat 09:50

Júmamúrat Shәmshi. «Proton-M» - túqymyndy túzday qúrtady

Qazaqtyng úlan-ghayyr dalasy taghy da sol bayaghy synaq alanyna ainala bastaghan siyaqty. Býginde Bayqonyr keshenining iyesi Resey Qazaqstangha «sauda da dostyq joqtyghyn» óz isterimen dәleldep jatyr. Soltýstik kórshilerding mamandarynyng aituynsha, búl alty ret qazaq dalasyna qúlaghan apat Resey ekonomikasyna eleuli shyghyn әkeldi dep qazaqty aldarqatyp dabyl qaghuda. Alghash ret 1996 jyly 14 mamyrda kometa gharysh apparaty tiyelgen «Soiyz» zymyran-tasyghyshy Jezqazghan aumaghyna qúlady. Biraq, onyng sonshalyqty qorqynysh tughyzbaghany, zymyran kerosiyn-kislorodpen úshyrylypty-mys. Odan keyin 1997, 1998, 1999 jyldary aralyghynda eki ret qúlapty. Birinshi ret 5 shildede, qúlaghanyna ótemaqy - 37 miyl. 947 myng tenge, 27 qazanda qúlaghanyna - 57 miyl. 249 myng tenge tólepti. Ol qarjy qayda ketti bir Allagha ayan. Áyteuir jergilikti túrghyndargha eshkim eshqanday aqsha bermegen. Tipti, keshirim de súramaghan.

Qazaqtyng úlan-ghayyr dalasy taghy da sol bayaghy synaq alanyna ainala bastaghan siyaqty. Býginde Bayqonyr keshenining iyesi Resey Qazaqstangha «sauda da dostyq joqtyghyn» óz isterimen dәleldep jatyr. Soltýstik kórshilerding mamandarynyng aituynsha, búl alty ret qazaq dalasyna qúlaghan apat Resey ekonomikasyna eleuli shyghyn әkeldi dep qazaqty aldarqatyp dabyl qaghuda. Alghash ret 1996 jyly 14 mamyrda kometa gharysh apparaty tiyelgen «Soiyz» zymyran-tasyghyshy Jezqazghan aumaghyna qúlady. Biraq, onyng sonshalyqty qorqynysh tughyzbaghany, zymyran kerosiyn-kislorodpen úshyrylypty-mys. Odan keyin 1997, 1998, 1999 jyldary aralyghynda eki ret qúlapty. Birinshi ret 5 shildede, qúlaghanyna ótemaqy - 37 miyl. 947 myng tenge, 27 qazanda qúlaghanyna - 57 miyl. 249 myng tenge tólepti. Ol qarjy qayda ketti bir Allagha ayan. Áyteuir jergilikti túrghyndargha eshkim eshqanday aqsha bermegen. Tipti, keshirim de súramaghan.

Altynshy ret 2007 jyly 6 qyrkýiekting týninde júrt shyrt úiqyda jatqanda Bayqonyrdan úshyrylghan «Proton-M» zymyran tasyghyshy Jezqazghannan 40 shaqyrym jerde qúlaghan. «Dnepr» qúrlyqaralyq ballistikalyq zymyrany qúlaghan jerde ornynda terendigi 20, aumaghy 45 metrdi qúraytyn ýlken ýngir payda bolghan. Shyghynnyng mólsheri jana metodikamen anyqtalyp, 141 mln. 832 myng 110 tengeni qúrady. Ekologiyalyq shyghyn - 94 mln. 582 myng 416 tenge dep kórsetildi. Onymen qosa, memorgandar men ghylymy mekemelerding tartqan shyghyny 47 mln. 240 myngha baghalandy.

Orys zymyrany on ekinshi ret aghymdaghy jyldyng 6-nshi tamyzy kýni úshpay jatyp qúlaghan.

Qazaqtyng dalasyna uyn shashqan zymyrannyng qúlauy olar ýshin kýndelikti qalypty tirlikting bir kórinisi sekildi bolyp ketti.

Oqigha ornyna reseylik ýkimettik komissiya mýshelerining birde-biri kelmeui basynghandyq emey nemene. Synyq ainagha syghalaghanday óreskel qylyghyn qalay týsinuge bolady?

Sol kezde Qazaqstan tarapy «Tolaghaydyn» tabanynyng astynda taptalyp qalmaudyng qamynda ózinshe tyrashtanyp jatyr. Ýkimet pen Parlament eki ayaghynan tik túryp, sasqandarynan «Oybay, Bayqonyr gharysh ailaghynan «Proton» týrlerin úshyrugha uaqytsha tyiym salamyz!» desip, ýkimetbasy búiryq ta shygharyp ýlgeripti. Ekologiya jәne tabighatty paydalanu jónindegi komiytette bas qosqan mәjilisshiler de osy mәselege bas qatyrypty. Bastaryn auyrtqan basty taqyryp-shyghyn qansha jәne apatty aimaqtaghylar ótemaqy nege almaydy? Keybir mamandar topyraqty, sudy, ósimdikterdi teksergennen keyin geptilding qúramy 1100-den 5200-ge deyin kóterilip ketkenin mәlim etti. Endi әlgi topyraq, su, ósimdikterding bólshekteri reseylik laboratoriyada zerttelip jatqan kórinedi. Sonda kimge senemiz, mamandargha ma, әlde resmy organgha ma?

Alayda sharasyzdyq tanytqan ýkimettik komissiyanyng júmysyna kónilderi tolmaghan keybir últjandy deputattar Qorshaghan ortany qorghau ministrligin nemqúraylylyghy ýshin jauapqa tartu kerek degendi aitty. Shyghyn demekshi, ony da esepteytin biz emes, reseylik mamandar kórinedi. Bizdiki tek bas iyzeu ghana. Búl sonda qalay? Qazaq zanyn moyyndamaytyn Bayqonyr kimdiki?

Últtyq gharysh agentigining tóraghasy Talghat Músabaevtyng aituynsha, «Proton» zymyran tasymaldaghyshynyng syzbasyn Reseyding «Salut» konstruktorlyq burosy jasaghan. Ony M.V. Hrunichev atyndaghy memlekettik gharysh ghylymiy-zertteu ortalyghy qúrastyrypty. Zymyran «auyr sanattylar» qataryna jatady. 1965 jyldan beri 320 ret kókke kóterilgen. Jetildirilgen «Proton-M» ýsh satygha iye. Salmaghy 700 tonnany qúraydy, úzyndyghy 61,75 santiymetr. Zymyran bir mezgilde birneshe jer serigin alyp úsha alady. 6 qyrkýiek kýni Protongha úshar aldynda 649 tonna geptil men amili qosyndysy qúiylghan. Qúiylghan kezde bakta sonyng 219 tonna shamasy mólsherinde qalypty. Yaghni, kóp bóligi janyp ýlgergen-mis. Sol oqighadan keyin Syr ónirinde qaterli aurugha úshyraghandardyng qatary kýrt ósken. Sol jyldyng ózinde 1822 adam qaytys bolghan. Eng jogharghy kórsetkish Qarmaqshy men Qazaly audandarynda bayqalypty. Ásirese, ayaghy auyr jas kelinshekter jappay ish tastapty. Toqsan payyz sәbiyler shetinegen. Álgi zymyrandardan tógilip jerge singen uly zattar «úly» keselge ainalyp, aiyqpaytyn kórinedi. Sol kezde Toqtar Áubәkirov aghamyz kelip óksip-óksip jylaghanyn jergilikti túrghyndar aityp otyr.

Deputattardy mazalap otyrghan taghy bir mәsele-apatty aimaqtaghylardyng ótemaqydan qaghyluy. Nege ekeni belgisiz, ýkimetaralyq kelisimderde búl turaly birde-bir sóz jazylmaghan. Biz býgin eshkim zardap shekken joq. Túrghyndar da, jan-januarlar da din aman deymiz. Al ertengi kýni ne bolmaq?

Geptilding bir tamshysy týsken jerge eshqashan shóp shyqpaydy. Reseyding Altay aimaghyna zymyran qúlamasa da, sonda túratyn túrghyndargha Reseylik federaldyq zanmen ótemaqy tólenedi eken. Ekologtar jantalasyp jýrip әr zymyran úshqan sayyn, 300 mynnan 1 milliongha deyingi kólemde túrghyndargha ótemaqy tóleudi kezinde Boris Elisinnyng ózine qol qoyghyzyp alghan.

Mine, búl narazylyqtyng arty ushyghyp ketse, ýlken dau-damaygha ainalatynyn Resey jaghyna da jerine jetkize aitugha tiyispiz. Eki elding arasynda elshi bolyp jýrgen azamattar osyny qolgha aluy qajet. Qarqaralygha bir, Janarqagha bir, Úlytaugha bir týsti. Ol zymyran qayda týspedi? Endi mine, aidyng kýnning amanynda qalagha týsip jatatyn bolsa, ol kez kelgen adamnyng ashu-yzasyn tudyrady. Ózderi qatty otynmen úshady, al endi jighan-tergen geptildi qazaqtyng ýstine tóge salayyq deydi. Búl eshqanday parasatqa, gumanizmge sәikes kelmeydi.

Geptil - atom bombasy qyshqylynan 6 ese uly zat. Soghan qaramastan, shyghyndy 1 mln. nemese 2 mln dollar dep esepteu-aqylgha qonymsyz. Anyghy paydasyn orystar, ziyanyn qazaqtar kórip jatyr. Bolashaqta búnday bassyzdyqqa bas kóteru kerek siyaqty. Eng ókinishtisi, osy súraqtargha tikeley jauap beruge kelgende Qorshaghan ortany qorghau ministrining ózi jarytyp eshtene aita almady. Qit etse ózine qoyylghan saualdardy ne Núrlan Nyghmatullinge ne Talghat Músabaevqa búra salyp otyrdy.

Bizding týsinbeytinimiz - әrbir apat sayyn zymyran qúlaghan jerdegi 100-120 metr radiustarda geptil tabylmaydy. Mamandar ol tolyghymen auada janyp ketedi deydi. Búghan senu ýshin zymyrannyng bólshekteri shashylghan jerdegi topyraqtyn, sudyn, ósimdikterding qúramynda geptilding bar-joghyn teksergende bizding mamandar shiraq qimyldasa. Sebebi, biraz tәulikten keyin әlgi topyraqtyng uly zatty anyqtau mýmkin bolmay qalady eken. Al orystar jedel zerttep tekseretinge úqsaydy. Bizding mamandar nege qajetti tehnikamen jaraqtandyrylmaghan?

Osynday jaghdaylargha qatysty taghy bir kýrdeli mәsele - 1999 jyly mausym aiynda «Proton» qúlady. Sol tústa densaulyq saqtau ministrligining ókilderi әlgi geptilding halyqtyng densaulyghyna әserin zertteymiz dep bilegin sylanyp shyghyp edi. Aqyry sonynda olardyng zertteuleri qarjy tapshylyghynan ayaqtalmay qaldy. Sonday zertteulerdi aqyryna deyin zerttep ret-retimen tolyqtay tәmamdaudy talap etu qajet-aq. Taghy bir alandaytyn mәsele - bizding elimizding aumaghynan úshyrylghan zymyrandar apatqa úshyrasa, onyng keltirgen ziyany men shyghynyn Reseylik mamandar әzirlegen búrmalanghan әdistemelermen esepteytinimiz. Onday әdistemeler halyqaralyq tәjiriybede qoldanylatyn әdistemelerge sәikes pe, әlde joq pa? Búghan eshkim bas qatyrmaydy.

Qarapayym halyqty oilandyryp otyrghan kelesi mәsele - gharysh zymyrandarynyng úshyrylu mehanizmi. Qazaqstan zymyrandardyng úshyrylu monitoringin jasay ala ma? Zymyrandardyng úshugha jaramdylyghy qanshalyqty dengeyde tekseriledi? Resey jaghy zymyrandardy úshyrmaqshy bolghanda bes jyl búryn qúrylghan Qazaqstan Respublikasynyng últtyq aerogharysh agenttigimen kelisip, sanasa ma? Bizding she, esh sanaspaytyngha úqsaydy. Óitkeni, «Qazanshynyng óz erki qaydan qúlaq shygharsa» demekshi, ózderi qashan qalasa, sonda úshyrmaq oilary bar ekenin ekijaqty kelissózderde estip qalyp jýrmiz. Al senip otyrghan Talghat Músabaevtyng ózi «biz «Proton» úshyrugha ýzildi-kesildi tyiym sala almaymyz, óitkeni kelisim shart bar» deydi. «Proton-M» dep atalatyn auyr zymyran tasyghyshty M. Hrunichev atyndaghy gharyshtyq keshenning ghalym-konstruktorlary jasap shygharghan. Olar basqaru jýiesine jana qondyrghy ornatypty. Mine, osy qondyrghy dvigatelider isten shyqqanda, shyghynnyng kólemin azaytugha kómektesedi. Yaghni, әlgi qondyrghy apat bola qalsa, dvigateliderdi jedel óshiruge kómek beredi-mys. Olay bolmaghanda apat aimaghyndaghy túrghyndargha da, tabighatqa da orasan zor ziyan keler edi. Álgi jana qondyrghynyng әserinen zymyran aldyn ala qúlauy mýmkin degen aumaqqa týsken. Ol gharyshtyq jol Jezqazghan men Qaraghandynyng arasynan ótedi eken.

15 jyldyng ishinde on eki ret asa qauipti jaghday tirkelgen. Sondyqtan búl mәselege memlekettik dengeyde erekshe jauapkershilikpen qaraytyn kez keldi. Olay bolsa, Qazaq ýkimeti halyqtyng amandyghyn bәrinen joghary qoyyp, búdan bylay Bayqonyr gharysh ailaghynan uly otyndy qoldanatyn «Proton» zymyran tasyghyshyn úshyrugha birjola tyiym salugha tiyis.

Qazaqstan Reseyding qabaghyna qaraylap, yghyna kóne bermey, ailaqtyng júmysyn toqtatyp nemese Japoniya siyaqty sauatty, órkeniyetti elderge jalgha beru abzal.

«Abai.kz»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2149
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 947
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1148